7 -. NORAD.-ist |

 teadlased

pool

, arty P Twi
sep ssnpere ana" rage og i

VABA EESTLANE elope, 2 20. novembril 1986 — — Thursday. November 20, 19RD

y ALIAAN DIA: O/U Vaba Bestlane. 1955. Veslie St

Don Mills,

Ont. M3B 2M3 |

FREE. ESTONIAN.

PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd,”
- [955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3

Tegevtoimetaja: Arvi.Tinits, - Toimetaja: Olal Kopvillem _

Toimetuse kolleegium: Karl Arro, Heino Joe, Olev Triss

| -Telefonid: toimetus 444-4823,

ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspievast reedeni 9-——-3-ni_ |

talitus (iellimised, kuulutused,

-Tellimishinnad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—, pool- #-. &
| aastas $34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub fg
postikulu — vastavalt $11f—, $60.—, $31.—

‘Tellimishinnad ‘Viljaspool Kanadat: aastas $80.—, poolaas- 3
tas, $44.— ja veerandaastas $23.—. I klassi posti-ja lennu- | Ff
posti hinnad vastavalt — USA $115.—, $62. —, $32.- —, mu- :

jal valismaal $140,—, $75.—,

) -Aadressi muudatus SE

Kuulotuste hinnad: iiks toil the! veerul: $5. 00, esikiiljel $6,
Kuulntusi voetakse vastu nadala esimesse ajalehte kunt reede.
| homm. kella 10-ni ja nadala teise ajalehte kuni teisip., homm. . |
| kella. 10-ni. Valjaspool tédaega: Leida Marley 223-0080. - |

cr ~___ Peaauhind « ees last ele Indianapolise naifusel. ;
Rahukonverent tsi Koverad 1 mot ed

E montonis korraldati | asia li-
pemale 3060 intmese osavotul
_ erilaadne rahukonverents, mille
-eesmargtks oli esitatud ettekan-
nete ja sonavéttude jargt otsus-
tades vatlandada propagandala- —
vilni Kanada neutraalseks rigiks
kuulutamiseks ning NATO-st ja
valjatombamiseks,
Rahvukonverentsile,- mis.

 fargi — paljutéotavat:
The True North Strong and
_ Free“, olid andnud oma toetuse

Kanada organisatsioonid ja orga-

nisatsioonide liidud, kes tegele-
- vad maailmarahy ja desarmeeri-
mise kusimustega.

‘Erthst kaalu ja tahtsust kon-
verentsile taheti nahtavasti anda
ka ‘tildtuntud isikute kaasatom-

bamisega, kuna rahuotsijaid olid

iinunud Edmontoni kokkutule-
kule oma nimedega ja_iililibe-

Yaalsefe ja ebarealistlike seisue.

| kohtadega ioetama sellised me-
. hed ja naised nagu Kanada’ en-

dine saadik Moskvas: Geotirey
| Pearson, kes praegu todtab asia-
ajaja direktorina _ organisatsioe-

. mis ,,Canadian Instiute for Peace |

and Security, Kanada endine
. peadelegaat Uhinenud Rahwaste
Organisatstoonis ja praegune To-

| -ronto Ulikooli rektor George Ig-..

-tiatieff, Kanada sotsialistide par-
tei (NDP) valispoliitiliste kusi-
muste ekspert. parlamendiliige
Pauline Jewett, ,,Canada Labor
Congressi*. president Shiricy
|. Carr, ,,Canadian Peace Allian-
ce“ koordinaator Kobert Pen-
mer, Kanada. parlamendiliige

ning’.Trudeau valitsuse | endine.

‘minister. Lloyd Axworthy, paljud
ning silmapaistvad
‘Isikud ermevatest elusektoritest.
-Nagu eeltoodad nimede loete-

-. du niditab, oli sitn tegemist kil-
isikutega,
kellelt oleks voinud loota kainet.
ja kaalokat suhtumist praepuste
“maailma vaevavate relyastus-ki-

laliki. prominentsete

‘simuste analiiiisimiseks. Parakn
jaid aga koik .nende tegelaste
esitatud = sdnavotud: iihe-
kulgseks, mis kajastusid moupi-
damise lopul vastuvoetud reso-
-futsioonides. Konverentsist osa-
 votvate’ pahempoelsete ja: eba-
 fealistlike. idealistide seisukehti
ei suutnud ilmselt méjutad’ ka
kohal-viibivate Kamada kaitse- ja
valisministeeriumi esindajate _s0-
navétud, mis puudsid pohjenda-

dak Kanada | pragust valis- a rile.

_ kitsamas .

kandis
Kanada hummnist voetud -‘Eraasl
nimetust

sonavotule -

, $40.— |
Oksiknumbri hind 70 « C.

gikaitsepoliitikat, mis baseerub
— nagu see iildiselt' teada —
mottes.  koostéile
Uhendriikidega ja ‘laiemas mot-
ies NATO rikidega.
-Konverentsil
resolutsioonides néuti, et Kana-
da valitsus annaks oma téhusa
toetuse N. Liidu poolt  vilja-
kuulutatud tuumarelyade katsete
moratocriumile, .  ttthistaks
Uhendriikidega solmitud kokku-

-leppe tiibrakettide katsetamiseks

Kanada Ghuruumis, lopetaks iga-

suguse toetuse andmise ameerika

, tahtede soja“ programmile ning
kaaluks Kanada —_ kutulutamist

‘neutraalseks migiks. Konverentsi
valitseyvaid mieeleolusid kajastas
eriti kahe olulise resoluisiooni
uks
néudis Kanada -riigikaitse hoid-

tagasilukkamine, . - millest
mist vaialikul tasemel, kuna: tei-
ne pooldas allveelaevade ja. teis-
fe kaltsevahendite — rakendamist
arktilistes vetes.  ~ ,

Kokkutulekul. esitatud radl-
kaalsemad sOnavotud ei kajastu-
nud -atseselt resolutsioonides,
kuid nende taustal voib kindlaks
maarata, millised omapérased. ja

‘unistuste maailmas eksisteerivad
seisukohad -

fa arusaamised on
valdanud: paljude kanadalaste
métted ja meeled. Toronto iili-
kooli. rektor George Ignatieff
esitas, niiteks,
North American Aerospace
Defence Command“ tuleks anda
tsiviilisikute kontroll: alla, soja-
ajaloolane ja ajakirjanik Gwyn-
ne Dwyer toonitas, et Kanada
peaks votma neutraalsuse taotle-
misel eeskuju Soomest ja Root-
sist, kelle hoiak kindlustavat

Balti mere piirkonnas julgeoleku

ja Stabiilsuse ning Toronto rahu-
aktivist Robert Penner, kes koor-
dineerib ,,Canadian Peace Al-
liance* tegevust,

laldaselt “aktiivne. ja lepib ainult
tuhja-tahja -raakimisega,  selle
asemel, ef rahukampaaniat juhti-

da. Gwynne Dwyer lisas oma
2e-minutilise:

veel -
National Film Boardi*- doku-
mentaalfilmi ~,,Harder Than it

Looks“, mis propageeris Kanada

valjaastumist NAFO-st ning s0-
jatise koostéd lépetamist Uhend-
rikidega,

Kahtlemata on igal kanadala-
sel oigus Kanada riigikaitse fa

valispoliitika. kohta.oma_ sdéna
itelda, pealepi kui manada on

' aktsepteeritud

seisukeha, et

ast

heitis Kanada.
valitsusele ette, et see ci ole: kiil-

vais Ain Embry. fa Vaike Haas.

- Oktoobri lopul toimus suur 3- -piievane rahvusvaheline
Convention Center’is, millest véttis esa 46 eri rahvusgruppi. Indianapolise Eesti Selts

esitas mojuka valjapaneku Vanast ‘Tallinnast, mis Voitis

| Seltsi esimees . Harri Miirk,
kes on parit Torontost ja opetap

oma valispoliitilise liini kujunda-

misel. ja selle viljelemisel olnud

peaaesn alati koéhkleval seisukeo-
hal ning. ei ole Jeidnud sobivat
koost6Gvormelit oma suure. fou-
nanaabriga. Kui Kanadas feidub

aga rahupropagandiste, kes. tule-

vad avalikkuse ette. NATOsst.
yaljatombamise ta NORAD:
hiilgamtse ideedega, taotledes
mmgisugust ebamaarast neutraal-
sust, kus. eeskujuks seatakse Soo-
mie fa Rootsi, siis jaab kahjuks
kill mulje, et selliste ettepane-
kute esitajad on. kas erakorrali-
seli nalivsed voi tegutsevad nad
sihilikult Pohja-Ameerika konti-
nendil vastastikuse
lahkhelide kulvamiseks, —

On_-raske uskuda, et Rootsi ja

Soeme neutraalsuse - idealiseeri-

jad ei tunne sealset tegelikku
olukorda, mis on kaugel sellest

Stabiilsust ja juigeolekut kind.

lustavast“ .faktorist, milles¢ rai-
sib Dwyer. Vabas maailmas on
iildiselt teada, e¢ Soome on N.
Lidu (ugeva - majandusliku ia
poliitilise
Rootsi on niivérd hirmul N. Lit
du ees, et ta laseb vene allvee-

laevadel Rootsi rannikuvetes: va-—
balt luureaperatsioone sooritada. |

Kas Dwveri plaanis on Kanadat

samasse olukorda ja Moskva

mojusiaani manooverdada? Kas
Dwyer, Kelle polittiline liin iih-
tub ilmselt vordlemisi tihedallt

Moskva liiniga, ei arvesta seda,
et Uhendriigid ei lase kunagi: as-

vaenu. ja.

kontrolli. all © ning.

praegu: eesti: ning soome keelt
Indiana iilikoolis Bloomingtonis,
oli joonestanud tapsed ehitus-
plaanid. Selts: laekur
Conner muretses kdéik ehitusma-
terjali. Ehituse juures aitasid
kaasa Edward Haas,. Elly Haas.
Hans Lill ning Tom Lill. Suurim
mudel oli 6 m kOrgune Oleviste
kirik, millesse pandi rahvariictes
nukke ja . valguspildiaparaat,
mille kaudu sat naéha mitmesu-
suscid pilte cesti - motiividest.
Teine snur mudel-kujutas iim-
margust 3m kérgust punase ka-
tuscga pack!vist tornl, kocg. lin-
namuuriga mille ette pandi lillt.
Tagaplaaniks oh 5 m= pikkune
pannoo, mis kujutas Talinna ta-
navaid, -

Valjapanekul oli palju rahva-

pille, millised seltsi abiesimees
Ain Haas oli kogunud voi ise
valmistanud: kandieid, pdispille, _
karjapasunaid, mollpill, jauram,

lokulaud, pinkpill, sarvpill, hiiu

Kannel jne. Rahvas vdis ise pil-

le proovida;-nad olid sellest Val-

mustatud kuna teiste rahvus-
gruppide juures oli pillide kasit-
semine  keelatud. Vaatamata
suurele miassile oli ainukene

ja mii kaugele areneda, et Kana- .

‘kujuneks

tud ,,mewtraalne® lik? Naib, et
neid kusimusi e1 osatud voi ei

Kanada sulpeolekuit ohustav
néupidamine, millele nagu _pil-
keks oli antud inimetus. ,,The

True North Strong and Free,
erakordselt”
suure fakelenanu osaliseks. Ja
seniste favade. kohaselt: olid ajac

sai ajakirjanduses

kirjanduse kommentaarid konve-
rentsi seisukohtade suhtes roh-
kem kittvad kul.arvustavad. Sel-
lest voib igaiiks ise teha /Vasta-

vad jareldused.

KA.

Mingisugune .
Moskva ksealuseks manooverda- :

taheted Dwyerile - ‘Konverentsal
esitada,

Marika

1 Indianapolise . Besti | Seltsi ‘quhinnatud vljapanek Vanast Tallinnast Keskel rahvardi

‘pidustus Indianapolise

peaauhinna.

‘pardus puuvasaratepa lahkitss:
dud lokutaud.
‘Jagati voldikuid eesti rahvae.

pillide ning. ajaloo kohta. Eniti
Core oli seletada lastele, kes: juba
kaperdanud poispille, ct nad lid
puudutanud paris -seapoisi. Mo-
ned ehmusid,

Tulid aga varsti tagasi
sObra vOl vanemaga, ct neile nat-
data cestlaste huvitavat leiutist.

Viljapaneku ees esincs neli
rahvatantsijat: Harri Miirk, Karl -

Altau, Miranda Silic ja Maret
Jamsa. Nad esitasid ,,Kaera Jaa-
ni ja’,,Targa rehealuse’, laul-
sid rahvaviise ja témbasid pealt-
vaatajaid kaasa ringmangudesse
(Kes aias?“ ja ,,Kullimang”).
Kandlemanguga esinesid: Ain ja

-Vaike Haas. Siindmusi 'filmiti [a

pildistati nii kiilaliste kut ka te-
levisioonijaamade pool.

Eestlased said palju kittust :

oma valjapaneku eest. On-ilmne,
et nitsugused nditused on vaga
tahtsad. Nende kaudu_ tutvusta-
me’ eesti. kultuuriparandit, ajalu-
gu ning kaasaegset vabadusvolt-

lust. Saame ise ka ergutust ning —

innustust uurida oma minevikku
ja anda seda edasi oma lastele. .

Indianapolise naitusel — vasakult Hans “i ja.seltsi esi-
mees Marri Miirk rahvapillide juures valvel.

bad? Nii
_-Igapaevast elu N. Liidus, mis pi

ha Gorbatshovi

—tegid =. koledad
ndod elte ja panic ‘kohe liduma.
mone.

ks osake

‘Sest ideest?-

Nr. 87

Kommentaarid |

' Sabad ja sabad ja veelkord sa
voiks iseloomustadam

di kujunema inimkonna paradii
siks, Kus kotke pidi leiduma kil
luses ning igal inimesel padi ole
ma tunne, et tal midagi ei puu-
du. ning et kogu ta elu on mugay}
oleskiemine .Jéhnavas _lilleaias.

‘Kuid nid ‘on. olukord muutu-S

nud ‘isegi niivérd rabalaks, et!
Inimesed .ei pea tundide viisi
kaupluste uste taga seisma mit-i
te ainult leivakérvase ostmiseks,@
vaid isegi pudeli viina parast tu-
leb pool paeva sabas seista.. Vii-
nasabades seismine on teinud
igapidevase yenelase eriti -mitirgi-
seks ning ta valab oma abitut vi-§
 sQuimise. po-
lutika =peale vaija sarkastiliste
naljadega, 7

Uks neist viimaseaja nalja-§
dest, mis hurjutab viinasabasid,j

ritigib bussifatest inimestest, kes jj
tahavad vimapoe ukse ees ole-§

vas peatuskohas maha minnag
kuid juht soidab reisijate maha-%
laskmise. kohast peatumatult|
mooda. Kut soitjad valjult pro-
testeerivad, utleb bussijuht rahu-
ikult: ,Ma_ lasen teid mahe}
jargmises peatuses, kuna astjate |
saba viinapoe ees wlatub yargmi-
se bussipeatuseni.”

_ Asia peeti Moskvas oktoobri-
revolutsioont aastapaeva. traditsi-
oonilise sdjaviie paraadiga 4
koigisé Venemaa kolgastest kok-
kufoodud ,,f66tava rahva“ esin-
dajatega ning kommunistlikku §
rezhinm) ulistavate loosungitega.

Moskva Punasel Valjakul veerc- a

sid salad tankid, marssisid puna-
armee esindusiksustesse kuulu-
vad uutesse mundritesse pandud
sOdurite read ning parteid ja Le-
nini: mausoleumi tribiiiinile ron |

nud kérgeid parte: au- ja voimu-

kandjaid = tervitati ss tribuuinist

_ mdodamarssima pandud rahya-

masside poolt ktledate horraa-
“hiitietega.

Kuid: see koik on ,,oltd hat
— naeu siin maal \suvatsetakse
litelda. Selliseid -paraade korral-

dati juba Stalini ajal ming seda
~ kulunud: traditstooni jatkasid ka

tema [arglased. Nuud Gorbat-

shovi ,,uutmise* politika ajastul

iuleks pakkuda midagi | ‘uut, mi-
dagi t6etruud,. midagi, mis ise-

loomustab kommunismi saayute-

si 69 aasta jooksul. Ja nii tekib-

kt mote, kas oktoobrirevolutsi-

ooni 70. aastapaeval ei tuleks
Moskva Punasele Valjakule tuua-
nhendest — miljonitest
inimestest, kes seisavad iga pacv

-Venemaa aride uste (aga sabades

ja ootavad oma Setvapalukest,
vorstijupikest. -v6i viinapudelit. J
Tuleks valia tuua ‘sabassetsjate

_ sesindusiiksus“, mis koosneb va-

naemakestest toidukorvidega,
toolt tulnud ja toidusabas teise

| toopaeva lisaks teinud. abiclu-
‘ paistest ja nodukogude troostitust

elust vintsutatud meestest, kes

seisavad tundide kaupa -viinapoe
-uste taga, lootes unustust alkoko- .
Tist.

Mida arvavad Kremli kirged )
harrad sellisest ,,uutmise“ poltt-
tikasse histi sobivast originaal-

. ko. |
Jutud = tuumarelvade ¢aieliki

likvideerimise kayatsustest or

pannud Laiine-Euroopa peliitt-

‘kud ja sojavaejuhid uusi motteid §

molgutama’ ja juurdtema, kas §
laineriigid on. voimelised oma)
konventsionaalse relvastusega N.
Litdule ja teistele Varssavi Pakti |
riikidele ‘viirikat vastupanv
avaldama kui Moskvast antakse
kask = iildriinnaku © alustamiseks
laane suunas.

_ ‘Kusimus on seda pakilisem, et