”. . dis valja just pool.
jargmisi pidistusi.. ‘Mahukas suure- :

* Laaneranntlet:
| hultuuriline sist

“Los Angelesis 1979 peetud Liine-
- vanniku. XPV pievade album . jou
aastat . enne

formaadiline “album -tutvustab ka

neid joude ja seda sisu mis selle
” .suurtiritusega on oloud seotud.. Pea-
 tegi niitid kus on kone all jargmis-

.
coe
-—-— a lk J
. .
. * . .
. .
. . .
.
- . . L
. . .

Ped

| VABA EESTLANE. teisipdieval, 14. aprillil 1931 —- Tuesday, April 14, 1981

te ESTO-84 piaevade ,kortaldamine ) -
samas Keskkonnas on koguni viga fF
. huvitav tutvuda tegijatega ja teh- J”
tuga,, mis. selle albumi lehekiilge- _

a delt selgub. -

Meeldivas, Jaan Kuke poolt rah-

| | VUSVATVIES | ‘tehtud kaanekujundu- |

. géfa albumis amtakse 95 lk. igati f

tilevaatlikku materjali iihe suvise |”
-giindmtuse kaigust. See algab tervi- |
-tusega pidulistele, Kalifornia. osa-- |
riigi dektaratsiooniga Eesti nadala ::

‘valjakuulutamisest,.millele  lisan-

. dub Los. Angeiesi linnapea ja- koha- 7

liku Eesti Vabaruigi konauli tervi- A

tused,

“Edasi antakse pievade asukoha a

kirjeldus nijiid juba -

strma  JVabi |

lahkunud E, Ormilt, antakse pikk f ~~
- tegevuskava padevade kaupa, mil — -..

‘ om paris:

ESTO-wlatusega moot- |

—meéd. Ja sits jirgnebki koigi selle |

sisukorras olnud siindmuste tegeli- |
ku toimimise fotokroonika, kus on.]-

-. Whusat, pidulikku, ‘piihalikka | ja
* pahvuslikku fisnagi.. rakvarohke
osavotu taustal.. See jatab -kohali-

ky rahva égevusest imetletavalt z

sisuka. pildi,.
‘Mones osas. on oldud seal koguni
aktiivsemad Siinsest Toronto kes-

_ kusest, kui © arvestada sportlikku Boe
| Uldiselt on |

vdiksemas ulatuses haaratud kogu |
_ eesti’kultuurielu aspektid, valja ar-
vatud kirjandus, kuid rahvakunst,
laulukoorid, kunstinditus, moored |
talendid, isegi oma teaduslik-polii- |

tegevust’ ja voistitsi.:

. tiline stimpoosion on saanud omale

; 2 . margatavalt keskse koha. . «

Album imumist on kasutatud

-_kaaseestlaste tervitamiseks, iga |

“keskus otnaette, ja see jitab min-

gisuguse ‘ettekujutuse rahvuslike -
_ keskuste umbkaudsest
_ knid tervitajaid on ka kaugemalt,

‘Teoses on avaldatud spordivoist-
luste tujemused, -

suurusest,

teatrietendused, .
pensiondride pidu | ja EOLL Kcos:

a ———oE—
tp
1

a __  s _
.

baba De svi

i
.

—,

a qed ee
. rife ett ee Pate
Mitr a va! ill’ hls I mld

— . SO  ———

—!

Lt ae
eed ee . ‘Ty
ar

ee ee EOS So
1 .

'. dlek, kus need tegelased vatitakse, - Ot , _ |
| res neid pievi an 15- ridat Korda ee | EE SECC CE et ee

| navi. korraldamas.

Lopuks

‘toimkonda kuuluvate nimed_ ja se6

arv on kokkt: 180 timber, mis ei ole

- ” mitte palju vaiksem ESTO- staalust.

Lépuks tutakse’ viliavétteid eesti.
munud. kirjutustest .

_ ajalehtedes
_.eemalolija silmadega nabtuna ~ ja
_ silis antakse tileskutse:
ni Seattles eeloleval suvel! Albumi —
pikaajaline valmimine on siiski
. jOudnud sihile digeks ajaks, et sel-
‘le ‘kutsega. [aanerapniku, aga ka
teiste leskuste.. eestlasteni jouda..

- Yalimuselt kaunis, sisult rkas
- fotoalbum on ‘toredaks: néiteks selle
mandri \dineranniku eestlaste te-
_- geyusest, mis ‘néitah foulist ja iga-
— Killeset rahvuslikku tébd.

~ Varraku Jutuleht

~~ Imestamapanevalt visa on H. Ri-
sa 166 ajakirja Varraku vialjaand-
misel, Kuigi-see paar aastat taga-
Si luges. oma ilmumise lopetatuks,
jarenesid ikka veel sabad kuni sel-

le viimaste  lilideni. . Méédunud

- aasta silgisel jirgnes

“ti jutustuse. Nid ‘ilmus. aga. Var-
 pakn erinumber, jallegi Og ‘lehekiil-
Jelise numbrina.

Tegelikult on. erinumber Best

7 _ .Vabariigi ‘aastapaeva | pumber ja

-seda on rohutatud ka - palgelehe
| triikivirvis. ning. - illustratsioonis.
Uues nunibris kirjutavad:: dp. H.
Laaneots ,,Usk - ja __ poliitika‘,
| kolm. ‘Harald Tederi iituietist, -Y.z
' Obet ,Eks me naet",. H. Riga
Valta sotsialismi-vanglastt",.. Uk-
 vaina, vGittuskaaslane, kellest me
suurt ei tea‘t, Mall Kiinnapuu. ju-
~ tustus. »Nagemus"*, -H. Salasoo
, esti | Arhilv Australias", V.

oo Obet Tartu on’ vaba! ‘|, Namii-

: bia, BB. ,Repatrieerimisest"*,
| nende vahel. rohkesti liihiartikieid,
-yaljaldikesid eesti ja ingliskeelseist
ajalehtedest, -nalju, karikatuure.

| . | Koik kokku on tohutusuvr materia-

_-4i kogu, mis nijitab, et. tolmetajal

on pidevalt. meeles olnud uute Var-.

-. taku numbrite viljaandmine. -

nagemise-.

 Klassika on andnud ° insy
-mitmesugusteks — kirjandusteaduslt-
 keks,‘aga ka oma nigemuse koha-

! Aiilatuseks ;
. Jutuleht; sisaldades pikema J. Tih-

‘nes? Ta on ise -delnud,

. Helgi  Gpik, Trooja valjadel,

-Vilis-Eesti.& EMP, Stokholm

1980. 356 Ik, °

Moddunud aasta suuremaks ¥a-
lis-eestt kirjanduse ‘iillatusteoseks
on Helgi Gpiku mahukas romaan
Trooja. valjadel. Raamat on kir-

‘jutatud ‘tthe. noorima paguluses

iikeskasvanud eesti noore poolt ja
ménelise noorscoraamatu karakie-
riga. Viimane asjaolu tingis selle

auhindamise Ameerika Uhendriiki.
des oleva noorsooraamate aubinna-

Ho |B

maailmakirjanduse
inspiratsiconi

Homerose: -

selt -ilukirjanduslikuks ~ ttmberju-
tustuseks. Ka Helgi Opikul on olnud

kauaaegne side Homerose loomin-
-Buga, kuna tid?

toigitud  ,,Cdiis-
sia‘ oli 5-6: aastasele tidrukule

luge misvaraks.

. Bee neornsaja jugemisega sandiud
kogemus on aastatega  stivene-

nud, kuni joudis oma loominguna

miéidunud aastal, cestlaste luge-
misianale, 3

kes kreeka miitoloogias vaid oma
kannast haavatusega teistest. eri-

usuks hingede randamisse, siis ta

iitleks, et ta hing on uidanud va-

remgi Kreeka tulise piikse 1é5mas,
voidelnud Trooja miitiride .all ja
vaadanud | Miikeene kindluse teras-
silt iile Argolise lagendiku 3000 aas-
tat. tagasi. Sellist tumnet on olnud -
ka inelise naiskirjaniknl Joan
Graniil, kes on kirjutanud antiik-

_ kreeka ainelise teose,

H..Opik kis paaril korral koha-
peal Kreekaga tutvumas ja ‘siis
hakkasidki siindmused ta vaimus

- gama. ‘Nagemused sellest ong
andand makuka romaani.
Homerose maailm oli jurnatate:

.: rohke selleaegse kreeka jumalate

Ontario muutis méGdunud aastal pensio-”
ndridele antavat maksusoodustuste stisteemi
gue Property and Sales Tax Grants: (Kina

Vara ja mitiigimaksu toétuste) ©

programmiga. Kuni 500 dollarini
, Ulatuvat kinnisvaramaksutoetust —
. voimaldatakse aastas kahes osas,
# ‘Miitigimaksu_ soodustus on .auto-

? -Inaatne ning seda-maksetakse _
atm -  ipale 65-aastasele’ja itle sello |

"HAN Ontario elanikule ‘igal aastal.

=B\ olete-65-aastane voi

PA bali aa: very omate. voi. olete’ titirinud

7 earn

| Kui te elate: poetuskodus, vanadekodus
yal mones mus ‘sellelaaditises institatsioenie,

kasvatati nage kéiki noori

et kui ta

Kinnisvaramaksn
soodustused “

® Kvalifikatsioon,. Kui te
vanem ning kui te

endale kodu, siis on -teil
 wOimalik saada kinnis- |
> Varamaksu. téetust —
a -kuni 500 dollarit..

Kangelasena Trooja valjadel ©

siisteemi kohaselt ja kangelased °

olid sageli nende sohilapsed véi
lemmikud. Mis Opiku teose erine-
vaks teeb,.on kogu jumalate arvu-

kuse tahaplaanile paigutamine ja
realistlikult siindmuste juurde asu-
mine;
ja koguni
Sundmusi..
Ka Achillese arengulugu.- kasva-
mine: vdikesest poisist Pelioni Ku-
ninga pojana, kes. mangis, *keda
1 . Faille

antakse kentauride juures séjalist,
Heiront juures Yaimset hartdust.
Viimase. jvuures on nagu Homerose-
le’ omast iseloomu, kes oma juttu-

finapaevaselt kaugeid

de Ja oskustega on.vaimse Shkkon-.

na lcojaks. Kui Homerosel olid ju-
malad ikka veel inimestega sega-
mint elavad,siis peab Achilles kiisi-
ma: ,.Miks ej tule jumalad niitid
enam mmimeste sekka nagu vanal
ajai?",

. “Achillese noorpdlvele jargneb \a-

hinguterohke séjaki#ik Trooja vas-
tu, Ka need vaitiused on inimlikus

lihtsuses hoopis erinevad Homero-
Ikka. kaugemale.

 eemalduvad jumalad oma sohilapsi
VYotksime kiisida, miks tiitarlaps

valis Achillese vii kuidas just see”
-kangelane teda huvitama. hakkas,

se kirjeldusist.

ja lemmikuid kaitstes, : kusjuures

asemele tuleb intmene, kes isegi-
10-aastase sojakiigu . mote-
tust moistab 1a vaid enesele antud

pika,

kuni saatuslik miirgitatud 00 ta
kanda haavab ning ‘Achillese voit-
lused lopetab. Ja ka-romaan,: sest
H. Opiku eesmark on jalgida Achil-
lest tema SOPruses,. digluses, vah-
vuses ja jonnakuseski. -
Achilles ei nainud Trooja. vallu-
tamist, seda ei kirjelda ka. autor,
kelle. fugu lopeb iheksandal aas-
fai,

Sellise mabuka - esikteose juures

on monetist stiiliebaiihtlust, aga au-
fort keeleoskus. on. siiski imetleta-.

Valt sul isegi-uute vormide tule-
tamiseni. Ta ise on Gelnud, et -kir-

. jutades kasvas keeleoskus, aga sel-
line moodus ‘eeldab tohutut tahte-_
joudu ja pealehakkamist. |

kirjeldades paris asjalikuit

* Oma

—_

_ ‘sis olete kvalifitseeritud kitinisvaramaksu
» toetuseKs ainult ‘set juhul kui-te maksate tiies —
ulatuses’ oma tilevalpidamise eest ning se

-institutsioon maksab omavalitsuse } 1a
koolimakse,
© Sooviavaldust ei ole. vaja, Kui to.
kvalifitseerusite ‘kinnisvaramaksu soodustuseke
moOdunud aastal, siis saate automaatselt
aprilli osatoetuse. See tshekk, maksirinaalselt.
250 dollarit, -moodustab: poole méddunud .
 aasta toetusest. Teie tshekk -
_  postitati 6. aprillil, Selle
.  eesmargiks on abistada teid -
teie kinnisvaramaksu -tasumisel
1981, aasta esimesel poolel.
“SUgisel saate automaatselt
| sooviavalduse. toetuse lilejdnud
' osa taotlemiseks.)
@ Kui te saite. 65-aastaseks parast 31. |
detsembrit 1980 (ja seetdttu ei kvalifitseerinud —
toetusefe mOddunud aastal), siis ei saa tele
aprillis maksetavat toetuse
‘osa. Stigisel’ saadetakse teile sooviavalduse
_ formular Kogu 1988. aasta toetuse saamiseks

Ka ungarlased jaiived _

itma.Ladata

BUDAPEST — Ungari saab ti tina-
vu ainult 23.000 Lada autot N. Lil

Kotkajarve Krott" |

dust, kuigi alul.taheti impdrteerida

45,000 autot. Kommunisiliku pariei

ametlik hddlekandja ajaleht, ,,.Neps-

aabadsag ei andnud mingisugust

pohjust dkilise autede arvu vihe-
nemisele. Teiselt poolkt on Ungari
kaubanduslikud ametivdimud kutt-
nud Ungari vihese viliskaubanduse
ule. ida-Euroopa teistesse maades-
se, enne koike just N. Liftu. Vi-

mast vahekorda méjutab. eriti WN.

Liidu poolt téstetud dlihinna tous.
Ungari toéb 80—85% oma list, um-
bes 7,5 miljonit. tonni N. Liidust.
Tanava oli Ungaril plaanis im-
porteerida 100.000 autot; neist
45.000 N. Liidust. ‘Samasuguse taga-
silégi sai hiliuti ka Ida-Saksamaa,
kellele N. Lit tildse tanavu Ladasid
ei muti, kuna nende eest saab 1a4-
nerlikides kiva valuutat, mida riik

hadasti vajab toidu: ja tehnoleogia

ostiniseks,

_ kunstigaleriissé -
vaieldamatud suurused ja oma
kamba poisid. Selleparast on- seal
gigandid kadbustega koige veidra:
malt Whisegi. | .

A. Valton

_ ,Trooja valjadel* on lugu noo-
rest kreeka tlikupojast, kes unistas
sijakdigust, mis andnuks kuulsuse

( aga nais samal ajal ka elukutseha -
saagirohkete sdjakiikude . pidami-
seks). Poiss sai -meheks ja kange-.
jaseks ning oma tegndega kreeka

miitoloogia varvikaks kangelasku-
juks. ‘Seda noore. poisi. arengulugu
on ‘Kasvuealistel- noortel kahtlema-
ta. ponev lugeda, -samasuguse huvi-
ga kui vanemail aastate taha var-
junud eluajast:-.

‘Autor méistab ka joonistada, mil- |

vasti Kies hoitavat odast,.

Hannes Oja |

. Kotkajirve. kiinkalt,

andja on Kotkajarve komitee.

’ Labi kuve numbri.on toodud or-.
'ganisatsiooni eesmargid, wudiseid
: _. Kotkajirve thiskonnast,
paneme-

Miligimaksn joctused

-Aastane 50dollari suurune toetus maksetakse’

ailtomaatselt -igale seeniorkodanikule. Te saate

~ .eeloleval stigisel.

’ 'Erimirkas

oma 1981. aasta méigimaksu toetuse

rar te el saa foderaalset vanuse-
: pensioni (Old Age Security Pension)

\ ja olete le 65 aasta vana, siis. - 7
. »palutakse teid tasuta telefonikGne.
ge - abd Kontakti volta meie Information

Pa Centre’iga, kus teile selgitatakss
: kuida te saate katte oma -toetiuse,

-@ Metro Torontos: helistage 965- 8470,
-@ Area koodi 807 plitkonnas kusige

operaatorilt 8-2000.

1- 800-268-7121,

ot

@ K6igis. teistes. piirkondades telefoneerige

_ Ministry

- Revenue :

 Viirskemad audised Ioeta
»VABA EESTLASEST" —

Juba 1979. aasta_ siigisel alustas
lendu Kotkajarve ,,Kratt’’. Sel on

Heli lehekiilge mitmesuguste ma-

terjalidega ia on niitidseks sellise-
na joudnud kuwenda numbrini pocl-
teise aasta -jooksul. Krati tegemise

opefus anti. juba esimese numbri

esimesel lehekiiljel: jupp piblakat
mille
voolis voolujooneliseks ja - laulis
loitsulaulu. Krati tiivad tehti kaar-
na sulgedest ja saba kauri sulge-
dest; kaur on. Kotkajarve jarvede
nGidlind, kelle hades on tuuletarka-
tte mottesiidemed., .

Krati tegijaiks Olid Toronto Eesti

Skaudis6prade Seltsi mehed, dma

et iihtki nime avaldatud tekstide
juurde . oleks. lisatud. Krati vilja-

) mis pea-
miselt tegelevad toGdega ja mees-

tega, kes seda teévad. Aga seile
kérval juhitakse tahelepanu Kotke-
igasse

jirve loodusele,  millest
numbrisse on saadud inspiratsiooni
vitsside .kirjutamiseks, Uheks

- osaks.on informatsioon Kotkajirvel
toimuva tegevuse eelteateist. Osa

numbreid moodustavad. Juba tage-
vuskroonika,

Mitmest  kiiljest tutvustatakse
Kotkajarve loodust, taimi ja nende
omadusi, . apa. ka loomariiki alates

siiskede térjega. Kuid selle kérval

on antud Kotkajarve ajalugu; kir-
jutatakse neist, kes eme seal. ela-
sid.. Viimases numbris ..on talve
meeleolusid kirjelday jutustus U.S.
nimetuhtedega autoriit,

: Vheks pohjalikumaks: ja. meeldi-

vate illustratsioonidega taiendatuks.-

lest nditah kaanejoonis sihikin dla om lugu Tanneri kivist.

vaatega Achillesest ja tema tuge-

Kratt on niaide enesevilljenduse..
Vajadusest lintsas vormis ja orga-

—nisatsiooni sisemise. ‘Sidemepidaja

iilesannetes. |

hoid

— Kevadine Triinu

Fesii .Kodude ajakirja TRUNU
wou Kevadine number tuléb virvirikka
valimusega ja on sisukas. Toime- _
taja veerul Leonida Lindsaar réhu-

tab emakeelse kirjasGna osa. rah-

“vusliku: omapara sdilitamisel ja ot-
sib” teid ”. selle’ tahenduse noorte :

juurde. ‘viimiseks. |

Vaimulik sissejubatus on. prees- _
ter V. Hiiesalult;.G. O.-Randvee
arendab eesti koolt ja keeleaasta -
moOtteid, “V. Lugus hindab vana- -

ema osa perekonnas, S. Ekbaumiit
on -matkamuljeid Austraalia _eest-
laskonnas, Ulme. Ivand-Mang ju:

{ustab oma elust ja. tegevusest, mis
on viinud ta Atlandi airde,-R. -

Taageperalt om: uurimus martsi

kididitamistest 1949, L. Tonisson.
tutvustab rahvusvaheliselt- tuntud.. .-

eesti maalikunstnikku Austraaliast,

I. ivand-Mangilt on mialestuskiid | me
Mai. Raud vaaileb nais- ~

 wodara’
kunstnikke, kes olid. ESTO-80 aja!

_Stokholmis, E. Klemmer kirjeldab :

4 Trina" puimi.

‘Naisklisimusist ja naistest on”

mitmeid artikleid, S$. Vasur vaatleb
naiskasitda

monstratsioone .ESTO-80. raames,

H. Nelson. Sydney —Eesti . Seltsi ’
kunsti- ja. kisitédringi. tepevusest,

Pili Kasitleb eestlase Anne Langs-

toni edu coperilaval -Uus-Mere- > |
maal jal. Corradi kohtumist Ma:

tie Underiga..

Naiskisitddde alal kirjeldab Ene |
Runge, Kaarma naise iilikonda, H-:. -
-Neggo-Konks Léanemaa mustriga

patja,, WH. Aun. annab Viljandi

maakonna Vapl kirjelduse, O. Val- |
lak kirivédsid, 5S. Pous kandilist .
-haapsalu: ratikut;' E. Lindsaar ke-

raamikat, A. Vilms kaski, kuna I.

Aunverilt on muinasjutt lumikellu-
kesté slinnist ja H. Tomberg-Tar- )

meti] lastejutuke - »Kilpkonn",

, Nende proosapalade kérval . on :
rohkesti fotosid, mOnel m#aral ‘ka
Juulet H. Kopti, V. Terasmae, M.

Treude ja. B. Alveri lbomingust,

ning Siberi orjalaagris loodud kilil-
7 ditatute Sibert laut”. re

Lay Te

—_
"4

alal toimunud eesti.
rahvakunsti néitusi ja tOGdde de-_

=: aE .
==

. m ee ie ir ee
- SP ee eo ee el

er

ee