Maianduslik seisukord arene jar-

a jekindtalt edu suunas, valja-arvatud

_! .

"” mértsi kuul, kus valiskaubanduses

‘ootamatult. Suur passiviteet neelas
koik eelmiste kuude ilusad tilejadgid,
Sissevedu tiletas valjaveo 1,6 mil,
krooniga, $.0, 28% vérra. See eiolnud
siiski mingi oofamaty néhe, kuna
harilikult ikka adsta algul sissevedu
on sur, kaesoleval aastal aga milgi

 pohjusel sisseveo raskuspunkt lan-

ges marisile. -
Aprilli kuu‘toendaski seda, andes
jallegi valjaveole Ulekaalu. 1,6 milf.

_ kroonisuuruses, mis mecdustab ilht-

lasi ka nelja esiraese kuu tilejaagi.

. Méddunud aastal samai ajal esines

‘valiskaubanduses - 5.3%  suurune
puudujadk ja aprilli kuus oli valia-
vedu sisseveoga vorreldes rahaliselt
tasakaalus, |

On margata Inglise ja Saksamaa
osatahtsuse jarjekindlat téusu Eesti
vdliskaubanduses. 1934.4, .1. veeb-
ruaril oli meie sissevedu Inglismaalt
ja Saksamaalt 56,7%, tanavu. aga

G1,7% iildisest sisseveost,.Veeti valja

sama! ajal vastavalt neisse maadesse
40,29 ja 44.55%,

Panganduses on olukerd muutu-
nud lahedaks. Hoiuarved on téusoud
je usaldus pankade vastt on kasva-

nud: NGudmine krediitide jargi pole
 tausnud kasika4es hoiuarvete tousu-

ga. Elavamat ndudmist oli margata
laenude jarei mirisis ja aprillis, kus

| metsatddstuse veksleid toodi panka-
‘desse,

Antakse vordlemisi kergesti laenu

heade kindlustuste ja likviidsete dri-
vekslite vastu, kuna veel mni aeg {a-
#251 pangad olid selles asjas vaga ta-
gasthoidlikud.

. Vadrtpaberite kursid on tausnud.

Eesti? % valislaen on saavutanud ni. -

Londonis kui ka.-New Yorgis oma
algtaseme ja see Jaenupaberite vaartu-
ge suur tous on need muutnud vaga
nouetavaks ja hinnatavaks walls
mail, 3

Vekslite protestimiste hulk Eestzs
joudis oma haripunktile 1930, aastal.
Sellest ajast algades on protestide arv
kord-korralt vahenenud ja on nia
joudnud, tdiesti normaalsele taseme-
le. 7

@

| Majandustiku olukorra paranemi-

_ sega kasikdes on hakanudtddliskond

hdalt tistma ka oma palgaolude pa-
randamise eest. Eeskatt on asunud
voitlusse paremini orgeniseeritud

-amettédliste -grupid. Aiguse itegid

Tallinna kingsepad, kes aprilli kes-
kel alustasid streiki ja néudsid pal-
gakérgendust 20 prots., kollektiivle-
pingut saapakauplustega ja tddésturi-

tega, Streik léppes tééiliste taielise

voiduga.

Ergutatud Tallinna kingseppade
voidust, alustasid streiki kingsepad
ka teistes linnades, Aprilli ]6pul alus-

tasid streiki Tartu ja Vilfandi king-

sepad, noudes uusi t6dtasu norme.

-Mai algul alustasid streiki. Narva

xing sepatddlised, ndudes 40 prots,
palgakdrgendust.

- [gal pool ei ole arenenud aga tule- |

mused tdliste kasuks, Tartu kingse-
pad naiteks olid sunnitud tegema
tunduvaid jarelandmisi.

2. mail alustasid streiki pottsapad,
noudes samuti kollektiivlepingut ja
palgakorgendust, Ka see streik lopes
tddlisie voiduga.

Peale nende streikide on mitme!

-. pool puhkenud veel vahemaid tao-.

i ol

a

SES.
Laenu
Pank
A-S

Tallinn, Suur Karju ne. th
| CHTTELS CTTEL cbs

Votab raha‘hoiule
: Goimetab
koiki pangaoperatsioone

Telefonid: fed, tHe AG, P94-Sh

tiilisid. |

- Et streigid majanduselule majuvad
<ahjulikult, eriti kui nad pikale veni-_
vad, ja, molemad pooled tédtiili all
kannatavad, on majandusministee-
riumis vilja todtatud seadus todtili-

de sunduslikuks lahendamiseks va-
_ hekohtu kaudu, millest vGtavad osa |
 t00andjate ja todliste esindajad ning

rijgi poolt maadratud ametnikud era-

-pooletute otsustajatena.

Majandusnéukogus on _ arutusel
minimaalpalkade seaduse eelnou,
mis peab. vdimaldama riigivdimu

 esindajatel vahelesegamise seal, kus
olistele makstakse Gigustamatult

madalaid palku. Minimaalpalgad
maarab eriline komisjon, mis koos-
neb mitmesuguste huviringkondade

_ esindajaist.

VALIS-EESTI ALMANAK 1935

NELJAPAEVAL, 4 iz. 2 DETSEM RIL — THURSDAT, DECEMBER te

” Mootorlaey "Mahtra.

Pilk minevikku

Eesti laevandus

-

Avaidame eesti Jaevanduse ajaly-
gt) hélmava kirjutissarja viimase osa
tehnilisi! pohjusil pikema vaheajs
jare!. (Eelmised osad ilmusid ,,Meis

: Elu* numbreis 32, 33, 34, 36 ja 38,)

Ka Poolas ehitati moningaid suure-
maid laevu N, Eesti laevastiku jaoks,

‘Need olid umbes 7500 brt. ning kandsid

nimesid nagu ,JAAN ANVELT" ja

JOHANNES LAURISTEN". Scom-

lased ehitasid 4 mahutilaeva (,,conta}-
ners’), sest pdrast Talvesdda vdtsid
venelased osa Soome riigist endite koos

seal sadamais clevate laevadega, rmil-

lised nad véérandasid..

Esimene mahutilaevadest oli vit
RELAID", teine ,SUURLAID" jne..
milliseid koondnimena hiiiiti
sillaks". Ametlik marsruut oli nei! To-

kia Nahhodka-Moskva-Tallinn-

Stockholm, kuid arvatavasti kasutati
seda ,,Siberisilda’ ka inimeste veoks
oiberi vangilaagreisse varemait tarvitei

trellitud loomavagunite asemel.
:

.UUEMAD LAEVAD

Ldanemere fa Scome lahe rannasdi-
tudeks ehitati uued laevad ,SOPRUS".
AVIIMSI" ja »SUURUP", millised aga

ialvel jidtulekuga sadamaisse seisma.

jaid ja ei suutnud oma tihendusi pida-

da. Et liinka taita, ehitati Riias ,, TEHU-::

MARDI" ja ,KOGUVA" ning eelmi-

sed laevad laksid lopuks lihtsalt vana- |

rauaks.
VYenelased ehitasid Eestis ka mood:
said laevu, milledel noort madruseid

Valja Spetati, kulgi peamiseks Oppe-
-laevaks oli endine sdekittega laev

,KOIT": vanemad laevad laksid, nagu

Geldud, vanarauaks vai heal juhusel -

kas miifidi vot kingiti arengumaile,
nditamaks veneiaste siimpaatiat ja abi-

valmidust. Nii saadeti teele 34. martsil

1972 , AMBLA” Ja,,RAPLA” Bangla-
deshi Vabariiki, kus nad timber ristiti;
wDJACCA" ja KHULNA”.  Laev
ELVA anti a, 1975 tile Vietnami Va-
bariigile (kes oli asia Ameerika Uhen-
driike sdjas voitnud, kuid peagu igas
asjas N, Litdust ripney oli}, kus talle

- nimeks pandi ,CHONG-CAI",

On aeg alustada ajaleht ,, MEIE ELU“
. kinketellimistega sugulastele
ja sOpradele © 7

Siin vdiks veel lisada, et oktoobris

1968 laks pdhja a/l RUHNU", mille

last oli nit halvasti laaditud, et tikski

sadam seda vastu ei vOtnud, Nii kais-

laev iihest sadamast teise, kuni lapuks
vottis kursi merepohja; meeskond mui-
dupi padasis.
VALISLIINID °

Valissdidu liinidest olid aostlaste
kaes loomulikult kommunistlike maa-
ciega Uhenduse pidamine, nagu nditeks
Leningrad-Angoola (Laane-Aafrikasl,
Reisijate veondamisel oli iahtsaim liin
muidugi Tallinn-Helsingi; millel a
1975 sditis 88.000 reisijat. Tuleks maj-
nida ka paastellaeva, , LAINE't", mil-
line avariide vahe! veab pubkusereisi
jaid Laaénemerel.

Alates a-st 1965 avati Tallinna sa-
dam ka vélismaade kaubalaevadele.
kel oli vaja parandusi teha ja moong

varskendada, Valismaa meremehil age

linnas vabalt ringi liikuda ei lubatud —

-selle asemele oli, moodustatud ,,INF-

Lor’ teatud klubi ehk digemini agen.

-tuur, kus madruseile deldi, kuhu nad

_ minna tohivad— peamiselt klubidesse.

Santke , Mele El" talltusele tellimine ja mele saadame telle tile-
andmiseks kinkekaardi, vj saadame tele nimel otse saaJale.

‘Tellin _MEIE BLU" (aastaks, poolaastaks):
Hr., pr., rl. ‘sss acettansvsseuasenveat sanee

MAGTOSS! ecccliccussssecssssssessseensareseee sent

Eel hl ill te tole LL ee Ty

TET ee Set ILLLIcLerati iii cee STITITTILCTICILCITLITtLerrreeciit

00) EF: a ci 0 On

Aadress: ssuvbvavssesdetuassareansetsavoesbensusarsstsatensonsesodussustaavegeeaeanseteateacesanatestrareseaprasensearoary

Palume kdesoley kupong ¢Hita ja saata koos rahaga ,Meie Elu",
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6

BE ERERE SEES REELS LEE EE

kus kommunistlikku ,,kultuuri'' de.

_ nonstreeritakse (sama algatati 1930- ail

aastail Leningradis),
‘Juba a. 1962 anti A goola [ja teiste
venesobralike Laane-Aafrika riikide}

e = a —_—_—_— ——_

ip =r ‘ 4 / fe '

=~ F,
~ - 15 “em

A t
= oak “hrs —
+ . he tw t Para
ee = ih
” he a .

1“

wolberi- -

jaevaliin eestlasile. Esimesena sditis
seda vahet mootorlaev ,.MAHTRA“
(kp i. H. Liidemann) Riiast 31, martsil
suhkrulaadungiga Abidzhaani (Abid-
jan — Ivory Coast ehk Elevandiluu-
rannik}. Parast seda sditsid pidevalt 21
laeva, viidi nn. ,.mitinesugust kaupa",
kuigi kdik teadsid el see koosnes vene-
laste poolt antud sojavarustusest, mida
kommunistlik koduscja pool to! ajal
hddasti vajas ja mida venelased lahkelt
pakkusid, nagu ka kuuba ohvitsere ja
sidursic, Tagasi toodi paéhkleid, ka-
kaod, kohvi jne.

A. 1973 algasid Ida-Vahemere (eriti
Litbanonis, Ees-Aasias) riikides mit-
mesugused rahutused ja kodusdjad.
Eesti laevastik suunati siis sinna, Esi-
meseks laevaks oli, SORVE", mis-val-
jus 27, augustil kpt. 1. Polkovsld jult-
misel. Sellest ajast peale hakati kasu-
tama eesti iaevatikku iga riigi, kus ra-
hutusi toimus, laskemoona ja muu rel-

_yastuse varustamiseks. Kahjuks peab

m6dnma, et peale KGH-ohvitseri ja
politruki véi kapten: koasnesid mees-
konnad peamiselt eestlasist.

MAJANDAMINE -

Kuna eesti laevastik -nii-tihedasse
liiklusse liilitati, tekkis laevade majan-
damisega teatud raskusi, Hakati and-
ma laevu ajalepinguga valismaile; pea-
miselt soome laevaiihingule, ,SAIMA
LINE’ kasutusse, See hélmas peagu
koik mahutilaevad (,, containers"), ndi-
teks ,OTEPEA", , KEHRA", ,AMB-
LA", KHHELKONNA" ja, KUIVAS-
TU",

Autor P3malo on digus, kui tanendib,
et riikides,. kus on raske elada, on
kommunistid esirinnas, Venelased on
aga sOjalaevastiku arvel kaubalaeyas-
tikule vahe tahtsust osutanud, Alates
juba a-st 1953, on moodustatud terve
rida organisatsicone laevade kdigus-
hoidmise edendamiseks, kuid tikski
neist' ei ole veel viinud laevade ma-
jandamist paremuse poole.

Et laevu kdigus hoida, pidid laevade
meeskonnad ise raha koguma remon-
ditéédeks ja -maardeGlide ostmiseks:
nil olevat , KALEV'i" meeskond kogu-
nud 200.000 rubla. Kuid ka sellest ai
olevat veel piisanud — iga meeskonna
liige pidi laupdeviti i6tama tasuta 30
tundi (kuus?/aastas? pole deldudi.

See on tdielik orjariigisiisteem, mil-
list tanapdeva vabad demokraatlikud
rigid ei tunne. Niisugust orjastisteemi
eo] tuntud ka mitte vabas Festis — kui
oli tarvidus todtada laupdevil voi pitha-
pdevil, siis maksti tletunde, Niitid aga
ej clnud madrustel vasturadkimise voi
streigi véimalust, kui neid kamandasid
nolitrukid I. Laténin ja A. Demidov:
vastasel korral oleks neid oodanud Si-
berisoit.

MEESKONNAD

1970. a-st alates hakati kasutarma
laevades uut stisteemi: teki- ja masina-
meeskonna vahetlegemine kaotati ja

asendati vahi-, elektri-, mehaanika- ja
 {o6gruppidega. Kuid ka see siisteem ei

tadtavat hasti. Laevade meeskonnad
koosnesid viimasel kimnendil peami-

_selt kommmunistliku haridusega noortest.

Niiolid 1975.4. tervelt 94% meremehist
lapetanud vahemait monesuguse kom-
somoli, partei véi ametiithingu erikur-
suse.

. Kéigile selliseile siisteemiloojaile ja
labiviljaile on jagatud suurel hul!gal eri-

auhindu naitamaks rahvale t66kust ja

ee Lot .
a die cea nt ot

esti Merelaevanduse esimene kommunistliku 66 laev ,,Kaleva“.

‘Halley komeet nahtav.

Kiilaline’

Selle aasta jéulukuul on dises
taevas kometit tegemaa Halley ko-
meet (Halley's comet), sabaga taht,
mis kilastab meid kaugest maail-

maruumistiga 76 aasta tagant. Hal-

ley komeet on tiks heledamaid ko-
meete, mida teatakse. [ga kord, kui
(a on kiilastanud meie maaiima, on
inimesed ldinud &revusse, ja on
pidanud seda ebatavalist sabaga
tahte Onnetuste, ikalduste ja sdda-
de ennustajaks.

Planeedid, nagu Maa, Veenus ja.
- Marss keerlevad umber.Paikese sna

immargust rada pidi. Halley komee-

di rada on véga pikk. See rada naib

kui immargune kummipael, mis sér-
mede vahel pikaks venitatud. Halley

komeet on oma nime saanud inglise.
. taheteadlase Edmond Halley jarele,

kes arvestas valja selle komeedi tee-
raja ehk orblidi, kuju ja pikkuse ja
ennustas, et see komeet tuleb tagasi
iga 76 aasta jarele.

Kul komeet ladheneb padikesele, sa-
tub ta paikesekiirte mGju alla. Paike-
se kiired , puhuvad" vGi sulatavad
teda — ja komeedile tekib saba, mis
on moadustatud tolmust vai ka vee-
kristallidest, kui_komeet on jaast. Ja
Halley komeet on peamiselt jaast.

Komeedi saba véib olla kiimneid
miljonetd kilomeetreid pikk ja sade-
leb paikese valguses. Kui komeet

- eemaldub paikesest, vahenehb ja kaob

lépuks ka komeedi saba. Muide, pai-
kesekiirte liikkaval mdjul on komee-
dil padikesele lahenedes saba’ kill
taga, kuid paikesest eemaldudes on
komeedi saba hoopis ees.

Selle aasta lGpus on Halley komeet

ndahtayv mcie taeva JOunaservas, kuid

(uleva aasta alguses kulgeb komeet
yveelgi lGuna poole jaon nahtav siis
ainult maakera lOunapooleli.

100 KM LABIMOOT |

Kéige parem on komeeti vaadelda
tavalise pikksilmaga ja mitte teles-
koobiga, sest teleskoobisisse komeet
lihtsalt ei mahu oma pika sabaga.
Komeeti ei-saa ka vaadelda suurlin-
na tulede valguses, ¥aid selleks peab
minema eemale maale, kus ei ale
segavald tulesid. Halley komegi ei
tule seekord meile vaga lahedale,
jdides 150 korda kaugemaie, kui kuu
on meist. Komeet liigub kill samal
rajal {orbiidil] imber paikese, kuid
maakera ei ole siis alatisamas kohas,
sest ka maakera liikub piki oma uim-
margust rada,

Taheteadlased arvestavad, et pai-
kesesiisteemis-on enam kui trillion
kameeti, kuid enamus on viikesed.
Halley komeet on iiks suuremaid,
kuigi ka see on vdhem kui i100 km
labimooddus. Kui vaikesed randavad
aevakehad {lendavad tahed ehk me-

iga 76 a. }

tunduvalt.

»Meie Elu" ne, 50 (1867) 1995

drele

teqorid] satuvad maakera kilgetom-
bejou mojusse, kukuvad nad alla ja
ndlevad tavaliselt Ghus ara mone se-
kundijooksul. Uksikud suuremad on
ka maandunud ja tekitanud auke,

nagu naiteks Kaalijarv Saaremaal. Ja .

iiks langes vette Soome lahes selle
sajandi alguses.

Rahusvahelise kuulsusega eesti ta-
heteadlane Ernst Opik (kes oli ka
kirjanik) tegi tosist uurimist komeeti-
de ja meteocoride konta. Ernst Opik
oli esimene, kes arvestas valja, et

paikesesiisteemi umber — ja ena-

masti viljaspool planeete — keerleb
terve pily vaikesi komeeie.

Vahetevahel saab mdni komeet |

kuskilt ,miiksu’ vGi mojutuse mone
teise komeedi voi ka planeedi killge-
{ombejau kaudu ja muudab oma rada
(orbiiti) planeetide vai, paikese suu-
nas.

Uks suuremaid siéraseid komeete
on Halley komeet, mis kiilastab meid
niliid — ja kaob siis jélle kaugesse
hdmarusse, Ei tea aga, mida ta ennus-
tab.

D

NAHTAV 1 - 15. DETS-Ni

Torantos on odd 1-15. detsembri-
ni, 8.4. ka veel eeloleval nidalalapul,
sobivaimad komeedi vaatlemiseks.
Kuna komest on éhmane, on teda aga
lootusetu silmata suirlinna tuleku-
mas. Pooletunnine autosoil kas kir-
desse (NE) voi loodesse (NW) — poh-
ja poole sdites jéiib linnakuma vaate-
valjasse — erill jarve dart mddda,
sooduslab aga vaallemisvGimalusi
Pilvetuil kuuta déddel
peaks ta nihtayv olema isegi pallale
silmale. |

Vaadata tuleb lOunasse ca 45 kraa-
di tles, veidi allapoole Pegasuse laht-
kuju fmodlemad luskuvad ladnde sil-
maptiri poole), kl. 20:00 - 2:00, Ko-
meeti an kerge taéhtedest ja teistest

laneetidest eristada: ta ei ale terayv
(alguspunk vaid ahmane valgus-
laik. Sonvilatay on muidupi binoklil
kasutada,

Pdrast 15. detsembrit Kuu heleneb
ja jargmine vOimalus komect: naha
tuleb Gi! 1-15, jaanuaris. Siis peab
vaatama edelasse ca 30 kraadi tiles,
Binokliga vaadeldes peaks siis ka
komeed! saba ndhtav olema, Miartsis
ja aprillis on komeet oma kaare tim-

ber Paikese sooritanud ja labib maa

orbiidi veelkord, oma teel tagasi‘kan-
gemasse Sisteemi rajooni. Tel ajal
toimuvad ka rakettide ligisdidud ja
komeedi koostise eritlused, —

Paljud reisibiirood organiseerivad
erupivaliasdite Andi maestikku Pe-
ruus; [Gtiplline on 20 pdeva $3000
eest ihe astroncomi osavoatul.

Vilp

KUIDAS SILMATA HALLEY KOMEETI

leidlikkust, kuid tulemused on nigelad.
Toon naditeks moned vabariigiaegsed
nimed, kes endile sel moel tilgatsid

rinda on saanud: kpt. A. Kask ja I.
Kallaste, meh. A. Krull, vanemmeh. H.

Randpere (sama Randpere isa, kes hil-
juti Roots) pogenes) j,t.

TANAPAEV '

Lopuks A. Parna lausub: ,.Néukagu-
(le meremehed on meie suure kodumaa
asindajad valismaal, sest nad tutvusta-
vad igal vélisreisil meie. kodumaad,”
Auld Paérna oma kaugeim valismaareis
oli Montu sadam Sdrve poolsaarel Saa-

remaal; keht, mida ma oma nooruses-

hasti tundsin. Seal asus vdike puukai,
cust Saaremaa kalurid sditsid Rita lah-
te Kalu piitidma, Vabas Eestis vais ta

ill seal vabalt ringi uidata ja ilma

segamiseta vilfapdldudele ja metsa-
puudele eesti rahva kultuuri ja saavu-
tusi tutvustada.

Nijiid on agi ka Saaremaa kodu-
eestlasile nagu valismiaa, kuhu eriloata
el padse, Mis puutub aga sellise valis-
maise sadama killastusse, mis asub
ldane pool Saaremaad, siis teame vaga
hasti, kui palju eesti meremehed seal

Eestit tutvustada saavad. Nii vene kui
ka praegune eesti meremees on kom-
munistliku siisteemi orf, sest tal puu-
dub liikumisvabadus: ta ei tohi iiheski
sadamas ilma politruki Joata maale
minna,

Juba laevaminekul veeta se alt pass
ara; kul talle linnaluba antakse, siis
peab {a vahemalt kolmelise grupiga
ihinema, kellest iks on mini usalda-
lav kommunist v6i politruk, See peab
teravalt valvama, mida teised kaks tee
vad, kellepa nad kokku saavad. millest
nad raagivad ja mida nad ostavad, Pa-
rast laevale naasmist tuleb tal kdigest
juhtunust komissarile ettekanne teha.

Kul mdénel meremehel oma eluga

-Tiskides siiski on olnud juhus vabadus-

se pddseda, ja neid juhuseid on olnud,
sis vdib-alla muutub ta alles meie

rahva esindajaks ja tutvustab seda ,, 6i-

get’ kultuuri, mis meie kodumaal mo-
mendii valitseb, Fi tea, kas Parna seal

pdrve poldude ja metsatukkade vahel:

jalutades ja kévasti mateldes ning tea-
des, et keegi teda ei kuule, ka mitte ej

- soovinud, et — karake vabadusse is

hitvustage oma rahva saatust!

KM.

Meie Elu'

-EELK TORS

83 Jarv

Op.
«9714 |
Mississe
Fel, 624

kit

Orang
Keorjul

Pibandes:
pl ADVE
LATEENIS
WUdUse sea
lhatusel esiti
uch? Advi
laulu Orilog
mat Psaly
Norhem 39
ali ja Georg |
Lh, Podtorsoo,

Pithapiens
nd. NiLJAs
Se PUNA

Telsipiiey it
W00 nd JO
TRENISTUS
koor Ashi Ham

Kobnapilie
12 pieval [Cg
TRENISTU
INGLISKLLE
THMISN ISTH

PUILAPA]
(DOHIsT se: up

Lb R i
ndhateenisty

KOGUDIT

tased esausk

riku sualis,
PAWL UP UTE
tupoolse jum
OPETAJA
paevith kedly
kell 2-8 ob
KIRK ‘
neljaplievili

a

EEK }
$17 Na
Toren
Pracst And
Kinise
Opetaj
Tel. ¥

Tel.
Orpani

1H} KRIST
HAKONTSE
TUS pithape
hon, Teen
Cantate Dats
esitab RAH VE

Parast putt
Gi) ja PULIAP
PUI. Wtfekan
mine, Paulaya
kdik joulupm

I KRISTI
pihapaeval,
hommikul. Te
Tiling Milt-B1

IQUILUON
TUSED: Lkel
kop Karl Rau
Eyi Valge juh
Roose, blak
Roos, vilul }
Orelil Asta
op. Andres 7]
orelil ‘Tiina
Ohtul, teenib «
lil Tita Mitt

IOULUPOL
mapiieval 25,
mikul. Teen
Arvo Milt, or

OPETAJAT
mapdevili kl.
neljapéieviti
telefoni [cel

KANTSRI.

fi kl 0 he-3

12-3 pieval,