_VABADE EESTLASTE HAALEKANDIA
‘BA CESTLANE

_VALJAANDIJA: O/t Vaba Eestlane,
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. MON Aya |

FREE ESTONIAN |

- PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd,
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2

: Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. Toimetaja: Olaf Kopvillem .
| - Toimetase kolleegium: Karl Arto, Heino Joe, Olev Trass -

| 'Teletonld: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, |

{ ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspdevast reedeni 9—3-ni

| Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool- |
( aastas $34.— ja veerandaastas. $18.——, kiripostiga lisandub

-postikulu —. vastavalt $111.—, $60.— $31, .—.

‘| Tellimishinnad viljaspool Kanadat: aastas $30,—, poolaas- |
ft tas $44.—~ ja veerandaastas $23.—. I Klassi posti Ja lennu- §

t posti hinnad vastavalt — USA $115.~, $62.—, $32.—, mu-

| jal valismaal $140.—, $75.—, $40.

4 Agdressi muudatus $1.—

1 homm. Kella 10-ni ja nadala teise ajalehte. kuni teisip., homm.

Kella 10-ni. Valjaspool tSnega: Leida Marley 223- 0080. 4

- ST

=." .
Fr

. Asja kilastasid Nikaraaguat

kuus Ontario provintsi parla- =

 mendiliiget —- kaks liberaal: ja

neli sotsialisti (NDP), kes tutvu-_

nesid sealse poliitilise olukor-
raga. Tagasi maasnult jagasid
nad oma muljeid ka ajakirjan-

, @usega ning ei ole vist lifaldus

_. Kui .konstateerida, et. Ontaric
. parlamentédride hinnangud ja

arvamised vottis ithes lauses
kokku liberaal Joan. Smith, kes

koju. joudnult deklareeris: .

ee, mis Nikaraaguas praegu

toimub, on- kristlik. ja mitte.

‘kommunistlik revolutsioon.“‘
Kuid Nikargaguas kainud
narlamendiliikmed ei .tulnud

-. - kiilaskdigult keju mitte ainult

—sealsete. muljetega, vaid ka
_ Nikaraagua marksistliku - rezhii
‘ mi abistamisplaanidega. Dele-
_ fgatsioon! juht sotsialist Richard
Johnston mainis, et kanadlaste
kui demokraatiiku rahva kohus-
tus on. aidata Nikaraagua

-. praegust rezhiimi, kes ei taha
_ gajada Kuuba eeskujul kommu--
mistlikku tihiskonda vaid pocl-

dab, poliitilist mitmepalgelisust..
Parlamenditiikmed olid ilmselt

-eriti moéjutatud oma kehtami-.-
gest Nikaraagua haridusmunis-

ter Fernando Cardinel’iga, kes

-endise jesuiid? preestrina oli mei--

Je selgeks teinud, et Nikaraagua
revolutsiooni. _juured pettuvad
Lristluses.

Samalaadseid arvamisi vil-

‘jendavad korduvalt ka laanerit-
kide ajakirjanikud, kes on kdi-
mud Nikaraaguas maad. kuula-

mas ja sealset poliitilit olukorda.
- sondeerimas. Siinsetest ajaleh-
 tedest véib tihti lugeda, et Nika-

raagpa marksistlik rezhiim pre-

: sident Ortega juhtimisel ei ka- :

vatse kéigi maade riigistamist jz
_ jatab vaikepéllumeestele nende
taltid alles. Samuti. ridgitakse

kéigile - poliitilistele - parteidele
7 tegevusvabaduse andmisest ja

réhufatakse erifi, et suur osa
 praegu Nikaraaguas kehtesta-
- tud survevahenditest on tingitud
Nikaraaguat riindavate nn. con-
_..tra’te -aktsioonidest. Eriti ar-
| kirjeidada contrate
-- SOjalisi operatsioone, mus val-

mistavat tsiviilelanikele suuri
 kannatusi ning Sdnestavet. Ni-.
_ karaagua majanduse ja iilesehi-'

h ekiilg sed

i Tet ; = * at
Nikaraagua marksistliku rezhil-
re ee
. . r ? a a . f ' °
+ a 1 : ;
r a r

muljed
tustéd alustugesid.

jutud ja vanad lood, kus endi

arvates targad vaatlejad ja asja-_-
tundjad piirduvad ainult raha
uhe kiilje vaatamisega ning ei

vOta vaevaks raha teist kiilge
uurida, Nikaraaguas kainud
paljude kanada ja ameerika
vaatiejate hinnanguid ja ana-

liiiise lugedas jaab kahjuks mul-

je, et kommunistide! ei ole vaja
oma arhailist 70 aastat kasuta-

misel olnud taktikat ja stratee-

giat muuta ja et kdik ,,tédtava
rahva revolutsioonid’ kaivad

tihe ja. sama pettustele ja valede- .

le baseeruva mustri jarele. See

‘muster on rohke kasutamise
tulemusena vordlemisi pleeki-
nud ja labipaistvaks kulunud,

Kuid Iaanes leidub sellele alati
mojurikkaid uskujaid ning siin-

sea ajalehed ja televistoonisaa-

ted annavad mustri kulunud
varvidele uut varskust ja jumet.

Nikarazgua praegune ,,krist- -
lik revolutsicon’’ e} ole tegeli-

Kult midagi muud kui tavaline

kommunistide poolt kasutatud

maskeraad, kus tegelikke kavat-

susi ja l6ppeesmarki varjatakse ~

psithholoogiliselt labitédtatud
votetega. Mis puutub maata-
meestele maa jagamisesse, siis

naégime eriti Eestis tiksikasjali- —

seit, kuidas kommunistide m2a-
reform tegelikult toimus. Suw-
rematelt taludelt voeti kiill
pollumaad dra ja anti rahva pet-

gu on ka paljude teiste kommu-

nistide ,,reformidega‘*, milledel .

on ainult kosmeetiline eesmark.
Mis puutub usuvabadusse
Nikaraaguas, stis moned

-_preesirid on ldinud kommunis-
tidega kaasa ning neile on reser-

veeritud isegi ministrikohad.

Need preestrid on arvamisel, et

Kesk-Ameerika sotsiaalseid
probiceme on koige parem la-
hendada ,,marksistliku kristlu-
sepa‘, mille raamides katotika
irik teotas kasikies kommu-.
nistidega. Uksikud nendest
preestritest on fanaatilised

 Uksiknumbr hind 15 C.., | |

: Kuulutuste hinnad: iiks toll Uhel veerul: $5. 00, esikiiljel $6.—.. ,
| Koulutusi voetakse vastu nidala esimesse ajalehte kuni rede |

Need on. teadagi koik vanad

er Gad re ay Pa a. Ctr Sain Th er be 7 ae rey ae
ee a sae t wro tees Soe a Ce ee ce < L PRL pt ear be
Byutana en it ne ae ne ult a ee Ad re eee Oe a ed ite ae PEN 1
St Be te ae hed es ae : ae nt viet heres Se eee he
er | re
AL

neaspesyis Leo eg eii nee
Rese Met aad oeeier uae

ea = See Ty ee Fad
a Aap Us raed ea

_—"

6. “Inimbigust konverentsi banketil J Las Angelesis. Vasakult: Balti Vabedusliidu esimees : Avo |
Piirisild, BVL abiesinaine ja konverentsi juhataja Viivi Piirisild, USA Valisministeeriumi
abisekretiir Inimdiguste.alal ja banketi peakéneleja James M. Montgomery, Los Angelese . |

Eesti Seltsi esimees ja BVL juhatuseliige Bernard Nurmsen, BVL juhatuse liige ja teadustaja

. Alvars Jerumanis (atlane) BYL abiesimees AE: konverentsi _abijuhataya dr. Amsis Blakis: j
Foto: V. 7 urisild :

(liitlame),

Balti Vabadusliidu korralduse! leidis aset martsikuu lspul Los Angeles‘s VI Inimdiguste |
konverents. Tervitused tulid USA president Ronald Reaganilt, Kalifornia kuberner George. §

Deukmejianilt ja Republikaanide partei. esimehelt Frank Fahrenkopfi It. Inimoiguste

osakonnad, Vabadusraadio ja kaabli-televisioon.

jut

val Uhtegi teist jumalat ega pi-
| -iakut. - |
miseks maatameestele, knid pa- —
rast aeti nii vanad pollumehed .
kui ka uusmaasaajad koik kol-

heosidesse ja. suur osa taturah- -

vast saadeti Siberisse. Sama iu-

\Pdevasel konverentsil viibis 150
ja Shtusel banketil 200. inimesi.
Konverentsil konelesid . kilalis-
professor Toronto ilikoolist Ténu

Parming, George Washingtoni

lilikooli professor Washingtonist
Charles Moser, Balti . Foderat-

siconi esimees Kanadast dr. Gun-

tis Silins, Leedu ameerika iihis-

konna esimees Stanley. Gecys
Pennsylvania osariigist ja William

Hough HY New Hampshire osari-
gis Ulemkohtust, kellelt ilmus hil-
Balti vabartikide an-
nekteerimise kohta raamat.
Ohtusel banketil kéneles USA

valisministeeriumist abisekretar
 imimGieuste alal; James M. Mont-

gomery ..

Paevase konverentsi avas. Spal

nii toetajad ja srvavad, et ét-prae-

sune koosté5 kiriku ja kKommu-

“nistlike valitsejate vahel kestab
‘igavestt.

Nad on unustanud
ajaloo. dppetunni ja ateistliku

kommunistliku ideolcogia, mis”

ei tunnista Marxi ja Lenini kér-

Nikaraagua president Ortega

ja tema -raudeesriidetagused

nouandjad tunnevad ilmselt
viga histi anemaailma motte-

viisi ja poliitilis: voolusid ning .

teavad, et nad ei saa praeguses

olukorras, kus Nikaraaguas on

tekkinud contrate naol tugev
antikemmunislik likumine,
kitresti iile minna titelikule
kommunistlikule stisteemile

ming et ‘seda tuleb teha vaga -

kaalutult ja ettevaatlikult —
Lenini sénade kohaselt. ,,kaks

sammu edasi ja dks tagasi."’
Sellise tagasihoidliku taktika |

pakendamine voimaidab saada

ke ladneriikidelt  suuri
majandusiikke toetusi
RNikaraagua majanduse vee peal
hoidmiseks. Nii

-kommunistlik rezhiim

, ‘on fekkinud |
.,.. praegu, olukord,. kus Ortegs ~

vusega EELK Los
koguduse Opetaja Rein’ Neggo.
Eesti, Lati ja Leedu ning USA

lipud tid sisse Ameerika leegioni

osakonna nr, 405 liikmed Tonis
Rebane, Lembit Palm-Lets, Arvo

Kaskla ning liputervituse titles
leegioni osakonna’ esimees . Ber-.

nard. Nurmsen, kes on. samuti
Balti Vabadusliidu juhatuse liige.

Konverentsi avas konverentsi esi-
naine ja Balti Vabadusliidu abiesi-

naine Viivi Piirisild. Sellele

-jargnes avasona Balti Vabaduslii-

du esimehelt Avo Piirisillalt.
ERKU nimel tervitas Heino Jégis

an Franciscost: Professor Ténu
Parming kéneles peamiselt Karl

Linnasest Ja tema vastu tstetud

siiidistusest.

laanemaailmalt, kaasaarvatud
Kanada,. suuri

kahurid, tankid, lennukid, heli-
kopterid ja laseemoon antikom-
munistide vastu voitlemiseks.
Relvasaadetised on ilmselt— nii
rikkalikud, et neist piisab ka
Salvadoris teguisevate kom-

munistlike uksuste varustami-—

seks. a
Ontario. parlamendiliikmete
erupi muljed Nikaraaguast on
titipiliseks: nditeks: kuidas

-‘Vadines’ demokraatliku iihiskon-
ma paljudes sektorites praegu

Nikaraaguas valitsevat olukor-
da ja sealseid siindmusi hinna-
takse. Vaadatakse ainult olu-

korra valist ktilge ja. kuulatakse
‘ kommunistliky rezhiimi propa-

gandajutte, Kuid asja sisusse ei
faheta ega osata tungida ja
tulemuseks on nue Kommunistli-

_ku pesa tekkimine laine hemis-
 fairi — seekord Uhendriikide

tagatrepl Viimase astme alla,

Angelese :

jane, .

—kuist

saab .

abistamis-—
summmasid, kuna N. Liidust ja
_ teistest raudeesriidetagustest

riikidest tulevad relvad im

hia HBA. 'y

RARER ra cae

_ Konverentsist andsid ka iilevaate Ameerika Haale nit ingliskeelne kui Ka Eesti, Lati j Ja Leedu

Professor Charies
Washingtonist, kes on ameerik-

tshehhi paritolu, raakis anti-
kommmunistlikkudest aktsioont-

dest ja réhutas, et sarnaseid —
peame me votma a:

HiKUMIS!
tosiseit..

Professor Moser asutas 1980 :
aastal Afganistani Vabastamise | §
Komitee ning annab valja iga:. F
| ajakirja. §
,, Vabadusvoitleja’*. William. &
Hough, advokaat, kes andis valja &
oma 6ppetédna raamatu Balti &

riikide vagivaldse okupatsioom. § |
_ mitte-tunnustamispoliitikast, 4
esitas viga . did ideesid, kuidas
et Balt

‘Higid jalle oma. iseseisvuse

suunata valisvGitlust,-

saavutaksid. TA t61 esile

Euroopa Parlamendi . Resolut-
siooni tahtsuse hing soovitas Balti}
juhtkonnal kiilastada nende maade §
kes hiaialetasid selle |
fesolutsiooni poolt.

konsulaate,
Baltlastel
tuleks ka tuua esile lepinguid, mis
on Balti riikidel sdlmitud teiste
rlikidega ning nouda, et.eesti, [atl

ja leedu. konsuleid maaratakse ka.
teistesse osariikidesse ja teistesse §
Eriti Ldéuna-Aairika — -

maadesse. uni
toetab Eesti, Lati ja Leedu olupat-
s$iconi

KGikideks. néndeks. aktsioonideks
on vOimalik saada_ riigi toetust
nagu hiljuti Uhendriikide Infor-

-Mmatsiooni Agentuur Andis $6000, |
et avada Afganistani inforniat- :
Ning.

siconj-biiroo Pakistanis.’
Roots: rik on aninud toetust ma

are | Ik. 4)

Moser:

kuid kelle abikaasa on’. 6”

mitte-tunnustamise-. § |
poliitikat. Seal peaks kindlast! - §
olema Balti konsuleid: Ta leidis,
et on tahtis, et video-lindistatakse. §
baltlasi, kes saavad jaddvustada =
filmile oma mélestused ning il-. |
muma peaks ka ingliskeelne an
ajakiri, kus. on voimalik ideesi¢ |
vahetada. . |
Ta leidis et Washingtonis peaks : ,
‘olema taisajaline ,,lobby’ist™. #.

Nr. 29 |

Kommentaarid

Kui moni laanemaailma juht

batshoviga riidikida inimiiguste

puudumisest N. Liidus, siis on. |
sekretdril- kohe vastus valmis:

» MOIBE- tiihtsamaks inimdigu-

seks on. koigile kodanikele -téé-
‘kohtade kindlustamine ning

seda oleme me teinud.‘* Liiine-
maailma téekspidamiste koha-

selt saadakse iniméigustest ja
nende. Kindlustamisest teiseti

aru, kuid peasekretariga ei saa

vaielda ja ta jaab alati oma. ar- :

yamise juurde.

Kuid té0kohtade kindustami :
sega el ole asjad viimasel | -ajal -

siiski enam nit roosilised ning

suurel ja laial Venemaal tun- -
_ takse juba siin ja seal tédpuu-
mis eriti hakkab tunda ”
-_ andma niiiid, kus. majanduselu «
_ hakatakse iimber organiseerima J

dust,

voi poliitik suvatseb N. Liidu-
Kkommunistliku partei keskko- |
- qnitee peasekretari Mihhaii Gor-.

Gorbatshovi uutmispoliitika ko- _

. haselt, mis nieb ette ebaefek-
_ thivsete ettevitete likvideerimise
fa kogu: tooturu timberorgani-

- seerimise. |

Eriti hiirivad t teated tiépuu-

duse kohta tulevad Kesk-Aasia
‘moukogude vabariigist Usbekis--

tanist, kus tihe. vene pélluma-

| janduse ajakirja andmeil on iiks

miljon tédtatéélist. Usbekistanis

ja 10,7 miljonit.elanikku maal.

Noukogude statistika _kohaselt
on elanike tildarvust 40 protsen-
ti ehk 7 wmiljonit inimest

tiivoimelised isikud.. Nendest

on aga tédle rakendatud 6 miljo-

nit inimest, millest véib jarelda-
da, et iiks miljon. inim

suuremait osalt elavad mal, on |

tima toota..

_ Gorbatshov ei ‘taha siiskd tun-
-nistada péllumajanduse ajakir-
ja poolt avyaldatud andmeid ja -

kui -peasekretdri . hiljutise

kiilaskiigu ajal Eestisse iiks iili-
‘Spilane temailt Tallinnas kiisis,

milliseid tagajiirgi toob. téilis-

konnale praegune majanduselu a
_ dimberorganiseerimine, siis

vastas Gorbatshov. tileolevalt:

1 00puudus ei ahvarda sotsia-
lismi.‘‘ Kuid-see vastus ei lahen- -
da Usbekistani téétute problee- -

mi. Nende rakendamiseks tu-

leks ,,vabariigis’ asutada uusi-
tédstusi, milleks nOukogude ma-
_.jandus pole praegu véimeline..
_ Alternatiiviks on saata tiétud

Siberi ttihkimaadele uusi asundu- ~

on «18,4 miljonit elanikku,, J
kellest 7,7 miljonit elab linnades

si rajama. Vaevalt aga iikski

- Usbekistani elanik. oma kodu-|

maailt tahab lahkuda — kui teda
viigivallaga ei sunnita.

Mida arvaksid Kanada suu-
red iniméiguste. eest “véitlejad,

demonstrandid, ja noukogude

‘sébralikud ringkonnad kui Ka-
nada valitsus hakkaks tédétuid.
‘sunnivisiil rakendama mingisu-. :
- guse uue projekti valjachitami- |
seks kusagil Hudsoni lahe piir- :

konnas?! ’ |

Fi

__ -Kusagil mujal maailmas ei ole §
_ téenioliselt evangelistide kultus—
sellisel miiiral levinud ja masse.
_ kéitnud kui Ameerika Uhendrii-
*Oraatorlike annetega -

kides.
varustanud kuulutajad ‘haara-
vad oma felevisioonisaadetes
miljoneid kuulajaid ning kogu-

summasid, mis suurelt osalt ku-

futatakse oma tsentrumite valja- -
eltitamiseks oma kirikutega,

koolidega, hotellidega ja .teiste
1» Chitustega. |

~“Evhtigelistide raha ogumise.. :

i :

vad anneiajatelt tohutuid raha-