Suni Ere Reet i sec mee Ae ei ond _ : i ct . Saat lt icp aah tH ert cet Picioecs |e Tae esiSan le ima Age: Ra tepary itch itl . +H SD J bdr bes cr oe “ | Jimud 2 korda nddalas — teisipdeval ja neljapceval - —— = = TE WIT ro ~ 7 vabade eestlaste hailekandje | * Lobusal fe vilsidega pérastlouna Lakewoodi Eesti Teatri kiilaskdik kaptenitele kohane ja sama! ajai -mdéddunud piihapieval’ Torontosse ka opereti vormikandjale sobiy. lekitas sellise elevuse, mida Eesti Noorkapten Rahuneeme osas laulis Maja pole enam kaua nainud: soo. Peet Jiirgenstein meeldivalt oma vijaid oli rohkem ‘kui paismeid ja esimese armastaja osas. Marienne - kiigile ei olnud énam kohii,. raum osas neor laulja ja praegu lava- oli véimatikuli tis pakitud. kunsti alal New Yorgt iWikoolis ma- Huvi kergemasisulise meeleolut- gistritéed tegev Krista Altok kehas- sevate viisidega muusikali vastu oli tas vGluvat Noort niditiejatari, kes suur ja sellise teatrisiindmusena vallutas kapienite, aga oma laule- see andis kahilemata paar lébusat ga ka kKuulajaid. Karakteriosalise irre 2s faite rik FT ee ra oe a ia : : OSLO — Inglased on kogu suve - kestel sooritanud Barentsi merel Sane laiemaid ofsimisi, et Jeida Tl maa- SQ. Sao ilmas6ja ajal kadunud viit ja poolt Dap ok tonni kulda. Mere pohjas oleva kul- la vaartus on tanapdevaste hindade- ga peagu 150 miljonit dollarit. Otsi- -— p Ai asta at =! Vy cop ee eg el aay eee ee ee Pi) Te ee ee re Fe ee ed 0 | Hb po er niet a A = =" " holds, - misei on olnud tegev Inglise mere- ae allveelaev, mille tugikohaks on olnud Honnsvagi sadamalinn. Ta- navi on otsimine lépétatud, kuid _ tulemuste kohta pote mingisueuseid . andmeid antud.: Tohutu kuilalaa- dung on sad ade meetrite sugavuses Norra vetest veidi valjaspcol pobia - jastud ristleja »dinburghi™ yra- kis, Laeva uputasid sakslased 1942. _a. kui see'cli tulemas Murmanskist.. Laeval oli lastiks 5,5 tonni kulda, —maksma | Whendriikidele sGjavarustuse cest. millega WN. Liit pidi Kulla jarele ons arvatavasti oma kie sirutanud ka venelased, keda nihti 1978. a. samas pirkonnas ole- Vat tegevuses, | BERLIN - — 1983. aastal tiihista- takse luieri maades tisupuhastuse isa Martin Lutheri 500. stinnipgeva. © Mingisugusel pohjusel Ida-Saksa- maa on teinud taispéérde ja tahab Martin Lutherist teha kommunist- likku rahvussangarit, Usupuhastaja mime on hakatud puhastama sent- sest halvustamisest ja mAadrimisest. Teda on varem rimetatud talupoe- gade petjaks ja kapitalisttiku klassi ‘teenistuses olijaks. Kuid niiiid ten. - tas Ida- Saksamaa kommunistiiiu | partei esimees Erich Honecker, et Luther oli markimisvairne huma- nist, kes tegi pingutusi‘Giguslikuma maailma loomiseks*, LOS ANGELES — Keskmine pik- kus meestel on Ameerikas 579° (1.75), naistel 5°3 (1.60). Tantud ‘Filminditlejatest on alla keskmist kasvu Marlon Brando, Burt Rey- Sylvester Stallone, : Redford, Montgomery Clift, Paul Newman jt. Naistest pikana niiv Mae West on vaevalt 5° pikk. Mees- tel, alla 5’9". on kalduyus teha end vGimalikul | juhul tahtsaks, seleta- vad psiihholoogid. Kuid = troostiks lithikestele: pikakasvulisi mehi lei- gub tavaliselt Korvpallimangijate, uksehoidjate ja kriminaalkurjategi- Jate hulgas. “EDMONTON -~- Ameertka evan- felist Billy Graham -pidas. Edmon- tonis nidalapikkuse evangelisatsi- oon krusaadi, kus ta andis kuula- jalle edasi sOnumi,.et maailm on j5udnud punktini, kus ta problee- mid on nii komplitseeritud, et neid ei suudeta enam kontrollida. NEW YORK — Alastikultuurla- sed on hakanud siginema Jones Beachile. Parkides téGtavate polit-. seinike andmer teht? seal 24, au- sustil satadele alastisuplejatele protokollid. Trahy oli 1#—19 dolia- rit. Tavaliselt on trahvimddraks . 6100, kuid Kuna alastisuplejaid oli nit rohkesti, tehti ,,hinnaalandust*‘. NEW YORK — Abielulist truu- dust naiste osas on-raskem leida- -t66tavatel naistel, kinnitavad amee- Tika statistikud ja vastava ala Wur1- jad. Statistika jarele tootavatest rikub abrelu, kodus- ‘Naistest. 38% " test naistest aga ainult 21%. Jirel- -rannal olevas Peseara linna vang-. _fas. Itaalia ajalehtede ara! -uut suurt entstikloneediat. mugt dus meestele: vitke naine t6dlt STOKHOLM — - Rigi. toetusega hakatakse arvatavasti valia andma mis oleks ka véib-olla viimane rootsi keeles, andmine isheb ie elektroonilistele vahenditele. Uus leksikon hakkab imuma wu. 5 aasta parast ja mak- sab u. 7500 kroont (a $2000). ROOMA —- Sophia Loren on am rigimaksudest mOGdahilli- |. oe ‘Tihti pole selge kumb on mise parast mGistetud Itaalias 30 pdevaks vangi ja temale on reser- veeritud isegi ruum Aadria mere teatel. on kohtuminister varunud taille ihe _inimese ruumi vangla naisosakon- | nas. Loren on lubanud pérast kasil oleva filmi Lopetamist minna Itaa- liasse talle mé@istetud aega valja feemina, Robert kuna informatsiooni edasi-- ne Vee es Neste es . Slee s _ = erect en eas “te at - bale tae Peat de et ta a ee eg eo St, x pr ARG: as aes the h ates mi MS RE BR 24 e Ce ae ta pat th igi ie SENS cs mores me Cematakrate ts a Le anes y eo sirantaatte arin hs ma . i EN ee at ae ‘i 7 : KS ss Sar ae 1 SNES . ah um a: SES ae Sache ch ae ae es ifs mete bee recent i ay ae Maen as Spee = It aoe a . reer LEN ae a Baa hs SS Bie ie ee a era} har at He Boe. AN 1 es Mr Sa sis Saas mS ee a 5 = a ue sae he A es | hres abe Sen 5 Reus Refs te Recent A chia ataae Lakewood Eesti Teatri poolt Torontosse kiilakostiks ‘toodud featrietendus _Emajéel voeti naerusuat vastu. Pildil tegelaskond parast etendust, esireas vasakuli Aime Martinson Andra, Peet Jiirgenstein, ‘Krista Altek, Harry Verder, Guide Méhiman ja Laine Lya Pals, Foto: Vaba Eestlane Toronto Eesti caste avels mato per Ome nooaic § Mésdunud neljapieva éheul avas Toronto Eesti Naisselts ania siigishooaja tavakohase Triinu-ohiv- ga, Peeiri kiriku alumisesse saali. oli laudadesse kogunenud ligemrale sada inimest, kuna kohvilaual ilutses Triinu viljaandja A. Kiilma poolt saadetud tort. Ohtu avas T.E. Natsseltsi kultuurringi esinai- tie Malle Laansoo, deldes koigile tere tulemast kiimnendale: Triine- dhiuie, millistega alustati 1971. ‘a. Ta andis itidjooned dhiu kavale ja edasi ka terviiuse ajakirja valjaandjalt A, Killmalt, kes saatis Sé- Ellen Irs juhatas luhemat males- tushetke poetess Marie Underile, kes suikus igavesele unele 25. sept. 3a Kelle tuulest oleme koik vaimus- tuses ja harduses. Oma vadrtusliku juuletondanguga on ta jatnud vaim- sé pdrandi, kus ta intenslivse hinge- elu kujutajana tungib’ elusiigavu- sisse, Lahkunut mélestati vaikse leinaseisakuga. | noorelt eesti juristilt Sirje Ernits- Sellersilt, kes vaatles Kanada wi- $]-perekonnaseadusi. Ta leidis, et kuigi ei tehta vahet meeste ja. naiste vahel, pole siiski naistel selliseid Gigusi kui mees- tel. Meestel an ikka veel arvamine, et perekonna’ rahaasjade korralda-. mine kuulub neile. Uued perekonnaseadused tegele- vad perekonna jahkuminekuga; kui lahkhelid tulevad, siis on naisele teada, mis digused tal sel pukul on. Lahutusseadused on maksvad iile Kanada. 1968. a, alates on seaduses midritletud (1) sitiipGlijesed ja 2) mittesilipdohjused:. - Esimeseks on peamiseks pohiu- seks: abielurikkumine, seksuaaine vahekord, millega iiks abielupool- test. pole néustunud voi siis abielu- poole julmus, Teises on ialdatud joomine yoi narkoottka. | Enne lahutuse saamist tuleb eral- di elada vahemalt 3 aastat. Kui aga iiks pool on jahkunud vastu teise soovl, siis tuleb oodata viis aastat, _Lahutusprotsessis on kohtul aute- ricet koigis muudes lahutusega seoses olevais kusimusis, VYaranduste kitsimused kuuluvad -aga provintsi alla. Ontario wus pe- rekonnaseadus hakkas maksma 31. martsil - 1978. 2. Ajakirjanduses avaldatud kirju- liste pohjal on jaanud miulje, et va- randus kuulub mélemale. Kuid see: ej ole nti. Vana-inglise seaduse ja- rele naise yarandus kuulub mehele abiellumisest peale; Viimase sajan- di iGpul need seadused muutusid. Niiiid ei kuulu mehe varandus nai-_ sele ja naise varandus ei kuulu mehele, need on eraldatud varan- dused, Kuid sellega on sliski- suuri prob- olnud ostja-ja kellele iiks véi teine ese kuulub. Kui mélemale, siis on otetus, ef see Euulub sellele kelle himel see on, Zraldatud varandtse | siisteemi all ocleneb sellest kumb pool om maksnud. Kui niiteks naime estis toitu ja mees maksis majamakse, stis. kuulus maja mehele ja nalsele ei - Panud : Tmuidagi. iar aes gee ieee saree Ohiu ulatusiikum ettekanne oli. Ere SEDER Arvamine, et 80% varandusest kuulub Ontarios naisele, an vale. Jagatav on alnult perekonnayaran- dus, kodud, mida mdlemad on ka- sutanud elamiseks, transpordiks im. Perekonnakodu on iga kodu, kus abielupooled on koos elanud. tks abielupooltest ei saa maja miiia efa sellele obiligatsioant te- hea ilma teise poole kirjaliku-ndus- olekuta. Raha pangas mGlema ni- mel kuulub mOlemale;: kui see on aga ithe nimel, sits kuulub ainult sellele. Name ei tohiks . iialgi. ar- vata, et tal om Oigusi rohkemale. seaduse jarele perekonnavarandus jagatakse vordselt, kuid: kohtutel on digus arvestada abielu kestvu- sepa, laste kasvatusega ja nalse ko- dus olemisega. | Perekonnaoiguse jagamine on siis, kui elatakse lahus ega ei ole eiam .mdtet uuesti kuks. kokku = mine- Tavaliselt on toetusmaksud mebelt naisele ja lastele, aga m6- nel juhul ka vastupidi. Kui omava- helist kokKulepet ei saada, slis. tu- leb kohtusse minna. Kirjalikule kokkwleppele lahkumineku! ci to- hiks keegi entle alla kirjutada kui ta on advokaadiga riakinud,.Tuleb yaadata tulevikule, enesele ja las- tele, kuid naised ei saa siiski me- helt néuda igavesti ‘kestvat elatist. tama mitte ainult ema soovidega, vaid arvestatakse ka. mehe sda- ve, uuemal ajal Kiisitakse ka las- Meee menace fe seove vanema valiku puhal. Tiidrukud jaivad - tavalisets ema hoole alla, aga minikord kg isale ee ‘kui see lapsele ‘paremaks osutub fee ja ema peab téél kdima. Kui laps on tihe hooleks antud, slis peab ta ka seile eest hoolt kandma, voimal- dades siiski teisel podlel lapsi tea- ro eee tud ajal-kiilastada., Kilastusdigused on keelatud kut see ohustab last. Abieluvarandus ‘on Kui testamenti ei ole saah naine mehe surma puhul teatud kindla summa ja iile; ea! A SG se lastele. Perekonnakodus on aga pene 5 eae ‘digus mGlemal elada, . (ee eee Jargnesid elavad kisimused, mis (4 eee eraldatud, Bue numi, et heelimata inflatsiconist faah ajakirja tellimishind tuleval aastal muutmata. teemi. Ta toi huvitavaid niiteid mustrite lukumisest maailmas, kus ta avastas LGuna-Aafrikas sama mustri; mis on haapsalu ratikuil ja soomes tinel raamatu kaanekaunis- tusel. Slis aga ei suutaud kohvisoov enam naisperet kuulajaina hoida ja _ tugeva aplausiga. lOppes Triinu mitmepalgeline Shtu. Uhendriikide s6ja- polmarite jalgijad otsaga Rootsis STOKHOLM (EPL} — Ameerika Uhendriikide kohtumiiisteerium on laiendanud oma ‘ponnistusi saksa okupatsiconi aegsete nn. sidjarai- made uurimisel Baltikumis niiiid ka Rootsi. USA kehtuministeerium kuulutab. - nimeilt kahes Rootsis il- muvas eesti lenes — ,, Valis-Eestis‘ ja » Featajas‘ ~- esimesel esilehe- Kiiljel ja suurelt, ef ,,soovitakse in- formatsiooni I] maailmasdja ajal Tartus, EBestis, toimunud eesti ko- danike vangistamiste ja hukkamis- te kohta; mis teostatud saksa oku- patsioonivOlmude vOi nende kasi- laste pooit®. Informatsiooni on vas- iu votma . volitatud - suursaationd. Laste suhies peab kohus arves-— | Sat aM atta heal cerns atest tetera tet teen Tis teveactaahataedin erly cha temas wie a tar Ne tt cer aa eRe a i mh * an , a ; Hh aaa priate Bit ie : : ‘t = as Sah a - =} : “Ee MS ee ay tee oa] : oko pan sates a Riseocsbrmeisenct Rescate abate Hooters ‘siinne USA. vores ve Serbia Keeles. Lee TOV. Yypyiggen esitab Elvira Sanchez de Malicki yee, Naidendi 7) keeles. Yuga, wish Social Club Actors esitab Gra- py, tine Gelinase ,,Bousille and GEE. Just'* soome keeles. Laupdeval, 22. oes a8 nov. Ukrainian Theatrical Ensemb- he oo A c “ages le esitab 8. Levyiski pega Zillia'‘ ukraina keeles ja viimase- De: @ na pithapieval, 23, novembril New re pear tundi siigisesel piihapaeva pirast- kuju andis Ralf Sams tiitivimehe.. lounal. Keegi ei oodanud -tésist la- na, Aime Martinson Andra vana- vateost raskete - probleemidega, tidruku preili Roosidie: veidi liial- vaid meelelahutust vanades kohia- datud groteskse kuju, Laine Pals des, . mialestuste noorusmail, Vaata- mata et need olid sna pealiskaud- naise aga altdis ,,ojges vanuses oleva agressiivselt | eesmirgini selt kohaldatavad ja plirdusid vaid vGitleva isiku, kelle eest katsus end himedefa. Lembit Kooriisa | Emajeel“ on iema kolmas muusikalivermis toa, mille tekst ja muusika on molemad temalt. Tegevuseks on kahe lébu- oN os _ sOidulaeva vaheline véistlus Ema- joel ja ménett méjustatud ,,show-“ ja_,,loveboat'ide“ pealispinnalises! sundmustekaigust. Usna leidlik s6- nastus, rahvalikad dialoogid ja me- loodilised saated andsid lavastusele oma maailma, sellise kus vaatajail pole vaja-sisseelada ega intriigi pa- nevuses tunda end kaasaveetavat, -yaid laskis naerusui asjadel lihtsalt -milma armastuse oma teed, mis sellelaadilistes teestes- on alati on- neliku lopugs, | , »emajiel olf ka Stokhohmis: ESTO-80 tearipregrammis neljan- daks lavastuseks ja teenis seal ker- Kema zhanri esindajana sellekoha- se tumbustuse, Asjane Toronto eten- dus, mis oli Leida Lepiku lavasta- jatoona tasakaalukas ja hoogne, oli eelmise. sarnane, ainult pundu- sid Porilandi tiitarlaste ,,Kaja“ grupp, kes muusikalise ansamblina andsid téhusa keori osa. Nii talitsid: Heid osi kaks L. Kooritsa oma tutart. ' Peaosas Harry Verder mangis »Kajaku“ kaptenit Jaaimige bra- vuurse zhesti, eneseteadyuse ja au- loriteetsusega naga e@akaile laeya- ‘Ontario Mitmekultuuriline _ teatripidustus § Ontario ‘Mitmekultuurilisel -Teatripidustusel tulevad esitamise- le jargmised teatrietendused: Laupdeval, 1. nov. Ontario Muiti- cultural Theatre Association poalt Ted Galay ,,After, Baba’s Funeral‘ inglise keeles. Piihapdeval, 2, nov. liaallaste La Compagnia esitab- kaks tihevaatuselist ndidendit itaa- lia keeles. Laupdeval,-8. novemb- ri] Association for Native Develop- ment in the, Performing and Visu- al Arts esitusel ,,Powerlines‘' ing- lise keeles.. Pithapdeval, 9. nov. Hungarin Art ‘Theatre - Bernard Slade’i ,,Same Time Next Year** ungari keeles. Reedel, 14. ‘ov, Serbian National Theatre esi- tab Branislay Mrdaja ,,Karadjord- | Laup#eval, 15. Hispanie-Canadian ‘Theatre - Becoming hispaania Piihapgeval, 16. nov. Fin- the fwshan Czechoslovak Theatre esitab J. #21 Skvorecky ,,God Help Us" tshebhi eg -kecles. 1 Oa ae ey gene vaigusid Ka laiemale perekonna (ean cae probleemidest kuni M. Laansoo ti- Beye eae kimp roose tanutiheks. Fdasi andis Hilja Aun informaisi- ooni Naisseltsi kasitééring] eelseis- vast foost, kus jatkatakse - spalt, kus kevadel }épetati. Ta niitas pilutamistebnitis} 11d, asunud Naiskuisekooli pievill. © ‘Viimasena Tiiu_ Kadak ‘selgitas kudumisjuhiste liga pikka-yormi’ ajakirjas ja soovitas selle asemel eriti riumi saastvat markide siis- ne neh dated gale Cee t Np cE rt = ' 1 P UT be AG a “ Daeg: Prenat arte a man ie sa nas ‘ettekandjat ja talle ‘ulatati yao 5 rca pales ris os os —o a millesi tiks oli parit Tui tanaval [egies 27 Solis: id, kes esinevad EKK Kont- | serthiirco kammerkeniserdil To- rontos 26. ok/oobril. Vasakult: -Lin- da Kiittis, Gnne Laikve ja Belmut Lipsky. ’ Koik etendused® toimuvad: “St. es be Lawrence: Centre Town Hall'is ja DS ierecermeree algavad, peale ungari ja tshehhi ee ey 7 teatrite kell 8 Ohiul,. need aga kell TEADAANNE esitilsel | padsta naditlejaterrupi liige Oskar, keda c-mangis Guido MohIman, »yiormilinnu’ omaniku Tanneman- - ni osas oli Rudolf Susi. Lisaks neli madrusi ja kaks. nditegruppi kuulu- vat tiitarlast. Muusikali tantsude seade oli Ka- ti Linnult, lavakujundus Elmar (aga ka Joant) Saarniidult, kuna Toronio mangijaist moodustatud or: kestrit juhatas autor ise. - Parast hoogsalt léppenud eten- dust, mil leiti, et ,,dnneajad © on meil ces‘, andis rahyas_ kiilalis- nditlejaile suure aplausi, T.E, Seli- Si. ja T.E, Segakoort ¢sitdajad ta- nusinu ja LWi. Lépuks kutsuti la- vale veel favastaja Leida Lepik ja autor L, Koortts, ka neile fitkus t2- nulitli. Kuigi esitatud tearilavasinsega et pititud. korgeid kunstitaotlusi, on suski imestamapanev, et ajal kui eesti teatrite keskuses Torontos on tunda teatriloomingu viljelemi- sel seisakut, jatkub tugey tearihar- rastus Lakewoodis, kelle tid juhib- eestiaegsete kogemustega Javasta- ja’ Leida Lepik, mitie iiksi séna- yaid ka niwusitkalavastusteks. Sealt jiid uué killatufekug ootama ka seekordselé teatrisiindmusele kaasa elauud, | ‘HO SS ST Moskva meelitab Afganistani hiipik- nukkeu 7 “MOSKVA — Afganistani kommu- nistliku valitsuse peaminister - ja parteijuht Babrak Karmal, kes pii- sib vdimul ‘Yene tankide ja piissi- ta#kide toetusel, viibis kitlask3igul Moskvas, kus ta vdeti vastit era- korraliselt -silmatorkavate -austus- avaldustega, millest voib jareldada, et Karmal on Moskva truualamlik teener ning teeb oma parima Afga- nistani rahva Kremli tlemvalitsuse alla painutamiseks. Valitsus oli Karmali saabumisel téélt vabasta- nud kiimned.tuhanded téélised, kes palistasid lennuvaljalt Kremlisse viivat.teed Karmali ja tema saat- jate autode labiséidu ajal. Karma! pid? peale Moskva kiilastama veel Leningradi 1a Thilisi, Nala | Paar tuli hotelli, kirjutasid sisse, sald vOtme ja liksid kiirustades lifti poole, | Kas: proval on veel mingeid eri- soove? ktisis porter, | Hea ef meelde tuletasite,“ rac- mustas mees, ,,iul tuleb tana talle veel helistada.“ 7 6. Piletid on saadaval Town Halli Kassast. Eestlasist kuulub Ontario Muiti- cultural Theatre Association juha- ‘tusse Eesti Rahvusteater Kanadas sekretar Elisa Vellner. | "| Vaba Restlase* kalendri keostamise] on igal aastal olnnd suuri raskusi seltskondlikkudé organisatsioonide, noorte organi- satsioonide, koolide, kirikute jne. aadressidega, mis ‘sagelj mau- tuvad ja kalendrisse satuvad vale aadressid. Selle vairndhte - _kérvaldamiseks palavad kalendri koostajad kdigil nendel eesti institutsioonidel, kes soovivad oma. aadresse ,,Vaba Eestlase" tahtraamatus avaldada, saata need ,,Vaba Eesilase” toimetu- sele nadressil: Vaba Eestlane, P. 0. Box 76, Sth. ,C“, Toronto 3, ‘M6J 3M7, Ont. Aadressid palntakse sata hiljemalt 15, novemb- riks.. »Vaba Eestlane‘ el vastuta iganenud aadresside osas.