iH ——. rect 1 . re TL A 1h a Law : . a La Tuts la el . 2 et be oe ae bere . . . s 7 EE “uF eee Ss at a moa : : . . 1 -_" - Mt aa | - Metsaiilikool « on _ kakskib 1 mend Uns kursus 15, —23. aupustini Kotkajarvel | - Augustis 1967 toimus: Kotkajarvel Metsaiilikooli esimene Kursus. Tanavu siigisel, 15.—23. augustini teimub Kotka-_ 7 ~ jarvel Metsaiilikooli 21. kursus. Méédunud kahe kiimnendi. af ie ecrey See Pee ‘kestel on. metsaiilikoolist abi kiinud kaugelt tile tuhande #s weet © “GE en osavotja. Tegelik isikute ary ei ole nii suur, sest F paljud on: [Re mee | MU-s osalenud mitu korda. | Metsaiilikooli tekkimine 20 _VABA EESTLANE tcisipieval 1 ‘mai 1987 - — -"Tesday, May 12, 1987 Like Kolmainu koguduses Onnistatakse noori Parast mitmekuist. leeridpetust | Toronto Kolmainu koguduses on viis noort valmis oma kristlikust | usust kogudusé ees tunnistust and- ma. Leeriénnistamisele kaasneb tavaliselt rohkesti valist pou ‘kust. | Leeridnnistamise teenistus on puhapdeval, 17. mail kell 2 p.tI. -Onnistatakse Robert Trosztmer,. s (ar ae ee aS eer! pea shr * Las or Se: . = soe ye 1 . . oe oT Aaa Leee FEE . - eH wil Bite LP T ',! oe ie 1h z r a spb ae met Ce at ee 7 _ A hoe u 7 a Pe ede i 1 aoe H - c= = 7 ' im deemilise osi veel juttu, nalja, . eae ‘oe | , r vr 4 Solis. Ignatieff teatris. Laua at a prof. Tonu Parming. . Koto: A. rT. eks otstarbeiks — mis ‘leks vdarilisem kul Balt! maadele avabaduse ja--.iseseisvuse Raastamine? Vdéi sealtmailt. parit: pogenike ja nende-laste hariduse eest ‘hoolitsemine? Seda kuid~ lion New Yorgis. hoolttseb eriamasti suur-verielaste ks Rest; kas baltlastel ei. vaiks sama- £4) eksisteerida? 22 asia-Aafrika .kunstikud- ‘Kani: : | hugune asutus kud saavad igaltpoolt. ‘toetust.. manende tdid trikitakse originaal- Keeltes. ja tdlgitakse suurmaade # 7 Keeltesse — kas Balt: kultuuri- 233 aavutustega el .voiks sedasama: Ss Noimuda? Kas naiteks kuskil Es ‘Roomas. — gvdiks Balti muuseumi avada, mis — kdigile huvitatuile alatt kattéesaa- ie Parilsis, ~Londonis, - lav oleks? VOi-kuskit keskne Balti arhiiv, asutada — eestlaste] olevat & juba .sellised asutised Lakewoo- Madis, Torontos ja vist ka Stok- holmis;, kuid baltlaste’ thisarhiiv’ puudub... kdikideks sellisteks | a tstarveteks on tarvis. raha, kuid moigete meetodite kasutmisel oleks i see raha taiesti realistlikult saada- val. Méelge selle peale! Koneleja soovitas rohkem~ Euroopa valitsustega Kontakte votta, kelle ‘dest olevat tihti kergem toetusi Bsaada kui Kanadast VOl USA’ ste: STa toi naiteks Stokholmist parit Ivars - Gross’i, kes. olevat oma kae: peal. dati rahvusest: advokaat: a paljud. Euroopa maad abi - ran- ndinud ja. sealsete sovjett liikumisena esitada, vaid ronkem: | isegi nn. arengumaadelt*' _blokivilistelt" )“Kilaliskoneleja sal aplausi osaliseks. Kui ta l6petas. Kuna so6gisaalis ace kippus ‘ihikeseks jaama, siis asuti tagas! Ignatietfi teatrisaall, -eritl. viilmane koneleja, kes ise USA-st pirit,-esitas Sige mitmed seni kuulmata ja uudset ideed, mis Kindlasti Kaalumist palvivad. AR vi vi ae -. . f ie elt erp aguas . = ia ok a.” 2 glad Sees iptiat ceeds Wier Tae, Be Fre 2 Ar a ch ea a De = . =k | 1 sro Wee tA Os on Po i = eel ei ry ne, ee ; =_1 LL 4 r snes eet Ape de er Ska Z ut Sah ri am en ns = ! L: _ he F- qtr: . be Da 1 a eL = ee ee a at oar ae ea eh Pa a ee ee teeb ©: ‘Tet : VIS. M diieks praegu - Tolstoy Founda: me nuvi Uo SALSEE HE RE: SET eTM ae Te BO FRED SEP AUNT UY OTT ee ao SS PT Pe a 1. wo hfe ee es ee ee vallt-. susliikmetega Balti kiisimuste ile. © kontakte votnud — igalt poolt ol}. alt kiisitud — miks ei ole keegi ’ m meile sellest varem raakinud? Ta Brohutas ka, et baltlased ei tohiks oma vabaduspiitidlusy ainult anti- - SAS US START ar AY rest J: . wel = 1 a Fir. ale “Pan. Fr eatin . . . a es en capo Perl oe ed el A ee rent ee TE TE, ree tee UAT as —anti- -koloniaalse | likumisena . — SiILs saaks foetus BIEN Tie Tere ey yc Se ee Qu race. pat oo Lier | ‘estva CA a aq magi er nots « u . — "1 Lh 4 vee Ay fale rE | Tee en ee a ee lel lel SE ae tad er ae TL A ee a be og Loe ee ae . ned: . Pr ee os r : ee "a, Jt To eet ool Artes ee wei ay che See a a a he, ne ee ” a a te rie Rt ie iin Fats ae a et perl : Sak b ‘pee "a aE! kus’ pikem arutlus kuuldu kohta’ aset. pidt | eidma. Kahjuks pidi nende ridade — kirjutaja’ pealelOtinal lahkuma. -- &¢ —loodame. tulevikus ka sefle siim- 3 BM poosioni viimase osa kohta kom- $4 ® menteerida, kui see voimalikuks {2 “peaks osutuma. Kuid Kinde! on, et #4 a ie rl eT ary nnehapas att ‘att ae: aasta eest VOeti vastu mitmesugus- ie-erinevate tunnetega. Rdhuvalt | suurem osa_ eestlasi nagi selles hariduslikku tritust, , MIs sarnanes — Eestis ja Pohjamaadel tegutsenud a.n.. _ tahvaillikoolidega™. Oh aga ke neid, kes asjasse siivene- -matult pidasid MU-d noorte aar- muslaste ettevorteks, kuna koolis kasitleti ka okupeeritud kodumaa kultuurielu ilminguid, kuigi aka- deemilise erapooletusega. - Aastate mO66dudes —omaaegsed kahtlustajad joudnud veenduda. MU rahvuslikus ja kultuurilises olemuses. See avaldub: praegu noorte jatkuvas Opingute vastu ja iihiskonna poolehoius MU iritus- tele (loengudhtud. taissaalile!).. MU ei ole aastatega. vananenud sisulise. ainevaliky tottu, kus kor-_ _ duvaid teemasid-on vahe. Sellest “Ungitolt tullakse MU-sse mitmel . jargneval .aastal, teades: et sealt ~ leiab alati midagi wut. ‘Lektorite j ja ~ juhendajatena | astuvad’ MU . konepulti uued pealekasvanud eesti teadlased ja metsatudengite seas on juba neid, kes. met- sauilikoolt algusel ei olnud veel | . siindinud, - MU saatis Asia ‘olemasolevatel _ aadressidel walja uue kursuse informatsiooni-. ja registreerimis- lehe. .Informatsiooni kohaselt pakud MU osavoualle Peale. a aka- | videot ja -muusikat. - eesti keele — ja kGnerithmade ja~ huviringide juhendajate nimestik. on isna-pikk ja tuleb avaldamise- le hilisemas MU informatsioonis. | Informatsioon-sisaldab ka MU -6ppemaksu, | “on kok. fessi puudumise. roomu, diskussiooni, laulu, huvi- — kirjandust, teatrit, sauna, Kunsti, -: sporti, _Lektorite, ringe, loadust, (antsy, Kasitodd, soprust, luulet, mille eest Uhistoitlustuse, Sppe- ja t6Omater- jale ning mis katab administratsi-_ i Kapten A. Némmiku sénavott E. Vz. - Sojakoot ; aastapiieva tahistamisel oonikulud. Oppemaks - or odavam Opilastele ja koikidele, kes registreerivad enne 15. juunit. Opilaste osavétuhinnad én $175.— ja $200.—, tddtajatele ette nahtud osaajalistele metsatudengitele nadalaloppudel. . Registreerimislehe sissesaat- - misel on scovitav tasuda $50.- 6p-- mis kindlustad koha metsatilikoos ka sis kui © ~ soovijate arv iletab kohtade arvu. - pemaksu_ arvel, Seda on juhtunud paljudel aastatel, sest loengu- tegevusruumid; ja . toitlustamise -vOimalused méairavad metsatu- dengite arvu. Need, kellele aad- tottu ei cle saadetud MU. Kotkajarve Metsatilikool, 388 Keewatin Avenue, Toronto, On- tario, M4P 2A5, Canada. saab.. _aprillil, jalavae, -ratsavae klassiga. Opilasteks olid peamiselt Sppursddurid, kes. _lahingutes olid dles naidanud erilist julgust ja algatusvOimet. ning - informatsiooni, -saavad seda nd6utada aadressil: - Toronto ulikoolist. Peter Charles Troszimer, Eddy _ Saar, Elle Mai Saar ja Ester. Rebeka Viira. “Derek Fraser Kanada Valisministeeriumist kénelemas. Laua taga Wm. Hough Hampshire Ulemkohtust j ja prof, Dreisziger Foto: A. . Rahvas | ja juhtkond vajab erilist ettevalmistust = Tina tahistame Eesti Vabariigi Séjakool; asutamise : | | tahtpdeva.. Sdjakeoli asutamine, Ulemjuhataja kindral ($200.-- ja $225.—. Erthinnad on Laidoneri kaskkirjaga 3. aprillist 1919, teostus Vabadussdja__ teise kriisi.ajal. Eesti. piiridest valjaaetud punaarmee kogus | joude ja alustas ulatuslikku pealetungi ljunarindel. See. peale- tung suudeti tékestada Véru tinna lahistel.. ‘Lahingud olid verised ja kaotused . suured, eriti nooremas Juhtkonnas. Sdjakool alustas tegevust 14. suurtikivae ja Valaope Sdjakoolt esimese lennu |Gpeta- jad naasusid rindele augustikuul ja - satd oma tuleristsed Narva rinde lahingutes. Tulemuseks oli vaba ning tseseisev Eesti. Sojakool _teise lennu Oppeaega pikendati. : _ Sest. Vabaduss6da oli 16ppenud ja 695 ST. CLAIR A AVENUE WEST. TORONTO, ONTARIO Moc 182 | | Kinnisvaravahendustirme Esindaja - “Tina (Nertmaa) Martjak Tel, kodus 683-0599, - Seedrioru ettevalmistused _ Elav | tegevus on algamas cestlaste ilusamas whises koduko- has ~ Seedriorul — | jargmiseks - suviseks hooajaks. Kuna’ koik = korrashoiu-t6od _ yitakse labt enne suurimat tiritust, -Syviharjapidu, Seedrioru soprade poolt, on ika sel aastal talgu- . paevadeks maaraiud nadalalépud; «30/31. mal, 6/7., 13/14. ja 20/21. juuni. Nendel pievadel hoolitsevad toitlustamise eest -Seedrioru omanikud, Eesti Seltsid — Kitcheneris, St. Catharines, Lon- -donis ja Hamiltonis. Igale tééte- ~ pijale on- ju vajalik kehakinnitus, mis hoiab ka ileval tuju- Nagu eelmistel aastatel, on “Toota abisiajald, neale eelnimeta- | tud linnade ka Torontost | ning USA. ligematest keskustest, nagu Buffalo ja Detroit. Kuid palju-on . --kaasmaalasi olnud. alats kohal . Niagara Fallsist, Port Colbour- nest. Brantfordist, Galt-Prestonist - (niitid nimetatud Cambridge) Ja -muudest keskustest. nooremast generatsiconist ditsioomline ¥Yoidutule suitamine _ poegi, maa eest. Seda kinnitab ka siida-_ ,. Mottelennul, _ kodumaale’*.. ... on -Seedrioru kauaaegne sober Lydia Vohu-Viksien on juba kor- raldamas vabaGhulavastuseks nal- - jamaneu ,.Vaese mehe- ututall''.. Meie tuntumad nditlejad on kaas- tegevad selles erakordses ettekan- des, mis ‘kindlasti on --suure- piraseks meelelahutuseks kéigile. Konisert-aktusel esinevad iiks meie noorpdlve solist ning huvi- tay noortekoor, tuues midagi erilist Seedriorule. Kénelejaks on kutsutud Pohja-Ameerikas hasti- tuntud korgema sdjavielise taga-- pohjaga rahvuskaaslane,. samuti ning. Fest) ‘vabaduse -eest langenute mdalestamine on Seedrioru’ ks erakordsemaid. tahtsamaid ja meelikoitvamiaid © siindmusi. See naitab, et.meie ei unusta kunagi neid meie paremaid kes andsid oma elu kodu- Hine teenistus, Eesti. soda, . Tra- enam et ,olnud vajadust' so- — jaaegsete ohvitseride kiireks ette- valmistamiseks. Paremate ning laialdasemate teadmistega ohvitseride valja . Gpetamiseks muudeti sOjakooli: struktuuri mitmel korral jargmitse 20 .aasta lisandusid | |. hiljem ohvitseride ettevalmistami- . | se alal- mitmesugused eriala-koo- | jooksul. Sdjakoolile lid, kursused ja Korgem Sojakool. Selle icpetajaid lahetatt teiste riikide -kérgematesse sdjakooli- : _ desse, sealsete riikide riigikaitse probleemidega iutvunemiseks “ning laiema stimaringi saamiseks © sOjalise valjadppe alal. Sodjakool likvideeriti 1940. a. Noukogude esimese okupatsiooni ajal.. Eesti kaotas iseseisvuse ja_ , 3 purlaarmee | koosseisu imberkorraldatud -ku- | jul. 95% eesti vanematest chvitse- armee liideti. ridest selle juures. likvideeriti. Nooremate ohvitseride suhtes ei suudetud seda teostada, sest algas 3 Nemad. .vG6oitlesid Vabaduss6ja traditsioonide koha- elt erilise visadusega idarindel ja _.Punaarmee - f Eestimaad kaitstes: | ‘Bttevalmistused Suviharjapeole jargnevale Laste Suvekodu pro- erammile arenevad plaani kohaselt ning eesti tastele jaab. sel , suvel Seedriorul veedetud aeg _meeldeyaavaks siindmuseks, ILS seob neid cestlastena uhiseks pe- teks: nad kannavad eestlust edasi ka tulevikus, - pogeneda . Javiiv ujutas ule Eestimaa. taotles juhioskuse ja . Oleme oinud poégenikena. voo- | _istklike vOimete arendamist. | er Nende koosseis Vajas taiendamist. —edasitungi tokestamine Narva rini- del, Sinimagedes ja_ Emajoe joonel aitas kaasa_ selleks, - eestasiel Gnnestus suurel val ldande, kui rastel maadel ule 40 aasta. Pidulikel’ tahtpdevadel, kong- -ressidel ja konverentsidel on - noutud okupantide lahkumist” Festist ja vaidetud, et meie oleme — sojas N. Lirduga. Kuulajaskon- nast on kiisitud, miks ei ole tehtud midagi, et Eesti saaks vabaks. Peaksime kisima-. kuulajaskon- nalt, kas rahvas on selleks valmis ja. vajalik. juhtkond olemas. et noudmiste Juurest tegude juurde minna. Olukord. on 68. aasia - jooksui pohjalikult muutunud, Iseseisvuse taastamine. tinapaeval eeldab - teistsugust suhiumist sellesse pro- bleemisse. Nouab psiihholoogilise _ ettevalmistust | Juhtkonda, ning teadlikku Eesti. rahvas on’ elanud Laane- mere kaldal enam kui 4000 aastat. Ta omab erilist fiiisilist ja valmset tuge- -vust, Nagu. mitmed teised rahvad, kes iseseisvalt on elanud ja ise-— seisvuse nimel on yoidelnud sama palju aastaid. Perekondlik ja rah- vuslik kokkuhoid on olnud nende juures primaarseks kohustuseks. Sellest tuletati teised, Kaasaarva- ftud igapaevased kohustused. ‘Usun, et eestlaste juures on jalgi-_ tud sama pohimitet sajandite kes- 7 seinast-seina: _ Idamaiseid vaipu, médoblit ° punane — valjaspool kodumaad,: . tus .teeb pimedaks. iseseisva rahvana Teenistusel laulab koguduse. an- sambel Vaiki Mettst juhatusel, keda orelil saadab koguduse organist Georg Ital. Teemb _Koguduse Op. 0. Gnadenteich. _« ~ PUHASTAME ‘lahtiseid ja auto sisemust kahjustusi : ‘Uleujutamiste puhul, seinu ja | porandaid. °Scothgard> kodudes @ kontorites 225-1749 Pentti > Peter UORDUCEMECCRNELEERCEEGECEGEOAEDGGGLGAUCGGHECTIERS OD tel. On kindel, et Kodu-Eestis pectakse sellest' veel kinni, kuid feiste rahvaste seas elades on-kujunenud armastus rahva elu juhtivakstegu- riks. Kui armutakse, sits unusta- ‘takse perekondlikud, iihiskond- ‘tikud ja rahvuslikud kohustused. _ Eesti vanas6na iitleb, et armas- Pime. voib komistada ja’ umbteele. minna, kust ei ole teed tagasi. Pimedaar- mastuse kogemusi vOime kogeda __ igal sammul. Abielud Iéhenevad -atarmeerival hulgal. Hoole ja ar- mastusega kujundatud cestlaste kodud lahevad perekondlike pari- jate puudusel miltigile ja nendesse kogutud vaimuvara, raamatuko- eude naol. laheb prigimdaele. Suuna muutmiseks on vajalik uut arkamisaega. ) Et voiksime kunagi iseseisva Eesti juurde valja jouda, peaksime _tulema mdistuse juures soimitud -abielude juurde ning kasvatama tugevaid perekondi, kelle likmed oleks aktlivsed perekondlikul, ihiskondlikul ja rahvustikul alal. Viimaste seast tuleks leida neid, _keda soodustada teadmiste oman-. damisel, mis vajalikud rahva juhile. Tahaks iitelda, meie vaja- me Sdjakooli reformeeritud kujul ja tahaks loota, et seélle kooli kasvandikud juhivad rahva kord — iegude juurde, mis vapastavad - Eesti. : : - Esindaja .VICTOR LIBE ru I PRESDEWTS GOLD 4919.Lawrence Ave. E. Scarborough, Ont. M1 R2Y6 Tel. kontoris 752-3111 | _kodus 488-0129 voi i (708) 4 426-91 55