a . wh, roe oo. LJ eee Dina. $58.—,. poolaastas $30.— FREE ES - Juubel . te ideszalide kinnitajaks. rahivas on laulmud sis kui ta st-! vurdike kokkuhoiuiunde sidemete- jatkatakse Uldiaulupecd on alati - olnud “eesti yahva tunnete siiraks vil- - jendajaks, kuid samal ajal ka mete kokkuhointunde ja pohilis- Eesti. da on this mureméticid, .kuid - eestlaste laul on kélanud ka nen- del hetkete] kui mei! on pohjust oluud rédmustada ja oma tundeid |! hoiskavates lauluhelides - yabjen- dada. Tundub, et Jani on. ofnud eestlasiele nagu mingisuguseks tunnetepuhangute valjendamise ventiitiks ja eritiseks va!ljendus- vormiks, mida on Kingitud ainult uksikutefe rahyastele. | Laula moju ja laulu populaar- sus eestlastele on tingitud osali-. selt kahilemata meie minevikust j2 meie traavilisest saatusest, ku- Ma vabadust armastavad ‘eestla- sed on sadu aastaid pidanud ela- ama teiste rahvaste tilemvalitsuse ja kontrolli all ning on sunniiud seda hodumadl tegema ka praegu- _ sel. momendil. On jioomulik ja méoistetay, et sellises surveclukor- ras, kus rahval puuduvad vdima- used oma réhujatele’ tegelikauks vast astumiseks on suureks. oln- korra Kergendajaks aut, mille gbil saab salaja siiralt ja avali- kult kaudselt ormma tundeid valjen- | dada ja oma Sudant kergendada. Kesti luldlaulupidudele pandi | alus siigaval tsaariajal ja yenes- famise perioodi! kuid Eesti ise- seisyuse ajal arendati see tradit-| sioon vilja vaba rahva ftheks | yiimsamaks eneseavalduse. ja! | kokkuhojutunde vormiks, mis tratas kogu maailmas suurt tahe- lepanu, Parast Teise maailmasdja poordeljsi sundmusi, mil eesti. ' Fahvas jlanges vene kommiunistlt ku rezhiimi kitiisi, ei ole laulupeo traditsioon siiski surnud. Seda on: jatkatud mii okupeeritud Eestis | kuid seda on vilieletud ka vabas- | se maailma pogenenud eestiaste ‘poolt. Kodumaal toimuyad laulu- ‘pead ckupatsiconivéimude tugeya | jarelvaive ja sordiini . all, Moskva voimud jilrivad teravalt, et. laulupeol ei piiseks kuidagi mojuje rahvustikud tundeavaldu- _ sed, mis véivad puhkeda - tormi- _puhanguteks. Olukerd sarnaneb tildiselt tsaariajal korraldatud > Jautupidudele, kus tuli _iilistada keisrit, usku ja isamaad, mille asemele -niiiid on Moskva kisul ja Jdreivalvel monteeritud Lenin kommunistlik parte; ja ,suur ko- ‘dumaa". Yaatamata hooilsale - ja- relyalvele ja rahvyuslikiude ele- mentice kontroilimisele On ka t8- . napgeva Eesti -laulupidudes sit- lunud meie rahvuslikke ideaale ja salajasi piiidlusi vabadusele ja iseseisvusele, mis vialjenduvad usurpaatorid deerida, | Kui pracenses kommunistliku Menemaaga vigivaldselt liidetud ja allasurutud Eestis tuleb oma _ Fahvuslikke tundeid ja piitideid vabadusele maskeeritud knjul ja _ vargsi avaldada, siis vabas maa- ima korraldatud leaulupidudel iseseisvas Eestis vil- jeletud Jaulupjdude traditsicone ning siin landakse vabali neld LENNUPOSTIGA (ilemere-maadesse: aastas $69—-, poolaastas £34.50 ja veerandaastas $18.—~. Aadressi muudatus 40 ¢. _ tksiknumbri bind a0 ¢. | ‘Pribahed by Free Estonian Publisher. Lig., 135 Tecumseth Si. | Toronto 3, Ont. MéJ oH laulup du VABA VABADE BESTLASTE f HASLEKANDSA A a GesTLane |. YALJAANDJA: 0/0 Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Torontes. 3 PEATOIMETAJA: Karl Arro TOIMETAJA: Hannes. Oja 7 | POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sim, C; Toronto 3, Ont. Med Shi? TRLEFONID: ‘toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, | ekspediteioon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $32,— q veerandaastas $9.50, kiripostiga aastas $53.— , poolaasias: 5 — - - «Ja veerandaastas $15.—. | , poolaastas $18.— ja EESTLANE neljapdeval, 31, mail 1979 — Thursday, May 31; 1979 | TELLIMISHINNAD viljaspool Kanadat: aastas $95.—, ooolaas- j | tas $19.— ja veerandaastas $10.50. Kiriposiiga USA-s: sastaa | ja veerandaastas $16.58. TONIAN Toront tos niji Eestis kui ka vilismaadel kor ‘raldatud laulupidudele ks whine eesmark | koondada, eestlasi, tuna, nad kolku ligidalt ja Kau- |. gelt ja Kilia nad nigematute ral ra. Neid ecesmarke tantles ka mod- dunud nidalayahetusel Toronios korraidatud Kestlaste Uldiaulupidu, illest vottis osa ligermale 800 lauljat- mangijat ja 3000 kuulajai-pealt- vaatajat. See suur osayétjate arv kinnitab, et ecestlased valismaail- Was ei niita yeel visimuse tun- nusmiarke ning imievad kokinn/. vaatamata suurtele. kaugustele, vahemaadele ja majandusiikkude- le panustele, ct laulda eestiusete ja eesti rahva vabadusele ning kinnitada Javluga ja . massilise lauiupeost osavéimisega. ora kokkukuuluvusetannet ja kwulw mist eesti ubiskonda. Eriii roo- mustav. oli niha laulupeol nij| Tumis pole. soovitud seda wie) ‘suurt. ndukogude katselahoratoo-|relva vyalmistamiseks, suurt lastekooride peret, kes peab | *omitee . organiseerimise tetidet . riumi Semipalantiskas Kesk-Aa-|inglise °- ajalehele kindlustama jarefkasvu .meie | kUmMmutada ega kinnitada, Komi-/ sias. : Times‘ile“: ,,.Keeganil oli kooridele ning moodustama tule- vaste laulupidude :lauljaskonna: Laulupeo korraidajate, kaori- juliidele, lauljatele ja suurele pecliste perele uteldi oma tanu- sina@ juba laulupeo ajal ning | kahtlemata olid dnnestunud iivi- imse korraidajad ja sellest osa- vitjad selle tdjel miiiiral jira tee- ninud. Sellise suure algatuse 18- | biviimine on pagulasoludes sectud suurte raskustega ja isegi majan- flusliku riskiga, kuid julge. peale- hakkamisega on alati koik ras- _ kused veidetud ning need. voideti ka asja toimunud juubelilaulupeo korraldamisel. Sellel Snnestunud | te" vastu raakis méédunud mart- les, et. kui USA ei ole véimeline ‘sliurte rahv amasside kokkutule- : kul anti kindlasti wus elustav siist meie rahvustunde ja traditsi- oonide shilitamisele ning kinni- tati ka. kodumaal oma eksistentsi cest voitlevatelé eestlastele, et eesilus vilismaailmas elab edasi hing on toeks kodumaal vdora KINa | curve alla Kannatavatele rahvus- kaaslastele. Kuid kui lanlupecst osavotjatc- le koigile jaid uritusest parimad imuljed, sits kahjuks ef suutnud meie seda lauljate irnponeerivat ronghaiku [abi sidalinna ja on- nestunud pidu meie rahyusiliky propaganda huvides ara kasutada. Ni ei fimunud Kanada ajalehte- | '| des meie suuriirituse kohia tihte. gi pilti ega imhtegi sona samal aja]! kui rock’i muusika staaridele le- | hekiilgede kaupa Tuumi pithenda- takse, See on kahilemata aja mark ja.meil.ei ole voimalik siin- sete tOlmetajate arusaamist ja motlemisviisi méjutada, Kuid koi ‘paljudes Isuludes ja mida jsegj jawupidn ‘korraldanud vahestele kommaunistlikud vilja ej suuda radeerida je likvi-. joududele oleks tirituse propagee- rimisel oma abi ja sidemeid pak- kunud vastavad. organisaisioonid, slis ydibolla eleks see andnud ka moningaid tulemusi. wid léoppkokkuvottena voikS mainida, ef see oli meeliiitenday viimas ja thistunnet: sitvendsy eesii rahva kokkutulek. See. ej oinud ainujt momendi siindmus, vaid cellel on siigavad ja kaugele- ulatuvad positiivsed .tagajarjed |; ni eestlusele tildiseit kui ka siin- laule, mis on. piihendatud. eestt| 5¢ mandri eesti ahiskonnale eri- vabadusele. Kuid samat aijel on! - vahvale, terna rabvustikele tunne- | liselt paijudeks pikkadeks aasta- _ tele, meie polisele kodumaale ja : teks. KA, Pohja-Ameerika tundjad usuvad, et ameeriklaste- pinnae ikohal, iukirjahduse (science-fiction) Au selleks pole voimelised ka venela- beks 600 m Korda 330 m suurnime KeSKUSISL, KUS :Beniioliselt maapinnale asetaiud -protoon- wij Surmakiired ohust avad ,derrori | fasakaalu” Kes venelased On sooritanud viimastel aastatel seitse katset surmekiirteqa? | ‘Niinimetatud - ,tetrori tasakaalule'’’ on iimumud “wus - cht. Ameerika ‘Whendrilikide valitsus on “miaaranud kokku 38 tuntud kaitsejéudude uurijat ja isiviiltegevuses olevat teadlast ithiseks uuri- . mustooks, mis. puudutavad uut, revolutstoonilist relva. See. relv, mida viidakse nimetada kasvoi paljuraigitud surmakiirieks, on teorectiliselt valgushijre kiirusel voimeline havitama maaiimaja- gude vahel lendavaid vaenlase rakette. Sel otsusel on sligavate tungiv hurist’. Sel viisil kasutatay rely jdatmeid, - Ajakiri rorj] tasakaalule’. Mined esja- naisse“ sadu kilomeetreid maa-| otsus on tehtud péhjusel, et N. akende kaudu tuleb rakettidel | sid omait poolt Keegani. teooriat. ; Liit on nande arvamise jarel aas- jille laskuda Maa Shuruumnii. Dr. Williard Bennet, tiks selie | taid ees USA-st sellise. relva tee pidi alusiama viiele aastale plaanitsetud wurimist nimetatud relvaga iihenduses olevate prob-. leemide lahendamiseks. . mind ei‘ dubatud néha. Aga tulin - “| 1. a Joudude luureteenistuse Wem tapselt samale lopptulemusele kui _ Kindratmajor George J. Keegan, Pentagoni esindaija teatab, ef alal mest ees. woe relya ameerikapirane biitip selies katsejaamas wut kiirte B on veel ,aastate daga™. printsibil todtavat rekva. USA keskluureteenistus CIA ja|tud tehnilisi | Péhiméttes on kiisimuses aate- mi osakeste — elektroonide pre- toonide ja iconide — koondamine miljardite yoltide tugevusega elektrilaenguks ja selle saatmine peaaeri. valguse uirusel eesmare! | ation Week" avaldas m6ni aeg¢ ta- SULNAS, | gasi tilatusliku detailiderikka ar- Pentagoni huvist protooniktir. tikti selle probleemi kohta ja iit- apa tagasi Keeganit rapordi, mil- le jarel Keegan lahkus teenistu-|on selle asjaga Itaidenud. Ses. | Erit 3 | Ohu- ja avarusala ajakiri AVE riti on Pentagoni arvates spakutul tile’ kui vaidetakse, et Ni. Lilt vGivat 1980 aasta!l ope- reertda juba oma. surmakiirie- _ Felvaga. sikuul tuntud Ameerika cuurija' valja arendama ‘kiirterelva tehni-| Uks on siiski selge: 1972. a. teh- John Allen. Ta mainis Koneressi: kat, mida see kord oli juba tiri-| ti SALT-kokkulepe strateegiliste | ya huviga ja teatnd maaral ka komisjonis, et see | teadusliku-; tanud, kuid, ebadnnestunult, stis | relvade pliramiseks, millega suur | cnure pingega kui kaua sundavad rigid lubasid jatta kasutusele! moned rikkad laiinetiigid opereeri- votmata just selliseid raketitorje- da oma palgasoduritest keosneva Siisteeme mis VOiks purustada sOjavaega. Eeskatt on siin suuri- | maks huviobjektiks Uhendriisid, Kaalu". Praegu aga plaanitsetakse’ po. torite poolt sageli-kasutatud rely, . sed. mis ‘saadab - energiakiirieviiu | Keegan wurimisrithma enrustas, otse eesmargile ja muudab selle- ' et noukocude teadlastel oli véima- | Draeguse iiksteise. . ,terrori tasa- fa pommid, raketid ja teised sel- lus paéaseda maakera éhuruumi | lelaadilised reivad kKasutuiks, naib gaasistunud vesinikust valja, kus ; : uusi relyj mdlema suurrifgi uuri- nijid. olevat realiseerimiskolbulik. oli kiittekatseis tokkinud anion mislaboratoortumeis. Samaie komisjonile Taakis vei- di hiliem J. Allenj’ seisukohtadega | uhiney dr. Ruth Davis: .Meil on bageja kirjutab: | Tagey opositsiooen Ww EE ee —ELe keskmiselt voimelusi selie relva valmistamiseks, millesse On ete le 7" ‘d he 1 ial. , jaemokraatlikus ketud samaaegselt ddretult ras- tahtpdevi ra sai : Hartels Carterile 7 kete teaduslike ja tehnoloogiliste ¥@ aev! | | | of oe . probleemide lahendamine.“ | P : | WASHINGTON — President - Hesti Vabariigi Tartu tilikooli’Carteri enérgia ja eelarvepoliitika USA-s toimub | ‘Hee vaielus 60-nes aastapievy on ishenemas. | on saanud viimasel ajal Kongres- selfe tile, et mitut neist problee-; . Ja veel thhtsam — Tartu ti. sis pidevate tagasilddkide osali- midest on juba suudetud lahen-/koolj 350-nda aastapievani on Seks ning niiiid on Carteri demo- cada N. Liidus? . Iyaid natuke- iile kahe aasta. Kaks | kraatliku partei ridades tekkinud aastat on vaga lithike aeg, et eel-/liikumine, mis taotleb Carteri tile "i tdid teha selle pHeva vadrikaks | parda heitmist. Viis Kongressj mirkimiseks. : liiget ahustasid | avalikicu mAssu mida vajatakse . sellise -vileu" Vaiksemad keskused — nagu! Carteri juhtimise vastu kui nad. saatmiseks cesmargile. ss Vancouver — loodavad, et sellis- ceklareerisid, et ‘demokraatlik ‘USA Ghujéud kahtlevad, ot w,|% ttpaevade markimisaktsioon | partel peaks hoolitsema selle eest, tiidul voiks oll selfeke otstar. saaks alguse ja ideid suuremaist|et Carter 2 kandideeriks enam : : on rohkem eesti} demokraatiiku partei kandidaadi- og oy wa teadlasi ja: tilikoclide Gppejéude. |na Uhendriikide presidend: Koha- nn atnruseat otk aton. Naiteks voiks tuua, eb lati aka-.le jaremistel ‘bresidendivalimis- nist. TSA Ghujdudude luurtetee- deemilised ringkonnad valmistu- tel. nistus usih, et venelaste] on aga yad etie Ria iilikooli 6f-nda aas- kasutada kontrollitay satomi- tapdeva markimiseks teadushike plahvatust tootev tuumaenergia. konverentsidega mitmete Laane- | Surmakiire saatmine AVATUSSe ‘| maailma tihkoclide juures. Van- at tarjuda silodest kerkivaid ‘lcouveris on. ‘teaduslik konverents | _ Pohiline tehniline probleem sel sab selles; kuidas suudetakse koondatia ni tugey energiakesum. ~ CHARTER LEND Ettekendeid on Eutsufud pidama 945. hirmutavalt suur ja komplitsee. veistest tahvustest teadlast | a ritud Ulesanne. ‘Esimene Kasiulta- n eee tofu Brit Ko asi. " Majutamise informatsioon bia Ulikoo's, i Toronto Eesti Maja, tel. 466-4813 »elektroonkiirteka.. TOLVO ) LAANEMAE, 5 a SERRE PA RIESE ‘ivad. tisiselt mothema. | teks need Kanada todstuste kuulu- | mugi. paljastanud pirast 1975. aastat | Kommentaarid Yahest juktub lugusid, mis pake- Nagu nai- tused, mis itmusid Inglismaa \ehte- des, tasiledes Sppinud tGdliste ot simist ja nende Kanadasse tos- mist. Nende kuulutuste kandn otsis _ iiks Kanada autotiéstus Inglis- maalt torupanejaid, elektrikmd, Imasinate -parandajaiqd ning pten- mehaanikuid. Kogn see vahejuh- tum tundus pentsikuna kui votta arvesse, et. Kanadas kurdetakse ja halisetakse suure téGpuuduse tle ja statistilised arvud teavad: kinni- dada, et sim on ligemale miljon — “Hinimest, kelledel ei ole toGkohti ja kes peavad elama t66teoleku kind- tustuse voi sotsiaalhoolekande summage arvel. Seda. lugu valgustab meile Lihe- mat. iiks ‘Torontos -tegutsev - eesti ettevitja, kes kannatab pidevali oskustddliste punduse all. See tiis- tur rAagib, et tal puuduh sagel Sppinud tddlisi masinatel tddLami- |.seks, Usna tihti kdivad mehed ja naised tema juures tood otsimas kuid nad ei ole huvitatud pakutud ainult tddstuse templit ja toendit, | et nad on kiinud todd otsimas. Sel- le tGendiga lahevad nad ille sot- Fedliste palkamisega ja. neude tidle rakendamisega juhtub sageli kasutada olevaid masinaid ja os- kab nendel tédtada. Mehe toole ra- | Kendamisel aga selgus, et tal pote masinatest ega.ti6 iseloomust ai- Ts. vallandati, neerimisega nahavirvuse alusel. Mul liks kops tile maksa‘, kin- USA Shujéud on pikemat aega| USA uurimisgrupi liige, kes oli. ‘nitas tédstar. Ma ‘Utlesin netle, et arendamisel. USA kaitseministee-: yalvanud, jalginud ‘ja pildistanud | 1972. vabastatud oma tddst kfirte- | andku mulie valged, mustad, pu- _kinnitas {mased voi pruunid mehed yor nai- »Sunday | sed, Kuid peaasi on, et nad oskak- oli -palju|sid masinaid kisitada ja téitada." Tuha 1875. 2. | seatag. USA Shue sellist luureinformatsiooni, mida) Selle energilise jutu peale pandi - toru dra ja téastur jacti rahule. Kogu selle juures jaab selguse- et venelased arendavad vialfa ta ise, arvates et venelased .on sel tuks ja méistmatuks, mida teevad Kanadas rajatud tiijou keskused ‘Pentagon on kinnitanud mit- ning mida Gpetatakse igasugustel meid Aviation Week’is‘ avalda-|kursustel ja kutsekoolides kni.Ka- andmeid