| rl ajalik

VABADE BESTLASTE HAALEKANDIA

. *

VABA CESTLANE

: | VALJAANDIA: O/T Vaba Bestlane, 135 Tecumseth & Torontos..
: -PEATOIMETAJA: Kar) Arre

- POIMETAJA: Hannes Oja

POSTIAADRESS: P.O, Box 70,

Sin. C, Toronto 3, Ont. Mia. su?

], TELEFONDD: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
a -ekspeditsicon) 36-7675

‘TELLIMISHINNAD Kanadas: nastas $30.—, poolsastas si6— ja ||

| veerandaastas $9.—, kitipostiga aastas $48.—, Boolagstas $25.00 ;
| ja veerandaastas $13.59. 7

| TELLIMISHINNAD vijaspool Kanadat: bastas $2.7, poolaas- 7 |

tas $17.— ja veerandaastas: $9.50,- Kirlpestiga USA-s: aastas

4 $53.—, poolaastas 927.50 fa veerandaastas $1I5— =f}

LENNUPOSTIGA ilemere-maadesse: sastas 62.— , poolaastas mi
. ‘$3250 fa veerandaastas $18. BO )

_ Aadresst muudatus 30 G Uksiknumbri hin $5 ¢.

- EREE ESTONIAN

Published by Free Estonian Publisher, Lid.; 135 Tecumset St,
Toronto 3, Ont. Mé6J 22 "

‘rls Kremlist

| Uhendritkide president Carteri ja
tema yitlispoliitilise ‘| néuandia
Brzezinski teravad kommentaarid
N. Liidu ja Kuuba agressiivse po-
liitika kritiseerimiseks Aafrikas on
“panned Kremli yoimumehed vard-
| lemisi piinlikku olukorda ning te-
kitanud neile raskusi rahvusvaheli-
s¢ keostéd rindel. Kuna ameerik-
- lased seni ¢agasihoidlikult. vaikisid
ja venelastele ja nende kasilastele
olid antud vahbad voimalused Aaf-
rikas oma vailutamisoperatsiooni-
_. de sooritamiseks, siis loid presi-
dent Carteri ja Brzezinski hoiatu-
seq ning samuti ka. Belgia ja
-Prantsismaa sOjajOududega teos-
tatud aktsisonid Zaifesse sealsete
yvalgete paastmiseks Kremli kalku-

. latsioonid ja -vabad opereerimis- |

yOimalused featud maaral segi ja
- venelased ou sunnitud kogu maail-
‘Ia e@s oma agressiivset ‘tegevust
 pbjendama ja Gigustama. —

See pohjendus ilmus asja nou-

- kogude valitsuse pika ja detailse

avaldusena ja kommunisiliku tak-
tika kohaselt, kujutab see Krembist
_ yalja| antud paber venelaste ja
- kuubalaste Oigustamist ning 143-
meriikide sitidistamist, moodus-.
‘tades sellega yeidra rahvusvahélise
 dokumendi, mida void tituleerida
kOige labasemaks N. Lifdu valitsu-
ge propagandavaljaandeks. Liadne-
riikide rilgimeestele, diplomaatide-
ie ja poliitikutele, kes seni N. Liidu
agressiooni Aafrikas on puudnud

_ vaadata leebe pilguga ja labi reesa

prilli, on see dokument aga vir-
| tuslikuks
naitab eriti Kujukalt, millised on
N, Liidu ja tema satelliitide kavat-
sused Aafrikas ja mida op venielas-
felt setles maailmajaos tegelikult
oodata.

N. Litdu valitsuse Hikitus keos-
neb kunde punkti koondatud. pro-
_ pagandavalingutest. Esimeses osas

_kirjeldatakse Aafrikas valitsevat
uldist olukorda Moskva vaatevink-
list ja vaidetakse, et koloniaal-
‘impeeriumide kokkuvarisemisel on
Aafrikas teimunud suured munda-
 tused ning mitmed Aafrika rahvad
on valinud -endile sotsiaalse riigi-
yormi, Edasi mainitakse, et N. Liit
teetab sellist arengupretsessi ing
| jargib’ korvalekaldumatult — soli-

| daarstisprintsiipe Aafrika rahvaste |
yoitlusega séltumatuse ja vabadu-
se, rahvusliku ja sotsiaalse prog-
ressi ja siseasjadesse mittesekku-
mise eest.

Seda idealisilikku ‘asjade aren-
cut hiirivad aga Kremli dokumen-
di alusel Aineriigid ja endised ko-
foniaalvoimud, kes ihuvad ham-
mast Aafrika maapouevaradele. Ja}
_- sits algab venelaste deklaratsioonis

lugemismaterjaliks jal

iige. | ‘anevtikide manamine aire

{Ounaprovintsi Shabasse sooritatud } ————
belgia ja prantsuse langevarjurite
operatsioonide pirast, millede. abii|
teatavast] piiasteti sajad valged
Angoolast Zairesse tunginud kom-

munistlike bandiitide ja terroristi-

de kiiiisist. Kuna belgia ja prantsu-
se langevarjurite operatsioonidele
pithendatakse. Kremii avaiduses
palju tahelepang ning sarjatakse
seda pdistmisaktsiooni pOhjalikuit,
siis yoib oletada, et Kremlile oli
langevarjurite kiire ja efektiivne
kohale saatmine halyaks ja cota-
matuks tHlatuseks ning rikkus men-
de plaane maapGuevaradest rikka
faire | lounaprovintsl vailutami-
seks.

ON. Litdu ja Kuuba. operatsioone
Aafrikas Sigustatakse. sotsialismi-

maade abistamisega‘endate vaha-|
duse saayutamiseks ning toonita-
takse, et ,,N, Liit on arengumaades:

nende joudude poslel, kes kaitse-
vad rahvusliku soltiumatuse, sat-.
siaalse. progressSi ja demokraatia
uritust. Rohutatakse, et N. Lit
ei otsi seejuures mingit kasu enda-
le, ei pea jahti kontsessioonidele,
ei taoile poliitilist ilemvoimu ega
sijavaebaase. Kogu 'selie pika pro-
pagandadckumendi Wesandeks on
kéigele muule lisaks Oipustada
venelaste Aafrika operatsioone ka
detente poliitika seisukohast libtu-
des, mainides, et pingelodvendus
ei eelda heopiski ajaloolise arengu
abjektiivsete ‘protsesside kunstlik-
ku pidurdamist. ;

Kremli: dokumendis on paljud
otsitud sonad ja ekspertide poolt
kombineeritud laused ilusasti ritta
pandud, kuid need ei selgita meile
kahjuks, mida:.teevad N. -Liidn
kindralid ja nouandjad Etiocopias,
Loéuna-Jeemenis, Angoolas ja Mo-
sambiigis. Need ei selgita ka mei-
le, miks relvastavad ja Assitavad
Aafrikasse saadetud vene agentid
musti

veretoddele, millede -klasstkalis-

teks ridideteks on paljude valgete |

morvamine Zaires ja valgete mis-
joniiride ning nende naiste ja taste
koige julmem tapmine Rodeesias.
Nendel terrorioperatsioonidel, mi-
da venelased praegu organiseeri-
vad Aafrika riikides, ei ole midagi
tegemist vahbanenud maades koha-
like rahvaste vOimu kindlustamise-
ga vaid voimu- usurpeerimisega

kommunistlikn slisteemi rakenda-/

miseks ning Aafrika painutami-
‘seks Kremli imperialistide kont-
rolli alla, Seda ei sunda eitada ka
koige péeenemate valede aluset
Koostatud avaldus.

KA,

. . .

Eestis. noutakse
Ristikivi teoseid

 psirbis ja Vasaras" 19. 6 esitab
kirjandusloolane ja kriitik Endel
Nirk pikemas antiklis munuseas
noudmise: Antagu lugelaile Karl
‘Ristikivi teoseid!

Oige jithidalt ka K. - Ristiiave
vist, wrjankusi, kes oma romaa-

_ tiloomingu: paremikuga seisab
- kindlasti eesti Kirjandusloo suur-

- te kujude hulgas. Niiiid, mil auto- |
elukiile loppjaamani:

_ jOudnud, el peaks | enam —olema

‘tarvidust viivitada tema peamiste .

Leosie kattesaadavaks “tegen.
sega. Ristikivi nn. Tallinna triloo-
gia kuulub meie romaaniklassi-
kasse, sinna. kérvale paigutuvad
ligikaudu samavaarseina paguius-
umnukut dolkumenteeriv  ,,Hinge-

|de 66° ja uletuslikust ajaloopil-|

distuste sarjast vahenvit ,,R6d-
mulaul*,  Noiduse Spilane“ ja
»Lohe hambad". Mis sellest, et
vimmased véOrsil loodud, see on
ometi kirjanduspirand, mis keuu-
‘lub catkoige meile, mete Iugejas-
konnale. ee

ekstremiste ja terroriste}

vVald vaike Jeedv lobby"

WV soa 3
WV cane

Leedu lisninister” anub USA-tt Aunts

Kremli omaparased mandévrid Washingtonis

\\
oS eg

ec
RRQAK AN

| Setsimees Brézhnevi rn jahikoer Aatrikas,

Leedu: kommuntistlik.  VALSMministes” . Vitautas Zenkevicius on anidnud ameerika ‘pressile jute
ajamise, Piilides ameerika avalikkust mojutada Balti riikide okupatstooni tunnustamiseks. Tema
‘jutuajamise, kohati Kuni iveeruliste pealkirjade aii, toid tchegraafiaagentuur . UPI = vahendusel
paljud ameerika ajalehed. ,,Valisminister’, keliele Moskva on andnud: ainuit.. konsuli iijesanded,

piiiab lugéjaid veenda; et tema voiks Moskvaga iseei profsessima haketa ja ‘Leedu. vahariigile”

, suuremaid 4 digusi nouda.

Prop sganda-lutuaiamise

dugi siis ka tejsed Balti rigid)
voiksid jalle saada headeks sOp-
Tadeks, kui ainult Washington
tunnustaks ndoukogticde rezhiimi
Baltikumis. oo

»Valisminister* iitleb . targu
mOoukopide rezhiimi“, mitte
ndukogude okupatsiconi.

Prasgune olukord on tiiesti ab-
surdne, kinnitah: Zerkevicius, kes
néib olevat usaldatay kommu-
nist, kuna ta on
USA saatkonnas Washingtonis ja
hiijiem N, Vene UNO esinduses.
Ta kiisib retooriliselt: Miks USA
tummustab N.. Liitu, kuid ei tun-
nusta ménda osa sellest?

Ta kinnitab edasi, et tunnusta:
misest olevat huvitatud ka pal-
jud leedulased tTihendriikides’,
kes tahtvat minna Kociumaale ta-

gasi vanaduspaevi veetma. Kuna |.

USA Leedus kehtivat rezhiimi ei

tunnusta, siis ei saa nad. minna,|

sest nende pensioni USA-5 ¢i saa

Leedusse jirele saata. .. ViHsmi-3.

hister’ maalib paris’ liigutava
pildi, Kuidas oma puhkeaja valja-
(GGfanua vanad tahaksid -elada
Leedus, ,naeruvairse mittetun-
nustamise’ parast-el sa. aga.sin-
na elama minna,

UPI reporter lisab omalt
pool, et USA ei tunnusta Balti
riikides valitsevaid rezhiime,
kuna need riigid — Eesti, Lati
_ ja Leedu — on vigivaldselt an-
nekteeritud WN. Liidu pool.

Seetatty USA diplomaadia. kes

tédtavad USA konsulaadis Lenin-.

gradis, astuyad kontakti ‘Tallin.
nas, Riias ja Vilniuses.sinult ma.
dalamate funktsionaaéridega, se.
dagi peamiselt kultuuril isel alal.

Leedu . ,vilisminister“ iitleb de-
magoogiliselt, et selline nihtus
olevat jAllegi absurdne. See gle-
vat sama, kul mingi -riigi- diplo-
maat. laheb Pariisi, astub kontak-
ti. Parisi Hnnapeage, aga si tun-

nusta Prantsuse presidenti.

Edasi Leedu ,,valisministri" de-
magoogilist propagandat:
Ameerika diplomaadid titievat,

ef mittetunnustamine olevert ab-
surdne.

Mittetunnu stamist noudvat

Was-
hingtonis. |

UPI reporteri_ kommentaar:
USA ei tunnusta praegust olu-

korda, kuna okupats oonij,rez- |

hiim kehtestati Balti -ritkides

rahva enamuse tahte vastu. |
Helsingi kokkuleppe puhul USA
kinnitas, et see seisukoht \ jail
endiselt, -busima,

pea;
mote on, et USA ja Leedu (mui-.

on teguisenud Ka.

| juhtmist

UPI reporter oli kitsinud, mis-
sugused funktsiconid on Leedu
valisministril, ,, Valismiruster™ on

sunnitid tunnistama, et tal clevat |

peamiselt  ‘konsulaariilesanded.
Muidugi, Leedu voivat saata ka
oma ‘saadikuid -
kuid kuna riixe on palju, sus vai-
keséel Leedul lihtsalt ei jatkuvat ;
nii palju esindajaid. —
(Esinejaid mibratakse ka rib
kidegruppidele, mida tinti teevad

valisritkidesse..

olla énnelik, et Moskva on lah-

'Kelt n6us ka Leedut valisrizkides

esindama, .

Eidasi titled .,valisminister’, et

Leedu vorvat ka omapead sdlmi-
da teiste ritkidega Jepmeuid.. Kui

Moskva neid ei tunnusta, voivat
Leedu valisministeerium asja an-
ida N. Liidu. iilemkohtu katte
cisuse tihistamiseks.

- Reporter lisab: Ta ei iitelnud,

ka suurriigid. Miks Leedu, Lati ja kas niisugusel kaetuasel iiidse on

Vesi wads ponjast t lounasse

Eesti s Seda, el i tee?). Leedu volvat equ.

Soome lahe piirkonnad voivad venelaste.
suurte plaanide tottu sattuda veepuudusesse

N. Liidus on kaimas ulatustik méttevahetus hiiglaslike veemas-

side wuestijagamise We. Kesmargiks oleks vee juhtimine Volga

ja Doni tidstusaladele ja. kuivadete stepialadele, kuid mis mé-

ningate asjatundjate arvates véiks tekitada katastrofaalseid:

soomes.

, Heisingis jimuva Hufyudlstads.

muudatusi Soome fahes, Laadogas, Aanisjarves fa isegi Louna-

ris asuvast Ob-jdest. Tema arva-

bladeti jirgi on héredalt asutatud tes vdib see paista lithikeses pers-
Ida-Karjala ja Komi asjatundjad , pektiivis kallimana, kuid-on pike-
avaldanud ajakirias Sever arva-| mas perspektiivis majanduslikult

mist, et nusugused plaanid on ha-
dachtlikud nimetatud
Soome lahel ja selle [Bheduses.

‘Nad leiavad, et Volga vesi voo-
lab jabi tihedalt asustatud tots-
tus- ja péllumajandusalade tuik-
soone, on Juba tugevasti roisku-
hud. 3

Sieppide kunstlik niisutamine,
vuhastamata titstus- ja pollu-
majandusvete laskmine -Volgas-
ge On. Viinud tugevasti seile wee
Kvaliteeti alla,

Juba i875 titles peamunister
Aleksei Kossigin, et .veevarude
nuestijagamine mende toomisega
péhjast Lounasse on iiks N. Liidu

imajanduselu tahisameid ilesan-

deid tulevskus. .

 Nimetatud plaanide tuumaks
on, et pohjas asuvatest jogedest

ja jarvedest tuleks juhtida veit |.

alla Gunasse. Kuid karjala teadla-

ne Biske on ‘iisinud, kas selega.

‘ej tekitata tohutut kahju vett and-
vatele aladeie,

“Tema jérei seda  kiisimust ei
‘ole widse arutatud — ainult

seda, kust rohkem ja kasuliku-
malt vett saaks. . o

”

Komist paritoley teadlane Brat-

_alaciele,

Kasulikum.
Moskyas on tehtud tervelt seit.

{se -erinevat plaani. KGigi nende

ire. juhitakse Adnisjarvest, mis
asub ida-Karjalas, tohutuid vee-
masse lounasse. Biske ongi oma
uurimuse . pealkirjaks pannud
»Paastice Aanisjarvi!". 7

Sellest jarvest juhitakse nunrie-
tatud plaanide jargi 12-99 miljar-
dit kuupmeetrit aastas lounasse.
Biske arvates toocks see raskesti

| ettearvestatavaid miludaiusi ka

Soome lahele ja teistele selle juu-
res asuvatele aladele, kuna need
on Siiyari ja Vuoksi jégede kau-
du ihenduses Adnisjarveea.

. Scomest Edis hiljuti delegatsi-
oon veevalitsuse peadiredztori Si-
mo Jaatineni juhtimisel tutvumas
nende plaanidega Moskvas.

Nii nagu Soome ametlike esin-
dajate mujjed thks, olid ka sei-
le delegatsioont muljed — thesi-
tiivsed. |

Jnatinen. titles ms: .

_.Reisil N. Liitu seletas mnulle, et
need korraldused on ainuke v6i-
malus, kui tahetakse viljasaaki
tulevikus kindlustada. ‘Niisuta-
mise téttu on néiteks Kaspia me-
re pind langenud paar meetrit ja

sey on arvustanud éelkdige vee|langeh pidevalt, Niisutamise 16-

Peishorast

Kamajée | petamine voi ainult tunduy v4-

kaudu Volgasse. Tema arvates si | hendaramegi tanhendaks  teisalt

tohiks vet. Petshorast mingil ju-
hul vGtta. Véatagusiis juba Sibe-

:

katastrocti, Rohkem vett on see-
vA Umtingimata yaja". CE. B.), -

| va Haal*,

Fea: ‘ge

egg ee elle Se

. ‘Konmentaarid

; Oknpeeritud ‘Eestist valismaale
saabunud kirjas kirfutab Kirja kir- |

jutaja, et fema ei saa atu, mille

eest inimeserd ostayad endile Ees-.

tis auted ja-kust saavad nad selii-
sed sissetulekud, e¢ m maksta tuhan-
deid doliareid mone vaikese soidu-

ymasina eest, mille jargi tuleb pea-

legi sabas seistes mitn aastat oo-
aata.

Kirja kirjutaja ei saanud sega
loomulikult titelda, kust need r2-
had tulevad, ehkki see on igale
Kestis elavale inimesele selge.
Ajalehed hurjutavad pidevalt -ini-
mesi, kes niustal turul kombineeri-
vad, riiki yarastavad ja oma sisse-

tulekute suurendamiseks igasugn-

seid. majanduslikke kombinatsios-
ne teevad. Sealjuures peavad lehe-
mehed vaikides mééda mimema

seliest, et selline elu kuwub kom--
munistliku siisteemi juurde ja kes —

illegaaiseid ‘trikke kasutada ja
kombineéerida ei oska, see ka ky-
sagile ei jéua ja, peab elama nii
majanduslikult kui ka sotsiaalseli

koige madalamal ja armetomal
| iihiskonnaastmel. |

Raha tehakse ; Eestis. mitmet
moodi. Kujuka: niite toob sellest
Taliinnas 23. juunil iimunud ,,Rah-

kirjasaatja esitah pikema artikii

| peaikirja ali .,Kuidas Kcooperattivi
| esimees rikkaks liks ,
tises on juttu aiattduskooperatiivi
»Uus Muuga‘ esimehest A. Talpa-

. Kirju-

sesi ja selle tulutoovatest kembi-
natsioonidest tédélepingute sé)mi-
misel, Nit naiteks vottis ta koope-

ratiivi traktoristi téGtasult endale ©

367 rubla, punrimismasinajuhi t0é-
tasule pani ta oma ,,paigana" juur-
de 106 rubla, iihe brigadiri tié-

| tasust véttis ta endale 550 rubla.

Ta -vGttis allkirjad téitmata tai-
lepingutele ja kui* kooperatiivile
toodi 60 autokoormat killustikku,
Slis maksis ta 10 rubla koormast,
kokku 600 rubla, Kuid hiljem tiitis
ta toolepingn paberid 35 koormale

kokku 4123 rubla eest, pannes volt--

simisega saadnd summa ‘oma tas-
ku. . ; . "

‘Need olid ainult iiksikud niited.

kooperatiivi csimehe operatsiooni-
dest, milledele Jiitusid altkiemak-
sud F »preemiad* ja »meelehead''
lepinguosalistele. Kuid ‘neid meh
on vahe, kes oma tebingutega 1ai-
sevad ajaleheveergudele. Suaurem
osa sellistest operaatoritest ajavad
oma Sri yaikselt, osayalt ja tagasi-
hoidlikult, Gppides ndukegude
»inajandussisteemi pohjalikult
lundma Eestisse saabunud venelas-

telt, kes. riigi tiissamise tehnikat —
on Oppinud ja edukalt viljeleaud

yubs 60 aastat. .

; E
rt

Laanemaailma jallgib pingsalt -

kahe kommunistliku snwriigi —
N. Liidu ja Hiina — pinevaid vahe-

kordi. Kuid praegusel momendil

eleks vist vajatikum koondada oma

tahelepanu. kommunistlikkude rii-

kide vahel tekkinud yaennulainete -
(Jire ie. 3)

kus E. Sige nimeline -

8. ja 9. juuil
H. Tari, tel..9

Malestusiam
eestlastam

~ Glyn Alle

‘Suurele eos

. Allen'ile king
. Jandlaste poo

Kirjeldas pile
Festival'i’, 2
lenl organises
lopul ja 1977
tes Science
esitatud fot

Hohday Fest
kuituurilisest.

vuseTuppider
Rirjutanud raj

member —

nificance in
soctety. Rag

ralvuse tahts
had ning sel J

iZhtpievade 2
nl, 23. juuni
Raamat mak:
seda on voim
se raamatuir
Album -tiles
duliirutt holla
kodus, kuhu ¢
tud kooas abik

Kommen

gs

_-yaatlemiseks

imelt peoli uk
veristavad Ka
ning teiselt pa
vihutavad Vict

- Kommunistl”
ganda ja rah
sHilitamise hu
nende vahel te
si iinemaai
vaheie-vahe} -
tekkinud = 4,¥
modtmed, el s

' suudeta. -

Sellised on |

ham vaheko

valitsas oma |
namis. mida
tikke ritkide
mises vaga 7
muks. PoOhjusdage
te vastuolude Hi
mesucused. E:
voimumehed @
wi valitsejate
vajalikuks tel
sed Moskva p
Vietnami kot

- Léduna- Vietnar

le paljaks Se
hiinlast (mida
Léuna-Vietna
mandaks on
nud lerritori
LOuna-Hiina
ningate saa
takse olevat
rad.

Nende vas
selgitamisek:
Hima ja Viet

oma mojuvol
rast tulitsenud®
nism on Heid We
maaral . leeye
kGrvaldanud.
nzib olevat 10
saabunud . team
taitsominister il
koos N. Liidus
 javaeliste ck
Hiina—Vietna
Vietnami kait®
na peaks Vict

Nata selle

~zWhinenud pre
va suitiemis

. ks ei usalda

lal teine yor
_«Marata. -