_VABA EESTLANE nelapeval J

- VABADE EESTLASTE HAALEKANDJA

-VABA CESTLANE —

oo VALIAANDIA: O/U Vaba Eestlane, oa
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 -

FREE E STONIAN
. ~ PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd..

: 120 A Willowdale Ave.,
OF. Tegevtoimetaja: Arvi Tinits.

Willowdale, Ont. M2N 4Y¥7Z |

- Toimetaja: Olaf Kopvillem.

| Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Joe, Olev Trass. ~

| -‘Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, : :

_ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspaevast ‘reedeni 7 “ni.

Tellimishinnad. Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—

, pool-

: aastas $34.— ja veerandaastas $18.—, "Kiripostiga lisandub post: |
f|. kulu — vastavalt $111.—, $60.— $31.— Ot

| | Tellimishinnad viljaspool Kanadat: aastas: $80. —, - poolaastas :
a $44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti ja lennuposti hinnad ;

4 vastavalt — USA: $115.—,
| $140.— $75.—, 0, -

a3 ‘Aadressi muudatus $1.—

_ mune MEME

$62.— , $32. - muyjal. valismaal 2

| _ - Uksiknumbr hind 75 «|
oo Kuuiutuste hinnad: liks toll ihel veerul: 33, 50, esikiljel $6.50. :

| Kuulutusi véetakse vastu nidala esimesse ajalehte kuni ‘reede |
- } homm. kella 10-ni ja nadala teise ajalehte kuni teisip., homm. kella }
_ 10-ni. Valjaspeol. tédaega: Leida Marley 223-0080. -

a

J Gudude-tasakaalust —

Euroopas —

‘Kui Euroopas tuumaraketid
keelustatakse (hivitatakse, ini-

nema ‘transporditakse), kas
 faavad! siis NATO-jéud
konventsionaalse -relvajou
poolest tublisti Varssavi-pakti

maadele alla? Seni on koikjal

Laanes seda aktsepteeritud
enam-vahem dogmana, ef iima
tuumarelvyadeta ei suuda

/ NATO-maad N. Liidu ja. ta
_ — fiiitlaste- voimalikule riinnakule

“yastu. panna. NATO-joudude
tlemjuhataja, USA armeekind-

ral Bernard Rogers kinnitab, et
iga aastaga jaavad NATO-riigid ©

_ tkka rohkem ja rohkem Varssa-

vi-pakti: maadest maha. Ladne-
Ssaksa Sojajoudude seas Higub.

: vollanali, mis: kaib umbes nit:
, fe Yoitleme kolm péeva. kui
_. porgulised ja siis poérutame
‘kogu maailma pérgusse!*‘ ©
|. Seepirast ei ole praegused
RATO-ritkide valitsused USA
otsusega, ‘t{uumarelvade
keelustamise. voéimaluse ile
tosiselt labi. raakida,
rahul, kuigi nad enne tihti ise

_ seda néudsid. Enne kui selline’
 karpimine — veel

vahem
keelustamine — saab icimuda,
peaks iga NATO-maa oma s6-

jalist/relvastusalast panust
téstma viéhemalt 3 - protsendi..

-_vorra, deldakse Laine-Eurcopa

| valitsusringkondades.

Kuid . Gorbatshovi ettepane-

- kuid véetakse rahvastiku hulgas
‘tésiselt, Hiljutise ringkisitlus¢

pohjal pooldasid 72 protsenti

- Liane-Saksamaal kisitletuist

 Gorbatshovi ettepanekuid, ku-—
- ma ainult 9. protsenti toetasid

USA omi.

Kas see tihendab. et NATO- .

maad -vétavad vastu reivastus-
_ karpimise-ettepanekuid. millest
~ nad pariselt peaksid keelduma?
Kindrat Rogersi kohaselt kill,

- did ei ole temaga tingimata tthe!

méul. | Rogers  tsiteerib

-Washingtonis vdlja antud

 teatmeteost ,,Soviet Military
Power*‘ (Néukogude sojajoud),
mis naitab Varssavi-pak i maid

‘sed; ning Euroopa

lildse —

230 0 dvi, kuna NATO-maa-

del on neid ainult 121, seega |
- poole vahem. Kuid vastuvaidle-
jad vaidavad,. et keskmine N.

Liidu (a ka YVarssavi-pakti

~maade) diviisi elavjgud on

umbes 10.000: meest, kuna

Ladine-Euroopa (ja ka .USA)
_ diviisid on tihti-poole suuremad,
16.000 -kuni
Samuti olevat NATO. diviisid
paremini valja Opetatud, sest-
suur. protsent. neist (USA ja

20.600 meest.

Kanada sddurid) on elukutseli-.
| itaade.
sidurid on kodrgema tehnilise

haridustasemega | kul N, Liidu

omad.
Samuti, ¢4 ‘Votvat Pentagoni

taamat arvesse Prantsusmaa ja

Hispaania sdjajoude, mis on

NATO-maade kindlad liitlased |
' — prantslaste armees iksi ‘on
296.000 sidurit:.Neist on vihe-
masti kolm soomusdiviisi ida ~

pool Reini, -Laine-Saksamaa_

pinnal, taieli{ult lahinguvalmis..

-Kaitseala~ eksperdid, kes
vaidlevad vastu USA-poolsele
hinnangule Varssavipakti vage-

de suhtes,. iitlevad et kdige.
‘tahtsamad akkriinnaku puhul.

on siiski need joud, mis asuvad
stsentri-tsoonis’* .Kesk-

Eureopas, see.tahendab, Ida- ja:

Laane-Saksa pliri laheduses

— ning Tshehhoslovakkias — osalt _-

voibolla ka Poolas ja _ Ungaris,

. Holiandis, Belgias. ja Luksem-
burgis.
midlemil poolel — on ainult

Need iiksused —

paaritunnise auto (véi. tanki-)

soidu kaugusel demarkaitsiooni- -

joonest, milleks oleks Laane-.ja_

—ida-Saksa vaheline  pilir.

Noukogude sojaline | doktriin

nouab kiret voitu ja labimurdu
_ just selles tsoonis,

Kuid kui - neid tsentraalseid
véeliksusi

riikidel. Ning kuigi neil on tanke
umbes kolmandiku vérra

-rohkem — 14000, NATO -9700.
‘vastu, olevat need vananenud _

Juris:
-fangema karistuse osaliseks
~ noukogude-vdimude poolt viimase .
paarikiimne aasta jooksul- ‘Lat

- ,,Leopard I*s
sakslastele enam ei kélvanud).
N. Liidu T-64, T-72 ja T-80
: viletsama

Ny Liidul

kokku | vétta, siis”
Varssavi-pakti maadel olevat
seal ainult umbes miljoni mehe -
iimber, veidi vahem kui NATO-

"2

| Tallinna Linna I Tiitarlast Giimnaasium kokkutulek Stokholmis.

_ Foto: H. Trumme

Noutakse Lati poliitvangide vabastamist

New Yorgis baseeruy rahu ja inimdiguste aktivistide riihmitus ,;Campaign for Peace and

- Baltlastest rahvustike j ja inimoi-

guste eest voitlejate hulgas sai
Bumeisters Uhe koige

ning suurelt osali viletsamad kui
| »Abrams‘‘ -
“ning Ladne-Saksa ,,Leopard |
TU* tankid (nad unustavad

ameeriklaste MI]

Kanada joudude vahanenud
tankid, _ mis

olevat . aeglasemad,
soomusega ning peaasi-nende
tulekiirus olevat kKaks korda
vdiksem NATO tankide omast.

.. 5 AU meie tankid tulistavad —
kaks korda nii kiiresti kui nende
-omad“, arvab iks scomusvie

ekspert,‘* siis kas see ei ole sama

. hea kui et meil on kaks korda nii -
palju tanke?‘‘ Hmmm, kélab.
loogiline. Aga kas see alati téesti
hii on, et- kes kiireniini laseb,

véidab? Jarsku saab laskemoon

enne otsa kui ta on joudnud

koik.oma vastased ara havitada,
ja mida siis teha? Selliseid asju
on ennegi juhtunud. Peale selle,
olevat,
saadud:- info jargi, - eriliselt

et Moskva tehmiline stisteem
alati .{enamasti) ei tidta —
vastandina nende propaganda-

-masinale mis paistab - alati
voidukas clevat. Seda niitab ka
hiljutine, saksa- lipuvarvidega

margituc spordilennuki maan-

-. dumine Kremli Punase! platsil..

- Oma susteemi ebatéhususi -~

eriti oma ititlaste ebausaldata-

vust -— tunnevad ndukegude

- kindralid paremini kui mete.
Seepaérast arvavad Liane-.
-Euroopa eksperdid, et N. Liit e

alusta kunapi riinnakut kui nad

oma edus rohkem kui 100-prot- -

sendiliselt kindlad ei ole. Ning

Liiine-Euroopas ei saa nad
‘100% kindlad olla,

 ARVI

_ Siit-sealt

NSV Ulemkohus mdistis 5. juunit
1981
aastaks range rezhiimiga sunni-
tGdlaagrisse. Ametlikuks siitidis-
tuseks et olnud mitte vahem kui
riigiréetmine, )

alusel. Tema.-t6eliseks sitiitegu-

deks néukogude véimude ‘silmis

olid aga pdrandaalused - piliided
taaselustada lati

neva sotsialtstliku-
Stokholmis. Seda asjaolu rdhuta-

iakse ka ,,Campaign’ for Peace -

and Democracy — East and

West" avalikus kirjas ning sellega
. kaasnevas pressiteates.

Riias -elunev, _kandidaadi*'

teaduslikku kraadi omav -kalan-
dusekspert Bumeisiers (kes siindis’ .
7. juuni] 1918 ja on seega praegu

69. aastat vana) arreteeriti no-
vembris 1980. Samal kohtuprot-

sessil, kus Bumeisters ile mdddeti

valja 13 aastat sunnitooad, karistati
Ka tema - kaaslast
Lismamis't 12-aastase vabadus-

Lismanis’e juhtumi, deldes, et on
esinenud-teateid Lismanis’e hilju-

_ tisest vabastamisest, kuid need ei |
kavalavalt vdlja- dpetatud — |
’ spetznaz-trupid, kes vaenlase
liinide taha hiilivad ja seal kéik
 peakorterid Moskva kisu peale
juba enne riinnaku algust kah-
-_jutuks teevad.
Aga me teame e samal ajal ka,

ole seni leidnud kinnitust.

_ ,Campaien for. Peace and -

Democracy — East and West**

pressiteates nimetatakse ka kiiiidi-.
tatute méalestusdemonstratsiooni .
Rita vabadusmonumendi Juures
‘14. juunil kaesoleval aastal, kuhu

kogunes. umbes 5000 inimest.

Selle organisatsiooni. direktor.

Joanne Landy kommenieerib j jarg-
mist. konesoleva avaliku kirja °
lékitamise puhul Gorbatshov’ile:
,,.Meil on hea meel, et N. Liidus

on vabastatud ile 150 poliitvangi

ja et inimesed Latis ning teistes
NSV Liu osades on alustanud
-iseseisvate
_ Slatlividega. -Kuid meie ei. tohi
Unustada, et paljud on jatkuvasti ;
'vangiates ja toolaagrites, Rahu,
ametiiihingute ja Inimdiguste
aktivistidena me soovitame tungi-
valt nende viivitamatut vabasta-

Poliitiliste Imif-

mist. *

Konelev,. 16- nda

Bumeisters’i {5- -

Noukogude Lath.
kriminaalkoodeksi 59. paragrahvi_

sotsiaaldemo-
kraatliku partel tegevust, ja side-.
. pidamine pagulaslatiastest koos-
rihmitusega.

oli. aga

Dainis.

~ pimetatud

juuli
kuupdevaga avalik kiri peasekre-
tar Gorbatshov’ ile

‘Democracy — East and West‘ (,, Kampaania Rahu ja Demokraatia Heaks Idas ja Lianes‘) ©
saatis 16-ndal juulil avaliku kirja NLKP peasekretar Mihhail Gorbatshov ‘ile, milles astutakse:
vilja litlasest poliitvangi Juris Bumeisters’i kaitseks. Avalikule kirjale kirjutasid alla 20 rahu-,

inimoiguste- fa (olishitkumise aktivisti, mitmed neist rahvusvaheliselt tuntud nimed.

-_

(jaremiselt:. 7
Mele. kirjutame selleks. et

soovitada tungivalt Juris Bumeis-
ters’] viivitamatul

markus: asukoha suhtes on sum
tegemist eksitusega — noukogude

_ tavade. kohaselt. peetakse Bumeis-
ters'tt kinnt kuskil miujal ku

Latis.) Bumeisters on Lati Sotsi-

aaldemokraatliku Tédliste Parte)

liikmeks (lati keeles litendatuis.
LSDSP}, wmillete -en antud

eksiilpartei staatus Sotsialistliku

Internatsionaali poolt, .Teda

-mdisteti 15-aastaks range rezhii-
‘miga_ tdGlaagrisse rligireetmise
 Sbtidistuste aluset. ,

| - Bumeisters’i tdeliseks kuriteoks
tema 166 -Liati
enesemaaramise: diguse. heaks ja
temapoolne sotsialistlike ning

_-demokraatlike ideede kaitsmine.
-Noukogude véimud olid eriti ar-

ritatud . Bumeisters’i kentaktide
lle. paguluses asuva LSDSP ga

" Stokholmis.
_ Kaotusega. Kénesolev avalik kirl —

- a aa | | Mei on hea meel, et terve rida ~
iOstatab jarelmarkuses . ka. |

~noukogude politilisi vange on hil-

jaaegu . vabastatud. Meil on
mitmesuguseid erinevaid pohiitil-
si vaatekohti, kuid rahu, ameti-

lihingute ja inimdiguste aktivistl-

dena on meil ihine veendumus, et
valjendusvabadus on olulise
tahtsusega igale -heale thiskon-
nale..-Me kutsume. Teid - iiles
vabastama Juris. Bumeisters'i#t Ja
k6iki teisi poliititis vange NSY
Liidus.*

Allkirjadele jargneb_ ‘celpoc':
iisamarkus
Lismanis’e juhtumi kohta.

Kahekiimne allakirjutanu hui-

gas on jargmised tuntud isikud:
Ameerika Demokraatlike Sot:
sialistide erakonna juhid Michael

_ Harrington ja Barbara . Ehren-
eksiilis eluney Moskva .

reich,
Helsing’ grupi asutajaliige Lud-

milla. Aleksejeva, Vietnami s6ja
vastase kampaania tuntud tegelane
Danie! Ellsberg, tshehhi paritolu-
ga Euroopa Parlamendi sot .
sialistlik liige Itaaliast Jiri Pelikan.
ja rahvuvaheliselt tuntud ameerika.
- tuuletaja Allen Gmsberg.
kSlab , :

A.J.

. vabastamist, |
kes on viibinud vangistuses Latis- —
[981. aastast saadik. (Toimetuse.

Daints

> oleksid

Ne. §8 |

‘Kommentaarid

 Sdjaseisukord pandi kentims

Formoosa saare! 1949 aasta

selleaegse Hiina rahvusvagede

 juhi kindral Tshiang Khaishek’
poolt, kes, kaotades komm
_ misthkkudele vagedele, pigeneg

oma jdrelejaanud vagedega ja

_ pooldajatega mannermaalt For}
moosa saarele, kus ta diktaator

likult pani maksma séjavielisd

. valitsuse arvestamata umbes ‘Hm
miljony kohaliku elaniku soovell

kes alguses olid tema yoimuhaalll

_ ramise vastased. Kuigi Tshiang
_kes: oma isa surma jirel pari

valitseja tiitli, on teinu
poliitiliset alal moningaid mui

 datusi, on ta. sdilitanud saare

sojaseisukorra ja poliitili
voim kuulub mannermaag

-tulnud pdgenikele, kellel 9

madratud korras 255 kohta 31

— diikmelises parlamendis, ka
- kohtadele olid madratud jul

eine mannermaalt pégenemi
ja. Kelle asendamine toim
pdrivuse jarjekorras. Kui
saare elanikonnast 80% on fo

—. moosalased, on Tshiang: suu
' tuud. sailitada oma

—isikiik
populaarsuse sotsiaalsete uue

duste kehtestamisega ja nig

olles astunud iile 78 aasta ta
lopetas Formoosal 38 aast

 kestnud sojaseaduse.

Sojaseaduse lopetamises
alluvad eraisikute kohtuas)
nilidsest peale tsiviilkohtute
kuid rahvakogumised, reisulo
ja’ poliitiline jareivalve. kuu
vad. endiselt sGjavae padevusg
kuigi osaliselt yabastats ka po

- tilist vastaseid. Nende arv pr

aga ametlikult kunagi oli
suur, sest neil puudus |
jaseaduse alusel éigus avalik
tegutsemiseks. Kindlasti on 4

_jaseaduse lOpetamine suure

sammuks demokraatiale F4
moosa poliitilises elus
kindlasti elustab —
vastasparteide tegevust, ke
liikmeskonna arvuks -valits

_ “andmetel olevat ainult 7.0008

®

USA taitis’ osaliselt om
Kuveitile antud- lubaduse
sellele kuuluva Oli transportl
va kaitsemiseks ja eskortimisa™
kardetavate piirkondade lam
misel Parsia lahes.° Vaatang
Traani-Iraki vahelisse sétta 5 |
-kumise véimalusele, eskort i
USA sdjalaevad esimesedi
nitiidsest ameerika tipu all
ameeriklasest kapteni juhat
olevat Kuveiti 6li transportla™
Gli laadimisele Kuveiti sadany
se. Esimene soit, milleks
kaitseabindud lid tarvitul
voetud on méddunud seni if
suuremate vahejuhtumist

yiilja arvatud transportlae

yviiksemaid kahjust®
tekitanud miinile sditmi
Varem juba vottis 2 Kuveit
transportlaeva kaitse ©
hooleks Noukogude Litt,
selleks otstarbeks peab P¢

-fahes oma sdjalaevu, mis

justaski USA’d samalaadse
paneku vastuvotmises, kuil
ettepanek tehti Kuveiti valit
poolt. Kuigi esimene reis
nestus, ef tahenda © see

kaugeltki seda, et tulevj
need sal
hidaohutud, kuna rag
olevat valjaGpetatud eriula
netega terrori aktide soorit
seks 18.000 noort usulist fa
tikut, kes on andnud pihay
tootuse kdige ladneliku hag

7 miseks ia kindlasti ootavad