er

. cam |

ul ere He ee eee ee ee ee eleara as

ae
pepe

rr ae aid a7 ee

~ KOLMANDA vOINU MAAD CASTRO
~—-JUHTIDA?

Ajai, mil Ameerika Uhendrligid
mourravad plike 3000. Noukogude Lil-
‘du .sdjavdelase olemasolu pirast

- Kuubal, kerkis Fidel Castro kolman-

da j6u riikide konverentsil kui jou-
lisi tuhte, kes ,kannab korgel revo-
jutsioont lippu ja vditleb ,nooblilt"

- gute vaikerahvaste vabaduse eest",

Peaks Castro purjetama eeloleval

. sitgisel ka Uhendatud Rahvaste Or-

. yGitluses ka amdtlikult tumustatud
_ positsiconi kes siit peale asub ka:

Be projekt,. |
“qua ka A-Uhendriigel oma rahalise,

_ganisatsiooni, saab fa uute riikide

tepelikult ,juhtima’.

Kuna Castro ja tema rezhiim elab
Noukogude Liidu majanduslikust ja
noliitilisest armuannist, slis on ker-

ge mista, milline tema juhiimine

oleks: Néukogude Liidu hélma alla
ja Ameerika Uhendritkide vastu. Ku-
na kaugeltki mitte kaik 92 mda esin-
dajat pole valmis Castroga kaasa
saminuma, ‘siis vitab Castrol veel
moni aasta acga, et suuremat osa

kaasa témmata. Kuid ainult moni

aasta. . 7
Nii on kohmas. ‘oud moodustamas
uut poliitilist véimugruppi, kes saab

-tuleviku = joukatsumistes mangima

olulist osa. Jusi- sellepirast on see
jougrupp tahelepanu vaariv. Just sit

voib Castro juhtimisel| kerkida po-.
. Hiittline

joud, kes kord’ rakendab
gina relva: ja majandusjju Nouko-
gude Liidu poolel. See on pikaafali-
‘kus pdéret on raske

majandusliku ja isegi relvastuse toe-

 ttusega Castro lubaduste vastu.

Laineriigid on selle arengu vasiu
Gimetud, kuna nad ei suuda ega ta-
ha arendada Castro taolist taktikat
mis sttunatud Moskvast. Seepirast

on Castro noukogude sonakuuleliku .
Kasilasena chtjikuks kommunistiks |

kes teeb kéik, et suurendada néuke-

_ gude leeri ja laiendada isikHkku. mi-

‘,

- favGimu kahelpool Atlandi ookeani

ja seda otse Ameerika Uhendritkide
ukse all, a

ANTON Te

Ottawe raport:

‘WUE DIPLOMAATIA POOLE

| BEN MATL KIN,
Canadian Scene'l Ottawa
Keastooline |

Kuigi praegu pole veel teada Tokio
konverentsi tapsad tagajarijed,. siis
ometizi nii palju on selge, et Kanada

ja Uhendriikide vahekord on miira-

va tahtsuseza. Kanada koguekspor-
dist laheb 70% Whendriikidesse ja

40% Kanada: investeeringuist kuulub
_ Uhendriikidele.

Trudeau valitsuse ajal otsitt mn.
 »kolmandat voimalust”, piiiiti sauli-
tada endis -kaubandussuhct USA-ga,
kuid otsiti: uusi vdimalusi’ kanada

‘kaupade turusiamiseks Eurcopas ja

Jaapanis. ‘Umbes samasugune ettepa-
nek tehti asjasurnud peaminister
John Diefenbaker) poott juba hoopis
varem, aja] kui ta 1957-1963 oli Ka-
nada peaminister. Tema “soovitas
isn Kanada Kalexidest, mis. olid’
maaratud USA, se, suunata inghis-
male.

Nit Trudeau fui Diefenbakeri eLte-
panckud ei sasnud jatgu alla. Mic-
hael Wrlson, Clark'i valitsuse rahvus-
vahelise Kaubanduse minister, titles

— peagu vahenditult pdrast ametisse

mianverist, tl Kandda peab tugev
coma ome kaubanedussidemetd USA-

‘eon Fahtlemata Gige suand, kui-
f) Tunis) on soovitav, el Kanada
Gisiks oma Koupadele vdimaluste pil

rides nil Euroopas kui Jaapanis tures,

ou. Kut necd turud puuduvad, varb
inflatsioon USA-s Kanada majandust |
raskelt tabada. Asfanc Genfi konve-
rents, Kus valja loolati kaubandusli-
kud tariifid Kanada ja USA vahel,
millede kohaselt niitid Kanada USA-

sse eksporleerib oma t6Gstussaadusi

ainult 4%. kaubandustariifiga ning
ole) impordist on tolhst taiesti- va-
bastatud, siis loomulikult on ette ni-
ha, et Whendriigid vihemalt ldhemas

kaubaiarvitajaks. .
Voéib-olla aga enam- kui kaubandus-
hkud vahekorrad, on tahtsad vahe-
korrad wildse USA ja Kanada vahel,
USA saadik.Kanadas, Thomas’ En-
ders, wiles uhes oma Standfordi iili-
koolis (Kalifornias) peetud kénes,

et Kanada ja Uhendriikide saatus on

“mitmeti lahutamatu, Linnad nagu

Toronto, Detroit ja Cleveland peavad
heas .koostoos katsuma puhastada

“mete uhiseid jarvi. Alaska gaas leiab

tee Uhendriikidesse ainult koostias
Kanadaga ‘ja saasitorustil labib Ka-

‘nada territooriumi. Atlandi ja Vaik-

se ookeani kalandus voib areneda
ainult siis kui molemad maad ostta-

- vad koostédd ja on valmis hhoolitse-

ma selle eest, et need mered kaladest
ftihjaks et saa: Ja loppeks on vaga

+ ka A. Uhendritkidef teist valikut, kui

tulevikus jdivad suurimaks Kanada

—Tuleviku voitluste seisukohalt tu-
Icb veelgi meenutada, et parasisdja-
aegne Inglismaa on vabastanud oma
asumiaad ja muutunud ise piiratud
resurssidega saareriigiks, Oma va-
baduspiliidlustes teiste rahvasie juu-
res on Inglismaa oma leerist touga-

nud Liuna-Aafrika ja Rodeesia, kes

ajalooliste siimdmuste . taustal on
seisnud Inglismaa poolel. :

Samal ajal on Noukogude Lit suu-
rendanud oma tugevust Ida-Euroopa
maade valluiamusega Ja Ida-Saksa-
maa oma kammitsais hoidmisega.|.
Ida ja Ladne tuleviku vditlusies on
silmapilgul raske ette naha Purna-
Hiina sekkumist véi hoiakut.

‘Kuid samal. ajal on- Line soolel |
nue partnerina Liine-Saksamaa,
ltnalia ja teised NATO iii ikmesriigid.
Vastaste ridadest on valja langenud

‘ka Jaapan, kes omab praegu ajaloo

suurima tédstusliku potentsiaali.

Parast Teist Mdailmaséda on tov-
munud sduri jou timbergruppeeru-
misi ja olulisematel vastasiel, Noéu-
‘kogude Liidul ja Ameerika Uhendrii-
kidel on tkka veel véimatu ette naha
oma voltlus potentsiaali, Et see nil
on, siis teeb Noéukogude Liiit omalt-
poolt Eétk, et haarata ttha uusi rah-
vaid oma méjuvéimu alla ja samal
ajal suurendada oma relvajéudu...

Ameerika ‘Uhendriigid ei arenda

poliitilist ekspansiooni teiste rahvas-

te arvel. Kuid nad teevad koik, et
alles hoida oma majanduslikku po-

tentsiaali ja teevad seda suurel miia-

ral oma rahva maksukoormuse ar-
vel, Kuid arvestades Néukogude Lti-
du relyajou pidevat paisumist, pole

ka oma relvajoudu tasakaalus hoida,

Nii on maailm samimumas suur-
jéudude konfliktile iga aastaga lahe-
male ja selles vaatepildis on Castro
Kuuba teostamas iiha agressiivsemat
Osa: a

. Vo

9 aye eg Be

/ oluline kahe riigi koostéa teadusli-
kul pinnal, tehnoloogia ja ertli uute
enerfiaallikate Jexdmine vGib toimu-.
da ainult koostoGs mélemi maa va
hel,

Enders arvab, et USA ja Kanada

tuleviku nimel tuleb koostédd tugev-j neb paljudest sk
dada.ja leida uust lahenemispunkte. Prof. dr. Gustav Rank kirjutab: ,See-.
»Mldlemi maa pohikirjad panevad) ga on just ene oma er! keellte.

suure vastuluse [lodcraalvalitsust:
Gleadele. Kuid siin ci ole tegu mitte
kahe maa keskvalitsustega, stin on

‘tegemist -provintside Ja. osariikidega,

ametithingutega ja Arimcestega.”:
iUks eclis on tanapiieval. ‘olemas
— me vGime oma asju ajada suure-
ma avalikkuseea kut kunagi varem
tanu massmeedia. arengule. [Enfor-

matsiconi vahendamine on endisest|

palju kergem mélemil paolel, -

Enders nimelas varasemat suhtle-|
mist USA ja Kanada vahel ,vaikseks
diplomaatiaks", kus publik _midagi
et teadnud, mis kahe rligt vahel toi-
mub, missuguseid labiraakimisi pee-|
lakse. Publik sai nendest alles. ta-
eantjirelé ieada, slis kui otsused ju-
ba langetatud olid. Ta itles: ,Pana-|
paeva!l pole cnam vdimalik sedasorti|
poliitika, kuicl mitte ainult seda, vaid
niisugiune poltitika aleks lausa lagas-
lay ' ah julak

Jatkas: “Uueks teguriks . on

niitid vecl see, et Kahe rig vaheline

diplomaatia ei saa enam toimuda ai-
mult keskvalitsuste” kaudu, sellesty
peavad ntitid- osa vGima nii provint-
sid kui osariigid, Sellega ei ole mui
dusi iiteldid, et Ottawa vai Wasb-
ington peaks astuma libiraakimis-
lesse osartikide véi provintsidega,!
sce on méeldamatu juba seeparast,
el see kaib mdlemi maa pohikirjade
vastu. Kujd iga pealinn — olgu SUS |
legu provintsi vGi osariigiga, vdib|
omal algatusel raakida. ja astuda$
ithendusse  teise riigi csindajatega |
omal maal. Need oteksifl ehaametli-|

kud kontaktid USA saatkonnaga Ot-}on parteiline. Parteilisus on

tawas ja Kanada saatkohnaga Wash-|
ingtonis, kuid nende kontaktivotmis-|
te kaudu saab asju kiiremini liikw |
ma panna ja ebaametlikust kontak-]
fist saab ametlik kontakt kahe riigi
vilisesinduste vahendusel.“

Vaib-olla see ong? 1980- date aastate
nus diplomaatia, kus kdik kokkulep-
ped toirnuvad avalikkuse silmi-all ja
igamees on diplomaat.

sn

VOTE RTE ect

Resti Sihtkapital Kanadas ©
Annetused Ja testamendi- -parandused
| - on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid taldetakse. .
EESTI MAJA, 958 Broadview Ave,
Toronto, Ont. Mak 2R6

" NELIAPAEVAL, 7 20. ). SEPTEMBRIL — - THURSDAY, SEPTEMBER a0

KAASMAALASED

- Laenu’vajaduse korral kasutage |
TORGNTO EESTI UHISPANGA
madalaid laenuintressim#irasid.

lz % aastas |
laenud on lahtised

12.6% % aastas

HUPOTEEKLAENUD «....cccccccssesse

” Intressid arvestatakse veerandaasta viisi

PERSONAALLAENUD, sasangeasedsonsees

pubul kindlustatud $10 000.00 ulatuses.-
; OHENDUSES ON JOUD

~RULTUURILINE ALISTUMINE ne REEDAB |
~ MEIE VABADUSVOITLUSE

Sona politika tuleneb kreekakeé- | j a: rahyuspollitikat el $aa lahutada
lest ,polis‘; mis oiseselt vihjab lin-| mitte vabadusvoitlusirkust komnsept-
nale véi Jaiendatwt linnaelule. See-| sioonist. See ei ole nende komponen-

‘ga iga indiviidi kv ka tihiskonna te-| tide kolmnurk, vaid taisring, mis $i-

gevus on poliitilinc. Eesti Entsitkl-|saldab digustuse ja kohustuse sGltu-
peedia (1936) margib, et poliitika 6n| matuks riiklikuks enesemaaramiseks
Wdine véi avaliku iseloomuga (miite)vaba rahvusena. - |
kitsalt riiklikkude)- kiisimuste’ ja| V6drsil hariduse saanud noorema
nahtuste kohta se sukohavotmine jaj ja keskmise polvkonna hulgas. on
tegelemine. vdike, ent vaga aktiivne grupikene,
Oleme omas paguiasithiskonnas kes piitidleb anda primariteeti-ainu-
asjatult vaielnud ja isegi sdnalahin-;tksi kultuurilisele eneseteostusele.
guid pidanud, sest oleme. miéistet] Kahjuks nad ei nie eestluse olemas-}
poliitika. suvaliselt interpreteerinud,|olu probleemi. selle tervikus kauge-
Olukorra selguse huvides vodiksime|ma perspektiivi taustal. -
tapsustada wvasiavaid aspekte nagu:|  Vialiseestlastega Kultuurisidemete
riigipoliitiline, parteipoliitiline, xa.j| Arendamise Uhing (Veksa} on oku-
vuspoliitiline, kultuurpoliitiline jne. | patsioonivdimu tédriist’ ja allub ot-
- Kultuurdefinitsicone.on tipris pal-|seselt Moskva ,Rodinale, © Seda
ju. Lahtealused kultuuri raamistami-{ vdiks eesti vanasénaga iseloomusta-
seks on labt teinud ajaloolise lousiu-
joone. Ja veel praegugi on kultuurij-] nil siituilmega ithing korraldas ta-
kontseptsioonid iisna erinevalt kir-|navu jarjekordse néndanimetatud
jeldatud. Globaalselt arenenud kom-| kultuuriseminari. Kovier, Kohapeal-
munikatsiooni kaudu on - saanudyne tramsport. ja osaliselt ka rikkalik
nahtavaks erinevate rahvuste (rah-|toidutagavara jAakapis | oll tasuta.
vaste) kultuuriline mitmepalgelisus,| Nii ei tulnud lihakontide saamiseks
Asupaiklikel kultuurierinevustel on|mitte sabas seista. Osavétjaid HL pi-
vaga pikaajaline ja ajalooline aren-| Sut ile paarikiimne la enamik neist
guasie ja sotsiaalpsuhhcloogilised olid Rootsist. Korraldajad ja ka osa

olf vaba individ; kes tunnustas va-|27, 4. Juulil kirjutab tks jubtiv kor.
bat uhiskondlikku Aorda yaimuloo-4 raldaja: ,,Restimaa pinnal er lasknud
mingulise eneseleidmise ecldusena.| pacv end kummipaela kombel veni-
Kaasala : kultuurantropoloosid 2 (ada, seminarisie varitsesid alaline
omista kultuurimddrittemisel mitte/ajapuadus, |
_{nii-olulist tahtsust arenenud teadus-}J@ uneajz puudus." Uks osaleja: mir-
likele ja tehnoloogilistele -saavutus-]atb veel, et puudus aeg ja véimalus
tele. MarksisUik-leninlistlik lahtealus}| omMavahelisie sidemete loomiseks ja
on aga vaga tugevasti seotud kol Heke: keskusteluks.
tivisiliku. ja materiaalse’ tegoriaga,
nulle césmargiks peab olema kom- taustal vaga osavalt tekitamas mas-
munistliku parte ideoloogia teeni- sipstihhogse, See halvab’ méistuse
mine. funktsioneerimist, kaotab kiilma ra-
 Maailmakultuuri suurehitus koos-] hu ja asjaliku jdrelematlikkuse. |
rahvuskultuuridest. Wath, et seminaris alt vaga Var [a-
tult rakendatud biblioteraapiline
ajudepesemine.
gal, tunnetusviisides motte- Tung Uks osavoija marelb, et seminar
tundemaailmaga ahd nendeks rak-|laotles eesti kultuuriloomingn tat
kudeks, mille J&bi on siindinud oma-}VUstamist’ ja et ,otse propagandist-
parane inimkultuur: ja ‘mille kaudu|'k osa off meeldivait’ madalal tase-
tarmub jatkuvalt ka sclle eultuuri mel," Kas okupatsioonivédimu kidsi-
igavene taienemine. Kuna aga inim:
konna kuyunemine pole mingi ata- teks:
liselt pitratud nahtus, vaid kestey
protsess, siis vOime delda, .
et tga rahvus, kes on kultuurivGi-
meline, on ka. eludiguslik, sest ta | mine?
teenib inimkonda. Seiles. seisabki
rahvuse olemasolu Gigustus.”

iN. Eestts suutsid ofla teadus-

Vor.USA eesti kommuntistliku ajale

‘ku Vene poolt
peakorter asub Moskvas: ja. Tallinn) Mmusse pole
on ajnuli’ selle kdsketdiley filteal,
Vene imperialism! eesmare:ks on ol-
nud vallutatud alade (ilelik vetesta-
imine. Nii con faiali patsatud } sesads-
Va rahvusena havitatud SOOTie- ue
hdimud mordvalased, isheremissid. pacval seda — miks kahes mitmesa-:
| stirjalased, votjakid, voguutid j ja ost. Ja lehekiiijelises salakirjas on loetie
jakid, Samasugune plaai on teostg.| ld havitamisele maaratud ajaiugu
misel ka eestlaste subtes. kasidevate teoste kdrval ka endiste
Meie ajalooline tagapahi, rikik: kaubama jade. kalendrid ja Resti Pol
suveraansus ja ldanemaailina poolt ; umeeste seltsi. tegevusaruanded?
aktsepteeritud kultuurrahva tune x | YOt mks on diclikult korvaldamise-
tus ning rahvuslik iscteadvus of sel. fe maaratud viimseni kui koik Jaan
leks poliititiseks pahktiks, mijd,| /Outssom, Juri Uluotsa, August Ret,
Moskya ei ole suutnud vee}: puruks Albert Kivikase, Edgar Kanti, Jaan
| pureda, Kaik tundemargid iiiitavad,|Pettku Ja paljude telsie teosed?
et neil on ka meie suhtés hibimdel: Veksa koosscisu kuulub Ka. peaplis-
dud plaan, mida leostatakse aeghase | KOP Rdgar Hark. Kas temalt saadi
 calakavatusegs ja pideva. id ‘iekind- kisida — kas vasiab téele, et “Pir.
‘lusega, - - af us iootab ateismi rahvaiilikool, kes
Kuituuritegelane EK. on vuimase 13 aasia yookstul lasknud
valja juba 9 lendu?.V6i- saad: talte
lema anda. andmetd, et valjaspcel Eestit

jesimesi pohindudeid, See on meio [&" iImunud [945—1977 150 vaimuli k-

vahem kiisimusi csitada.

par tciliive
Kaarel Ird utlhes: ,Noukogude kunt] '

n6ukogude kunstnikele, niisugune | Se raamatut. Okupeeritud Eestis on
tode, mille tile enam ei diskutearitg "| §24 1994—1972 ilmunud 71 ateistlik-
{vt minu artikkel »Midagi pole ‘Au valjaannet.
iunud", »Meie Ely" or. 32 9. Kuus. osavatjat.osalesid ka. eelmi.
1979). | ses seminaris 1973. Kas nad {kukku-
I UEP iaustal iilemaailr Imne Festi sit labr’- vol -kutsuti selieks, et saa-
Rahvuskoneress 14. juuiil 1972 To. | da juhinddre tcimimiseks oma asu-
rontos vottis vastu juhtmotete paigamaa kultuuripaevadel? Kas see
| lutsiconi: on juhuslik kokkusattuvus, et Veksa
,Yaba -maailma eesilaste rahvus seminarid ldpetatakse just enne Met-
kultuurilise loomingu viljeldamine | 7° ja Metsatlikooli kursuse aloust?
ja toetamine on Jakutamata. asa
Eesti vabastamise VOitlusest, sest
eest] kultuurilooming vabas maail- |
mas On valusaks. pinnaks -oky
sioonivoimudele."

_ Eeltoodust koorub val Ja pohiméte:
+ kultuurilist eneseteostust

INNLLU-
clAls-

Presa

kooh eksrsteerimist, kuid leian iihe.-
kulgsust tema “funktsioneerimtises.
' Kui inimene Kuuleb amult the k6r-
vaga, Sits ia kaotab suunateadvuse,
Kui. inimene naéeb. ainult the silma-
ga, siis femal puudub stigavusetera-

pal- |

@} Sad eTai-

| AC ALA dada ranvuspol litilisest Ranaetuses| VLES. Seda teaduslikku tahe ‘epanel ik- maal ,Valraistalud dokume ntaalfilmi |

— Iinformatsioonikillastus.

litsust ning uusi valimisi. Selle kon-

da — hunt lambanahas. See valiselt ipraesust Rodeesia demokraatlikus

| vohjused. Ajaloos tuntud valgusius-}-osavGtnuist on avaldanud oma mut: |
aja filosoofide tsentraalseks. kujuks Jeld ajakirjanduses. ,,.Kocumaas“ nr.

laste parteiliikmete ettekanded nii-|

he Uus Ilm" 70. a. aktuse ‘kitlasta. J

Kusimuste esitamist piitit? valida. |
| Kuigi moni kusimus esitath, siis puu- ft
Eesti Vabariik on vagivaldsett ja dus sellel sisuline asjalikkus. Tnime-}}
| s6jalisclt okupeeritud kommunistli-} Cl nde Si¢ti mitte silmadega, vaid |}
. Okupatsioonivdimy | OMA aluga, Kul al Ajusse vGi-maluvara-'}

suudetud talletada aja-}-
loolisi fakte ja neid ei Gle ststemaa- ff
tiltselt kodifitseeritud, siis ei osatal}
alukorda nahaeca hinnata mings vel t

Kas keegt oskas kiisida kirjandus.

AKTUAALSEL TEEMAL

" Meie Elu' nr. 38 B (1545) I ig

+
sede ee ee =

| NOUTAKSE KOOSTOOD TERRORISTIDEGA

Ajal, kui Inglismaal ei ole veel vaibunud: pahamecie torm, mida teki.

tas lugupeetud vana séjamebe krahv

verenis, kus Inglismaa

Louis Mountbatteni ja tema suguilaste-

| ning inglise sGdurite mérvamine ‘itil terroristide poolt, kaib Londonis kon-
piiiiab teha koik, et kérvaldada Rodeesia prae-
gust demokraatlikult valitud piiskop Muzareva valiisust; Taotletakse asen-
dada see uue valitsusega, kus oleks juhtiv roll praegu Rodeesia naabermaa- -

dest opereerivatel sisside juhtidel, nn. Patriootliku. Frondi terroristided

Joshua Nkomol ja Robert Mugabel.

- Rodeesia on praegu tiks vahestest.

Aafrika riikidest, kus on praegu ral-
va poolt demokraathkus korras ¥all-
tud valitsus. See ei istu- Rodeesia
aabermacdele kuid eriti Zambiale
_Mosambiikile, kus modlemates
maades on voimul marksistlikud ju
hid. Enamikus uutes Aafrika rirkides
on iohutu paljtt kuubalasi, asub ju
Aafrikas kuguni tile 50.000-de Kuuba
sojavielase. Neid on rohkesti eritl
Angoolas ja Mosambiikis, sest .Mo-
sambiik alas mOni aeg tagasi vene
politrukid minema oma maalt. Zam-
bia jalle on peamiselt Ida-Saksamaa
administratsicon: all. VYoorad juhi-
vad sOjavage ja politseid..

- Selfe kirjutamise ajal-oll Rodecsia
konverents Londonis veel kidigus ja
ei nai olevat valjavaateid, et see an-
naks loodetud tulemusi, Inglise uus

peaminister M. Tatcher puuab taita.

oma‘ valimislubadusi -ja kaotada
sanktsioonid Rodeesia vastu. Kuid
Lusaka konverentsil ta juba taganes
neist lubadustest, kuna néudis Ro-
deesiale uut pohiseadust. ja’ uut va-

verenisi eesmark on kummialine.

Inglismaa tahab teha omalt poolt

k6ik, mis voimalik, et kdrvaldada
korras valitud valitsust. Olukord on
mOnevarra. sarnane olukorrale enne
Teist. Maailmasoda Hispaanias, Kus
Inglismaa ja USA tegid katk, et koos
venelastega taoileda Hispaania too-
kordselt pahempoolset valitsust’ sé-
jas Franco vastu. On selee, et kut
France oleks kaotanud, siis olnuks
Furocpas hoopis uns olukord, sest

Hispaania kommunistide baasiks.
Taotletakse, et Rodeesias. tuleks
us pohiseadus, et senine. valgete
osavolt valtisusest Kaotatakse, kor-
raldatakse uued vatimised, kus siis
pracgu Rodeesia naabermaadcs asu-

Vastu, vast
otsuse, et USA kaotab sdnktsioomd —

slis alnuks Feise Maailmasdja ajal

\

et ta kaotab sanktsioonid Radeesia
Ka USA Senat vottis wastu

Rodeésta yastu. Kuid president J.
Carter el ole senin seda Senati at-

sust tBitnud ja Lusaka konverents-

tai olukorda hoopis uue poorde.
Oli valab tulle veel asjaolu, et Lu-
saka konverentsil nduti, et terrors-
lid teeks vaheaja.
seniks, Kul Hibirdikimised kestavad.

Terroristid keeldusid ja-Rodeesia so- |

javagi korraldas just konverents|
eel SUT! puhastusaktsioone Mosam-

biiki territocriumil clevale terroris-

tide baaside vastu. Nad havitasic
seal vahemalt 300 terroristi ja purts-
tasid, nende relvad ja ohkisid nende
laskemoona.

ERodeesia naabermaades ori sageli
rahvas nende terroristide Jaagrite

vastu, sest terroristid on suureks |

koormaks kohalikele elanikele- ning

monikord ndevad kohalikud vdinrud

heameelega, et Rodeesia neid. vahe
puistab. Selles olukorras tuleb imes-
tada Rodeesia mustade ja valgcte
vaprust oma pracguse
kaitsmisel,
olevat kogu vaba. ja mittevaba maa-

maksumaksja rahadega tilalpeetay
katsefarm ei olnudki farm, vaid hoo-
pis terroristide baas, mille vasiu
Rodcesia korraldas puhastus ope-
ratsioon,

Molemad terroristide juhid olid
Londohi: konverentsil viga - enese
kindiad. Nad ei saagi teha mingit
kokkulepet, sest ka uus pohiseadus
ja uued. valimised vaevalt Loovad

mee laiali saadclakse’ ja nende ase
mele tuuakse naabermaadest Mosk-
vast juhitud ja relvastatud terroris-
tid, nagu Joshua Nkomo ja Robert
Mugabe omalt poclt néuavad. Seda

vatel terroristidel oleks ka haaledi-|siiski vast ei ichta.

cus. Enne Inglismaa valimisi andis|
peaminister M. Thatcher lubaduse, |

Moskva on -pstibhel cogilise soja lh

- Helistada informatsiooniks tel, 889-7889, 65. 7020

liku distsipliini mottes objektiivsed? | ——

KALEV-ESTIENNE
Klassidesse registreerimine.
| lastele, teismelistele

toimub 17. ja 24. septembril kl. 6—8 6.

Glenview Ave. Public School, 401 Rose- :
well Ave.

Praegune~~ametlik peaminister
| Garg Ik. 3)

ja tdiskasvanuile

INFORMATSIOON. TEL.,. 225-5595

KAL KAARID'? BALLETIKOOL
Avamine esmaspieval, 1, oktoobril 1979, kell 7% dhtul
Eesti Maja vartkeses saalis.
Registreerimine 1. okt. kell 6—7 Ghiul ja selle jaxele algal Sppetao,
Esmaspieval, i. okt. Kell im — ehakasvatuse Klass (16—6. a).
Samal Shtul kel! 8-9 — edasi joudnute Balleti klass {12—48 a.)

Kolmapdeval, 3. okt. kell 78. ohtul PROFESSIONAALNE BALLETI .
klass ja seHe jarele algab tantsugrupi proovid.

es es of TS

tar

kust vdib kohandada filosooflises Eduard Wiiraltist. Tema. Kuinstiloo:
médttes ka Kanada MU kehta. Met-| minguline analiiiis on. viga pealts-

sailikoolis esti keeleharrastust, :
puhtkultuurilist prosrammi, akactee-
milisel tasemel. hoitavat vaba diskus-
siconi tuleb -korgelt hinnwala. Ta
nutiab olla mecic. noore vorsuva ‘in-
telligentsi sOéprus- *ja -kulfuuriuhis-
konnaks. 13 aastat on kiillalt pikk
asset Mit olmet portretcerida, Ta
an kinnine - ja osavoltaskonda sclek-
tecritakse. Eesti Vabarngi esindajat
ja demokraatliku! wisil valitud Ka-
nada Festlaste Kesknoukeogu - kui
meic esindus- ja keskorganisatsiooni
esimehi ei ole kulsutud esinema.

kaudne ja tema isikust on tehtud Pa-

fist allmaailma osaleja. Isegi ENS¥.
kultauriministeeritimi ia loomingu-
liste Hitude haalekandya Lop 1a
Vasar“ nr, '32,
kriitiiselt havitava otsuse. selle fil
mi kohia. Tule tésisch imestada, ct
kuidas kill niisugune ,kultuuriline
nuristinnitis’ vdis satluda Mii ekraa-
nilel Muide — Wiliralii tlevaatenii-
tus toimus: Tallinnas’ Kunstihoones:
1936 kevadel. Meie tuntud kunstikrié-
tiku: Hanno Kompuse pikem kirjel-

10: aug

terrorjaktidely *

valitsuse.
kuna nendée vastu naib

iim. Lusakas selgus isegi, et Kanada .

olukorda muudatusi. Iseasi on mui-_
dugi see, kui praegune Rodeesia.ai- |

1979 annab-

= C—O ea

Mina pooldan Kanada Metsaii{i-: ' poolt juhitayate kultuuriorganisatsi-

Seega i ole kdsitlemist leidnud
meie rahvuspoliitilised ja vabadus-! -11- Clemaailmsel Eesti Rahvus-
voitluslikud probleemid, mis on ju | kongressil Baltimores, 9, juulil 1976
ni Jahutamatult seotud kultuuri-|véeti vastu, resolutsicon, millest ma

liste piirgimustega. toon paar valjaldiget kaesoleya kir-
Kiill esinevad lektoritena need, ke-| jutuse lpetamiseks. .
da on Veksa seminaris diplomitega  — (Festlaste tahvuspoliitiliseks
vaaristatud ja kes oigustavad oku-tiilesandeks on jatkata véitlust Eesti
peeritud kodumaaga suhtlemist. maa ja rahva vabasiamiseks | voor
fn suhtlemine sisaldab kahe- volmu alt.

ka paguluses kdttesaadav.

.
a
ee eee

oolsust ja: vastastikuti partnerik’s

— ,Rahvuskultuurilise loomingu
lekui

viljelemine on lahutamatult sec-

dud eesti. rahve vabadusva jtluse-
oonidega suhtlemine on- Tangelt uhte- ga. z

‘poolne, sis peaksime tapsuse mdttes
Kasutama mdistet kultuurilise Sona-
kuulelikkuse. voi Kultuurilise alistu-

mise sivendamine,|, ) Vabastamise FOS"
Mii ndidati okupecritud kodu-|

Kuna okupatsioonivdimude

Koostag yo. selle . tagotlemine
okupeeritud KBestis tegulseva voora

Havald Teder

dus meie graafika suurmeistrist on -

VGlmu esindajatega kahjustab Eesti

T

yo

———— ee ee * e*
. 1 a -_—* = . .

Blas toe tel es
- _ 2 =

~~ Kuubalt ja s

— gaad Kuubal
@ Parast Nik

 kKorjama |x +

0 Parast un

— rivad kerk
— Saatkondade

~ maksja nee

 Meie El" Il

Ndac

(AL

Samal ajal -ki
Brown ja tell
uus poliisejii
® Noutakse

rile jatkub.
iema  tusasi
sis on J. Cd
Vitimalt woud
mist endine
kindral Aleks
Torentos tiv
president peg
kaubavahetus

sistlikuks On
nud leistes 7
UKS neist. on

mul sdjaviier
Rahvusvaheli

sioon kurds

‘sus kohtleb
 Julgeotekuvoi
| brigaad hukk

kommiunisilik
F

nende tegey

tud.. Organtsi

. kuve milion

jemaalas on §

“ jooksul huk:
cterrortsti ja g

@ Edward
olevalel pres

duisudedtens
Aaht an laneek

levist pettun
Remedy on

volb york pu
tal USA pre
kraathiku pug
@ Kanada aq
on avastatud

toltue miiniecs

~ on oma hing

juures an 139
nis on korge
lakse, et seul
aukudesi pun

pacyas.

® Etna tul
Kituima tay
ajal iil ms
turisti, Uhek

lava Gila ja:
dlunucl saya ¢
ne quhus, kug
reid. Minevil
terved lhnnac
DD Nagu selg
ha pogenikk

lion vaja
kindlustatud]
tane joudeel
tab, et Kod
de, et ize pos
pogenikku pe
sponsordanu
omakorda it
pégenikku jz
se, ef varsii 4
elantkest . mj
et koik om
omal: kukul
did ise tiok
jaid toota, §
Sponsorid ev
hooleoluste q

kide kanver
lu otsus, ef

ei ole Araabll
pineuid Kan
takse, et Kug
le Jabt tuhul
tulle veut a
nister M. Be
nouah, el A
Clark tarda
pucutidele,
® USA chitd
sevarjendeic
poait vaslu
sa eelaryes.
hisaeclarve
tah $42.2 nii
arves on $2
nukikandja,
‘1er-ei soovi,
—jatta selle
kuulutamat
@ Saatke
froopilisles:
paril, mark
raator McC
12,000 dolla

pealt makst
lydatud asu
“maadesse,
nud ja-ules
ne -Kanadat
IMAASSC Tl
le, kui ka k
® Uks uur
mist elus o
saadavad v
keegi praeg
ma. Kalifc
seks otsiar
Professor
tiaaillmaru
asuvad ela
ri ja teadus
© Endise
bakert hook
ei ole letds