_

a,
nr. 38 (1855} 1985

— TJoomas Trei.
, Peeter Hannus.
Aldo Elb, Peeter
( Kimsto. (Pildilt
dF oto — H, Raigna

rdiala

66

ERIKA

used avaledatakse
hNtéde ,, scoreboard’:
ouchball’. Véist-
ep meeskonnasi
Aang tildiselt sar-
iepallile ja inglise
kdige suurem efi-

m. et vastasmangl-

Ommata ega [du-
itud kerge puudu-
ob toimuma kahe
leparast el esine

juhtumeid, kus .

ja endid tiksteise
iskavad. Mangi-

1 ja vdlstlusriided

Bteeritud, Seetotty
. Ka on seal vai. ~
Mihtipeale vaheta-
bistleiatlahkuvad
@levad uued puha-

on
L\ASTAT
asimhene sdna
yng Braneh'i poh-
e (Savona-Drivel
meeskonna asu-
ja elas. Jaremine
hada kombe jargi,
nimuvad kevadel

Sem takse voistlused,

Metra-Torontes.,
stlevad liigad on:
Mua suurtirmade

Bon 18-nes spor-
rrtlased Kanadas
Po meeskond on
kumaid; sest ega
saanud tegutseda.
al nendes! va-

‘widud.
LLD RAICNA

aretulnud.

iures, Helsingis
00h) labi |inna

mitmekditeline

"veel 5 aastaks,

|

,Meie Eta" ne. 36 {1855} 1985

aie Te, .
ae ay

ee

NELJAPAEVAL, 19. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 19

_ KIRJANDUS al KUNST.
uo KULTUUR

—
jubalivet

Bernard Kangro |

~ Joominguline areng

Bernard Kangro siindis 18. sept.
1910 Vana-Antslas, :Vérumaal,
omandas “kesk hariduse

diga 1938.a. (eesti keel, kirjandus,

- filosoofia, rahvaluule). Tédtas see-

jarel tlikooli juures teadusliku sti-

 pendiaadina (1938-40) ja dppeiles-

annete tiitjana (1943-44), olles

1943-44 ka ,, Vanamuise" teatri dra: —

Valga
Poeglaste Giimnaasiumis ja lépe-
tas Tartu alikooli mag. phil. kraa-

maturgiks, Rooisis tédtas arhiivi- .

tddlisena Karlstadis ja Lundis, asu-
tades 1950.a. ajakirja,, Tulimuld“ ja
1951.a, Eesti Kirjanike Kooperatii-
vi On olnud Tulimulla toimetajaks
ja tegelikuks valjaandjaks ning E.
Kir]. Kooperatiivi asjaajaja-direk-
toriks tanaseni.

Oli Tartus noorluuletajate SOD: -

rusringi ,,Arbujad* iiks asutajaid ja
nimeandja. Tema sulest on ilmu-
nud 16 esmatrikis luuletuskogu, 6

télget ja valimikku (neist tks

1966.4. isegi ilma loata Tallinnas!),
16 romaani, 5 ndidendit, ligi 20
koguteost ja uurimust kas tema

poolt iseseisvalt voi kdasautorina |

toimetatuna, neist tihtsaimatena
~suurteos — ,,Meie
Maa", ,,Universitas Tartuensis‘,

_,kestt talu“, ,,Eesti Rootsis", ,,Ar-

bujad ja

_,Arbujate kaasaeg,
» Eesti

kirjandus paguluses",

,Haitsmemehi ja paérliptiidjaid",

»Koolilinn Valga" ja rida teisi. Tod-

_ kavas seisab mitu suure tahtsusega

teost, nende hulgas ,,Eesti raamat
paguluses™ II, »Kirjad romaanist("
[.m. a

ARENGU PIKAAJALINE

TEEKOND |

Oma arenguteekonna kohta 50

aasia jooksultunnistab Kangro ise, et
aja kaarpuudele keerlevad meelis-.
: langad on ebaiihtlased — tunased

teist karva kul tanased”. Te tunnis-
iab- ka, et tema juba eelkooliajas al-
guse saanud varsikatsétuste triiki-
ristsed toimisid alles 1929-aastal 4-
realise
kirjas

_Kevadik’, et sumbuda siis

Jargnes traditsioonipdrane sonet-

tide ajastu, ef anda sis koht ile kesk-
aegsele pallaadile, isegi regivdrsile
Raskel ajal

léhedases sOnastuses.
1940/41 stndinud uduse siimboolli-

. Kaga varsid mattusid siigavale'sahtli-

pdhja. Ainwlt osa, neist kaasaja hd-

mara kajastusena leidis tee ,,Polenud

puusse’ (1945). Alles aastatel 1951-
55 hakkas kujunema valja teelahk-
mele jaudnult uus, timbritsevat valis-
maailma tabada ja seda seljatapusega
vOrrelda piitidev. Kangro. Aastava-
nemikus 1955-64 ej ilmunud K-It iht-
ki luuletuskogu, kuigi pilviseid vars-
se kogunes sahtlisse, et jjuda osali-
selt ugejani alles .1970.a. ‘ilmunud
wfvlinu naos,"'
September" (1964), ,, Varjumaa"
(1966), .,Puud kOnnivad kaugemale'
(1969}, ,Allikad silla, jubres' (1972)

— gee’on juba uus Kangro, mis sealt -
vastu vaatab. Siit juba. algabki_ ka

usutlemine

VIS JUUBELIT

— $ulle tuleb siigis juubelitega. | :

Sinu visimatu véitluskaasiase Lilian
Esopi hinnangul void -piihitseda sel
aastal korraga vahemalt viij juubelit,
On see nil? - |

'— Koige suurema murega vaatan-

gi vastu juubeli-jandile. Aga labi
peab selle tegema, on see ju tiks kir-.
jandusliku; elu vorme. Juubelitesse .
Duutuvalt — tési kill, et olen siindi-

nud piihapdeval, §-ndal {u.kj, 18.)
sept. 1910. Sel paevail, nagu olen

-kuulnud, olevat nahtud taevas pai-

kest ja kuud korraga ja see, pidavat

alemva hea mark. Minu aknast énn

kiill sisse kasvanud ei ole, olen pida-

nud alati tegema t0Gd, juba seits-

mendast eluaastast karjapoisina pai-

_ 4i Cedarcrest Blvd. Toronto.
(East York) Ont. M4P 2P1

,Aprilli variatsiconiga’ aja-'

Bernard Kangro

le. Mis puutub. tahtpdevedesse, siis

jah — mu esimene raamat, ,,Sonetid",
ilmus 1935.a. Tartus, ,,Pélenud pun"
1945 Karistadis, ,,Tulimulla” esimene
humber, nagu maletad, jaanipaevaks

1950 jne. Aastad kuhjuvad — ja

,juubelid’!...

TARTU-PAEVAD
— Tiivad on aastatel dlul! See oll
justkui alles eile, millal sain sinult

esimese plhendustekstiga ,,Soneti

ajaloo'", sinu magistritod, 1938! Olid
siis Juba vahemalt 3 raamatu autor.
Mida titled ise tolle kauge; Tartu-
paevade kastevirske aja ja oma
hditsmemeestest kaaslaste kohta

toonase Tartu pulbitsustes?

— Téepoolest oli 1938 aastaks, mis
jdttis meie kirjanduslukku piisiva jal-
ie. [Imus nocoremate luuletajate luu-
levalimik ,,Arbujad" prof. Ants Ora-
e toimetusel, kaastédlisteks Alver,
Kangro, Masing, Merilaas, Raud,
Sang, Talvik, Viiding. Ma olevat.
Orase maju- kohaselt olnud nime leiv-
tajaks. Mis iganes ,,arbujate’ enami-
kuga vahepeal juhtunud, nim! on
jddnud ja pisib kirjandusioos. Et sa-
mal aastal ilmus ka ,,Eesti soneti
ajalugu’”, see on vist vahestei teada,
kuigi feos on jdadnud zhanriajaloo
ainsaks kasitluseks mele’ kirjandus-

teaduses kuni tinaseni.

FO OLSADA RAAMATUT

— Sinu hoolsa ja vasimatu kde all
on.ilmunud EKK valjaandel 1950.4.
alates tile 300 meie undisloamingu-
list alguparandit! Aga milline on 5Si-
nu enda teoste koguarv?

—~ Uksikraamatute arv, kus minu
nimi figureerib, t@useb kiill 50-ni,
ndit. 16 alguparast esmatriikis luu-
letuskogu, sama arv romiaane, 5 uurl-
muste-esseedekogu, ndidendite-raa-
mat, bibliograatiad ja kiimmekond
xoostatut .

— Epa's see ole kaik. Kirjanikul ju
alati pOuetaskus rink stidamevalu

avaldamata seisvate ideede ja kasi-
'- kinjade’ suhtes. Voi oled erand?

— See on pikk lugu. Igal autoril on

-juba noorest east alates varuks poo-

likuid vGi valmiski kasikirju, kavat-
Susi ja ,,siidamevalusid” iisna suures

_ arvus. Ej ole mina mingi erand. ,,Pai-

kese katte saatmata lapsi’ minulgi.
Vahemalt 3 neist sahtlis-pdriselt val-

. mis, ndit, malestused varasest ncoru-
‘sest |, AKlpitat’,
(Tartu-seeria ‘the kdite genees),.

roamaan romaanist

kunstnikuromaan ,,Pime tuul'', ké-
nelemate poolikutest asjadest. ‘Mis
sinna pavata!

— Mu tédlaual on sinu varasema-
test kogudest eraldatutena kaks vii-
mast -1977.a. ilmunud 15. kogu ,,Me-
arevalgus. Tuuletund’’, ja1985.a. sel-
lele jargnenud 16, kogu — ,, Tuiskliiv.
Talvereis". Mitte ainult sinu, vaid
meie luule iildse on elanud Jdane-
maailmale {ja isegi eesriidetagustele.
kuigi seal komistatakse!) }drenedes

iile siigava yormimuudatuse, muutes ~
uue iuule raskesti arusaadavaks Iu-

vejale ja suures osas vist kasutama-
tuks ka heliloojaile, kuigi nait. Uku

INGA KORJUS, AR.C. 1. - - KLAVER,
ART. - OREL

MUUSIKATI

JN N iD

‘Tel. 752-0993
425-0742

Masingu samuti isikuparasest loo-
mingust on 2-3 asja siiski vilsistatud.

Kas néustuksid andma lithikese sel-
gituse ja Uhtlasi lisama, kas sinu 4sja

ilmunud 16. kogu — ,,Tuiskliiv. Tal-
vereis" |
»vabavormilist'' irdumist meile kord
Opetatud luule vormidest?

VABAVORM | |

Tuiskliiv. Talvereis’, ‘(juba
pealkiri sisaldab paralleeli eelmisele
kogule ,,Merevalgus. Tuuletund’’) on
16. kogu. Vormi vai ,,vabavormi”,
nagu vihjad, kiisimus on pikk ja
komplitseeriiud siin praegu aruile-

maks. Jatame selle tulevikuks, See on —

kogu éesti (ja iildse luule) arengulu-
gu. Just see viimane kogu oma vor-
miit ei ole eriti ,,vaba'’, siiski aga
mitte ka Ulekaalukalt silprahulises
siisteemis, nagu varasemad kogud.

Comineerib puhttooniline (kus varsi-.

mOddus rihutus asendis olevad sil-
bid ei ole loetud) tilesehitus. Heliloo-
jaid see ei tohiks takistada, arusaa-
mist lugejale ehk samuti ka mitte,
Kuigi riitm ei ole Kergesti tabatav,
Nn. vabavarss on ju, nagu tead, ise-

asi, see esineb vanas silprdhulises siis-

teemis ilma stroofivarmita, read eri-
pikkused, Just neid mul selles kogus

(ia vaevalt varem)-palju leidub. Vaba-
‘vdarss oli omal ajal vaéga moes

{ndit.|.Slitistel). [seasi on loppriimija

strooti vdisalmivormi kiisimus, Neid

on mu! ile hulga aja selles kogus kiill
lisna mitmeid. See aga, mis lugejaie
vdib-olla raskusi valmistab, on vist
luuletuse sisestruktuuri kiisimus,
rohked valjajatted, napp sdnastus,
ebatavaline rohk motiividel, s.0.
sisul, |

LUULE UUENEB

i.ogu maailima uus luule on praegu |

selline ja palju raskem taibata harju-.
matul lugejal kui kunagi varem mone
eesti mehe varsid (valja arvatud va-
hest puhtalt siirrealistlik luule). Oma
osa mangib luules ja eriti magilma
uuemas !uules motiivide suur laialt-
haaramine ja ebatavalisus, nende

vastandamine, siimboolse tihenduse ©

andmine, ka nende paritolu siigavast

 alateadvusest, kuigi detailid ise on

teravalt ja realistlikult kitja pandud.

See ei ole aga sugugi mitte mingi
mottetu ,,sonimine’ fega ma muidugi -

igatihe eest ei vastuta!), vaid katse

haarata proosas avaldamatut -—- wut, |

alateadvuse siigavusest, meie teadvu-
se piirimailt. Ming! »Vigurdamine™

(nagu vahes! omal aja! oli moes, ka
meil] ega ka mitte mingi oheldamata
»Tinnalaskmine” see ei ole, vaid
ikkagi — vahemalt kavatsetult,
siigav ti sidus, Luule uveneb aiati,

nagu ka romaanja ndidend. Nendega |

tasub tutvuda.

JOHANNES KAUP

-(Tuleme tagasi Bernard Kangro

loomingu arengu' juurde tema podr-
cepunkti tahistavate romaanidegal.

Eesti keele kursus

Moodunud talvel tiédtas Eesti
Majas esmaspaeva ohtuti eesti kee-
le kursus taiskasvanuile. Kursus
oOnnestus iilimalt hasti, mis annab
jallegi julgust ja indu sellise kursu-
se korraldamiseks. Et tuila vasti
lastevanematele, kes toovad oma

lapst teisipafeva ohtuti Eesti Majja —
taiendusalgkooli, otsustati tanavu
_ korraldada kursus teisipfeva ohtu-
ti Toronto Eesti Maja Noorteruu-

mis.

Kursus algab teisipdeval, 24. sep-
tembril kell 7 Ghtul kestvusega 1¢
Ghtut. Viimaseks Gppepdevaks sel
aastal on 26. november. Opetajaks
on, nagu eelmisel aastal, tuntud
pedagoog Ellen Martens.

Osavott eesti keele kursusest an —
|- $00vitav— eriti

lastevanematele,
kuid ka kdikidele eestlastele, kes

tunnevad, et nad pole kiillaldaseli —

eesti keelt 6ppinud vdi on unusta-
nud ja tahaksid kirjakeelt varsken-

dada, sOnavara rikastada., |

Lihemaks informatsiooniks he-
listada: Helgi Nippak, tel 444-7158
vGi Leida Marley, tel, 223-0080,

EESTI OPETAJATE UHING
| KANADAS

Toronto Eesti Seltsi
Taienduskoolid

Haw 1¥5,

— jatkab seda enam-vadhem.

pee eset, d Lee te Le gL

-Vbistlustéé eesti
 uliépilastele
Montreali eesti akadeemiliste

orgeide — poalt va)jakuulutatud
voistlustédde tihtaeg ligineb, ent

pole veel hilja eesti tudengil, kes.

tactleb esmakordselt teaduslikku

‘kraadi, katsetada oma emakeele
oskust ja to valmis kirjutada 1.
novembriks 3.a. Auhinnatéé voib

kirjutada kas millisel tahes eestiai-
nelise! teemal voi eriainelise liihi-
uutimusena vabal ainevalikul,

T66 pikkus mitte alla 30 Ik. masi-
nakitjas, kaasa arvatud sissejuha-
ius: kokkuvote, bibHograatfia ja il-
lustratsioonid. Auhindadeks on: |
— 900 ja I] — 2508. dollarit. Av-

_ hintakomisjoni kuuluvad dr. A,

Kurlents, prof, dr. M. Pubvel ja op.

H, Laaneots, Tadd saata margusona

all koos autori nime, aadressi ja
iikeoli nime sisaldava suletud
imbrikuga aadressil: A. Kurlents,
4376 Circle Rd., Montreal, Que.,
Canada. Tulemused

avaldatakse detsembri algul. Joudu
tadle!

Viiuldaja V. Puu

-—jatkab Spinguid USA-s

Ligemale kolme aasta eest kodu-
maalt Torontosse padsenud noor
viiuldaja,Viljar Puu, kavatseb jatkata

_muusikadSpinguid USA-s, Tulsa lin-

nas, Oral Robertsi ilikoolis. Asja-
loppenud suve pijhendas ta reisimi-
sele, tegutsedes viiuldajana vaimuli-
kus ansamblis The Celebrant Singers.
Nimelatud grupp, koos V. Puuga,

-randas Evangeeliumi laulusénumiga
[abi kogu Ameerika ja kiilastas Egip-

tust ning Kreekamaad, Alanud sitgis-

‘semestril uuendati ta stipendium O.

Robertsi dlikoolis, kus ta viiuli Gppi-
mise k6rval alustab nitiid stuudiumi
ka dirigeerimise alal. Vastava kon-
kursi tulemusel nimetati V. Puu ijli-
kool siimfooniaorkestri abidirigen-
aiks. Konkursil juhatas ta orkestrit

Brahmsi , Akadeemilise avamangu"
_ettekandmisel. Robertsi tlikooli or-

kestri kérval tegutseb Viljar veel
Oklahoma City stimfoonia orkestri
esimese Viluldajana. 1986.4. suveks
on Robertsi tilikooli orkestril ees pi-

_kem kontsertreis Euroopase, kus toi-

muvad kontserdid Ameerika filikoo-
lis Sorbonnes, Pariisi Notre Dame,
Lyoni, Milano, Lucerne jt. katedraa-
lides .ja ‘Salzburgis.

Ca | oo .

Se ee ee ee ip ie I 1 1 1

hk ee

Biograafiline teatmik
‘eesti teadlastest

Naeksime meeleldi mininga in-

formatsiooni lisamist elulugudes-
se, mis kokku voiks lisada ainult1-2
trikirida sisendi kohta, kuid avar-
daks tunduvalt isiku tundmist, Nii
oleks soovitav dra markida gim-
naasiumi lépetamise, voi kipsus-
tunnistuse Omandamise aeg ja
koht, véib-olla ka kooli nimi. Ka
oleks oluline sama perekonnani-
mega isikute puhul dra tuua nende
sugulusvahekarrad, nagu on seda

tentud teistes teatmeteostes, ,,Eesti

Biograafilises Leksikonis" (EBL) ja
selle tdlenduskdites (EBLT),.,,Eesti
Entsiklopeedias" ning ,,Eesti Nou-
kogude Entsiklopeedias’. Ka kine
all olevas teatmikus on dige mitu
ieadlasperekonda, nagu4 Opikutja
Yilo-nimelist, 3 Taagepera, 2 Jaa-
nussoni, Kilksoni (seejuures isa,
kdrgkooli Sppejéud, puudub], Kir-
det, Paabot, Parmingut, Rauna,
Rinnet jt. Kohe teatmiku esimesel

tekstilehekiiljel kiisib lugeja, kas

on Felix ja Helju Karin Aasma
samal aadressil Ode-venda vai
abielupaar? Viimasel juhul on jaa-
nud markimata Helju siinninimi,
mis mujal on enamikus margitud.

Voi pole iildsegi sugulussuhetes, :

kuigi elavad kaos?

Tuleks koguni kaaluda, kas mitte
lisada ka isa ja ema nimed, vitmane
koos sunninimega, nagu seda teeb
»Deutsch-baltisches biographisc-

hes Lexikon”, EBL ja ERLT tava-
‘liselt margivad isanime, ménikord

ka ema. Nimede juures paistab sil-
ma,-e! eestistatud (véi ildse muu-
detud) nimede puhul on monikord
endine nimi margitud, teistel puh-
kudel aga mitte. Oleks soovitay se-
da jarjekindlalt teha. Abielus nais-
teadlaste puhul on tavalise marki-
misviisi (sanninimi klambreis} ase-
mel kasutatud veel teisi vorme,
natt. Kovamees-Kitching, Juta ja
Linask, Kersti Luhaaar, kus ilmselt
on respekteeritud isiku enda kasu-
lamisvilsi. :

Markides dra veel méningaid sil-

ma puutunud teatmiku pisipuudusi

ja iludusvigu, tuleks kGigepealt ni-

EC Bele

Jorma Hynninen j ja

soome

-Rahvusvaheliselt tuntud ajakiri -

Connoisseur’ {ilmub New Yorgis}
oma juuni numbris tdi jutu Soo-
mest. Nimelt olf juttu ooperist
Soomes, | |

K."i mujal maailmas on ooper oma

_ populaarsuses taandumas, siis Soo- ”
mes On (olmumas ooperl ,,arkamine”

— ja peamine ooperitaht seal on
jorma Hynninen on kolava hadlega.

Edukaks copsriks on tarvis hiid
hehloojaid, haid ooperilauljaid je
kijllalt teadlikku kuulajaskonda.,
Ssoomes on olemas need kdik. Ja soo-
me ooperi tase on jatnud lilejaanud
maailma kaugele taha.

soome riikliku ooperi kunstiline
juhataja Jorma Hynninen on hea Jaul-

ja.

Paavo Heininen ja Eino-Juhani Rau-
tavaara, on telnud ocopereid, kus just

Jorma nynninen saaks mangida pea-
Osa,

20 UUT COPERIT

1975-st aastast saadik on Soomes
loodud 20-uut ooperit. Paljusid neist
on esitatud ka valismaal, New Yor-
eist Moskvani, nagu nditexs ,,Au-
ningas laheb Prantsusmaale™ (s0-
nad: Paavo Haavikko, muusika: Au-

lis Sallinen}, mis on Laane-Euroopa |

ainetel je keskaegse honguga miisti-

- line lugu; siis ,, Thomas" (E.}. Rauta-

vaara], mis on Varase Soome ja risti-
usu fuleku ainetel: moodsa-aineling
ciidine Trumm'"' (Paavo Heininen)
ja ,Punane Joon" {A, Sallinen}, mis
on boome iseseisvuse alguse ainetel.,

- kasitledes punasté ja valgete voitlust

— ja mis sai Moskvas ideoloogilistel
pohjustel halva kriitika — kuid mida
kiideti New Yorgis. Donald Hena-
han, ,.New York Times‘i muusika-
kriitik, filistas seda kui ,parim uus
ooper, mida olen kuulnud aastate
jooksul,' |

Okku Kamu, Helsingi Filharmoo-
nia Orkestri andekas jubt, kes on neid

-oopereid juhatanud, iitles: ,, Need oo-

Heliloojad, nagu Aulis Sallinen,

Remarkable

ooper

Th hi Fi

Jean Sibelius
LIEDER

dorma tynninesr- Ralf Garhi y

metada irikivigu. Neid ei ole kill
eriti palju, kuid kahjuks rohkem ©
kui teatmeteoses sooviks niéha.
Vilumusega korrektor oleks ena-
miku neist kirvaldanud, Ingliskee-
Isete publikatsioanide tiithite vai
asutuste nimede puhul on triiki-
vead muutnud manel puhul teksti
matte hoopis arusaamatuks, On
eriti halb, kul viga on jaanud min-
sil péhjusel nimesse {nait. Prima,
pro Priima), vOl aadressi.
Valjaspool Rootsit asuvatele
eestlastele on aga kOjge haliriva-
maks kuupdevade rootsi kirjulus-
viis eestikeelses tekstis, nait, 1923-
04-11! Muidugi harjub ju haritud
inimené koigega ja vorreldes too-
dud mdistatuslikku kuupieva teis-
tepa, saab aegapidi jalile, milline
neist kahekohalisest komponen-
dist taghendab kuud ja milline kuu-
paeva, Ent vanémas eas pole malu
eam see, mis varem ja igal teat:
miku kasutamise! tuleb opiprotse-
duur jalle labi teha. See irriteerib!
Pealegt on roatst kuupaevade kir-

“jutusviis kultuurkeelte hulgas pa-

ris erandlik. Seepirast oleks tul-
nud eestikeelses tekstis ikkagi jal-
eida eesti ametlikku ja harjuinus-
pirast paeva-kut-aasta kirjutus-
viisi. Kui ingliskeelses tekstis:
peaks aktsepteeritama MLA (= Mo-
dern Language Association) stiili-
soovitust, oleks see sama, mis eesti
keele kirjutusviisis. —

Ka ankeetide materjali ta!kimi-
sel voi autorite teksti kriitikata
jargimisel on teatmikku sattunud — .
moningaid imelikke valjendeid ja .
nimesid. Naiteks !eidub Lutsepa
biograafias (1k. 68) valjend ,,kinnt-
ne informatsioon’, mille tahendus
kaastekstistki ei selgu, Vilms, [iiri
(ik. 143) on olnud 1973-79 ,,isesei-
sev néuandja“. Kuigi keeleliself
dige, leks selles kontekstis
nouandja asemel parem ,,konsul-
tant’. Ins. Veerus (1k.141) on lépe-
tanud Merevaeinseneride Inst.
Kronstadtis. Iseseisvusajal hari-
duse saanud poélvkond vaevalt lun-
neb Kronstadti nime. Nii kirja- kui
koOnekeeles olisee Kroonlinn, nagu
ka praegu kodumaal.

Teatmiku kaanel ja ja palgeiehel

- paneb kulmu kergitama ebadnnes-

tunud valjend titlis ,,valjaspool’
kodumaad". Toimetajad an siin —
kullap tahelepanematusest — akt- —
septeerinud soveti ,suure -kodu-
maa maaratluse, sest teatmikus
puuduvad N, Liidus tédtavad eesti
teadlased. Palju neid ei ole, kuid
moningaid siiski leidub. Vaikese
kodumaa méttes on aga need viél-

jaspool kodumaad.

Monede kutsenimetused iseloo-
mustavad halvasti isikute praegust

_ kutsetéad. Tolvo Miljan {lk. 75) on

perid jutustavad meie inimestele,

sest nende ooperite aine on lahedane,
TOsine aine ja raske muusika, nagu
 raske pankhi® kallal pead murdmi-
ne, meeldib soomlastele,”

PALJU KULLAKUTSEID

Jorma Hynninen on saanud kiilla-
kutseid paljudelt kuulsatelt ooperi-
majadelt, nagu Viini ritklik ooper,
New Yorg! Metropolitan, La Scala
Milanos ja Bolsho! Moskvas. Edin-
burgh Festival tahab saada soomlasi
killa Shotimaale,

forma Hynninen on kainud valis-

maal laulmas, kuid ta eelistab elada

kaunis Soomes. Ta on talumehe
poeg: alusias Gppimist koolidpelaja-
ks, kuid hea haaje 16ttu suunati ta

‘kunstikooli {Sibeliuse akameedia).

Lauluvadistlusel aastal 1969 Lap-
peenrannas Sal ta esimese koha ja
jargmisel aastal laulis ta juba Soome
riiklikus ooperis Helsingis. Suveti
laulab Jorma Hynninen tihti Savon-
linnas, Olavinlinna kindluse vali-
tealris — ja muidugi ooperi peaosas.

formalt on ka palju heliplaate, ao- -

oerist rahvalauludeni, Teda esitavad
peamiselt soome ja skandinagavia he-
iiplaadifirmad. nagu ,,Finnlevy",
Finlandia’, ,,Tactus’ Ja ,,Fuga’.

Neid helipleate on saada ka siin
mandril, nagu New Yorgis(,,Orpheus
Recordings’, 1047
Lexington av.], Kuid ka Kanadas,
eriti soome aridest.

Shoppers Drug Mart - Morningside Mall

Prescriptions © Patient Record System for Senior Citizen
We deliver © Kojutoomina

RICHARD LEWIS PHARMACY LTD. |
| 253 Momingside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 — TEL. (416) 281-3000 |

gust tilevaathkke

teatmikus majandusteadlane, kwid
iegelikult tunneme teda paolitoloo-
gina (riigiteaduste prof.) Henn-Jiir
Uibopuu (lk. 133) esineb digustead-

— lasena, kuid tema doktorikraad —

dr. rer.pol, viitab ilmselt politaloc-
giale,.Olgu siinkchal soovitatud, et
vana kohmaka riigiteaduse ja riigi-
leadlase asemel votaksime kasutu-
sele rahvusvaheliselt levinud poli-
toloopia ja politoloog. | |
Eesti keeles ei ole v- ja w-tah el
muud vahet, kui ef vilmane on en-
disaegne v ja kasuluse! iiksnes va-
nades nimedes. Seeparast kuulub
w-taht eesti tahestikus v-tahe alla
fvl, EE ja ENE). Teatmikus on aga
w-tihega algavad nimed paiguta-
tud vdorili v-tahe ]Gppu eri lahena.
Teatmiku pika toimetusetaa lottu
on nit ménedki aadressid ja too-
kohad aegunud. Nii té6tas Imre
Lipping (Ik. 67} juba 1982.0. suvest
Massachusettsi riigiilikooli ROTC
professorina, kuid 1984.a. suvel il-
munud teatmiku jargi oli ta arhi-.

_ vaar, elukohaga Marylandis,

Oleks olnud asjakohane, et to-
metus oleks cessOnas Vol eri sisse-
juhatuses andnud ulevaate esita-
tud teadlaste rtihma iseloomust ert
alade, asukohamaade, vanuseriih-
made jm. ,omaduste alusel. See
cleks kindlasti huvitanud koiki as-
jahuvilisi ja teatmiku kasutajaid,
mida kinnitab seegi, el mGned ret-
sendid on leidnud tarviliku seda
ise teha (Kangra, ,,Tulimuld*
1984:219-21, Rutt, ,,Tealaja” nr. 3,
1985). Jadb tile soovida, et seesv-
sissejuhatust
plaanitsetud ingliskeelses valjaan-
des eiunustalaks, Siin on see veelgi
vajalikum.

Ja lépuks oleme tundnud teatmi-
ku kasutamise] puudust tavakoha-
se nimederegisiri jarele raamatu
lopus, Kuigi on tési, et biograafiad
on nimede tahestikulises jarjestu-
ses, vahendaks nimederegister lo-

_ pus otsimisvaeva ja saasiaks bro-—

seeritud raamatu  kaésitsemist.
Oleks soovinud teatmikku naha
hoopiski kévas kéites — teatmik on

: ju palijukasutatay raamatl.

ELMAR JARVESOO