» Flu“ ne. 13 (t57i} 1986.

r a4° -Ve Eon

rlo, M83 2H7-

| wele § Flu" nr. 13 (137i) 1980"

veri] Bachi wMenueti, L
heim Kuhlau ,Sonatina" ja Karin
Jiirman — Oja — Eesti tants’u. Craig
_Potsep. kandis ette akordionil. Tedes-

me ph Se od

a8 ERS oes ert

oun "ae RES ml : " ee Pe ae ee de
: ash . A eee = FP oe tach
fone RR ae Sean et ST aR ee era Pabst ete
a pebereearareee Seta PST OE 7. Seeeeee aL Qi cee da ie ot hey
a

Bias nope

NELIAPAEVAL, a4, 1 MARTSHL,— THURSDAY, MARCH 27

Eesti Kunstide Keskuse stpendiatd ja Muusikavéistluste paremate noorte talentide kontserdil
esinesid: Vasakult: Sarah Pihel, Ingi-Mai Loorand, Lisa. Norheim, Kristine Neps, Karin. Jurman,
‘Lembi Veskimets, Marianne Urke, Marja-Leena Roos, Heidi Klamas, Sarina Westerblom, Senta Med.

heim, Tiina Kiik, Omar Daniel, Peter Jeeger.

NORTE TALENTIDE KONTSERT

Eesti Kunstide Keskuse Stipendi-
aatide ja Muusikavdistluse paremate
Eesti noorte! talentidé kontsert  toi-
mus Kuninglikus Muusika Konserva-
tooriumi kotitsertsaalis pithapiteval,
23. mdrisil,

Kontserdi
Lisa Norheim esitades klaveril Ro-
bikoffi ,,Soldiers pass”. Desiree Med-

ri madngis vilulil Handeli ,,Bourree",

ning Marja-Leena Roos esitas viiu-
lil Bachi ,,Minuet in G“. Molemaid
wiituidalaid. saatis ‘klaveril Inga-Pla
Korjus, Lembi.Veskimets esitas kla-
Linda . Nor-

co ,, Toy accordions on parade", Sari-
na Westerblom, keda klaveril. saatis
ta ema, ‘miingis viiulil Martini ,,Ge-
yotte". Pia Metsala poolt viiulil esi-
tatud Rieding'i:,.Rondo't" saatis kla-
veril Inga-Pia ‘Korjus. R. Patsi —
Poiste tants'u esitas klaveril. Kristi-

ne Neps ja Eckstein’) — Rapsoodia —
esiias meistertikult Ingi-Mai Loo--
rand, Senta Medri laulis, klaveril de

simeseks esinejaks oli.

le" ja Kreisler’t

| poolt saadetuna, Mozarti ,Un- Mote

ay Gioja" ja Sarah Pihel mangis viiu-
lil .Albioni ..,Adagio .and . Allergo”.
Kontserdi esimese. poole lipetas Pe-

ter Jeeger, esitades akordionil Fine |
oo ,istarte Thalta".

Luhikese yaheaja jarele Heidi. Kla-
mas esitas Copland’. ,,Kass ja hiir',
Margit. Viia laulis, Inga-Pia Korjuse
klaverisaatel, Handel’ ,Gn minu
hing’, ning Scarlaiti — .,,Sonata
# 23" esitas klaveril Evi Uvesson. An-

ne-Liis Tull deklameeris Betti Alveri |

— ,lwipunane vihmeavari', . Tiina
Kiik kontsert-akordioni! esitas Ro-
miti — Permutatsiconid akordioni-
-—- ,braeludium and
allegro” esitas viiulil Marianne Urke
— saadetuna klaveril Mark Widner'l
poolt. Kava léppes Liszt'i ,Les Fune-
railles* esitatuna klaveril Omar Da-
nlel'i. poolt.

‘Kontserdi kuulalaskond oleks Vie

nud olla suurema-arvulisem, sest eri-

ti kontserdi teine pool niitas esineja-—

te head kdrget:taset ja head télgen-
dust, pakkudes kuulajatele tésise

miuusikalise elamuse, —

— kuk .

|| kell 1:00 pl. Toronto, Besti Maja klu-

: biruumis.

Noorte talentide kontserdi kaks nooremat esinejat Marje- -Leena

Roos ja Graig Potsep.

Foto — 0. Haamer

~ LAULUROOMUS JUMALATEENISTUS-
VANA ANDRESE KIRIKUS

- Maédunud pithapdeval andsid Va:

na-Andrese kirikus ulatusliku- kont-
. serdi ameerika kilalised Flinti wli-

koolist, Michiganis. °
Flinti idikool on teatavasti ka pai.

gaks, kus. dppejGuna tédtab Johan-.
nes Tali-— kelle huvitay pala cellole
-kaunistas Roman Tot Laulupeo SUID -

fooniakontserti.
Kontserdi iildilmeks oli s{lmapais-
iev intonatsiconiline puhtus, vokaal-

ne kergus Ja labipaistvus. Ansambli-.
kvaliteet.oli esmakiassiline.

Yaatamata faktile, et koor esitas
muusikat mis on loodud 12. Ja 17. sa-

“jandi vahel, ej kujunenud see laulu:
rodmus muusikaline jumalateenistus

muusika-smuuséumiks. Koort fa inst-

rumentaalansambli nooruslik musi.
seerimine dratas ellu kotk inimiikud,

usulised ja loomulikud emotsionaal-
sed tunded ja nijitas, et kill vahest
pisut erinevamate vahenditega val-

jendatuna pole humanisthis pohili- |

selt suuri muudatusi tekkinud.
Otse muusikalise naudingu kérval;

mida nii koor kul instrumentaalan-
sambl suutsid kiiHuses

_ pakkuda,
elustus ka nagu oisene kontakt ela-
va inimesega, kes Juba 700 aastat ta-

 gasi oma rédmusid Ja muresid: helli-
“desse olf valanud. vo

valjendanud.

Kontsert ise, nii konsepti kui stil:

-poolest oli eesti koortkultutiri valgu-
. ges védras. See muidugi ei tahenda
kvalitatiivsust ei seal ega siin. Meie

i helide kaudu

ajalugu on loonud mele koorilauiule

oma ilme, nagu ertnevates sotsiaal-

setes tingimustes : teisal kujunesid. —

telsemad valjendusvormid.

Koori koosseits — 16 lauliat.ja 4
instrumentalisiti — on koik Flinti iit
kooli juures tegevad. Suurem osa
Gpivad ..humanitaarieadusi,
muusika-ala dpilasi‘on kooris ainuft

_ itksikuid. Nad kotk kuwluvad ka dH

kooli suuremasse segakcori ning sel-

le kérval on keskendunud siis elusta-

ma ajaloolisi vaartusi. nii vokaai kui
instrumentaal-muusikas. |

Ansambli ja koori juht Carolyn M.
Mawby ‘véib rahuldusetundega vaa- |

data oma t6dls. Ta on pannud oma,

- koori-laulma notkelt, ilmekalt ja dit- _

naamilise paénduvusega. |
. Peale jumalateenistust oli kiilalis-
tele fa kogudusele korraldatud iithine

kohvilaud. Veelkordsetele’ dpetaja
Tauli ‘ tanusonadele reageéris kogu-

dus niiiid kauakestva, marulise Ap
lausiga, Koor vasias sellele cestikeel-

se tinusénaga.

Koori liikmed olid majutatud | Va-
na Andrese koguduse perekondades-
se. Nad olid vaga ridmsad sellest ert-

lisest kotnaktist Ja atmosfaarist, mil-
lega nad nii Torontos, -kui linnas, ja

eriti Yana Andreses, kui eesti kogu-

-_duses, olid kokku puutunud.
Koor-lahkus pithapaeva pdrastléu-

nal Londonisse, kus neil oli ands

‘kaks erineva sisuga Eontserti West-

ern Universitys.

sed mehed" ke

| Aserit,.

, Otse

Ti, Evi Uuesson, Desiree Médri, Margit Viia, Pia Matsala, Anne-Liis Tiill, Craig Potsep, Linda Nov.

Foto — 0. Haamer

Kala- ja Jahimeeste
kevadpidu Eesti
‘Majas:

Kala- ja jahimeeste, aastaid xest-

nud, -traditsiooniks on korraldada

_Kalaniveste kevadpidu" — martst-
kuus, milleza tahisiatakse seltsi tal-

visest legevusest Uleminekul suvise-'

lc hocajaic, Jahimehed sits vaheta-
vad plissi Ongelatiga, e1 nautida su-
vel iihiseid valjasoite kalarikastele
jarvedele. | |

Méddunud pecle oli arvukall selt-
si litkmeid ja nende sopru Eest! Ma-
ja suurde saa kokku tulnud. Peokit-
Jaliste hulgas ol}. ka neli siinnipaeva-
last kelledele lauldit Uhiselt orkestr
saatel, nad elagu. -Tantsuks mangis

‘Ruhno ja Ramatu orkester, pakku-

des sobivat ja head tantsumuusikat.
Feskavalises osas esinesid ,,Posttily-
oma. histi etteval-
mistatud eeskavaga ja kGlavate lau-
ludega andsid erifist hoogu ja mee:

-—jeolukiiltust peokiilalistele ning said

teenitud suure aplausi osaliseks.

Ongitsejale ja jahimeeste seltsi fue.

hatus tanab Jugupeetud peokulalisi,

omeie lahkeid varustajaid I. Marks’

Poko Danforth ja kiki leisi, kes ab
tasid kaasa peo heaks kordamine-

Jubatus |

re aa dees a

ESTO "weducara vétab
esa organisatsioonide

konverentsis¢
Laupdeval, 29. martsil, algusega
Kell ? hom. peetakse Eestlaste Kesk-

noukogu. Kanadas ‘korralduse! -Fo- |

rontos, Eesti Majas, Eesti Organisat-

_ $loonide Konverents Kanadas, mis

on ettevalmistuseks Eesti Paevade
ajal Stokholmis toimuvale Ulemaa-
iimsele Festi Rahvuskongressile.

Lisaks varem teatatud esinejaile
esineb konverentsil ettekandega ees-

tl Muusikaelust Kanadas dr. Roman

_ Toi. Konverentsist vétab osa ka Ule

maailmsele Eesti Paevade ESTO ‘80.
esimees R. Norvell Stokholmist, kes
esineb. ka sOnavétuga thenduses
ESTO 80 kiisimuste kasitamisega.
Noorsootad kusimuste all on talen-
davalt esinejaks skm- E. Aleve, kes

kdsitab skautliku ja gaidliku t06 osa- -
_ tahtsust eestluse edasiviimisel,

‘Konverentsist osavGtmist on re-
gistreeritud EKN. biiroos vordlemisi
elavalt,

Eesti dpetajaile je
noortejuhtidele

ESTO-86 raamides toimub teisipae-
val, 8, juulil kolmas eesti Spetajate
ilemeaitrone konverents Stokholmi

_ Eesti Kodli ruumides. Stokholmi Va-

nalinnas.. Konverentsi ajaks on kell
9 00— 14.00.

Edasi-on ette nahtud’ sealsamas

koosviibimine kohvilauas.

Konverentsil osalejaiks on tere tul-

nud keik opetajakulsega isikud, iiKs- -
_kéik millal vai kus kutse on saadud,

meie rahvusliku kasvatuse ja noorte-

juhtimise téGvaljai (eesti ja kohal-

ke maade koolides, lasteaedades véi
Mujal) t6dtanud ja-todtavad isikud,
keliedel on siidamel meie. nocrte
rahvuslik tulevik. | —-
Konverentsi korralday toimkond
palub kéiki osa vétta soovijaid ette
registreeruda aadressil:
skolan, Svartmangatan 20-—22, SH

24 Stockholm, (Sweden)

—_ a

ER M I SOOM E r
TULUMAKSULEHTEDE

| . ¢éitmine |
Kokkuleppeks helistada *
247.3156 |

- Iga uus ,.MEIE ELU" telllja aitab kee-

ao sisukamale ajalehele.

JUS KOOSOLEK EESTI LUDULE
JUHATUSE VALIMISEKS —

Eesti Lit Kanadas esinduskogu
koosolek peefi 22. martsi!. algusega

K voorumiléhe jargi oli kohal nou-

-tud ary csindajaid, nii véis koosolek

alaia ettenahtud ajal.. 3
Malestati surma 1abi lahkunud E.
Montrealt ”
meest ja ELK abiesimeest, :
ELK esimehe k.t. Vello Hubel ter-
vitas koosol{jaid. Koosoleku juhata-

jaiks valiti E. Soomet ja VY, Hubel, |

sckretariks Ene Runge,
Jargnes vaga huvitav ja ajakohane

referaat Jaan Lepp'alt; teemal: ,,tnt
mesed ja konfliktid.” Koosolijate -

soovil saadeti see ajalehtedes avalda-
miscks, 7
E. Runge. poolt cite loctud 1979) a
peetud Esirduskogu koosoleku pro-
tokall kinniiaii vaikese parandusega.
Informatsiooniks loeti elte ELK

juhatuse ja Liidu. Néuandva: Koeu
-yeebruaris peetud iihise noupidamise

pretokail,
Toome siinjuures valia Ed; Riisna,

kauaaegse Liidu juhataja ja jubatu-.
seliikme moited: ,Liit on oma ules-:

anded eesti tihiskonnas hasti tattnud.

Temast on valia kasvanud EKN,
Eesti Abistamiskomitee, Eesti Aja--
Kultuurikogu,—

logkomision, Eesti
TRENT Naore juhtkonna seminar.
Lijit alsatas Ulemaailmséd Eestt Pae-
vad 1956, viis édukalt Jabi Killaman-

sud ja on koostanud nigusa 1a vaga -

Vajaliku ingliskeelse broshiiurl Ees-
t) kohta: , Estonia — a Nalien in
Crosswind’, Meie ei ole enam emt

-grandid. Oleme. muutunud valiseest- ‘teiste maade samasuguste organisat-

lasteks. Liltu Jaheb aja. méadudes
ikka enam tarvis kui eéstlaste ja

nende organisatsioonicde | Koo! dineeri-

iat Kanadas.”
Jargnevalt andis ¥. Hubel aruande

‘Lahkuvad. koori liikmed kinnita-

sid oma erakordselt hdid muljeid nit”
—kogu Toronto linnast ja erili eestlas-

test, kelledega neil oli sellisel arvul

esimene kord véimalik tihise {umala-
teenisiuse raamides koos. viibida. Se
da ré6dmu valjendas kasvdéi seegi, et’
eestikeelsete koguduse Jaulude laul

nine jumalateenistusel ei. nainud
neile tegevat mingeid erilisi raskusi:

Fanu Vana Andrese koguduse val-
misolekule vasiu votta sellist Tuusi-
kaliselt voimekat gruppi wag Flinti_
Ulikooli kammerkoor ja ansambl, sai
Toronto eesti iihiskond rikkamaks
sisuka muugikatise elamuse ¥Orra ja
$amal ajal ulatuda iile meie keele-
pliri ning konstateerida muusika uni-

versaaisust nli ajas kui ruumils. -

Festi Seltsi esi 7

Hubel,
kreem ja H. Kurm,

moddunud aasta segevusest 1979, d.
mais toimus TRENT‘: seminar III,

levitati intenstivselt broshuuri, juu- .

nis lahkus' esimees A. Truuvert vaga
kaaluvatel isiklikkudel pohjustel, te-
ma kohusiused vottis ule abjesimees
VY. Hubel. 14. aug. toimus Liidu. 30.
jegevusaasta tahistamise koosviibi-

mine, kutsutud olid crg-ide esinda-

jad, endised juhatajad ja ajakirjan-

‘dus, Anti valja juubeli STILLAS. Sigi

sel toimus EKN-u ja ELK whine nou-
pidamine kust osa votsid: V. Hubel,
E, Soomet, U. Petersoo; L. Leivat, A,
Kittask ja E. Salurand, Uueks liik-
meks astus Toronto Eesti Aiandus-

‘klub. 7

 Liidu kassapidaja Helge Kurm an-
dis ilevaate kassa seisust. Ajalocke

~misjoni esimees E. Soomet komisjo- ©

ni tegévusest ja esitab omalt poolt
Ajalookomisjoni Kandidaatideks se-
nised kamisjoni liikmed: dr. Endel

Aruja, dr. Karl Aun, dr. Alfred Kur- - -¢

lents, Eina Kuris, Malle: Laansoo,
Hannes Oja, Ene Runge, Velic Salo,

Siegfrid Veidenbaum'i ja komisjoni —

liikmete poolt esimehe kandidaadiks
valitud, E. -Soomet’..

E. Kuris luges ette Ajalookomisjo-
ni rahalise aruande. Aruanded ja
Ajalookomisjoni - liikmed ‘kinnitati.
Samuti kinnitati Lidu 1980. a. tege-
vuskava ja eelarve,

¥. Hubel pidrdus koosolijate poo
le kiisimusega, kas nendel on Liidu

edukama: (66 suhtes erilisi ettepane-_

Kuid?

| Soovitat sikmesorganisatsoonid
esindajatel ESTO '801 ithendus votta

sioonidega ideede vahendamiseks Ja

vajalikult isegi lektorite vahendam?- -.

seks, Leiti, et Liidu juhatus -peaks

~teadma, kes likmesorganisatstooni-

_ ‘de esindajatena Rootsi-sdidavad? Ka

Lilt peab seal vaarikalt esindatud

olema.

Valimistel tekkis vaike-ummik. Ju-
hatusliikmete  kandidaadid ~ olid
enamvahem olemas, :
kchale ettepandud hr-d Hubel, Soo-

met, Runge, Teder, Aruja ja Raidio

keeldusid juba olemasoleva koormu-
se téttu. |

7 Koosolijate otsuseks oli kutsuda
_erakorraline koosolek kakku 3, mail,

1980. a. kel! 1:00-samas kohas -vali-
miste labiviimiseks. :

— EKNeu organisatsioonide konve-
rentsist osavotjateks kinnitati: VY.
E. Soomet, H. Kopti, R.

Eesti Liit Kanadas julhatus

Estniska ~

kuid esimehe. .§&

Kellest juttu

- MERIKE WEILER

Mele Elu“ 20 aasta tegevuse tuhis-
tamisest Toronto Eesti Majas 21.

martsil vottis osa ,Meie Elu“ asuta-

jallikme Aleksander Weileri pojatii-
tar Merike Weiler, kes on aktiivne

‘ja tuntud nimi kanada kunsti, kirjan-

duse ja fiimitééstuse ringkondades.
Ta on. pirandanud Weilerite pere
vaimsed varad, mida kKasutab edu-
kalt paljudel aladel. Merike iitleb, et

‘isa poolt on parinud kirfanduslikud

kalduvused, ¢malt kunstniku talendi.

Oma alg, kesk- ja. kérgema hari “9 ie

duse on omanud Torontos. Lopetas

kiitusega Toronta Ulikoohi kunstitea- . 7%
duse eri-alal, Tunneb ennasi kodus

eesti, Inglise, saksa, prantsuse, itaa-

lia ja soome keeles. Lépetanud To-

ronto Eesti Tatenduskocli, véimel-
nud Tiiduse ja Kalev Estienne rih-
mades, Vesteldes veatus eesti Keeles,

‘Koorub iahti tema suur ja siigay

mottemaaitm. Mélemad vennad Ke-

land ja Hendrik on mereteaduse
_ doktorid,

Momendi) tédtab Merike ainulaad-
se raamatu kirjutamiséga kanada
kunstnik Cristopher Bratt'i elust ja
loomingust, Raamatut triikitakse 270
eksemplart kasitsi valmistatud pabe-

ril nahkkGites. Igas raamatus on tiks

kunstniku originaaltdid, Kdik illus
tratsiocnid on kasitsi tehtud. Raa-

mat ilmub eeloleval siigisel hinnaga

62000.00 tiikk.

On teinud vabakutsélisena (Free.
lance) kaastéod ,MacLean’is“, ,The
Canadian” ja ,,Starile". .Triikiste val-
jJaandmisel kéigil- aladel,. ishtsast
kaastG6st kuni vastutava toimetaja-
ni. Oli Toronto Star’i" kunstikriiti-
kuks ja samal alal kaastddliseks
_Aris Canada", Art Magazine”, Glo-

be and Mail" ja ,TV Ontario“ valia-

anne. Kaastddd on ilmunud ,Inter-

‘national Film Directors” valjaanne-

tes: St. James Press London’is" ja
St. Martins Press New Yorkis". Ter

nud uurimistood CBC TV program- |
mile ,Weekday". Atdanud koostada.
naituste katalooge Art Gallery'Te.

VURIMISTOO
Koostéds dr. R. Welsi'iga, Toron-

‘to Ulikeolist, on teinud uurimistdé

iihiskonna suhtumisest moodsasse
Kumstl

International Council of Museums,

mis ilmus 1969. Tegi laiaulatustiku

uurimisted ja kousias kavad Ontario

Science Centre juures asuyale per-

manentsele radiatsivoni osakonnate,
On olnud teimetaiaks nelikorda aas-
tas valja antavale. Ontario. valitsuse
ajakirjadele industry" ja ,, Pour-

‘ism’.

Uhiskondiiku suhtlemise .alal val-
mistanud lihivormilisi ‘kirjutusi TV:

Te, Ontario Cultural Clympics, Winta-

—

UNESCO organisatsioonile —

rio, Ministry of Industry. and Tour-
ism, Ontario Art Council, Art Gallery
of Ontario j.1.

Runstilise -nouandjana t6dtanud

—paljudel aladet erinevatele organisat-

sioonidele. Griti filmi ja folotehmika
alal emab suured kogemused,
On esinenud -kunstiilevaadetegs

| City T¥'s ja. TV Ontario (OECA). 01-

nud kilaliskonelejaks kunsti galerii-
dele provintsiaalses ulatuses. Pida-
nud loenguid’ kunstnikkude, voclude
ja teemade Kohta keskajast tanapie-
van. |

On tegelenud vastutava juhina ja
administraatorina Ontario valitsuse
kultuuri ja kunsti programmides.

Huvialade hulka kuutuvad reisimi-
ne, yvoimlemine, Keetmine;_telgedel
kudumine, fotograafia; antiik eseme-
te. kogurmine, iluaia Planeerimine 1a
korrashotd.

Merike Weileriga jutuajamist lépe-
tades, oleme leidnud naise, kes alatt
esineb’ vestlasena, ei karda ithleei.
todd, on palju lugernud ja palju ran- -
nanud — on vdimeline kaasa raaki-
ma ja nou andma pal judel aladel.

: elna

Alex Nerska ujus

rekordi «

Alex Nerska tegi Ida-Ontario uju-
misthingu rekordi Kingsionis 100 m. .
selfli ujumises 1i—12 aastaste poiste -
klassis, lépetades ajaga 1:23,2, mais
on pool sekundit parem eelmisest.
Nerska kuulub . ¥M-YWCA _ ,Blue
Marlins" ujumisklubisse ja ol) ainu-

_ke neist kes lépetas koigil alade] esi-

mese Kuue hulgas. Ta kuulus ka oma
klubi teateujumise meeskonda, kes.
tuli kahel alal ieiseks. Alex ei olnud

__ haiguse téttu mitte Kéige paremas-
‘VOITHS.

7

“TEHKE TUNE UP”.

--Paliu viikesi vigu voivad raisata bensiini
ja raha. Valige oma mehaanik hoolikalt.
‘Kui auto on korras voite hoida kOkKt
keskmiselt 10% bensiini.

SOITKE AEGLASEMALT MAANTEEL,
- Sdites 110 km. kiirusega tunnis tarvitate umbes

tunnis. See hoiab kokku energiat ja raha | ja on

20% rohkem bensiini kui sdites 90 km, kiirusega :

_ kindlam — vdib-olla padstab tele elu.

‘HOIDKE AUTOKUMMID PARAJA

SURYVE ALL.

Hoidke autokummides maksimaalne soovitatud
surve, sellega hoiate kokku engrgiat.

VALVAKE. OMA SOITMI ST. |
Hoiduge kiirest paigalt dravGtmisest ja jarsust
pidurdamisest, Plaanitsege ette,
-kombineerige mitu kihikest situ thte pikka.
_Arge sOtke ltikluse haripunktidel.

VEEL PAREM, JATKE OMA AUTO KOJU.

-Tarvitage avalikku transporti vol kombineerige
autosdit mitme peale. Kasutage jalgratast

vi jalutage. Selle asemel, et minna autoga
nurgapeale poodi, jalutage, see on tervislik.

KUT KAVATSETE OSTA UUT AUTOF,
MOTELGE VAIKESELE. |

et iga lisa 1000 naela ; auto raskust nouab
aastas umbes 150 kun 170 gallonit rohkem

bensiini.
Kallis autosdit!

Oe “Energy. Mines and
| Resources Canada

Energie, Mines et
Ressources Canada .

ipmet pee eee Mr tks AAPM Era beaks co MMB abies RB