' -Brezhnevile - truudust -paigutamise kiisimust, - Nationa Li rary: 1 253 | Gan; Sitiyd gcsguen ong Se Section ONr. 58 (2790) =. Poolas katkestat oM aastakiik fi ajaleht fede ‘ilmumine Deby = es : - Triikitédlised 1 héuavad tdélistele sénddigust massimeediates 7 | VARSSAYI - — Poolas viimaste piievade jooksul valitsenmud suhteline rahuperiood partei ja todliste va- | Es hell Joppes #kki méddunud. téisipiieval kui triikitéslised alustasid. kahepdevast streikt noudes téélistele se- 325 > aisest suuremat ligipaiisu. massimeediasse. See oli esmakordseks sellelaaditiseks jubtumiks komniunist- - [aku rezhiimi ajal parast Teist masilmasoda.. Poola kommunistlika partei ‘juh- dele, kes alles hiljuti kaisid Krim- —mus..N.. Liide presidendile Leonid vandumas, tuli selline samm oolamatu iillaiu- _gena ce | _ ‘kommunistliku partei poliitbitroa moistis: Streigi teravalt. hukka, mainides, -et. togliste ametiuhing - Solidaarsus iiritab _ ‘Inassimeedia oma - kontrolli | alla saamist, Salidaarsuse’ johia : mainivad, at poliitbiiroo iiritab partei paevalehe ja peahdilekandja ,Pribuna Ludu‘* triikkimist partei salajastes. voi ‘sojavée tritkikedades: 4irmise! _juhtumil isegi teistes Ida-Euroopa kommunistlikes riikides. a iseseisey. 4 * Streikijad dekdareerivad, et nad ei- saa ndustuda kommunistliku partei kontrofli.all olevate ajaleh- tede pideva riinnakuga Solidaarsu- “Se ¥astu, : a igasugused - voilmalused ajalehte- dle veergudel voi raadios-televisi: -gonis oma seisukohti avaldada ja _ partei poolt. esitatud siitidistusi iimber liikata. | 7 Solidaarsuse andmetel on streigiga iihinemid: 70—80 grotsenti poola triikitsdlistest. nadalai - 30-minutilist pikkust programmi raadios ja pa. berit toBliste oma ajalehtede aSU- | Niklus- Kalepi kisimus Madris Kanada velitsus taotles eesti vabadus- voitlejate vabastamis? 7 Eestlaste Kesknoukogn. Kanadas pdérdas moni aeg tapasi Kanada } vilisministeeriomi poole sooviga, et Kanada valitsus aitaks kaasa ‘oku- peeritad Eestis vangistatud andmiseks, Nitiid saabus Kanada sele kiri, miles mainiti, et. EKN-a taoflused on Madriidis toimunud * Kenverentsil néukogude yOinmdele edasi anted ning Mart Nikluse ja | eereccnicesmpromcremcmms - | ja sumnitddle . saadetud . vabadusvoitlejate . Mart Nikluse ja Veljo Kalepi vabastamiseks ning ‘neile Kanadas aa se ast | valisministeeriumilt EKN-u jakato- -Veljo Kalepi saatus- oleneb vene voimudest, Uhtlasi.teatati, et Kanada ¥alitsas on -vaimis molemaid eesti vabadusvG Gitlejaid Kanadasse vast | ‘yOima, Mart Niktus méisteti kaesoleva aasta &. faanuari] teatavasti Fallin- nas Eesti NSV. iilemkohtu poolt , WOukogude vastase agitetsiooni ja propaganda .,parast 10-ks aastaks. “-spetsiaalrezhiimiga ‘laagrisse, mille- je |isandub veel 5 aastat asumisele. saatmist. | | - Spetsiaalrezhitmiga iaagrites pai- gutatakse vanpid barakkide ase- mel kongidesse, mis ‘O0sel. Tue kustatakse, -Vangidel et lubata - pakke vast vOtta ning nende kirjavahetus. on pilratud uhele kirjale kuus: [israel saab jalle lennukei¢ 7 President Reagan tiihistas keelu voitluslennukite levereerimiseks lisraeli, _Kohtuprotsess: Veljo Kalepi Vase: tu toimus m@6dunid martsis sa-- muti Tallinnas Eesti NSV iifem- kohtus. Ka -Veljo- Kalepit sttlidis- iat ,noukopude yastases - agitatsi- oonis ja —propagandas". Samuti sUldistati. teda mitmesugusiele noukosude vastastele* avatduste- le alla ktrjutamtses ja emigreeru- mise taotlustes Torontosse. 46-aastane Velio ‘Kalep, kes on ‘JOpetanud Taltinna Poliitehnilise’ ehifusinsenerina,. Enstituudi _ miistati 4 aastaks sslildrezhiim|- 26. laagrisse. « LOS ANGELES — UVhendriikide Vilisminister Haig. tegi Los Ange: leses tolmunod pressikonyerentsil teatavaks, et president Reagan on oisustanud lopetada keelu unte ameerika yoitiuslennukite saatmiseks . Fisraelile, Lennukite saatmine pandi teatavasti seisma parast seda kui lisraeli ohujoud hivitasid Uhendritkidest saadud lennukite ahil ehitusel eleva Traagi wujzama, President Reagan test otslise lemnukite ley er ecrimise keelu kao- tamiseks pirast noupidamist oma. lahemate nouandjatega. Valismi- , muster Haig mainis ajakirjanikele, et keelt liihistamiseks ek tehted otsust. see jarele, kas TVisrael . Kaitus oma rimnakute teostami-. - sel ofensiivselé véi defensiivselt Waid peeti silmas iildist sind. muste arengut Kesk-idas. President. Reagan, kes viibib. praegn Kalifornias puhkusel, kisi. tas noupidamisel oma nduandijate- ga ka thendriikide probleeme tuv- mareivastuse alal. tksikasjaliste eltepanekutega esines kaitseminis- ter Caspar Weinberger, kes eriti analiiusis uuetiitipi kaugrakettide uue B—1 | Tinipi pommilennuki konstrueeri- allveelaevadele |. ute . tapsemalt marki tabava taketi produtseeri nist. | Ettépanekute kehta ei tehtud. veel _ ofsuseid kuna need tulevad veel oe 1 ‘tiksikasjalisele sdelu nisele valit- | ‘suse ja ekspertie ringkondades.. —i- -- ‘Trammi- iq. bussijuhid | leppisid pekutud palgatousuga Torontot ‘@hvardanud lnikius- streik jaj tulemata kuna Toronto Transit - Comnusstoni -Bussi- ta _ trammijuhid. ning teenistujad ‘ ot- sustasid . aktsepteerida ametitlhingu. juhtide ja Transit Commissioni esindajate vahelise kokkutepie pal- Kade ja teiste nOudmiste korralda- miseks.-Kokkuleppe poolt hiaaletas - 55 ja vast 45° protsenti teenistu- jatest, millest vOib jareldada, et kokkulepe aktsepteeriti. vaikese haaiteenamusega, Kokkulepe tehti - ‘Kahe-aasta peale kusjuures- palza- [ | | _tOus aastas on ette natitud kuni 13 Inise probleeme ning Trident klassi- protsenti, ~olenevalt — inflatsiooni méarast, Transit: Commisstoni like. lusvahendite juhid ja teenistujad .. ‘saavad praegu keskmiselt 10.97 -dolfarit tunnis, mis téuseb tdendo- liseit kahe ‘aasta jooksul 12.05 dol- larile tunnis. -Tééliste esindaja = ane Ee OC EE Sewergyn Jaworski nduab Solidaar-. § ‘susele igal | programmmi televisioonis, iihe tunni | Kanibodzhas rezhtimi, _Mainivad, ét vdlisminister Huang - Jubadused Eanada vé&lisministrile Néutakse kitsendusi. New Brunswickis ja teised. lamiseks, samuti tliste oroblee- midele cohkem ruumi partei aia- lehtedes. G septembril Pariisis totmuval In- “ ternational Monetary Fundi koos- kusiuures téélistelt on voetud: : olekul arulusele, kuhu. kutsutakse ‘vaatlejana ka Poola esindajad. - Poola suured valisyélad tulevad E -Poola vilgneb ladneriikidete to- ; oes hutu sumnia — 27 miljardit dol- larit, kusjuures sawremaks: yola- usaldajaks on Liane-Saksamaa. . —— -Ameeriklased - tulistasid alla. 2 Liibiia fennukit | Washington: - — Uhendriikide | . | jahilennakitel, iis. tOusid ohku | Vahemeres vitbivalt. Jennukite | , emalaevait, tekkis rahyusyahe- | | liste vete kohal kokkuporge Lil- | dita jahilennukitega. Liihiia ten-{ snukitelt avati Uhendritkide len. | | : nukitele tuli, milicle ameerikia- i sed vastasid omapoolse tulega. 1 Tekkinud . tulevahetuses Liibiia lennukid tabanivsi ning | Jangesid pdledes merre. Ruinda- | yad lenuukid olid vere parit- | oluga SU-22 véitluslennukid. Hiine {ubab : Kambodzhas vabu valimiss PEKING — ‘Hiina, valisminister’ andis. - Pekingis: viibivale Kanada: valisministrile Mark MacGuigan-: ‘ie lubaduse, et Hiina n6ustub vabade —- valimiste korraldamisega -kui- Vietnam? oku- patsioonivaed sealt lahkuvad va jahkuma sunnitakse. Samuti kinni- tas Huang Hua Kanada valismi- nistrilé, et Hina -valitsuse kavatsu- seks ja eesmargiks ei ole Kam~ hodzhas vGimule upitada endist diktaatorit Khmer Pol Poti ja tema Rouge kommunistlikku Valispoliitilised yaatlejad erinevad tunduvalt Hiang Hua --sammudest asja New Yorgis: ‘toi- munud Liitunud Rahvaste Organi- satsiooni koosolekul :-kus -Huang blokecris teiste riikide ndudmised Kambodzhas . tegutsevate Khmer Rouge. -partisaniuksuste desarmee- rimtseks. , said § L se Skandinaavia ja’ Baltikumi’ aja- 1. loolised ja kuftuurtlised. suhted ja. a henda, | LA NC Sean "JA NELJAPAEVAL ae sO Ss SO : Suureks illatuseks ‘killamingulistele oli noorteorkester, kes esitas Enn Kiilaspea. juhatusel avaakiusel | muiusthapalasid. Pildil orkester esinemas, vasakul E, Kiilaspea, orkestri tage on miha piiskop K. Raudsep- Skandinaavia ja Ettevalmistused net kaheksandaks konverentsiks ! pa, Pay rskillavanemat J. Vihmat Ja kava koordinaatorit Anne as | Foto: Vaba Eegilane. ~ Baltikumi suhted alsin Nagu juba varem téatatud, toimub Balti teadustiku tihingz AABS (Association for the ‘Advancement oO of Baliic Studies) kaheksas koriverents tuleval aastal Minneapolises,; Minnesota osariigis, Konverents Jeiab aset Minnesota. ulikooli Skandinaavia osakonna ja 4 ABS] koost0dl ja konverentsl ajaks on. masratnd 17. . ld. juuni 1982, Silmas pidades, et. selles plirkon- - | nas clay patju skandinaavia -pirit- oluga amecrtklasi, on. kolmepaeva- konyerentsl teemaks valitud bi - xcqade’ " See konverentsi teema. gon ci ti- et ‘onverentsi ‘ti kaisimusi pudutavad etteKan- ded, kuigi Konverentsi ettekan-. deid ja diskussioone piilttakse suunata eelmargitnd leema sila- Eas Konverentsi kavas on j&rgmised osakonnad: arheoloogia, kunst, bibhograafia, majandusteadus, Keskkond ya loodusvarad, ajalugn, keeleieadus, - kirjandus, muus!ka- teadus, mitoloogia ja folkloor, poliitilised feadused, sotsiaalteadu- sed ia haridusktisimused. | Ka ndeb konverentsi -kava ette nelja eri istungjarku jargmistel Ants Vomm esineb Kanada suurnditusel Torontos elay eesti. maalikunst- nik ja kazvikaturist Ants Vonim on kutsutud esinema Torontos toimu- Vale Kanada suurnditusele, kus ta tootah Kanada féideraalvalitsuse pavillonis, Ants Yomm joonistab karikatuure nidituse kiilastajatest Kanada ajalehtede kontsernidele | OTTAWA — ‘Kanada ajakivjan. _ duse. probleeme ve urinal Kuninglik -Komisjon avaldas oma tid ‘tule- muste lsohta 300-lehekiiljelise ra- ‘pordi, milles tehakse drastilisi et- fepanekuid seniste kombinatsiconi- de ja- tehingute. piiramiseks, mis taotlcvad ajalehtede ja teiste mas- kontsernide katte. Kui féderaalva- litsus rakendaks Kuningliku Ko- misjoni poolt esitatud ettepanckud, siis tooks see suuri muudatusi Ka- nada ajalchtede omandidiguse alal. Nii nditeks peaks Thomson News- papers Lid.: kes omab 25,7 prot- senti Kanada piievalehtede tiraaz- hist, maha miitima oma suurema ajalehe Globe and Mail’, vét kark teised temale kuuluvad 39 pHeva- lehte, Samasusused probleemid ahbvardavad ka teisi suuri Kanada ajalehtede kontserne, nagu seda on Southam Inc., Irvingu perekond ca I uue ¢leklroonilise iehnika abil, mis - kannavad joonistuse selle valmimi- sele koheselt vastavale ekraanile. Yenelused kauplevad BONN — Vaatamata’ Ghendritki: ‘de hoiatistele taotleb Laane-Saksa- maa kauhavahetuse : suurendamist N, Liiduga. Diisseldorfis algasid ve- “Nnelastega ka uued labirdéakimised, on Kindlaks | milede eesmargiks | mdarata detaile 3000 miili pikkuse _ : gaasijuhtmestiku ehitamiseks Poh- simeediate koondamist suuremate- ja-Siberist Laane-Euroopasse.. Jiuht- imestik laheb maksma §—10 milfar- dit dollarit-ning selle raha panevad kokku Liine-Saksamaa ja teiste . Lade-Eureopa riikide pangad, kes on huvitatud vene loodusliku gaasi -ostmisest. Uhendriigid ; kardavad, et Laane-Saksamaa muutub ener- gia -alal taielikult olenevaks N. Lii- dust, kuid. Bonnis mainitakse, et Laine-Saksamiaa saab N. Liidust ainuwt 6 protsenti oma energia va- jaduscst, Sakslased: loodayad, et gaasijuhtmestiku rajamine annab palju tééd ka nende terasetédstus- tele, kuna sclleks vajatakse miljo-. . ite lonnide ulatises terastorusid. ‘kavast 7 teemadel: vukingid (prof. 7. s Noonan — Minnesota tlikoolist), Balti linnad (prof. 8S. Grava — Co- lumbia. ‘tilikoolist), | tiliSpilaskiisi- musi (prof. J. Dreifelds. — Brock filikoolist) ja Balti: inmigratsiooni: —Kusimust (prof. R, 7. Veeoh —_ Minnesota ulikoolist). de. juhatajate hulgas esindatud ainult prot. Nise Lehiste naol, kes on kaasfihatajaks ‘keeletea- duse sektsioonis. - Eestlased on seekord osakonda- _ _ | verents | korraldava. komitee esi- : mees prof, 5, Grava ja AABS'1 ek- sekutiivsekretir. Janis Gaigutis. Minneapolist, et Kohapeal tutvune-— da olemasolevate : vOimalustega- a 7 ctievalmistustiddega, | ‘Nou peti. kohapealse organisec: iva komitee esimehe dr. . Kari Ozolins'iga ja programmikomi- tee kaasesimehe prof. Géram Steckenstromiga. ee Viimane - on. Minnesota _ “Wikooli “Skandinaavia osakonna juhataja ja Kuna on ssutud konverents! loengute. kavade koostamisele, sits on AABS'% viimases -_ringkirjas »AABS Newsletter“ kutse loengutega esinemiseks.: Vas- tavad ettepanekud. tulevad . saata -prosrammukomiutec. esimehele aad- ressil:. Prof. Sigurd: Grava, Avery Hali, Columbia University New York,, NY 10027. | Seoses kaheksatida organiseerimisege,. killastasid kon- avaldatud — konverents1 ta on olnud 88rmiselt: abivalmis -. konverentsi ettevalmistuste: tegemi- see. OO _ Prof..5. Grava ja J) Giuegulis- | kohtusid ka paariktimne vabataht- likuga, kes on oma} mOusolekut — avaldanud kaasattdtamiseks konve- rentsi_ ettevalmistamisel” ja l&bivii- misel. Konverentsi ettevalmistus- t60desa on ‘(Bhedalt seotud ka i Minnesota tlikaoli Soome osakon-_ na juhataja ‘dr. Borge Vahamiki. - | r Liberaalide kaotus Torontos Spadina valimispiirkonnas toimunud- ‘taiendusvalimistel voitis. pahempoolne sotsialist Daniel Heap _ Méédanud esmaspieval toimusid Kanadas kaks ta@iendusvalimist: féderaalparlamenti —- tiks Quebeci. provintsi maapiirkonnas Joliette'is ja teine Torontos Spadina valimisptirkonnas, Ottawas voimul olevatele. Iberaalidele olid need mustaks paevaks, kuna nad kaotasid mélemad valimised. —- Torontos valiti fOderaalparlamenii pahempoolne sotsialist - linnanéonik Daniel Heap, kuna Joliettes valiti. sunre tlekaaluga juba — kuuendat korda tapast kohalik: popnlaarne konservatiivide partel lige 7 ‘Roch LaSalle. _ Liberaalidele’ oli kaotus Spadina . valimispiirkonnas | - eriti . suureks Kiiia saamiseks, kuna see ‘Jinnaosa on etniliste gruppide elamisala mnigratsi¢onipoliitika tOttir, Kaotus oli eriti valuis veel seetdt- tu; et fiberaalide partei nimel kan-_ didecris peaminister Trudeau seni-- ne sekretar ja teigitagune politi- ne kombinaator Ja ‘voimumees Ja- mes Coutts, 7 keda peeti tulevaseks mninisteiks fa isege | peaminisfer Trudeau : jarglaseks liberaalide jam koha- fie, "Valimised ‘Spadinas lid. osavo ‘tult sliski vordlemisi tagasihoidli- kud, Voitja Daniel: Heap saavutas- 7483 hadlt Couttsi 7308 hale vas- tu. Konservatiivide: kandidaat-Lau- ra Sabia ja kolmandale Kohale 6477 hadlega. Se ning o7 pohiliselt | fruu olmud Ji-- beraalidele: nende avakaelise im- Valimiste snatiijaa mainivad, et James Couttsile kujanes saa- tuslikuks - liberaalide praeguse valitsuse ‘nOutus ja initsiatiivi _ puudus majanduslike probleémi-_ ‘de Jahendamisel ja peaminister | Trudeau likskOiksus Kanada ta levikw: vastu, ; : lraani “neat kaaperdati_ : PARUS: —. Khomeini “terhiimi ‘vastased |S6giiiksused votsid Vahe- merel tile Prantsusmaal valminud lraani kahurpaadi, mille prantsuse vOimud toimetasid laeva tile vét-— frud meeste loal Touloni sadamas- - se. Laeva kaaperdasid 20 relvasta- _ tud meest; kelledéle Prantsuse va- litsus pakub, astitili kui. nad Jaevalt seda. kahjustamata lahkuvad.