WIPOJAST* uses junud alituses hy na peremeheta, | pead ei saa, id naise jalga. lasted endise tar- — nud, ja et men- — mina peavanerm . usel juba hoo- e131 ameupida- oli [ainud, ‘siis- — Res nende kérge igal oimakarja! es ninameheks - sid nad: seda- pidama, keda KS peavanemaks. et. korgesse ridagi kadedust taks ja nemad ‘| reareasee | | bore ae | apie " ae 1 . Eesti : seer ee a a . a . Ba ih Riri eT el ears oe et . ter)” | area =i in . =; - Tnkmeks, ram en 1 tusliikmena. ae _ gee = hae . T ] Li ==, . , = . ee 3 . ! — ee Te 1. a ht ne as ee a ee te, eae cee Pec " real A Ws SEY rete re av= 4 tT a H ee ae 7 4 gy 2 Thal LE ‘ze a thy me 2 at oo “at _ cea 5 oT oa wr. ot 7, et el oe ae ba ae Peerage 2&1 oe li nees l ~ Eestlasist , litklus- politseinikud” 7 Stokholmis. Stokholmi kolmkiimmend: aastat Gpilaste -hommikusel koolitulekut . ,,liiklus- pout ‘Rootsi on vist kiill- ainuke. * ih Kohustes olnud Opilased koolides on juba- ? tas. milline seilise ‘eksperimendi - ee on teimud. Vastu k6iki kartusi on susieem funktsioneerinid tile oo- fuste hastt, suuremalt osalt tanu fiikluspolitsei Sppeosakonna. instru- eerimisele je jSrelvalvele. Ka Stokholmi : Eesti Kool res kuulunud Koolipolitsei vOrku, kuna’ selles keolis aivad Gpilased. ena- mikus saabuvad kodli allmaaraud- teega ‘Ja peavad Hletama Lilla Ny- ‘gatanl ja siis Stora Nygatani. Nen- des punktides ongi itleminekut julgestanuc kooli. oma »politseini- Aud”. Nii hasti, ‘et nad | on linna lik: luspolitsei . kontrollidel osutunud | parmate hulka kuuluvaiks. Koolil nendele lisandus tanavu jarjekord- ne mOddunud Oppeaasta eest. Samal ajai on fiikluspolitsei dip- lomid maSratud ka ‘kOigile Eesti Kooli fnkluspoliseinikeie koos Vas~ tava Tinnamdrgiga. Need — anti file kooli 16puakiusel Soome kiti- | kus | EPL K) Mardi Valgemde: - seat oe na Hy dine, is OE ee WLM yy irr Be ioe Pilkav Klio: John Reed est fis. Ettekanne New Yorgi Kultuuripdevadel 1982. Torontos 1983 Ajalugu: armastab- irooniat.. Klas- sikalise nditena vdib. tuua 1917. a. a Lenini sdidutamist saksa keiserli- teevagunis @ 2. novembril tahistas Inglismaal oma 80. siimmipaeva kocliopetaja Oskar Kovask. Juubilar on pari - Valgamaalt, olles Eestis viimati. -PHinurme algkooli junatajaks Jér- vamaal. Paguluses- oli ta Meer- becki laagri algkooli , juhatajaks .. Saksamaal kuni asumiseni Inglis- maale. Leicesteris on ta todtanud - ametiiku tolgina ja vene keele ope- tajana Poliitehnikumi juures. @ 10. novembril 1982 tahisias oma 80, siinnipeva lendur vanemveebel August Rae. Juubilar on parit Har- | jumaalt. Astas 1923, a, tolleaegses- sp Lennuriigementi, | kus sooritas -aasta hiljem aviomotoristi katsed Ja omandas séjavie ljenduri kutse- — tunnistuse 1930. Teenis, Dirast seda 2. Lennuvie Divisjonis Tartus len- dur-veltveebli auastmes., Viimases SOjas oli rakendatud enda kutsealal - ja omandas lenduri kuldse margi. ® Juta Ristsoo astus hiljutipopu- laarse ajakirja ,,Good Housekee- ping (tiraazh 5.290.000) toimetuse- mirgitud, ef Juta on asunud fodle Home Building and Decorating" _ osakonna juhataja Genevieve Fer- nandez’) assistent- toimetajana., Juta Ristsoc, kes on Rahvuskomitee ase- esimees ja juhtiv: tegelane BAe "FUN’is, tegutses varematel aasta- te] ajakirja ,,Family Circle‘ toime- Yastayas rubriigis on. ku valitsuse poolt plombeerit raud- Petrogradi, millesse oli segat eest- lane Aleksander Keskiila ning mil- lest olenes suurel madral Oktcobri- revolutsigoni iseloom ja hilisem Eu- roopa saatus, Moneyorra analoogi- line, .kuigi muidugi viiksema tiht-. Susega, ent samuti ajaloolist pilget sisaldav juhtum leidis aset kolm aastat hiljem. Juunis 1920 - sditis. | ‘majad Jautade keskel, koik kaetud ameerika kommunistliku partei loo- jaid. ning Lenini poolt. kidet Ok- toobrirevelutsiooni kisitleva raama- - tu ,,Kiimme pieva, mis vapusta- sid maailma‘:. autor John. Reed Eesti Vabariigi saadiku dr. Oskar Kalda vahendusel Soomest laevaga Tallinna ja “sealt rongiga Vene- maale. John, voi N&Eu sébrad teda kut- ‘susid, Jack Reed, kes suri Nouke: gude Liidus ning maeti suurte au- avalduste saatel Kremli, on USA-s. tanu . Warren. jalle - - tulipunktis Beatty poolt Hollywoodis vandat filmile ,,Punased™ (inglise keeli Reds), mis voitis kolm Oscar’it ning Ameerika rezhissdbride gildi ia New Yorgi retsensentide tihingu auhinnad kui parim 1981, a, film: ,Punased kasitieb Reedi tormi- jist armuvahekorda Louise Bryanti- fa ameerika:vasakluse nirig vene Oktoobrirevolutsiooni taustal, lunes seega omakorda ireonilise pinge momendil USA-s itiha enam maad votva parempoolsusega. Reed maingib filmis Warren Beatty, Louise Bryantit Diane Keaton ning Louise’1 armukest, nditekirjanikku ja tulevast Nobeli preemia laure- en es So sdk, 1 | VABA EESTLANE ‘TOIMETUS JA TALITUS: -f aati Eugene O’Neilli Jack Nickol- ‘| son. Kuigi romantikasse kippuvas i ,,Punastes’’ ei ole juttu q vaatleksime siin [dhemalt ajaloolise Kestist, j Jack Reedi kontakte Maarjamaa- avatud esmasplevast reedent kella 9—3-ni Toimetaja H. Oja kodune ! Telefonid: toimetus 444-4823. | ga, ‘A. 1887 siindinud luuletaja, pro- 1 saist, nditekirjanik, kuulsa’ Pro- ; vincetownl Teatri asutajaliige ning : legendaarne ajakirjanik Reed, kes Ziirichist tie. Soome titikaid, rahulik | rohi ja miilide kaupa kahvatuid si- Vondu, palstvat | kirjeldades vaguniaknast Kagu-Resti meaastikky lopsaka keelepruugiga: » hong venis Labi rikkg Eestim2a, ‘bi valgete kasemetsade eredalt leegitsevas suurepdrases koliases siigisriliis; aeg-ajalt singed méanni- tukad Jabitungivate kaselehtedega, nagu poleks kogu mets; pikad, ta- saselt rulluvad Jained kulluslikku pollumaad, kollased valjad korre- smaragdrohelime nakasrohelisi kapsaid; suured talu- olgkatusega, mille] kasyas paks sammal, Maa zeglastel tiusudel keerutasid ‘tohutud kivihailid tuule- veskid, tormidest vintsutatud ja samblased, omi rahutuid purjesid.‘ Maastikukirjeldusele jareneb pil- dike sojamiljood: | ,sedurid hakkasid tihenema: = koikides jaamades, eemalt paist- ‘vais lautades ja talumajades; hiig- laslikud habemeis mehed hallikais palituis ... Kasakate patrullid rat- sutasid teedel siigavas mustas po- ris. Séjavierongid, kéik loomava- funid meestehulkadega katuseil ja sees. kolksasid moééda whislaulude murtud kajal... Valgas iittes iiks erutatud allohvitser, et neame mi- nema jinna sdiduluha saama®™ (Ik. at}. Vonnus on tiielik segadus. Keegi el tea kus asub XII armee kindral- Staap. Lopuks arvab tks ohvitser, et staan taandus Valka. Viies. jutu poliztikale, vérdleb Reed Eestit Ve- nemaaga ning mainib, et maata pollutédlised moodustavad “siinse agraarproletariaadi, vastandina ta- lupoegadele teistes vene provintsi- des, | | | Léunapsol Vondu . séidab Reed atitoga Pihkva maantee] mééda L- timaad, tisna frondi Hihedal, kus ta naeb rébaldund ja paljasjalgseid vene sodureid, ent ta kirjutab nagu oleks ta ikka veel Eestis, vihjates »westimaa parunite viljakale maa- le (ik, 28.3. Valitsus, nimetab Reed, on lasknud kiinda ‘ja kiilvata Baltimail, ef loikusest jatkuks SO- ge, Toas nr. 18, -- Foto: Teet: Sirotkin tusel Ja nende nasaalset laudu'® (lk, a4). ) Oktoobrirevolutsiooni aial kohtab Reed Peirogradis nii punaseid kui valgeld eestlasi, Nagu ta kirjutab raamatus ,,.Kiimme paeva, mis va- pustasid maailma‘, vestleb ta -5. novembril (vkj. 23. okt.) Smolndi instituudis asuvas lilestousu staabis juitival kohal oleva noore Paul Laasimiriga, (Kinost} rutfasin ma Smolnéis- flemisel korrai, kestis vahetpidamata Soja-Revolut- sioonikomitee istung, mida juhatas. heledapdine kaheksateistaastane POSS nimega Lazimir, Méedudes minust peatus ta ja_ kitles mind veiti arglikulé, Peeter-Pauli. kindlus tuli sha mele poole iile“, iitles ta réomsa - naeratusega .,. ,,Kdik telefoniithen- dused,,. on Jabi ltigatud, aga kommunikatsiooniliinid’ vabrikute ja Kasarmutega on loodud sdjavae sideaparaatidega.. .‘* Paul Laasimir sitndis Yenemaal Hiiumaalt pirit tsaariarmee ritse- past Wleajateenija pojana. Sotsia- listiku revolutstondarina agiteeris ta 1917. a. veebruaris Petrogradi garmisoni vieosades, Olles vahepeal asund bolshevike liinile, valiti ta. oktoobris Petrogradi Soza-Revolut- sioonikomitee esimeseks esime- heks, mist6ttu tema nimi esineb © (moonutet kujul) mitmes revolutsi- oonistind musi kasitavas ajalooraa- matus. Kuigi vasempoolselt hijdlestet, kilastab Reed-ameerika ajakirjani- kule omaparase objekttivsusega ka yalpete lksusi, Wij kohtabki ta Ke- reuski Ajutisele Valitsusele truuks -jianud. 6estlasi kaks p#eva hiljem,. 7, novembril (vkj. 25. okt}, Kui ia poatab end Talvepalee vitmasie. ‘kaitsjate hulka. Leides seal trobi- kena ohvitserikooli opilasi, kone- tab ta neist kolme, tuues meeste nimed: Robert Olev, Alexei Vasi- lienko ja Erni Sachs (Saks?). Vit- mane neist, fitleh Reed, on eestla- ne,.Nime jarele otsustades voiks eestlaseks -pidada ka Robert Olevit. OW Volks viina ‘Korvale suruda Olle tootmisest | ic saadaclemisest kedumaat Saku Glletehas annab poole Eesti Glletoodangust. Parast iimber- ehitamist on foodang kasvanud viimase paari aastakiimne jooksul Z—-3 korda, Tartu dlletehase toodang on kasvanud joudsalt 1,5—2 orda, Pirnu dletehase toodang on Kasyanud. Juurde on. tulnud m%- ned kolhooside , prunlikojad ja ETKVL tédstuskombinaadi ,, Varma“ oma Saaremaal, Olle. tootmine Eestig on kasvanud, aga joudsalt ol kasvannd ka Olle joomine. - Kuuektimnendail aastail -kulus: Olut Eestis ihe elaniku kehta 28 liitrit, praegu 60—65 liitrit. Vahe- nenud on vaadidlle mitigikohtade arv. Naiteks andvat Tallinnas otsi- da kohta, kus lahtist Glu miitiakse. Nendepgt kohtade kuul8us on ni madal, et korralik inimene sinna naljalt oma jalga ei vii. Mida va- hem neid jai, seda.rohkem paase- sid jarelejainuis domineerima joo- mavennad, kes ei piirdunud Gllega, vaid jOlid ka kaasatoodud kange- mat kraadi. Seda madalamale lan- ges Olleputkade maine rahva sil- mis. Intmesed hakkasid kaebama ja kohaitkud organid. sulgesid tihe putka teise jarel, Olu kadus. ka sOOklaist ja toidubaaridest. Eriti agaralt karbiti Jahtise Olle miluiki moodunud vyiisaastakul, Eestis 1975. a. olnud 77 lahtise Olle muUgipunktist oli 1981. a, jarel Waid 42, Ometi viitis Tartu Siletehase kunagine direktor Alfons Luts, et Slu on. karastusjook. Seda arvavat teisedki, kuid sOltuvat joojast. Viin seevastu ei karasta joojat kunagi. rade riitmilist tampimist vagunika- Olle tarvilamise suur kasy oli tingitud alkobolismiyastase yGit- luse aktsigonist, kus partei ja va- _ litsuse: Ubises. madruses nahti et- te -kangete vigijookide valmista- mise vahendamist ning Gile ja naturaalveinide toot. mise ja tarbimise sunrendamist. See pohimote on ka _toitlusprog- rammis. : Saku lletehast on kannville mutigt wsapaisa piiramine kOvasti pigistanud. ja rifvanud selletdttu rii- gi huvisid. Viis aastat j&rjest on esialgse plaaniga kaubandusele maératud Jahtine Olu reatiseerima- ta j@4@nud, Saku Olletchas viib Olu Hiiumaale tsisternides ja see villi- takse kohapeal kas ,,Hiiu Kaluri“ kolhoosis pudeleisse VO1 .osalt. ka vaatidesse. Vedu tulevat odavam ja Slu pidavat olema kvaliteetsem. Vastuseis Iahtise OWe mitligikoh- tadele olenevat tarbimiskultuuri puudumisest. | | _ Selie kultauri kasyvatamise cel- duseks. olevat aga Oile alatine kattesandavus, — Ka ‘oogikoht Ise peab olema kor- ralik, a | Ollemiitisi . kui majanduslike toodete plaanitaitmise probieem on andnud mitmeid ideid mitgtkoh- tade suurendamiseks, Kuna eestla- ne olevat alati pidanud fugu s60- must Ollest parast leéli, siis ‘arva- takse, et tulevat hakata jalle sau- nades Glut milma, muidugt ran- gelt korda noudes, Uheks mooduseks vOiksid olla Olleautomaadid., Kuid. ainus supelrand, kus veel ‘Olleautomaat todtab on vist. Pé- rita, Kurdetakse, et automaadid pidavai nikki minema ja nOudvat hoolitse- vat katt. Ka on proovitud Gllem#itiki teha tanavail otse tsisternist. Tent roostevabast plekist elanikkonnale | mitlimiseks 5—10-tiitrilisi Gllendu-— sid, aga ikka ei edene lahtise Olle miutik, kuna eelistatakse pudeliOlu. Kur lahtise Olle mittik hasti laa- buks, vOiks ka suvel alati Glu saa- daval olla. Toodangu rohkendam:- seie on Sakus' kaasa aidanud moodne tehnoloogia, mis alal -ol- lakse kKogu-N. Liidus esirmnnas. Kavas on valja kujundada oma sortiment. Praegu tehakse k6ige rohkem Zhigulit, mille algvirde t- -Redus vastavalt N. Liudu standar- - dile on 11% ja alkoholisisaldavus voib kdikuda . 2,83, 2% vahel. See tahetakse asendada oma sordi- ga ,,,oaku mahe“, mis mOnevorra lahjem {(virde algtihedus 10%).. Suunda vadiksema , alkoholisisalda- vuséga sortide osakaalu suurenda- misele taheldatakse praegu kogu maailma Sllet6Sstuses, . Kea Saku tahab rahva huvides sammu pidada, Edaspidi oleks — slis ,Saku mahe, ,Saku hele“, ySaku tGmmu* ja kangemas tu- levikus. ka ,,Saky kange“; vii- Blast siiski piiratud koguses.. Saku O6lletehase direktor Akseli Treimann arvab, et Olu vorks rahe ¥a verivaenlase viina hoopiski k6r- — vale tOugata, vaya oleks ainult roh- kem pruuiida ja toodet propagee- rida. | Latlaste jaht Ruhnu saarele Saarele taheti ehitada kindlus - Eestirootslaste ajakirias Kusthon nr, 1-1983 on Elmar Nyman kirjutanud huvitava ajalootise artikli selle kelita, kuidas Ruhnu saar 1920-ndail aastail loplikul¢ liideti Eesti territooriumiga. See polnud algu- ses sugugi nii kindel. Latlased soovisid Ruhnut endale, et saart Soia- liselt Kindlustada, | Saar asus Litile tigemal kui Ees- tile ja oli tsaariajal administratiiv- selt kuulunud Riia alia. Ruhnula- _sed ise unistasid Rootsi riigi alla kuulumisest. Sagrel polnud erilisi sidemeid teiste eestirootslaste ala- dega, mis kuulusid Eestimaa ku bermangu. Sojasiindmuste téttu oli saar ko- gu talve 1918/19 dra léigatud mand- rist. 1919. 9a mais lsaadetj tele- ‘pramim Hans Pdéblile ja paluti abi. Scola oli vaja ja hiilvepijiik tah- “Liitlaste katsed, Ruhnut omale saada, polnud veel léppenud. Tehti propagandat Ruhnu elanmkkonna -keskel. Eesti vastupropaganda vai- tis, et ]atlased tahavad saarest..te-' ha kas kindluse voi vangide koloo- nia. Vahepeal pidas eesti diplo- maat Julius Seljamaa labiraakimi- si Riias asuva Roots: saadikuga. {Osten Unden} ja andis moista, et Besti oleks valmis loobuma Ruh- | nust, kui saaks mingit kompensat- siooni latlasielt. 5 cle deh ar . F err a Se ee fe i a SR rere ATEN OMS VR cal A kro aie ee ya =. ba oi aL i Ea thas ces | - oer Oa ae ton ee NS Loe) On PRE, eat | ratsutas. koos hobusevargast end Sh ABE Une | kindraliks upitand ,;Pancho“ Villa’ niiiid- on kéik langemas’sakslaste Nuli¢ ei tahtnad nad enam obvitse- . | ja tema revolutsiondaridega Meh- katte. Vene soldatid, médnab Reed, rid olla, -kirjutab Reed. Ent kuigi | hikos, véis tutvuda eestlastega juba peavad’ Balti provintse villismaaks "Mehed ndisid Hmself vaga on- | Ameerikas, kus ta liikus pahem- ega saa aru miks neid peab kaits- Oe olerna: hakkasid nad peatselt +. poolseis ringkonnis, sest alate 7 : | ‘ f oe tte tS Lead tee re est: Seeparast vene wKOi bolshevikud talevad, siis talitus' 444-4832 tel. 481- 5316 KUULUT VABA EESTLASES — ~ on tasuv ajalehe laialdase 29. mail 1924 teatas Unden Stokhelmi, et Eesti-Lati piirt- probleemid olid lopuks lahenda- | a | tid. 3 Anti Ivbadusi, et saare noored Ruhnu jai Eestile ja Eesti liberaal- : mehed ei pruugi minna sGjavdetee- ne seadusandlus vahemuste osas onna yanemast 1, mis. neil sel - amalt puudus, smeelsel arva- sel vilmaks of- _ separast, et ku- tis miiiimist., Eesti Vabariigi va- litsus saatis delegatsiooni saarele juunis. “pia 73 re ed =e, j La nt Bate eT = te a Air eo = et = = we eT aha ere tia a . eter =: ese teretamise — Olksuva sOnape 1 nOnda et juit as ja kiaps, lips nis, saaks kOj- lai kogukonna , imetatakse, kes toa jutu kGige © al’ Jaulusaba Ku sOlmida, Se- igamees hast sel ule mapa- - aa Sat TLASE" | aitate Kaasa itamisele! — Fores V Earn, «ie ” F, dare — "= mw eC ern eae ee |. kunlutuste ‘tiljei | esikilljel v.. $5.50 -pddala teise ajalehte kuni kol-_ leviku tOttu, liks toll. tihel veerul: testis ooo. cee eer eee: - Koulotust vietakse vastu: ; nidala esimesse, ajalehte kumi | emasp.. homm, kella 11-ni ja | map, homm. Kella 1i-ni. fel, 444.4832 Valjaspool todaega: Helmi Liivandi 251-6495 Leida Marley 223-0080 ‘Postiaadress: . - 5 Parravano Ct. : Willowdale, ‘Ont. M2R 388 | le, esti | Liit, (Esimene Ameerika Sotsia-— | listliku Partei eesti osakond loodi |. ktimme aastat varem, 1506). korval, tinu Andres Pranspijli energilisele asjaajamise- Sotsialistlike Seltside Ent jatame oletused 12 vaatleme i fakte. Siigisel 1217 sdidab Reed j koos abikaasa Louise Bryantiga ' Petrogradi, jalgimaks sealseid po- | liitilist siindmusi ning moni nadal ] enne Oktoobrirevolutsiooni:viibib ta i Eestis. Ajakirjas: ,,The Liberator“ 1 1918 ilmund seeriaartiklis annab ta i iilevaate sellest | kilaskaigust Bsi- ‘| mese maailmasdja vene laanerinde- le. : | Kiimnendai oktoobril i947 soidab f| Reed . == Pihkva, Petseri, Varu ja Valga -rongiga Petrogradist’ tle | juunist 1916 tegutses (teistkordselt) lased ka riiiistavad ja. rodvivad. j Ameerika Sotsialistliku’ Partei all- | orgauina teiste valismaalasist fode- | Tatsioonide Ainult -balti aadel ja neile toetav kodanlus ootab sakslaste véditu. »LoOdlised, sodurid ja maatame- hed,“ lisah. Reed, ,,on kaua olnud sotsiaaldemokraadid, thiesti iihel ndul Revolutsiconiga* (1k, 30). | Tagasitee] Petrogradi ronib Yal- | a ELIE Fas vagituaknast sisse- trobikend noori ohyitsere koos Punase Risti Odedega. Neil on kaasas nii vodka- pudelid kui sakuska, ning peatselt laheb Jahti ohjeldamatuks armatse- = Laealusel . magamiskohal . miseks. vaalab seda orgiat pealt kurnat ndoga verd siilitay noor kapten, kes alalopmata hitiiab: , Venelased oft loomad* Qk, 34), Artiklisari 16- pebki dise tagasisdiduga labi Resti- maa! | » whe ronsi miira, koha, bakhant- like hailitsuste, riiu vois jabi ter- vé $i kuulda rabalais sddurite jal- me alles nditame neile kuidas voi- deldakse .., Aga kui nad meist ja- gu saavad, siis iza mees hoiab- iihe ‘Knol enese jaoks . . “ (Jargneb) LEAT ws ENN ALFRED - ADVOKAAT-NOTAR | oom 1602. Royal Tres Tower Veranta Dominton Centre Pastinadress: P.O. 326, Toronta Cut. (Bay & King) MSK 1K7 Telefon: 869-1777 24-fundi telefoni valveteenistus = Jubadusi. -nistusse mandrile ja et riigimetsa voib tasuta kasutada, Anti tile soo- la, misujahu, petrooleumi ja saare kaitseliidu loomiseks varustust. — Aga ‘antud lubadused unustati Tallinnas ja saare elanikkond muu- tus rahutuks. Latlased, kel olid pii- » rilabirdakimised eestlastega kdigus, hakkasid ruknulasi oma poole mee- ‘andis sellele head tingimused. Ruh-. nulased said, mida nad soovisid, | osalt rootslaste abiga, Jargmine ruhnulaste abistamis- aktsioon Rootsi poolt toimus paar- - kitmmend aastat hiljem, kui roots- lased viisid saare ¢lanikkonna, u. 300 :inimest, Rootsi. litama. Ruhnulased saatsid mitn — a ‘ a kirja Stokholmi. Alles teisele kirfale, this saabus mais 1921, reageerisid rootslased. " Teatati Eesti valitsusele, et roots- lased ej soovi segada end Eesti st- semistesse probleemidesse ja Ice- _yad Ruhnu saare Eesti Vabariigi ierritooriumiks, aga et rootslased tunnevad huvi ruhnulaste kdek#igu vastu. Parast seda ktilastas rugiva- rem Ruhnut ja ‘uendas endist Goteborgi . pensionaride vdliasoit Soome _ Eesti Pensionaride vhing Gite- borgis korraldas kuuepdevase. sdidu noome. Bussiga soideti Stokholmi ja sealt laevaga Turusse, kust jal- le jiitkati. matka bussiga Helsingis-— se, Iniatrasse, Kuopiosse, Jyvaskyl- li, Tamperesse Ja mujale.