NELJAPAEVAL, 16, |UULIL — THURSDAY, JULY 16

» Melis Elu'' nz. 29 (1949} 1987 'y Mele Elu" nr. 28 |

TORONTO EESTI UHISPANK

958 Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6

Jargmi

»MEIE ELU" = OUR LIFE“ - Estonian Weekly es

Published by Estonian Publishing Co, Toronto Ltd., Estonian

| ' House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R8
| 7 Tel, 466-0951

~ -kdiKi organisatsiog
islkuid astuma eeltae
ni labivilmiseks kas
véimalused ja kontak
sionaalsed joodugks
sioonid, usaldada
-Qlesanded EKN sek}
Ofsekohe asuda mat
misele ja levitamis
EKN juurde avada a
taksivaba stratusega
otsekche alustada ko

Toimetajad: H. Rebane je S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr,, New Milford, N.J, USA,
Tel. (201) 262-0773. :

. uMelie Elu viliaandjaks on Eesti. Kiriastus Kanadas.
“Asut. A, Weileri algatusel 1950.

Uhenduses on joud

_ Kinnisvara laenud 9.28%
isiklikud laenud alates 10.75%

,. Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 956 Broadview

: . Iinformatsiooniks helistage
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. — Tel, 466-0951.

| 465-4659 |
wMEIE ELU” kontor avatud kuulutuste ja tellimisie vastu- a tekt nee hat
votmiseks: Esmagp.,.kolmap, ja reedel kl. 9 hm. -5 pl, teisip. — Pank avatud osmasp.—reede 10:00-3:00 © ESTO-88 | we ue |
ja neljap. kll 9 hm.—8 dhtul. juunis, juulis ja augustis laupdevitl : Taisip. ja neljap. Shtuti 5:30-8:00 Ettepanck voeti vast
| -guletud. | | : | " tatl jaddvustada vide
,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $43. 00,6 k, $24. 00, Loo'de poolt koostat
‘ 3k. $15.00. 6 USA- sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00, .

de niitus ,.Eesti ~

, | rasaly", et seda paljuns
a ‘teistesse keskustesse,

pes kell 10.45 e.1.

N. J. Liidustasje valja padsenud Kalepite nerekond kohtus 3. suulilt EXN
vahendusei Toronto Harbourfrontil] Kanada peaministriga. Vasakult
- Mila ja Brian Mulroney, Helle Kalep, Reet Kalep, Veljo Kalep ; ja
EKN fiige R. Paluoja. Tage Veikko ja Sven Kalep. Foto- A. Raudkivi

@® Ulemeremaadesse 1 a, $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00, @

Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $39.00, 6 k. $19.50, 3 k. $9.75. USA- -

ase 1 a. $48.00, 6 k. $24.00, 3 &. $12.00. Ohupostilisa iile-
meremaadesse: 1 a. $93.00, 6 k. $46.50, 3 k. $25. 25.

to _ UKSIKNUMBER - 756

—
|  KUULUTUSHINNAD: 1 toll ithel veerui ~ esikiljel 66.50,
| tekstia $5.50. ,

Apartheid ja
immigratsioon

Aktuaalsel teemal

a rs a Se : | — Reisigrupp

mad, mida kaugemal nad meist elut- ~

| MMOL ETL Ue OL TOT EL TT
; A :

) Relvamiiiik iraanile

~ tuubi all |

Alles see oli paer nadalat tagasi

kui USA avalikkus oli tais kiidulau-

lu Ameerika konstitutsiconile, mis
on maailma rahvastele pikkade
aastate jooksul eeskujuks olnud.
Kuid juba nuid tungitakse kallale

- presidendile ja kiisitakae, kas teda

on tabamas president Nixoni saa-
tus ametist korvaldamise naal, Ker-

| kib kiisimus, kas on sittidi konsti-

tutsioon, selle rakendamine vii
ametikandjad. Kui presidendi jal-

3 gealune Valges' Majas koikuma

loob, siis peab kusagil midagi viltu
olema.,

Esiteks on USA itke nirmudratay
vabaduste. maa. Teiseks on USA

seadusandlikult ja seaduse taitmi-—

selt veelgi hirmudratavam maa

_kiigi voimalike konsekventsidega,

isik et ole katis-
trellide taha

milliste eest ikaki
tud ja voib sattuda

— endale.gotamatult vii voib Nou-
~ kogude Liitu saadetud saada, nagu

julitus Karl Linnasega’ kes nud ¢ On
iuba surnuteriigis, .
Sedapuhku on sliski juttu USA

telvamiiigist Iraani, mis on ikka

veel mitmet kanti segane, Maleta-
me histi USA Teherani saatkonna
personali hdivamist iraani magsu-

— liste poolt ja kinnipidamist mitme-

saja pieva kestel president Jimmy
Carteri aegu. President Reagan on
korduvalt kinnitanud, et USA ei

 tagele terrorirezhiimiga ja terroris-

tidega, kes kinni hoiavad Iraanis
lisna mitmeid ameeriklasi. See oh
Reagani ‘ametlik voliitika, mida
soovitati ta teistele NATO maadele
Euroopas. ;
Kuid siig sai ootamata teatavaks,
at USA va oli vahepeal miiidud
Iraanile ja pealegi nagu vahetus-
kaubana’ héivatud ameeriklaste
vastu, Kiimnetesse miljonitesse
ulatuvad summad alid paigutatud

gnitmetele kontedele Shveitsi pan-

kades ja vahekasu arvel iilekan-
deid tahtud Nicaragua kontradele—
vasturevolutsiconide itiksustele.
See oli vastuolus Senati deklareeri-
iud seigukohaga, millega seis parte
di USA toetused kontradele, =~
Kas president Reagan oli teadlik
relvamiiigi tehingust? Kas Reagan

oli néustunud siduma kisimust —
nantvangide vabastamise looga

'

Beirutis? Kelle ndusolekul kanti
relvamiiigi kasusid ile kontrade- .

le? Kaa president tahlikult varjae

oma’ osavottu tekkinud skandaz -

list? 3
Kas oli tahtiikult tle-‘mindud se-
nati erikomisjoni keelust rahasaa-

 datiste peatamisoks koniradela?
Kiisimusi oli rohkesti ja vastuseid

vihe. Poliitiline skandaal oli kerki-
nud, |

_ Esialgsed arutelud viisid loo val-
ja CIA aparatuari juurde koos jul-
geoleku komisjoniga,. mille koos-
seisu) kuulus .avalikkusele kuni

irgani relvalooni obskuurne leit- '

nant-kolonel Cliver North, kes ongi
praegu senati erikomisjoni ees ile-
kuulamisel, Paljuks Narth kéneleb
relvamiiiigi detailidest, selgub
muidugi. tulevikus, Kiisimus on
keerujine sellepoolest, et tekin-
guisse on seotud miimed relva-
wiltigi agendid, USA CIA alakomis-

joni Wikmed, lisraeli valitsus, mit-

mesugused annetajad kontratoeta-
jad ja vOilmatikult ka president R.
Reagan,

Huvitay on, at North keeldus Va:
rem iildse tunnistamast kui CIA-d

juhtis direktor Gasey. Kuid Casey-

hiljutise surma jire! sidameraban-
duse tulemusena néustus North
tunnistama. Kas see aitab Igit-
nant-kolonel Northi tunnistamaks
senisest suurema vabaduse vGi pii-

-ratusega, on kange sdjamehe enda
otsustada. North on vena Vietnami ©

veteran, on aktiivne olnud Nice
ragua mitmeies ettevOtmistes kant-

fade poole!, on kindlalt kange ya-

bariiklane, osav eratoetuste hanki-

misel ja sitmnghtavalt ka osav oma

vastustes uurimiskomisjonile.
Tsentraalse tahelepanu omab
giiski president Reagan ja kiisimus,
paljuke oli tema informeeritud
iraani relvamiiigi mahinatsioo-
nidest. USA-| seisab ees presidendi
yalimine ja on loomulik, et demo-
kraatide partei teeb oma parima, et

Reaganit siduda, valesti vai dieti,-

kogu selle looga, Nii siis mangib
juurdiue ulimat osa kogu USA pe-
littilises elus ja vdib presidendi
valimisi mitmeti mojutada,

Y

{AUQUCEUUUOA SNOUT UGPGUEUUUNUREUOERUULSSADETOLVUTUMTECUUAAREGAASareLegSnde Tenet canatgnnatiaae FI UOEREAULeaMeULUHaReCALANepceUCLAnAGAM

7 : WAS Dea cher lor
| Fors Akt wae

pout Host Travel

Agency (1986) Lid,

So Festlasest omanik

"MIRIAM ISBERG- ANDERSON

Profassionaaina | ja sObralik-nduan. e igasuguste

r

(416) 298- 27160
Kiisida omanikku, -

mE SS . — om

"REAL ESTATE SERVICES LTD.,

puhkuste, ari- voi maailmareisude tegemisel.

Woodside Square Mall. 1571 Sandhurst Curcie .

Scarborough, Ontano. Canada MTV 1V2

BROKER

Mita CONDOMINIUM-KORTER eestlastele eatistatud Korteri-
majas Sunrise Avenue. 3 magamistuba. Haruldaselt eas

korras.

go.

"Mita LUKSUSLIK CONDOMINIUM-KORTER. 2 magamistuba,

_ Saamiseks korraldati mitme etendu
se publiku hulgas referendum. End.

Tshernobdli

radioaktiivsus ohustab

laplaste eluruumi

On selgunud, et Tshernobaii katas-
troofi tagajarjed Skandinaavias on
palju tasisemad ja kestvamad kul
seda esialgu arvati ning vétvad ta-
hendada laplaste kui rahvusgrupi ha-.
vingul.

Kogu laplaste eksisteerimine kar
mis kliimas ja peamiselt tundra q'a-
del sdltub pohjapétradest, mis annab
laplastele peamised elatistarbed, na-
gu liha, piim ja voi, kuid ka rahalise
sissetuleku, mida saadakse siigiseti
karjade harvendamisel mijidavast li-

- hast. Teistest toiduallikatest on taht-

samad ‘Kalaputk, metsamarjad ja

-seened,

Tshernobolist 6hku paisatud radio-
aktiivsed pilved kandusid joodesse,

_Eestistja Soomest tile Rootsi ja Norra

kesk- ning pOhjapiirkondade kohale,

-kus seda vihmaga alla-sadas just lap-

laste pohjapotrade karjatamisalade-
le, mirgitades veed ja saastates iai-
mekasvu: samblad j ja muud sdddatai-
med.

Norra ja Rootsi valitsused kuulv-
tasid saastatud piirkondade pGhia.
pédra liha inimtarbeks kalbmatuks,
mis tahendab enam kuni veerandt
tanavuaastase produktsiooni havita-
mist. Mélema maa valitsused. on
holatanud laplasi neil aladel kasuta-
mast ka teisi igapdevaseid toidua:
ned, nagu jOgedest ja jarvedest piii-
tud kala, metsamarju ja seeni, Norra.
valitsus on lubanud tekkinud Kahju-
sid kompenseerida, kuid see ei la hen-
da kaugeltki probleemi.

Radioaktiivsuse kestvuse suhtes
samblas ei ole asjatundjad tthel arva-
mise]. Norra Pollumajandusminis-
teeriumi péhjapOdra aretamise osa-
kond piitiab kiisimusele leida kiiret
vastust, kuid arvab, et seda saab anda

_vaid aeg. Teadlaste arvestuste koha-

selt jaab radioaktiivne element kar-
jatamisalade taimestikku pisima ja

ohtlikuks paljudeks, isegi kun kol-
mekiimneks aastaks. (Radioaktiivse
tseesium-135 poolestusaeg, aeg, mille

jooksul element laguneb poolenioma

Joust", on kolmkiimmend aastat.) -
 Onnetuse ohvrid lapiased, kes end
ise kutsuvad ,,saamideks'', kuuluvad

s00meée-Ugri rahvaste perre ja nende -

keel moodustab iseseisva riihma’soo-
me-ugri keelkonnas, olles jahim 1A#-
nemeresoome keeltele. Laplased on
elanud oma praegusiel asumisaladel
iile 2000 aasta ja neid leidub Norras
iile 20.000, Rootsis 10.000 iimber ja
Soomes kun: 3000. Neidieidub ka N.
Liidus, kuid on kannatanud sealse
rahvuste-pollitika t6ttu, nagu kdik

‘soomesugu rahvad.

Tinavustele raskustele laplaste
elus: lisandub teadmatus tuleviku
suhtés. Ollakse arvamisel, et laplaste
omaparane eluviis, tavad ja kogu

kuituur seisab kokkuvarisemise i8-.

vel. .

Siiski laheb elu kuidagi edasi, Vaa-
tamata turustamise raskusele on lap-
lased hakanud talvise s6éda vahe-

suse tOttu teostama, iga-aastast loo- -

made arvu vahendamist. Liha reali-

 seerimise kiisimus on tekitanud vaid-
lust. Rootsipoolseks tiheks lahendus-

ettepanekuks on rikutud liha mijiia
nutria kasvatustele. Moned norrala-
sed on aga teinud ettepaneku liha
pakkuda venelastele, kes on suured
podraliha armastajad. Kuna venela-
sed ei taha nende poolt tekitatud kah-
jude’ eest tasu maksta ja pealegi
siliidistavad norraiasi radioaktiivsu-
se suhtes ilereageerimises ning hiis-
ieerias, siis oleks venelaste pooit loo

mulik ja vaga mOistlik, ku! nad tha -
-norralastelt dra ostaksid ja omal maa!

valitsevat lihapuudust vahendaksid.

LK

,Endla" ei saa oma
nime tagasi

» kahve haéél on vasika haalt —

mii lépeb uutmisaegne kiri kodu-.

maalt, mis kasitleb Parnu teatri nie

‘me muutmise kateet, -

Teater, mis loodi rahva iihisette-
vOttel ja kandis algupiraselt ,, Endla‘

nime, havis s6ja ajal. Kahtlustati siti-

tamist. Tester oli kommunistidele

_ pinnuks silmas, kuna ,,Endla' rddult -

kuulutati vaija Vabariik ja selle siing.
muse meeldetuletamiseks oli teatri

_ esiseinale paiguiatud vastava piihen-

dusega malestusmark.

Parast soda rajatud teater ristit)
1950-ndate aastate algul ,,Koidula’.
nimeliseks.

Parnu teatripere alustas hiljutt

| teatrile,,Endla'' nime tagasiandmise

aktsiooniga: Rahva arvamise teada.-

se nime poolt oli 1600 teatrisdpra jg
vastu 400, protsentuaalselt vastavalt
75% ja 25%,

Suurele enamusele toetudes esita-
tigi linna Taitevkomiteele nime.
muutmnise avaldus. Vaimud tegid aga
aktsioonile jargu lopu, kui otsustasid
teatrile jitte tema praegune’ nim;
pohjendusega, et Koidula nime aj

REAL ESTATE SERVICES LTD. BROKER |
1213 Bayview Ave., Toronto,

Ont. M4G 275

-KATEPESIJAD

Pilved on kivirahnud
ferasest faevas.
Must valgus.

me jalge all nérissb.

Tuli kirjutab kindla kaega
stidameissé nime: -
KARL LINNAS.

- Tuli péletab mirvatu pormu.

Reas kitiirutavad katepesijad
Reagan, Meese fa Gorhatshov.
Kuum ; tuhaga

kitep..ijad kuivatavad kasi
lerasest tagvas.

ARVED VIIRLAID

tohi kaotada, Ometi on Koidula, kir

janik ja isamaalaulik, kes oma lapse-
poive ja noorusaastad veetis Pamnus,

- leidnud seal killaldaselt vadrikat

meélespidamist ja hindamist. Pamug
on Koidula valjak, ,,Koidula’-nime-
line keskkool, Koidula tanav, Koidu-
la muuseum ja ka téeater, mille nimi
niiiid moneks ajaks, Kuni uve akt-
sioonini, peab piisima jéaima.

Uutmise ideed jaavad vist kill pa-
berlikuks, nagu niitab Pérnu linna
administraatorite suhtumine rahva
epamuse soovidesse.

wouna-Aaitika apartheidi kiisi-
mus oli 26 aastat tagasi sama ak-
tuaalne nagu praegu. John Diefen-

baker sai Commonwealthi peami-.

nistrite konverentsilt naastes par-
lamendis sangari vastuvoétu osaii-
seka, kui Léuna-Aafrika Common-
wealthist valjaheitmise algataja,

Kanada parisvooruaste kaitsia ja pa-

hede vaenlase aujarje. Judtkirjani-
kud merest mereni iilistasid dilsate
pohimGiete véitu praktiliste kaa-
lutiuste tile. Terve maa fehkas ene-
sekiitmisest ja poliitikud puhkasid
loarberital.

Peagi hakkas aga kuulduma ka |

arvustavaid haali. Kanada immigrat-
slooniseadusega oli valitsusele ula-
tuslik diskrimineerimise digus, mida
see pidevalt tarvitas varviliste im-
‘migratsiooni piiramiseks. 1961.a
maikuu Maclean's'is kirjutab Kilda-
re Dobbs tégavalt muuseas:

_ , MGistagi piirame meie varviliste
sisserandu nende eneste huvides.
Meie-ei raatsiks jx lasta neil surnuks
kiilmuda ega nalga surra. Radkimata
meie tahtest valtida konflikte rassi-

. liste erineyuste parast. See on koik

puhas kaastunne, mis sunnib meid
ukst nende ning ees Kinni lajatama.
Meije kohtleme neid isegi paremini
kui valgeid ja roosasid immigrante,
kelle kilmetamise ega nalgimise pé-
rast me muret ei tunne.

meie kliima ohtlikkust ja aina kipu-
vad Kanadasse. See oli ju ainull pu-
-has vennalik aramastus, mille: ajel
me 1955 vastu vo6tsime 200 naist

 Jamaikast. Teatavastion neediu palju
kfilmakindlamad kui mehed. Ja et

neid kaitsta tGtaoleku vastu, votsid
meie vOimud neilt lubaduse, et nad
ettekirjutatud ajaks oma tiédékohale
jdavad. Majateenijaina, muidugi.
Meie oleme viga heasoovlikud var-
viliste vastu —.seda heasoovliku-

ROYAL

sevad ..

Molemad, nil anartheidi apostlid
kui kanadalased, néevad varvilistes
kedagi, kes puuvillanoppimisega vo!
tubakakorjamisega tegeleb, voi val-
ges kuues, kandmikuga ringi konnib.

‘Mis vahet on siis enam apartheidil

Kanada immigratsiconipoliitikaga?’
Ja autori loppjireldus on, et kui

meie oma kanadaparast apartheidi |

Sigustame, siis oleks ainuke dige legu
Kanada viljaviskamine Common-
wealth ist.

®

Peagi langes Kanada immigral-
sioonipoliitika avaliku arvamuse
risttule alla, mille tagajariel valitsus
oma meet parandas ja erinevate kul-
tuurilise paritoluga rahvustele sisge-
rannu tingimusi avatdama hakkas.
Pendel kaldus ijhest dirmusesl teise.
Kellelegi ei tulnud pahe kiisida, mil-
lise] arvui sdudab Kanada absarbee-
rida erinevate omapdradega immi-
grante, kaotamata oma lainelikku
iseloomu, mis avaldub tema rahva
enamiku thekspidamistes, millele ju
Kogu digusemdiste ja seadusandlus on

rajatud. Etniliste eri kulluuride lun-.

nustamine on oivaline nil kaua kui
the kultuuri omapara ei ole lepita-
matult vastudlus mdne teise omaga.

Kui Kildare Dobbs 26° tagasi mai-

nis kokkuporgele tekkimise voima-
Laine-India mustad ej + talpa aga

lust rassiliste vastuolude tulemuse-
na, siis oli see Geldud mGénitamiseks,

kuid tanapdevaks on need tdesli

teoks saanud kohiades, kuhu suure-

mal arvul erineva kultuurilise pirito-

luga uuskanadalasi on kogunenud.
Pole iu massmOrvegi lennukildie in-
dia pdritoluga kanadalaste vastu mi-
dagi muud, kui immigrantide poalt
importeeritud omavahelise vaenu
ebainimlik avaldus.

KU.

LePAGE = ae =

Royal LePage Rea) Fatate Servers Lad Aealicn

1176 Yonge Street

Toronte, Ontaric

|. TELEFONID: |
kontoris 961-4444 ”

MH AUR AT A AL

kodus 921 1-3245 it

x;

4 ESINDAJA:

ANNE LEIUS

» Craig Wind

DOOGE CHRYSLER LTD.

eTEO LAWRENCE AVENUE EAST SCARBORGUGH ONTARIO MIS IPq
(47 BIS CHMOUNT)

TED (TIT) PODRA’

SALES & LEASING REPRESENTATIVE

CHAYSLEA
NOAGE

K CAR
EXPO

Uks Tallinna
Kammerkoori laulja
141 Rootsi

Helsingin Sanomat'' kirjeldab 24.
juulil Tellinna Kammerkoori esine-
misi Jyvaskyla suvepidustustel ja
miargib sellega seoses, et. iiks Kam-
merkoori laulja jai Rootsi, s.t, hiippas
ara. Pidustuste korraldajad on sele-

tanud veel, et Tallinnast teatati, ef
Jyvaskylésse saabub 35 inimest. te-

gelikult aga tuli 28. Kui Rootsi jaanu

| maha arvata, siis ilmselt ei lubatud
Tallinnast valja sdita viiel lauljal.

stockholmis esines koor Veljo

SALES 751-7757
KODUNE 640-7893

GEUIAVERECIGSTODNEUULLJESUCULATEDELLEULOAEECASNESTUUULENEULLLNG
' Eesti Sthtkapital Kanadas

Annetused, testamend-piirandused ja
malestusfondld on tulumaksuvabad.

_ Suunake oma annetused noortele fa

teistele eesti organisatsloonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas

kaudu tulumaksuvaba kviltungl aaa-

miseks, — Eestl Maja, 958 Broad-
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6

AUT [TVVSELATSTGEIFASOGEELTASSQEOEUIEITT@GUELLI ure HUIS

| ;
ni, et akup. Eestis otsustavad viilja-
sdidu lubade iile funktsionddrid, ke}
pole aimugi kooriturnee cunstlligest
kiiljest.

Nagu ,,Teataja’' kuuleb, an dra-

nud lennuteal {a rats

Banfi, kust aigas ko

: muljaid ja vaadata tog

sanksid ehk kaaga ald

_dega kuidagi sammu

- (ESTIO0Y) juurde an k

fagas

Maskondilku Esing®
organiseeritud reis
iagasi }ahedatest ma
la ,,6auna’ reaeda Ohi

vas maastikus vaha
kuga 11 péava Lé
Teelt podrdus pore
justel tages! kuua,
reisijuht £. Ainsaar,
Arni Kaarid.
Uhierels algas 198
juunil Vancouveri,
Laaneranniku East
kaidi Victorias ja
kolme bussiga labl Ke

kaudu. Roisigrupp
oktoobrikuus, a! ve

vottoid.

Kesti keel ja
 tilikoo

Toronto Glikoolis a
val siigisel nii eesti k
kui ka wjaioo kursused
sUUTe ANAC eesti Afi
ana noorad ained, er
seepirast oleks vajali
rekiaami iéha, millekag

lutlavate (uures,
Doktor Haln Rebasiy
killalisprofessor ecstii
toolil, aaabub koogs pes
rontosse august ku ts
volab oss ka Kotka}
koolisi. Hain Reba
koolilntud jn sealsea
kiimme aastat (i$tana
qed kuua aastat on ta
maal, Kieli ilikool! pa
loo profeasorika, ‘Te:
kaks ranmatut ja prart
duslikku muud tad kil
nemul, orduaega, kui
galandi eesti ajelugu.
Ulikooli ajaloo osak
loenguic tipne pealk!
veel kdtlesnadavad, ku
kiisitatakse pohjainaa
eesti osa on suurem
(idpilastele miliirat
duate) kuraua on kolm
semeal. Edagidppijate (al
gus on ka kavas.
Peuoks ehk lisama,
regis(reeritakse ka vat
ai, pensiondre [O5-4, ¥
Oppemaksuvaball. Ja
jaid (auditora) voctakae
hdati neile kes kardava
libi ei saa, Adlakirjuta
nrofeasor Parmingy 8
susest ja nautis aude vi
isegi Gppis midagi. Pang
seal] vigi palju, aga 8]
vana pea ja allm kal] e!
nithtud Jugemise hulgal

last labikukkamigest
kuulaja staatus. Muide:,
gekaaslageks ol! fiks v
Silmapaistvalt hitet!
(jks noor daam kes o@
olnud Moskva Kanada

Eesti keele kursusi ©
lendris kaks. Elements

nis margitud, et aeda 3%
raldata, aga on pohjust
killelt paljud sede sql
peaks seda kiiima sua
igatahes on seekord of
mediate Estonian{EsT2
ia harjutused on esmagp
mapieviti kella 7-9 Ohi
talakee hiljem.

Uueks eesti keele lekt
ri Miirk, kea vilmati dp
Indiena ilikoolis, Bis
Kuuldavasti on tal kas
tasemele kohase eest!
raamatu koostamine.
kursused on Ohtuti, slis
et neist vatavad ose niit

Yonge'i ja Bigar lahedal. meme ja 24-tunniline valve $274.900.- -_ |

| e \ Tormise lauludega, mis esitavad era-

Moodna CONDOMINIUM: TOWNHOUSE East York’is,.2 maga-
mistuba, 2 vannituba. Kamin ja garaad., $149. 900.- :

Holistads ANNE Lets. e Kontoris 961-4644, kodus 921-3246

ce et A

Esindaja
MA! SAARNA |

| ‘Tel. kontoris 424- A900

kodus 791- 1296 7

kordselt suuri ndudmisi interpreeti-
dele. Need téideti ka igakiilgselt, aga
ometi maértkis ,.Dagens Nyheter'i''
(19.8. 1987} arvustaja Hana Wolf, et
jdulise ,,.Raua needmise' jaoks pol-
nud koor killalt arvukas. Kahjukson

hippaja 25-aastane tenor Veiko [vai

Velkko?) Kiiver, Ta lauiis veel kaasa
koori kontserdil Berwaldhallenis,
kuid ei iimunud Soome sditva laeva
juurde 18. Juuni éhtul.

»TEATAJA'

_ todl, Ke teiskeelsed abil

saved eesti keele hing
_oma Oppekavas, kui ka

kurameerljad saaksld §
punkte neist kuraustesi