. 1 .o* .
1 so " . "oma . .
Ln . . . . yo
a ., . .,
= “= ee ee Oe OO oh os oe
. oom ——— ee Ll —_=
. .
. .

4  Taht sitti havale,

m Lul kasva xalmule, —

m Haud vaikne, stigay, pline,
-" ‘Sind votku varjule. ,

- iP. Malestusod ilusad- ei unune ial!

x. _ .
a . oo .
'. - . . . . . .
an: : | . ae a =. eS. re er ee an) eee ere bel Fr"
. wre. v 1. -"s tot ate . lar . - : wot soe aw /—* mae oy t : Doce" . : vee . 2g “4 ok . . . ip " a my
al . Po Ce 4 ae : . 8 .

7 ,Kes minu juurde tuleb, |
a teda ma e] Tikka mitte vallja"”

; TALIDA RAIDUR'TI

:

- surnnd Stokholmis 12. augustil

ef Armast sugulast a ristiema

~ TAUDA RAIDUR'TT

- stindinud 11. jaanuaril 1926

surnud 12. augustil 1978.

‘milestab siigavas leinas a

VAIKE PURGA,

VABA RESTLANE neljapdevel, 17 cag 186 — tani ae 2 1978 7

elt

j

7 Lédnemere rannil tuleb. vallutade Litbavisi Tornioni™,
Ul kirjutas Kerl Marx.

| Selle pealkirjaga Karl Marxi artildlit pole seni  avaldatua, isegi mitte ta kogutad teostes. Ts
kirjutas selle Inelismaal 1856 ,,The Free Sheffield Press‘. nimelises ajalehes iildpealkirja all ,,Ra-

heksateistmenda sajandi diplomastia ajaloo paljastusi“, Selle Baltimaid ja ka Soomet kisitleva -

artikil om mitiid tiles ofsinud iiks Scome ajakiri. ja. selle avaldanud. Mitmes osas. néitab see kui-
vord sarmane on Poster Suere is Leonid Suure* politika N. Liidu iiremaade osas. Karl Marx

kirjafeb: ,
, Peater Suur on niifidse Vene

i politike, vVOrmMija, aga te sai sel-
aileks vana Moskva parang kohae-
Wiselt. ja asus seda laiendama, Li-
j| hidalt: Moskva on kasvanud mon

7 |golite orjuse tillgastavas vyaimus

«Gl ja-vaskeimas kooclis, Oma jéu ja
NASP h EY Tee tugevuse sal ta vad sellega, et
~~ fd | nileuks onjaikke ralendamisel. |

.  ) -Lépuks Peeter Suur dihendas

: onja valitsusliku toiminguydime'!

| i hatra, uhkuse cesinargiga, kellele

‘filhimmastavad iga vaatlejat,

Jeinavad Rurbuses

MEIDA JA ALEKS : 7
MARET ja ristipseg REIN

: & | Avaldame - oma niga baastunnet oma , endise Spetaja AUGUST HAIDUR ILE tema abikaasa

TALIA RAI DUR

, surma ‘pubi :

. Joh tty. o: 37

| Armasi keasvoillejat

GEORG PARV'E ;
_ malestab stigavas leinas
toronto REST! VOITLEJATE UHING |

EELK Jakobi xogudase néukoge,
faisring ja dpetaja a

: 7 7 .
'
7 .
lr cee, lobe eo ey A - . ee Le ery
“ — eS . : "
ik a . - . . . . - . ool: owt
. eae re a | ih: mottos ee ee a OS
my ' 0 " . '
", . . I . _ . . .
mh . - . . cary . ro 1 on wo - I=. !
ot . . 4 " oe aa . : 1 oo ots . ee IV, Lat bes
. 1 . - oma re oe ri a alt 1.o0 ood psa
' 1
|

ae Séjaaégsete ,,pattude” simsiks Julek kukutes

- "tr.

\véimelike | jargmise Lédne-Seksamaa

| Dzhengis-kien oli oma viimases
A|soovis parandanud maailma val-
Bi lutamise plaanid.

Slaavi Tassi . iseloomujooned

| Kéikjal . asustavad. siaaviased
 Sisemaa ja jatavad rannikn mié- | nie

; | te-slaavi Falivaie., .

i Soome-tatari hdéimud valitsevad
“(| Mustamere randu, leedulased ja

m,soomlased Vienarnere ja. Liane-

rae —- mere randu. Kus slaavlased d joud-
memories | Sid rannikule, nagu Aadria mere
~ gija osalt Léanemere ‘juures, allu-

TORONTO BELK JAROBI-.
. KOGUDUS
Kirtk: Redeemer Luteri Hirlk, -
(Bloor ja Indian Rd.) ©
Op. T. Nommik, 502 Davisville

Ave., Toronto M45 102. ‘Tel!

- HLA RabORT

: : Armastatud ia aust isa, vanaisa, vanavanaisa Ja aia

JAAN N 100 D0 T

‘Siindinud 28. jaanuaril 1884 Kestis, Jaarja vallas
- Surnmd samas 10. augustil 1978
 Jeinab

tiitar THINA HANSEN peréonnags

: Roots: kunstniku
of protestiaktsioon

id Pithap., 20. aug. kell 8 pl. JU-4,
| MALATEENISTUS, solist Tama, |
“° filra Norheim. |

Pithap., 27. aug. kell 2 pl, JU-

- BIMALATBENISTUS. perek. Hé-
A) pe—Poédra talus. Hwy 48 ja Ro-
. | yal Beach Rd. nurgal.

OPETATA KONETUNNID on

: ‘teisipdeviti kell 67.30 opetaja;
sig kodus, Muul ajal isolekculeppel

Kunstnik . “Sven Ljungberg

“a |Ljungbys pidi koos kolleegide|.
4| Torsten Billmani ja Hans Exval-

Hi |liga.minema.oma kunsti niitama
| Moskvasse, Tallinna ja Leningra-

«Al di, ent on niiiid loobunud protes-
|| tiks .N. Liidus toimuvate lavastus-
mi | protsesside vastu, nagu ta seletab
aq | Expressenile,

Naitused olid planeeritud pasta

lapule ja: tuleva asta, esimesele

oe eT pooleie.

7 Besilacte poo edlistatud ja ‘raditsiooniiseks ljuiensd Ma | sin. Liidu  sOprusihing, jus
ma | Ljungberg .enda, titelust: moida
fide | on olnud liige 1962. aastast peale.
_ fea | Nitiid aga peab ta loomulikuks, et
ga |ta ‘kohtuctsuste taustal sidemed
gm |lOpetab, kuna N. Liidu  valitsus
me tems arvates tisiselt rikuh Hel-
an |Singi kokkuleppe vaimu. Vastava
| & " kirja on ta kr] Land - ‘SOpmus
ee ithingule endale.

/ MATUSEMAJA

| Matusemaia on iile 115. aasta esa Metropolitan Torontot

sama perekonna poolt viljakujuncnud traditsioonidega.

| Moderniseeritud avarad ruumid, ivalifitsceriiud Personal po

acest parkimiseruumi, -
bo - Vidirideas teenimine

— ROSAR-MORRISON.
PUNERAL HOMES LTD.

T. L. MORRISON — Funeral Director

467 Sherbourne St., Toronto, Ont, Max 1K5
| Telefon 9241408

Ngituse korraldajaks on Root-

ied, Fxpressen on pédrdunud ka
: on teiste kutsutud ‘kunstnike pooie.

fe | Hans Ekvall on titeinud, et ta ei
Bail mGtle kultuurivahetusest | loobu-

H(tati nad peagi.vdbra yoimu alla.
| Vene rahvas jagas seda ‘Slav
m|rassi ithist saatust.

Feeter Suur jéhkus need. slaa-

| vi rassi pirimused: ,,Vene vajab
#|vett. Kui soovitakse ainult koha-}
| liku , voimu laendamist, siis rii-
 f|taks selleks mannermaast, age.
Wil kui scovitakse laiendada iilemaa-
 ilitmset poliitikeat, on eskmeseks

noudeks yesi 7

Ainult Moskva. munutumisel si-
semaariigiss merega . dimbritsetud
riigiks lasi murda Moskval. ees-
dleyad takishised Ja Koki sula-
tuda selleks juigeks liiduks,

“mis Tiitis . mongoliorjuse ajal
vaevalt ‘margatavad edusain-
mud maaiimavallutamise ers-
margiks., —
See Of niliidse vene diplomaatia
tugev tegevusjoud.: _

Tsaari krooni viimine Moskvast
Peterburgi téhendas ~ joudmist
olukorda, kus kroon polnud enarn
riinnakuohu vastu kindlustatud
anne kui kogu Lainemere rannik

| Litbavist Tomioni on vallutatud,

See iilesanne lahendati 1809 Soo-
vallutamisega. ,Peterburg on
aken kust voidakse vaadata Ihu-

‘roopasse, iitles itaalia diplomaat.

Algarotti, See oli algusest peale
vaijakutse teistele Euroopa rah-

‘vaile, venelastele see oli aga stii-

mul jatkuvaiks vallutusteks.

Vene-Poola praegused kindius-
tused on vaid lisasamm same
motte realiseerimiseks, -

‘Need on samaks shyarduseks
LBanele kui Peterburgi asetumi-
ne sada aastat tagasi Péhjala
jahedusse. —

-Pealinna. viimisera Moskvast
Paterburgi katkestati need loo-
dusitkud sidemed, mis tihendasid
Moskva, tsearide endiseid marka-

dane. Saksamaal?

{presidendikendidacdt

‘BRUSSEL — Baden-Wiirttembergzi peaministri Hans Filbingeri
poliitiline kar {air verises kokku parast 12 aastast kristlik-demeo-—
kraatliku partei juhikohal olemist. Tema Janguse pohjuseks oli,
et ta 33 a. tagasi, sOja viimastel kuudel, olevat clnud liiga azar
natsiseadusie ja korra maksma panckul. Selle 2ktiivsuse esile

| toomise] sunniti ‘ta mocdunud nadalal resigneeruma, kuigi sek-
‘sa Tahvas ei saa aru tema kuriteo sturrusest.

H. Filbinger oli mees, Kellest }
arvati saavat jaregmine L-Saksa-

maa president. Tema minevik

i kerkis esile veebruaris, kui ta 83-

jaaegsed andmed kohtunikuna
ieguisemise iile avastati. Sellest
selpus, et 1945. a. jaamearis Os-

8 kuuks viejooksu mineku eest

| vanglasse. médistetud otsuse tim-

ber surmanuhtluseks. Ta. oli isik-
jikult surmaotsuse labiviimise ju-
hiks, Neli kuud ‘hiljem, parast ke-

i nitulatsiooni ja tegelikult juba

inglaste poolt intermesritute leag-
ris, ta mOistis kuuekuulise karis-
tuse. madrusele, kes oli oma tile-
maid nimetanud ,natsikoerteks."

Wus peaminister
Porfugalis

LISSABON — Portugali presi-
dent Antonio Ramalho anes On
nimetanud Alfreda Nobre Da
Costa Portugal: wueks peaminist-
riks. Polntikud ennustavad,. et
uuel valitsusel on vihe véimalusi
voimul pilsimiseks ja varajased
valimised voivad olla juba*jaanua-
ris. Kul presidend, esindaja tegi
selle tillateva otstse teatavaks vi-
hastas see endist lahkunud -sot-

los oma otseste’ illemate survel |
[kohtunik Filbinger muutis. tihele

‘Meri ulatus Tallinna
muurideni —

Peaminister Hi. Filbingeri jan-
cus voib tuua tippu teise séja-

- Begse kuulsuse — RoOmmeli ni-
me. Manfred Rimmel on 49-
aastane Stuttgarti linnapea fa
kuulsa sojajuhi poeg, kelle isa

‘pidi Hitler] kasul oma elu jé-

pelama,

M. Rommel on praeeu t6ento-
lisem Filbingeri koha taitia. Kuigi
ta on nime ‘kaudu seotud séjali-
selt kuulsa mehega ja ajaga, on ta
tuntud oma natsismivdstase meel-
suse poolest. Ta on partel popu-
loatsemaid ja liberaalsema vaate-
ga juhte. Ta on olnud 3 saastat
Stuttganti linnapes, kes oma lah.
tise oleku t6ttu on populaarne,
eritl partes noorte hulgas.

Tallinnas on valjakaevamistel
leitud puupelke, mis esuvad otse
linnamitirie juures 9 mestri sti-
CAVUSES, .

Sellest ‘teevad. arheoloogid . ja-
relduse, et Ldainemerj watus Va-
nasti otse linnamiiiride alla. Pal-

gid Oli caotud maa sisse, et toeta-

da, miltire vallikraavi juures, mis
Sel ajal oli ¢aidetud mereveega.

sialistlikku peamunistrit ‘Maria |

Soares'1.

‘Nobre Da Costa on 54 aastane, :
poliitiliselt iseseisev insener juhi- |}
kohal olmud mehe kogemustega, |}
olies ka téGstusministri asetait- |! >
jaks Soares’i esimese  valitsuse|f ,

ajal. Teda iseloomustatakse kui};
moodukat konservatiivi ja erama- 4.

janduse.eest vortlejat.

da, selieks olevat mingit poh- |

a poTre Hate ee ra
mo . wey at Lar ‘i . at tana"

r Fr ; .. ~ 1 f I . a val : Vai P|
eeopl Qpacgeer oe oy aa re Tee bo

Wa | tehicu aga nagu ta paremske at

Virskemad nadised iocte -
»VABA EESTLASEST™ |

 f

matuks jéinud edusamme SITS

yene rassi looduslikeks yoiumetels

ja eesmurkideks. Kul Peester.

|Suur viis pealinna mere rennin.

le, siis sattus selle rassi merevas-.
ttane vaist avalikwit pike maérk- |
lausks kuid tsaar pidas pealinna ©

ainult. oma tiigivankri kasutusai-
neks.

Peefer Suurel oli. sCOv ~-Vene.
maad harida laine abil. Rddvides
omale Balti maskennad sai ta ithe
tombega harimiseks vajalikud
abindud. Lads ei andnud falle

ainult diplomaate ja kindraleid,
vaid ka ajusid mida ta vajas, eb
juhtida poliitilist ja sOjalist suum.

da jaande.

' Baltimaad andsid Peeter Suure.

ie ka Karja-ametimehi, opeta-
jaid ja sadriste noope.

Kéik nad tutvustasid Venemagle -

hariduse pealispinda, mis ned
viig vahehaaval Hihemale lddne
rahyaste tehnilisele tasemele,
andmata, siiski venelastele ladine-
maiseid aateid.”

. Selle kirjuias : Marx 1856. Miks |

néulkogud voimumehed on seda

oma opetaja kKirjutust pidanud

mittesobivaks, kuid on jatkanud

sliski sameal ajal Peeler Suure po- —

liitika rakendamist, on arusazma-

‘tu. Marx tundis stiski vene hinge

ja poliitikat juba sel ajal ja Le

nin ei vajanudki.enam muud kui -

astuda oma poltitilise tsa jalajat-

Egiptuses antakse -

kepihoope viine

sopradele
honed

Viina sopru Egiptuses cotab karm

saatus. Riik andis valja. seaduse,.

millega midratakse 40 kepihoopi-:
alkcheli joomise, miiiimise jake

omamise cest. Eeskujuks seaduse
koostamisel on alnud muhameed-
Jaste piiha kiri Koraan, -mille yal-

mu on vilmasel ajal katsutud sit-

vendada egiptlaste ja teiste Lahts-
Ida araabiariikide elantke siida-

| meisse. |
| Selle seaduse tide viimisel ei.

ole _mehed ega naised samavairi-

lised. Mehed peavad miaratud ke-—

pilddgid vastu yotma plisti seistes,
kuna naised vOivad jalle. istuda.
Teismelisi palju ¢i saasteta, nelle

on lubatud sama paljy kepildbke

kui tdiskasvanuile:
Moddunud suvel anti Egiptuses

}seadus, kus on ettenahtud surma-

nuhtlus oma usust loobuvaile mu-

hamediusulistele. Seda siiski pole —

kunagi heaks ktidetud.

Andrew Young a
eriolukorras

WASHINGTON — Washingto-
nis mainitakse, et paljud pikaaja-
lise staazhiga Uhendritkide diplo-
maadid kurdavead . valismunisber

| Cyrus Vance’ile tihendritkide vi-
listeenistuses vilmasel. ajal muiks-.
| vusele paasenud dopeltstandar-

di ile. Mainrtakse, et Uhendriiki-

ne alalisele esindaj ale Liitunud

Rehvaste Organisatsioonis And-

rew Yong’ile on erakordselt palju
lubatud ning iga teine diplomaat —

oleks juba ammu oma koha kao-
tanud kui ta oleks avaldanud sel-

liseid -kontroversiazlseid ja -

thendriikide vilispoliitikat. ‘kah-

justavaid motteid nagu seda on .
teinud Andrew Youne.
; |

962 Danforth Ave.
Torento, Ont. |
| MAK ING

FLOWERS n cIFIS
Tel. 466-1951 voi. 466-1502.

wantin ja esmaklassilised lilled igaks stindmuseks,
Kunstkasiteid kinkideks: ehied, merevaik, nahktddd, -puuniker-
|  ‘dused, keraamika, |
_ -Rilagitakse eesti, 14ti ja inglise keelt,

4619

‘| [AHELEPANU

Palume snl

7 Eelregistrs of
LAANERAD

HL. KIVE TE

EESTI MAJASE
_ Tel. kontoris 4q

‘HAUAR
Eesti ct

YONGE MEMG
«2619 Yonge St
(Davisville &
vahqe

487-2147, The

———————

10000000
JAAN,

Tel. 49
Teeme uusi fa f
pi linnas kui

valzge, praun, - a
metsa
Varustame ISE'T
 -yeerennidega }

661-3843

OPTICAL:
R. SCHMIL

Suur yalik eurs

Spetsialiseerun

"1586 BLOOR 8

pool. Dundagg
TELEFC

_ EESTI SIF
KA
 meie ithiske
Eesti
958 Broadvie
: Oni. i