7 4, 87%,

Second tag mal °°”
registration samber — 1089,"

Nr. 89 > (3106) XXX aastakiie

me

be

Stokholmi.

nistliku - ‘tthiskonna ‘vabaduse
puudusest ja eesti roorsoo
indoktrineerimisest,“  . titles
. Raig,. kes ‘parast Tartu ult
_ kool Gigusteaduskonna. JOpe-

. Tajooni kommunistliku nOor-
sooiibingu sekretiriks ja vi-
mati nimetati Harju rajooni
parteikomitee  instruktoriks.

sellised kohad- vastu, kuna tal
“Juba méni aeg’ tagasi kiipses
otsus lahkuda esimesel vii

sOiduvOimalusi ‘saavad  ees-
Katt just usalduskohtade imi-
_mesed. ‘Nit padseski ta Kot-
Kasse suunatud gruppi, mille

| somolitéita§ ate.
seks,

 y Saime igattks 180 Soome
marka reisiraba. ‘See raha
jatkus tapseit vajalikeks pile-
 titeks, et ile Turu sOita
Rootsi. . S6itsin bussiga’ ‘Tur-
eu, kuna kartsin yOimalikke
kontrolle raudteel. Kui j6ud-
sin Stokholny, Biis | “vetsin

/premeerimt-

mel
=
Ds el
7
P|
=
mel
__
mule
=
,
=a
a
|
il
on |
'
—
‘7
bpp *
mull
YE
a_i
="
mee
=
on
=
=
P|
—
moll
—
se |
—_
mull:
P|
mel
—
mel
=_
—_
= to
Cr
>
ok
.
, i
—
—
a
a
|
—
mel
‘oa
eee
oa
_ ll
—
Ls
=
a
—_
7
=
a
——
7
_
7
=a
a. |
—_
7
inl
|‘
infin
—
_
_—
_—_
_
ih
=a
ml
7
:_
mm
[= = |
a
=
—
—-
nee
io
=
a
=e
—
i
—
—_
=
a -
: fh
=
ml
oa
pe
=a
a
—_-
=
=
__
ora -
-_-
=
in
=
i. |
—
a
oie
C—~
—_.
' 7
a
=
a
_ =
—-
—_
=
_— |
—
Ts
Ls
Re
a
=—a
. ooo
_—
a
=_—-
a
a
ah.
=——-
_-
a
_
—_—-
nee
—
a
=_—-
moll
—
i
—_—-
—-
=r
=m
_
=
a
_
— |
—
=_——-
L*
=
. =
eS
==
=
—_
=
ar]
= -
=.
a
—
__—_ -
ih
a
il
=
=
colle
=,
_—
—
—_-
apa
=u
. =
‘oo
Lies tes
i. =
=
al
7a
7a
a
fea
=
=
=
|
|
=
=
=
ine
7
ee me
_
om
7
—

_—---}

Ws ARARUPPAIA

| STOKHOLM (EPL) | — Stokholmi nolitseis taniles agitiits
 farjekordne pogenik — 28-aastane jurist. Hillar Raig, kes. 2.
novembril: sazbus Soome ithe komsomoli.:poolt kerraldatud.
erupireisiga ja sellest.  grupist pogenes, saabu ides 6. noversbril,

Mul - oli vitiand. kommv:

 hilmitruus' Ohkkonnas — ise
_tamist* ‘on, olnud alul Harju)

doktor ja jubth. Sakus pdllu-
Ta margib, et ta yOttis just

-matusel N,. Liidust ja--villja- |
-Teis oli nagu partel- ja kom- —

eb selles, et parte: tahab

aga :eélistavad seltskondlikky _

uu CDN

kontakti rootsi politseiga ja.
Best ‘Komiteega", futustas
| “POgeniku ‘arenguaastad -
— ngcruses on moGdunud rez

_aky

nnn

on po) lumajandusteaduse .
‘Majandusliku™**uurimisasutu-
se osakonda, tal on vend, Kes

on majandusteadiane..

Kui ma olin noorem, siis
lootsin - ikka,; ef Kommunism.
 aepam0Gda muutub rohkem

demokraatlikuks..ja et’ ka

Noukogude Liidus  saavad -
inimGigused ja. vabadused

_ oma koha, Ma pettusin Eu

sellist arengut el toimunud.”

‘Tuletades: meelde, et N.

- Liidu Kompartei viimasel ajal
on palju juttu teinud komso-
molittd.parandamiseks, “sele-

tab Hillar Raig, et viga séis-

rohkem ideelist Kommunist-
. ikku. kasyatamist, noored

‘tavalist suhtlemist, nag noo. |
| red ikka, | |

N | f suurendas telus

oS Ulemndukogu istungh avemisel puudus

. ~ -kaitseminister Ustinov |

7 - MOSKVA — NN. Liide kaltseminister Dmitri Ustinov, eda pole
enam kahel kuul wihtud ja on raéagitud tema tisisest haigusest, puudus
ka seekordselt N. Litdu Hlemnockogu istungilt, lovs tehti teatavaks WES

: rligi eelarve.

. N, Liidu Kaitsekulutusi suUren-
- datakse tunduvalt 1985. aastal:

peaaegu 12% ‘on ettenShiud roh-- |

kem eelmisest aastast ja see tOus-
vad finantsministri . Vassili
_ zovi teatel 2 miljardi-rubla (ametli-
‘ku: kursi Kohaseit d. 3 rAiljardi doi-
ari) vOrra. Minister. titles, et N-
Liit ei piitia saavutada sOjalist iile-
| yOimu maailmas, aga nad ei luba
. sOjalis-strateegilist’ vOrdsuse tasa-
 kaalu nende. kabjuks muuta.

N. Liidu: eelarves’ oli 1984; a.

 sOjalisteks kulutusteks 21.52 mil-

. jardit dollarit ehk 4.66% eelarvest.
_ Eelolevaks. aastaks tOuseks see
_ 22,57 -miljardile

- Kala Laanes’ olevad N. Liidn
. ° ¥aatlejad titlevad, et N. Liidu -
sOjalised Kulutused ustakse ole-
wat tegelikult vahemalé kahe-
kordsed, |

kuna paljud. kaitsokulutased on

oe

ELLA JOSTMAN’ -
~ kudumistos sae

DAGMAR PINT ie ARMILDE PIHLA.
kasité ode.

pip, 9, dets. 1 kella 21 hon, ini 6 p. 7
Toronto Eesti Maja vaikeses saalis

silt Garba- .

dollarile . ehk

asetatud telse kuluposti nage ras-
KetOOstus, ‘alla, |

Seekord huvitas Liane -vaatle-
jaid /6-aastase Dmitri “Ustinov

tinovi nBhti vlimati 27, septembril,
Ta puudus ka 7. novembril ‘ék-
toobriptihade paraadilt, Diplomaa-
tilistest allikaist on kuuidud,. et ta
olevat haiglas.

~Kuid .vahepeal haiglane olnud.
président Konstantin. Tshernenko
adib olevat paranenud ja oli istun-
gil polutburoe eesotsas,

Sealt puvidus lige Viktor Gris-

USA abista Kadatfi voimule

hin, kes cli olnud. ‘AKiilaskaigul
- Mongoolias: ,

Mihhail Gorbutshev, keda ustak-
se praegu olevat nr. 2 mees Krem-
lis ,istus Tshernenkoga esimeses  -

Teas. -

66 $6

SUN (44a [eT UREA

Aatrika vajab : |
18 miljardit doltarit

GENF-: —_ - Aatrike vajab. vihemalt

NSN -

Voinutikud _—
siiidistasid 7
Billy Grahatai

TORONTO. — Keston College’
‘direktor Michael Bourdeaux ja Ka-

toliku kiriku. nuan Ann Gillen .

USA’st Utlesid hiljuti Torontos toi--
munud pressikonverentsil, et USA.
evangelist Billy Graham ja teised

usumehed, kes on kulastanud NY

‘Littu ning selle jérel Selnud, et
nad leidsid seal lifdiselt usuvabadu-
se, of traagilised juhtumid ja vite

aud  eksiarvamisele miljoneid  ini-

mesi: Valjaspool -N. Lita. ‘Sée' on

-andnud N, Liidu ametivOimudele

the pOhjuse. i inimeste tagaklusamt:
seks, |

re

8miljardit ekstraabi jargmisel kol-

mei aastal. valtimaks suuremat-:

niljahida, mille -korval praegune
Eticopia Kriis on viga vdike, titles

URO komitee peasekretiir Shridath —
Ramphal. Maailm . reageeris: liiga -
nilja. Aatrika kriisidele, mitmes as-

mida poleks mitie kunagi pidanud

jukamaid kujusid poltithlirocs, Us-

Oks teine komitee liige Robert
MeNamara, endine Maailmapanga.
president kitsis, kas maailm vGiks.
veel vastata tihele abipalvele. Kui
nad ei kuule tana, kui sajad tuhan-
ded inimesed on Aafrikas suremas,

suis maeitea kunas nad tahayad
abisiada, Miljonid surevad 10—15—

aasta Jooksul, KW. maalm el rea-

geeri Juba tana, |

RL ——_—_—————

ES ee

ey

~" Neljapieval, 29. novembril 1984 — Thursday, November 29,1984

 ILMURB IGAL TRISIPAEVAL
| JA NELJAPAEVAL

. Oistimambr hind 7 cont

inglise diplomaat
_morvati indias

| BOMBAY _. Inglise -diploinaat |

Indias Perey Norris mOrvati kui ta

oli. teel t6Sle Bombays, Tundmatu .
kallaletungiia pOgenes pirast kol-
me: lasu tujistamist, tabades 34-
aastast Norrist pahe ja stidamesse.

“| Tshehhoslovakkia

fennukeid ss,

a Nikaraaguasse?

WA SHINGTON — USA luure on

‘mirganud pakendeid Tshehkoslo-

vakkiast, kus volvat olla. sees
Tshehhoslovakkia L-39 treeninglen-.

- ‘Ee mikid, Bulgaaria sadamas Burgas
mm 6 ja ametnikud usuvad, et need on

madratud Nikaraaguasse, Samagu- :

-gune varasem teade titles, et N..
Liidu MIG-lennukid on teel/ Kesk-

Ameerikasse: Sel pohjusel USA pre-
sident andis Nikaraaguaie hoiatuse,

Metsamir gi - kursusest osavatjad. Hsimene rida, vas aknult: Ava Kiilaspea, MEK Jogi, “Tika Kitt. lektor, et USA ei salli neid moodsaid len-
Jaan Lepp kursuse jubt, Ants Evard lektor, Monika Kask, Toomas Altosaar. Teine ‘tida vasakult Kadri nukeid oma Yéhikonnas.
Koop, Teomas Kald, Sirje J arvel, Met Meret, Ricky Tae, Eevi Novel, Liiss Kaunismaa ] i Peeter Pannik. :

SA ametiasutus néukoguie | fdGristahs

Amerika sdjaveteranid néuavad eriuurimisté biiroo fegevuse:

wurimist

Nats! sf jakurjategfjaile jahipidamine on muutonud probicemike ka Whendriikide Veterans of Fo-

vein Wars (VFW) juhtkonnale, kes nOuavad USA Office of Special Investigations (OSD tegevuse OUT -
mist ja. protesteerivad praeguse maksumaksjate kulul tehtava wurimuse laadi vastu, mille osalisteks on saa-
nud viimases maailmasi jas veidelnnd i pogenikena USA’sse asunud sdurid, ; 1

Resolutsicon, | milles

mOistmist N. Liidu salapolitseilt,
KGB- tt ‘saadud ,,t0endusmaterjali*.

alusel, ‘vGell vastu juba VFW rah-
vuslikul ’ kongressil 20. -aupustil -

Chicagos.

Resolutsiconis Jeldakse muuhul- -
” gas, et. spetsiaalne uurimisasutus,
USA kohtuministeeriumi

mis on
osakond ja loodi president Carteri

-ajal selleks,

et deporteerida voi valja saata
naturealiseerunud Ameerika ke-

 danikke, kes on-endised pogeni-.

kud kommunismi.eest ja keda

- tidhistens, |
Selle Oigusemdistmise protsessi

juures on imestamapanev, et USA

ajakirjandus on milstiliselt valinud -
Thende protsesside kirjeldamisest

hoidumise, selle ‘asemel, et - neist

habivairseist protsessidest kirjuta-

da. Ainult kaks ajalehte on -aval-

danud seeriaid protsessidest: ,,The

Spotlight“ ja ,,Ukrainian Weekly,

ésimene Washingtonis, teine Jersey

Citys, Ajalehed on avaldanud tun-
nistajate . kirjeldusi

“ KAIRO — - Lifbite terroristide aktsioon mitne ‘riigipea morvami-

seks on toonud esile ka need siindmused, mille to

totty Kadaffi voimule

_ paises, Endine Liibtia’ peaminister viidab, et temal on dokumente, mis
 nditayad, et praegune Liibiia jubt kel. Moagmmer Kadaffi haaras Lit.
biias vOimu USA relvade .ja foetusega. | : | |

: _.,,Kadaffi. haaras vOimu Liane -
% toeiusega. L&as yvalis tema, kuna ta
‘& on hull,” iitles Abdel Hamid El-
> Bakoush, kelle -teeseldud .mOrvalu-
gu pant Liiblia valitsuse uskuma, et
§ fa oli
4 meeskonna podit, Ima selle toe-
6 tuseta poleks Kadaffi— ega tema
grupp mitte. Aunagi volmule paase-
; “Mud.” "

morvatud VLithlig mdrva-

B-Baboush, ities egiptuse ‘a)a-

kirjale antud. jutuajamises, et teda
; tahetakse surmata, kuna .temal .o0.
$¢ dokumente, mis nditavad, et USA:

» toetas vOimu ilevOimist 1969.

Ta ei yoivat ‘diskt pracen cohe

kem Gelda, kui et relvad, veokid

ja soomusmasiiad olid waadéetud

Kadaffile ja. tema grupile Amee-

rika baasist 1. septembril 1969.

El Bakovsh oli. peaministriks ku-
ningas Idrise ajal. -

Ameeriklased olid yalinud Kar

daffi, kuna ia oli sel ajal ,1gTl0-
ranine sOdur“ ilma mingi ideoloo-

giata. ja USA. ametivoimud olid
‘Kartnud, -et’ vasakpoolsed vOiksid

Saada kasu kuningas Idrise kukuta-

| musest,

nitéid siliidistatakse natside kaa .

kohtukiigus.
a> Westburg, ‘Long Islandilt tunnistas

nOutakse Kuidas voeti Kodakondsus ja. tehti’
USA kodakondsuse saanud Amee- korraidus maalt valja saatmiseks.
tika kodanike tagakiusamise hukka-iihele vanemale eesti. pogenikule, —
kes oli ammugi amerikaniseeru- -

nud,

Sellejuures on OST vabalt vot
tud omaks, .

vika kodakontsuse dravOtmiseks
on tehtud pideva nOupidamiste
alusel Moskyaga, sealse salapo-
litsel KGB ametnikega,

Sellega USA-valitsusasutus OSI on
muutunud . kuulekaks ndOukopude

impeeriumi ‘tidriistaks USA Koh-
tuministeeriumis. |

KGB iilikuulus: spionaazhi soem

tuur, mis -loodud kavatsuslikult

desinformatsiooni levitamiseks ja
teistes maades segaduste loomiseks,

on kuulus _ internatsionaalsete
konfliktide tekitamisel. Asia. KGB
varustas OSI helilintidega ja nn

runud pOgenike ,,ohvrite“ arvuga,
kuigi kilsimuses olevad siindmused
tolmusid 40 aastat tagasi. Ameri-
kaniseerunud pOgenikke tilitatak-
se ja kiusatakse taga N. Liidust
saadud »Sendite™ alusel ja-see on

“olnud nil intensiivne, et vBhemalt

Kaks, endist pOgenikku on teostanud
enesemOrva ja teised on dhvarda-
nud meelsamini teha enesemérva,
kui et nad deporteeritakse Vene-
maale vOi Jisraeli, mis ¢1
_ dildse veel riigiks saanud JI maa-
- iimasdja ajal.

a

Selleparast USA: sOjaveteranid
nduavad president Ronald Reaga-
nilt,.et kohene ja taielik uurimine
teostatakse OSI tegevuse Ule,

et nende peamine allikas Amee. |

cloud —

"et otsustada leas isikute taiviildl- -

. gust on rikutud ja kas igas ins-
tanisis on seaduslik protsess:¢ Gl-
gesti sooritated,

Uma rikkumata USA fSderaalseid

immigratsiooni eeskirju ja rahvus-

likke stataute,

Kiisimuse lahendamiseks peaks
USA Senat Oigete kanalite kaudu
alustama Kohe avaliku wurimusega
kogu OSI kisimuses, kattes kOik
aspektid nende tepevuses, nit
USA’s kui ka -valjaspool USA’d sel
viisll, et ameerika rahvas vOiks
olla. tdiesti teadlik ja informeeri-
tud OSI tegevusest ja sellejuures
otsustada, kas niisugused tegevused
on USA huvides, eriti praepusel.
Tahutul ajal, kus Shvardused vdik-
sid murda Orna rahu vabade rah-.
vaste ja punase diktaatorriigi vahel,

USA kohtuministeeriumon tei-
nud sliski omapérase otsuse ja and-

,dunnistajatega" ja’ amerikanisee- nud kogu klisimuse USA valismi-

histeeriumi Jahendada. | |
. Kohtuministeerium on néudnud, :
et valisministeerium otsustaks, —
kas teatud isikute valjaandmine
NN, Liidule muudab Uhendriikide
poliitikat Balti. riikide subtes voi
initte, |

Otsus tulevat tegemisele juba Jahe-

mal ayal.

Balti Vabadusliit ja Leedu his.
kond Ameerikas on alustanud akt-
siconi selgitavate Kirjade saatmiise-
USA vilisministrile George
Shulizile jootuses, et. valisminister_
suudaks kiisimuse Oigusparaselt lan :
hendada.

Eesti Majandusklubi : Kanadas

loeng koigile kaasmaalastele

HUVITAVAID INVESTEERINGUID
: JANAPAEVAL

esitavad hr-d TLMAR MARTENS ja LENNART KADAK

| Neljapiieval, 6. dels, kell 7.30 @

. Eesti Maja keskmises saalis

Stoops t tasuta