. . rs . .
. . .
. os . . .
— ee ee ee i .
. ' . al . .
]
. .
. . . ' .
a .

; | Aadressi muudatus $1.—_

- halk ja
ristlemise ajal ning see torkab sil-

- fel hitlekandja

.
.
oye ee ee Sa es —_—_——

[Sa

- teistes
7 une need kritiseerivad artiklid on

etl, a are TdT gah

—_——

toe at Te a - oy . . ty 4 .
- kt ’ , ooy eos . woo tae one lo ote . eof . Po . . se - . . son .
HA geo fb bn eye lis ba ti a ee a aa ered a odes Baa ee nis

VABA BESTLANE reedel 18. j

-VABADE EESTLASTE HAALEKANDIA

ABA GEsTLANE

VALIAANDIA: o/v Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Bon Mills, |
| |) Ont. MBB 2M3 .

FREE ESTONIAN.

_ PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd, 1955 Leslie St.

Oe ee

eno eee

Don Mills, Ont. M3B 2M3 | Boo
| TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Oia -Kopvillem i oa
“TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino 36e, Olev TrBss | Filme

TELEFONID: toimetus 444- 4823, talitus (tellimaised, kuulutused, |

ekspeditsioon) 444- 4832 avatud esmaspaevast reedeni 9—-3-ni

-TELLIMISHINNAD Kanadas: alalehe tariifiga: aastas $87, ||
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.—, kiripostiga lisandub -|
-postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50. )

| TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: -aastas $77 =—, poolaas- 7: |

j tas $42. ja veerandaastas $22.—. I klassi posti Ja lennupostt | a
1 hinnad vastavalt — USA $141.—, $59. —, 1 $34 — mujal vélismaal ip

| $136.—, $72.—, $38.—.

1 KUULUTUSTE: HINNAD: tiks

7a

Sksikoumbe hind 70. c.f
toll tihel yeerul: $8.00, esikill- |

| jel $6.—. Kuulutus! vdetakse vastu nadala ‘esimesse ajalehte kuni

4 esmasp. homm. kella 10-ni ja nédala teise ajalehte kuni kolmap. :
| i homm. Kelle 10-ni. i VAtaspoo! (eeege I Leda a Marley 223: 0080

Komment aarid

Kremli juhtkond ning selle esin-
dus okupeeritud Eestis on alati sil-
matorkavalt hiiritud ‘kui vabas
maailmas mone suurema algatuse-

ga tahelepanu: juhitakse N. Liidu

nigime mdddunud suvel Kopen-
haagenis korraldatud Baiti Tribu-
‘sellele jargnenud Vabadus-

ma ka parast sede kaj Uhendriiki-
de president Reagan  nimetas

‘Vabaduspaeva valjakuulutamiseks
on saanuid hukkamdistvate kom
‘mientaaride osaliseks ,,Pravdas ja |
néukegude viiljaannetes:

ndunud ka okupeeritud Eesti

_ajakirjandusse, kus - eriti. krlipsute-

fakse alla, et Ameerika Uhendrii-
kides piltitakse moonuteda 1940,
‘nasta. revolutsioonilisi  stindmust

a 'Kestis ja teistes Balti riikides,

Pravda“ rohutab. eriti, et Balti
- Fiigid on oma vabal tahtel iihine-
mud N, Liiduga ja kui Uhendriiki-
de Kongressi liikmed. seda ei tea,
slis peaksid. nad ome teadmisi
‘ttiendama N, Liidus villjaantud N.
‘Litdu' ajatoo lugemisega. ,,Pravda‘
fatab kahjuks Utlemata, missugust.
N. Liidu ajaloo valjaannet peaksid

gmeeniklased hugema, kuna N. Lil
dus muudetakse ajalugu peasegu
' igal 3

aastal —— vastavalt partei pes-
sekretari ja temo umber keondu-

Wud voimumeeste rapt buvidele j in

~ goovidele,

Eestis ilmuv ommunistlike pare
skahva. Haal*
mangib oma propagandaviiulil Bal-
ti Vabeduspgeva valjakuulutamist
ikommenteerides — ,,Pravda®. luge

' veld muudetud viisil, kung stig on

lisatud juurde kehailikku:soola, mis
on moeidud eesh rahvale. 13. jauni-

'wRahva = Hiidles* ilmunud _ artikli
~~ auteriks on Andres Lepiku nimeli-
he kommentantor, kes esmajoones

siitidisia® ameeriklasi,. ei need on

. . alati-toetanud maailma koige tagur--
 Sikumaid ja verisemaid despoote,

uid nitiid president Reagani ajal

. on Washingtoni politika muuturud

‘eriti agressiivseks, kuna Whendrii-
kide’ valitsus sekkub »demokrantia
tanstamise” stidi all teiste rlikide fa
rahvaste eliu.

| Kirjeldades Balt Vahaduspiieva.
viliakuulntamist. § Washingtonis,

- grain ,Rahva Haal* muu bulges:

,Katsetes avardada rindejcont an-

-:. @kommunistlikus psithholoogilises
_ SBfes, etsida uusi tugipunlte ideo-

ET Le oa ge

loogilistées diversioonides N. “Lildu
ja tema tiitiaste kahjnstamiseks,
tOsteti tans kilbile ka nn. Balti ki-

simus, niiiid juba riikiiku propa:

ganda ja poliitika tasandil. Mitu

des vestu _ propagandistlike . sihiga
resolutsioone mingi ,,Baltikumi va-
baduse piieva. tahistamise kohta.
Moonutades ja véltsides 1940, nas-

ta revolutsioonisiindmusi Leedus,

Litis ja Kestis, kurdetakse ,,reli-

| _. _Washingtonis 14, juuni Balti Vaba- gieossete ja poliitiliste. vabaduste
- duspaevaks. Reagani samm Balti

puudumise* iile Balti liduvabarii-
kides ning valjendatakse tiit tuge
nende rahvaste demokraatiapiiiiete-
ie. Seekord minnakse Washingtonis
aga veelgi kaugemale epa habeneta
olla solidaarne Liane eritalituste,
propagandakeskuste ia tagurlike

emigrantlike tegelaste kahtlase mai-

nega mulluse ettevétmisega -—— nn.
Kopenhaageni (ribunali _,,haleda“
manifestige. Ka parimate pingutus-

te. Korral pole taolised ,,kilma s6-

Ia vaimus uritused suuremat ta-
helepanu paivinud. Isegi lidneriiti-
de iildsus ei vGta eviti tésiselt kau-
get minevikku ja kaotatud positsi-
oone tagakur(vate emigrantidest
vanzhirrade ambitsicone niidata
end Batti riikide seaduslike. esinda-

jatena, Veelgi consamaks. jaavad. ~

hende vol mone noorema iilejook-.
siku ponnisiused esineda tanapie:
Va Néukogude Baltikumt rahvaste
hime!“

Esitatud. tsitandist ‘miihtub, et
Balti. kiisimuse ‘esile tSstmise) hil-

rib kemmuniste kaks olulist meo-

‘menti — esiteks, ef Eesti, Litt ja
‘Leedu - vigivatdne anasiamine 46
anstat tagasi ei ole Iiiinemaailmas
veel unustatud ning et siin leidub
Balti ritkide sOpru, kes ei akésep-
teeri venelaste ,,ajalugu“ ning Bal-
fi rahvaste ,,vabatahtlikke Jiite-
mist N, Liiduga vaid propageeri-
yad toe jalulescadmist ning véltsi-
fud ja ainelt kommunistide kandi-
daatide nimekirjaga korraidatud -
valimiste tksikasjalist .selgitamist.
»Pravdes®,  ,Rahva Hlgles* ja.

teistes noukogude publikatsiconi-

des esitatud narvilised kemmentaa-
rid Balti Tribunali ja Balti Vaba-
duspiieva kksiiamisel on kéige pa-
remaks {Sendiks, et Balti riikide

kiisimus ei ole N. Liidus Kaugeitki _ | |
dega Kremli morkedele kohtadele
balti kiisimuses. Mete iilesandeks.

kinnikasvanud-haavaks ning et ve-
nelasi ning nende teenreid Tallin-
nas, Riias ja Kaunases pwodutab
valusait Balti rahvastele tehtud file-

kohtu ning nende rahvaste havita- punkt nendesse kohtadesse. suuna-

mise esiletéstmise kiisimus, .
Need néukogude Kommentaarid

Sed Lite | ee Po ee
7 . 7" trade " y

‘Taamatyu

| Leeripithal Vancouver BELK Peetri koguduses 29. jwunil onnistati kolm leerinoort,

niha pildil koos koguduse dpetaja Thomas Vaga’ ga ‘ja. tohkete - Onnitluslttedegs:
Karl Kaul, ‘Thomas Aitching, Ivo Tanner. | ,

rafeeailine ne kontsept valispolitikas

President Carteri néuandja vaated tuumastrateegiast

President Simimy Carter’i administratsiooni aepne Valge Maja rahvusliku julgeole-
okupatsioonile Balti riikides. Seda aastat jarfest voetakse Uhendriiki- ku kiisimuste peanduandja, aastatel 1977 kuni 1981, poola paritoluga Zbigniew Brze-

zinski sulest ilmub neil pievil uus raamat pealkirjaga ,Game Plan: A Geostrategic.

Framework for the Conduct of the U. S,—Soviet Contest“ (,Ménguplaan: ¢ Geostratee-
giline raamistik Ohendriikide j ja N. Liidu vahelise voistluse pidamiseks“), .

the New York Times’ “ endine
Moskva korrespondent David
Shipler ‘on Washingtonis imiervyu-
eerinud Srzezinski't seoses  selle
) ilmumisega ja kirjutab
ajalehe teisipaevases valjaandes, .et

Brzezinski soovitab oma Fraamatus eg .
: ‘Takettide lepingu tuhistamist aga

N, Ludule. suunatud tuumastratee-
gia. muutmist. .

Shipler’é. seletuse. kohaselt soovi-
tab Brzezinski praéguse strateegia
asemel piiratud, nit kosmoses kui

ka-‘maapeal paigaldatud rakettide.

vastase kaitsesiisteemi valjaarenda-
mist, samal ajal hoides ameerika.
ofensiivsete rakettide arvu allpool
seda mis oleks vajalik kéikide N.
Lildus asuvate sdjaliste objektide
havitamtseks mingi votmaliku nn.
»esimese 1ddgiga.” |

on meie vabadusvéitluslikele orga-
nisatsioonidele: kn teataval madara!
suunaniitajateks tulevaste plaanide
Koostamise! jn mende labiviimisel,
Esmajoones peame leidma vahen-

deid, vGimalusi ja ressursse, et ke--

gu manilmale 46 aastat tagasi Bal-
tikumis toimunud stindmusi mee-
nutada, pannes erilist rohku volisi-
tud valimiste liksikasjalisele ‘selgi-
tamisele ja teiseks peame taotlema

ja ndudma eesti rahvale enesemii-.
Tamisdigust nagu see on garantec- |
ritud URO pdhikirjas ia Helsingi ©

| tuleb
mende iilesannete juurde asumise} |

kokkulepetes. Loomulikuit:
Keskendada kogu oma energia ja
tihelepanu positiivsete tagajargede |
‘senvutamiseks,
test ja ebgolulistest aktsioonidest,
mis ainult Killustavad meie lddgi-

joudu ja viivad taihelepanu kérvale

fahtsatest ja vajalikest vabadus-
voitluse tlesannetest,

N. Liit viitab oma kommentaari-
on need norgad kehad arakasutada |
ja. meie vabadusvoitluse: raskus-

ta.
| K. A.

abies OPtag TPE Reread te Seog ge Ot eer sibe eRpazty 2p!
2a . . . _
. ola

loobudes korvalis-

See Brzezinski ettepanek . keos-. daks onia sSjajgude Liane-Euroo-

med no: ,kovakgelistest™ kui ka
~ feplikumatest elementidest,

kirjutab Shipler. Ss4rane strateegia
tahendaks helt poolt 1972. aas-
tal = allakirjutatud. antiballistiliste

peataks ka samal ajal ameerika

ofensiivsete _rakettide juurdekasvu

moondusena’ .N. Liidu ‘juhtkonna
kartusele, et see juurdekasv teki-
tab destabiliseerumist kahe suur-
voimu vahelises jéuvahekorras.
Brzezinski eitepanekud.on mdne-

vOrra laenanud ka Reagani admi- ~
nistratsioon |
Initsiatiivi ideesid kuid ‘seda piira-

Strateegilise -Kaitse —

tud kujul, nagu juba deldud, kuna
Brzezinski on arvamusel, et see

_ ° Kajtseslisteem saaks asja_realistli-
. Kult vottes anda ainult osalist ka-
tet, peamiselt Qhendriikide sdja-
jOudude’ juhtimiskeskustele, kom--

munikatsioonile. ja strateegilistele
reivasiisteemidele ning mitte - ter-

vele riigl territooriumile.

Brzezinski iitles kSnesolevas “ite

tervjuus, et Noéukogude-Ameerika,

konflikt ei ole mitte mingi veider,

juhustikku laadi kauakestnud aru-
Saamatus suurvoimude vahel vaid

hoopis

»pikaaegne, ajatooline voisthus
_- Suure kontinentaalse vain, mil-
_ Je eesmargiks on Euraasia. do-

nentaaise . ning - transookeanilise
voimu, St. Uhendriikide vahel,

Viimane peab kindlustama seda, et.
Euraasia kumbagi tippu ei domi-
neeri N, Lit.”

Brzezinski arvaies on’ ‘Uhendrié
kide ja N. Liidu vahelises vaistiuses

‘Koige tahtsamateks strateegilisteks

frontideks Lidne- -Euroopa, Kaug-
ida ja L&his-[da.
Uhendriigid paigaldanud oma’ kéi-
ge suuremad joud nendest kolmest
koige rahulikumale frondile —
i dane-Euroopasse, Brzezinski soo-
vitab, et Washington. tecks selles

| suhtes umberkorraldusi ja vihen-

. geostrateegia, © mis
meil véistelda N. Liiduga kests

mineerimine ja soure transkontis

Ta tajus seal strateegilise sks a
44 So

pohjus, miks ma kirjutasin oma

Praegu on.

pas, samal ajal Shutades - sealserd
Aiidlasriike suurendama oma pa q
nust tihise sOjalise koorma kand-.  &

misel.

Brzezinski _ argumenteeris, et
suurvoimude vaheline védistlus et

Jahene tSendoliselt mitte mingi- p6-
hilise lepituse ega ka mitte fataalse

konirontatsiooni labi.

. Firelikult on .meie -tilesandeks
kavandada.. —- kaugemaleulatuy
voimaldah

val alusel,

edendades meie huvisid. suurenda-
des meie rahvuslikku julgeolekut ja.

vOibolla isegi 1Opuks peale jaades.

“Kuld ma pean kohe lisama, et see :

midagi, mis on vaga erinev tradit-
sloonilisest voidust.

de loomist, mis on kongeniaalsed
meie vaurtustega ja muutuste jul-

eustamist N: Liidus sisemiselt, mis
teeksid tema vastuvGtlikumaks sar-

naste rahvusvaheliste sobituste suih-
tes."

— seletas interviuus, et

. fdeed mida ta esitah oma wues Ff
vaamatus hakkasid idanema selo OEE

fe nelja sasta jooksul, mil ta
tootas oma korgel ametikohal
Valges Majas. |

liinnetuse tohutut tahtsust.

raamatu oli tunne, et mis puutub

sellesse kriitiliselt tahisasse, kesk-
sesse vahekorda, 5.t., thendriikide
| sis - Higa

ja N, Liidu vahekorda,
palju inimesi tthendriikide valitsu-
ses opereerib mingil ad hoc, pac-
vast pieva alusel, ilma mingi jaie-
ma Ulevaateta selle voistluse 18€

Joomust ja ilma mingi kaugemale
ulatuva  strateegilise kavata,, ME

juhiks nende igapaevaseid otsusi.
Valispoliitika kujundamine on pale

ju efektiivsem siis, kui seda juhib

strateegiline kontsept."

tiikide .
- miaarata Nikaraagua.. antike
~ nistidele 100 miljonit dollar

Pealejaamine -
tihendab rahvusvaheliste olukorda- —

olukorda kui

| Kommentar! ! :

 Péaaegu samal ajal kui-
. Esindajatekoda ot

tust Nikaraagua diktaat
marksistliku rezhiimi vastu

miseks, — samal ajal sulges a

raagua president Ortega Ni
gua viimase enani-vahem ise
‘ajalehe ,,Prensa‘, mille toim
olid julgenud Valitsust the].

se} juhul kritiseerida. Orta

—astunud ka teisi margatavaidi

me oma rezhiimi tugeydar
ning rahva dha kindlamalt ke
nism raudsesse haardesse a
miseks. |

| Naib. et Nikaraaguas voi

vad kommunistid valmistuv:
ge halvema. vastu Ja ootava
kommunistide. iiksuste nn. c@
suuremat pealetungi, See
arusaaday, sest Uhendrukiagg
iuse méaramisega on nuiid we
satud contrate juhtide ka

‘nemad peavad otsustama,

aodatud pealetungi alustada
suurte joududega tuleb Nika
armeed riinnata, et kukuta
tega kommunistlikku valitsug

Antikommunistide iilesann@e

_kerge, kuna Nikaraagua oi

peal oma reivastust N, Litdy
lava abiga ja varustusega Tm
valt tugevdanud, Uhendriik®

 lalupre andmei] saabus. N

Zua punaarmeele maikuus.
ftosin vene MI-3 helikopterit, :
Ortega kasutuses on ca 25 se
pi suurt masinat. Kuid pea
on venelased Nikaraaguate |
rinud umbes 12 MIE-24 tiiiy
yate riinnakrelvadega var
helikopterit.

Contrate sematireulleks
andeks on muretseda omia :
Shutoris rakette ja automa:
Eriti olulised on ohutorje
kuna antikommunistid ku
et neil pole praegu komm
helikopterite vastu. minsit
Kuid samal ajal relvastus

muse lahendamisega plaan

se ka koigi antikommunist
suste iimberorganiseerimist
dades kitlustatud vaekoondi
lijtilise “ keskorganisatsioo

Nikaraagua Onositsiooni a

 guured on contra Wemjuhat
. §utuses olevad joud, ai ole

selge, kuid arvatakse, et. |
deratsiooni kasutuses on

20,000 meest, kellest 15,000M

vad Nikaraagua Demok

Joudude koosseisu,

_ Demokraatlike Joududeqay

Adolfo Calero viidab, et Gm
esimeseks iilesandeks moog
Nikaraagua oinnal ,,vabalg
esindust,"‘ mille koosseisu |

32 meest ja naist, kes esim
kuut Nikaraagua opositsic

teid, kolme ametiiihingut 4:

lisi ordanisatsioone. Selle

esinduse primaarseks leg
on ajutise valitsuse osa

kuid ithtlasi ka kogu. mag
kratiseerimine.

Kui contrad alustavad S
ctsustavat pealetungi, sig

‘muidugi huviga oodata, m

N. Liit. Voib oletada, et |
ise ei sekku aktiivselt voitl™

kuid tundub toendolisenag
teeb Castrole ilesandeks k
durite saatmise

Nikaraaga
lustandrile, Seniseid. koge
vesse. vottes volb. ennus
Kremi ei anna kergelt kae:
Ameerikas |oodud sillapea p®

hi ning en selle sdilitamise
mis tegema koik véimalik}

sealjuures on ka selge,. et

- ghov satub Nikaraagua kus

vaga

ta tahab-
oma senisi Lainega keostoc
se ja detente elustamise pi

ie

atsuste tegemisel