National biovatg, :

| Bibisthique Nationals

i a
te += mt

Ki, :

AST 9 190.

: NEWB BR SECTION
SECRON be JOURNAUK,

Second class mail regis
ration bumber — 1688)

VYABA DE

. niet =a imp qa 77 #8 Oe ee ee

56 (2403) XXVI. VI aastakik

NE 36

onal.
(re 2 we quis AG Lons
| 4 paws pont O

4) 56253
ve Section

ee Pe) ee ed ee ee ee

‘inael uued asundused
~ Jordani ldanekaldale

-Peaminister Begin ei pea kinni president
Carterile antud lubadustest

JERUUSALEMM — , thendriikdde valitsusele ja “presidendile oli
sea suureks Ullatuseks kui lisrach peaminister. Begin tegi teata-
_vaks, ef ta annah kolmele Jordani Iinekaldale rajatud israeli
_asumdusele seadusliku tunnustuse, Jordani Hidnekallas on teatavas-
t araablastelt okupeeritid maaala ning selle tulevane staaius pat

| aratasele tulema sul igisel Geafis kavandatad rahukenverentsil. :

 Ameeriklased on Tisraeli peami-
nistri otsusest eriti hiiritid, kuna
peaminister Begin viibis hiljuti
‘Washingtonis, kus tal olid pikemad
labirdakimised Kesk-Ida problee-
uide . lahendamiseks president
Carteriga.

Need nmoOupidamised arenesid

spogdsas obkkonnas, kuna Begin

ou ilmselt valmis araablastega

kKompromisse tegema ning sal
. Carterilt selleks oma toetuse.
Ubtlast otsustasid ameeriklased
‘Tisraeli ralyastamiseks toetust an-
da 215 miljoni dollari suuruses
SUNLINAS. :

Peaminister Begini otsus lisrae- | araablast,

_ it asundustele Jordani laanekaldal
ametliku ja seadusliku tunnustuse
ancmiseks ei ole kooskélas nende

Venelased su

iidistavad:

Valges Majas pectud fahirdski
mistel ning thhendriikide vélismi-
nisteeriumist mirgiti,
nister Begini otsus on rahvusyahe-
liste ‘seaduste rikkumine.
fisrael on seni Jordani 'anekai-
dale ehitanud jnba 76 iisraeli
asundust, knid Washingtonis
peetud labirdakimiste! toonitas
president Carter, et Hisrael ei
tohi okupeeritud piirkonda enam{*————
nusi asundusi rajada, kuna
need ohustavad Genfis plaanit-
setud rahnlabiraakimisi,
israel okupeeris Jordani Wane-
kalda, kus elab 700.000 palestiina
1967. aastal tolmunud
sojas. Peaminister EBegini otsus
asundusele legaalse staatuse and-

| : | miseks tuleh veel valitsuse tiie
kokkulepetega, mis saavutati dsja-

koosseisu ees ‘innitamisele.

Juatide suur moju Ameerikas

MOSKVA — WN. Liidu eksperdid on koostanud iiksikasjalise
uurimuse juutide mGju kohta Whendriikides ning niiid on selle

Eohta avaidanud oma kommentaarid amethk teadetebir

Ot Tass,

kes yaidab, et juutide kapital ja mojuvoim mangivad Uhendriiki-
des nij suurt rolli, et ameeriklased ei ole viimelised muuima

oma poliitikat Hisraeli suhtes.

Kui venelased on varematel ae-
gagel sellise kriitika | esitamisel
tarvitanud mimoetust _..sionsstid",
kantes seda, et neid hakatakse
sitiidistama anti-Semutismis, .

Siis seekord raugivad nal va-
balt juutidest, kinnitades, et
. tvast Uhendriikide viiest milje-

narist on uks fuut ss.

-  dhunatrde kapital mangib silma-
torkavat osa thhendriikide pan-
ganduses, kaubanduses ja téds-
fuses: kinnitatakse  wurimuses.
Juudi Kodanlastel on tahtsad po-

sitsioonid tthendriikide ajakirjan-
duses: eritr sellistes mojuvoimsa-
tes ajalehtedes nagu ,.New York
Times’ ja.,.Washington Post’
ning televisiconj ja raadic saa-
-fejaamades Columbia Broad-

casting System, Radio €orno-/.

ration of America ja National

Broadcasting Company,

Uhtlasi mainitakse, et juutide
kapital ning mojuvGim mangivad
tihtsat osa thendriikide -vaba-
riiklaste ja demokraatide partei-

Kuna eelolev esmaspdev, 1. august, on
Kanadas riiklik piha (Civic Holiday), siis
iimub tulevat nddailal uks ,,Vaba Eestle-
se" number, mis kanneb neliapdeva, - 4.

augusti kuupdeva.

wVaba Eestlase” foimetus ia talitus |

eat ho oa 3 jas hs a Serta 7 ee Thighs
MCs

naan tea a te NA
‘ atic ee eal eam ge ona
Sie enveheriaat metas

BS

i ee ae eae
beet ay is

ci ete one fe xe

‘et peami-

oe ae .

et Pet

BE <. t — ,

fp Pemba wa

tothe a " a ao
aE waa iain fa Latyy on eo eo 1 . an “aot ik ae

4

st if a K

al ool Sole abr. tyres ob

” Neljapieval, 28. Sun 1977 — Tray jaly 28, 1877

——_? -—. = oe . oo. marae

ag rang a4,
Aes

ba porate ra:
=. ==

Pe a me

‘mal i ee
ee ee
met peo.

ir me =

ore
t

. ee oo oy

er oe a
Pee ee ee a a el
be asa age  Aad “

‘henron aa verde |

hb, ta
im ota eco

CO ae
a S

kestatud rahvaste 7 oaraad Chicagos

._ faa

i ae eae | Se ee

tL £

: ead iMRaLE nian :

an. ere admrmeigiorh Le ee soiree «|= mce

~ Dhanumbat ied 25 coas

ee oe ee ee . = oe oe? a a ee

i President carter |
\vlivitas [kestatud

Rahvaste Nadala

y \valjokuulutamisega

Mae wee A
: B f “hs
le L i —
a's
ite ie
Soca SO SRL rem Mma

} ‘toimunud skantide-gaide ‘suuriaapris.

Foto: Vaba Kestiane —

——-

NOwPi orjastatud rahvastele vebacust ia Helsing! kokkulepete

Tosraaist oo

CHICAGO (VE) — Ikestatud rahvaste paraat Chicazos toimus tulikcuumal pieval, Jaupacval,
16. juuiil, Chicago Wemlinnapes -M, Bilandiew patronaazhi ail. Majadel lehvisid ikestatud rahvaste,

nende hulgas ka Eesfi,

kaubamaja, Marshall Field ari kohale teisepool finavat. Tipselt kell
‘politse: ees sdites, orkestri helidel State tinavat médéda likkuma. Joudes fribuini
mingiti USA himmni ja rahvusgruppide esindajad aukulalistega, riigi rahvasaadikute ja _teistega,

ooh

asusid tribitiinile, mille

_ Rahvusgruppide jarjekord oll

varem loositeel kindlaks maara-

tud. Koige ees kanti rahvuse ni-
mega suurt plakatit, eestlastel
olj selle. kandjaks tulihingelime
rahvuslane, rshvoriides lauljanna
Marga Tammark, mille jarel Kan-
ti USA ja Tahvuslippu ‘kérvuti,
milledele: jarenasid marssijad,
Litlastel olid esindatud ka nen-
de ikorporatsiconide esindajad
varviteklites,
Pea keikides gruppides olt mit
mesuguseid loosungeid, mis
noudsid oma orjastatud kodu-
TMmaale vabadust ja Helsingt
-koekkulepete taitmist. |
Naiteks kanti suurt plakatit, mil-
le esilililjel piiblisalm: Mida ole-
te teinud mulle, seda olete teinud
ka mu vaiksemale yennale. Ja ta-
gakitijel — armastame Kkoiki, kes
4cavad N. Vene ikke all. Latla-
sed noudsid Latis vaba jumeala.
séna kuulutamist, iJeedulased

oma rahvustegelaste vabastamist |

orjalaagritest, sakslased olid au-
tole asétanud Berliini hébimiiiri
maketi; mille kohal sinp ja va-
Sar; ukrainlased ngitasid hiigel-
kaardil Vene orjalaagreid; Kuna
kuubalased kinnitasid, et Kuuba-
ga voidakse rahus eélada, kuid
mitte Castroza jm,

Paraadist osavotvaid rahyus-

| Sruppe oli ule tosina ja roneg-

a
i mae

ei

SES ae Se ne SO

Retkajirve suurlaagei organiseerijate qustamine E. Rubergi nabatdidege asakult: Leo. Puuriis, ‘Tis
Kitt, Ivar Nippak fa Ervin Aleve. Nende ces anhindasid tile andmas Eesti Skantide Maleva Kanadas

just Siiver Keak.

NEAR

Foto: Vaha Westlane

Valgevene, Vietnam,

ie REPS PS [Oba Bags Pg AS . ae Faqs

jarel paraad jatkus, millest ka cestlased esa votsid. i

Kaik kestis tund Lega. -
Parast siirduty iihisele lé6unasdo-
ile, kus peeti pievakohaseid
konesid. Eestlastest liksid pal-
jud Festi Seitsi emele, kus sisuka
sinavGtuga esines.84 aastane en-
dine minister Joh. Holberg.

Tkestatute Paieva méalestuseks
lasti Chicago Ikestatud Rahvuste
Komitee poolt vastavate organi-
satsioonide kaudu, miitigile nn.
ikestatute margid. Uhel miargil
on trukitud orjastatud rahvaste
nimed: Liti, Leedu, Eesti, Kuu-
ba, Hina, Ida-Saksa, Poola, Slo-
vakkia, Bulgaaria, Tshehhoslo-
vakkia, Serbia, Ungari, Albaania,
Jugoslaavia
(Kroaatia}), Ukraina ja Rumee-
nia, Kolaku 18 rahvust. Teisel, sa-

lisrael okupeeris
Litbanoni kiile
BEIRUT — lisraeli séjajoud on

okupeerinud uhe piirikiila kolm
muli Liibanoni piirijoonest sees-

pool, parast seda kui nad raskelt

tulistasid- seda rajooni. Osa kiila,
El Meri elanikest pdgenesid teis-
tesse linnadesse ja titlesid, et oku-
pandid t6id kaasa okastraati mil-
lega seda plirkonda eraldada Lii-
banonist, arvatavasti palestiinlaste
infiltreerimise vallimiseks.

Kotkajirvel | kerraldatad a skautide-gaidide sunrlangei juhtkond.. “Selsavad vasakult:

lipud ja aukiilaliste tribiiiin oli ehitatud peatinavas asuva, linna SULITIMA

12 hakkas rongkiik, ratsa-
uiini kohale, peatuti,

masuurel margil, on kiisimus:

Miks €j ole tdidetud 1975. a, Fel.
singi konverentsi otsuseid. Hulk
marke mudi Eesti, Seltsist mit-
meie tldtuntud

messe osariiti.
isikutete.

Uus immigratsiooni-
seadus Kanadas —

‘Kanada {0deraalparlament vit-
tis kolmandal. jugemisel vastu une

immigratsiooniseaduse, mis laheb

senatisse kinnitamisele. Unt sea-
dust peetakse Olglaseks ja paind-
likuks seaduseks, millega korval-
datakse paljud senises immigrat-
sitoniseaduses esinenud liingad.

| noone tejsel konrusel tihes korte-
[le

‘WASHINGTON — whendritkide
president Carter kinnitas 20. juuli
hommikul 'Gpuks Ikestatud Rah-

vaste Nadala proklam atsicom. Sel-

les proklamatsiconis mainitatoe,
et president Carter on valja kuulu-
tanud Ikestatud Rahvaste Nadala .
ja apelleerib Uhendriikide elani-
ke poole, et nad téetaksid meid,
kes taotlevad rahvuslikku vaha-
dust ja inimdiguste rakendamist.
President Carter iitles, et Uhend-
rigid on alati pivudnud anda rah-
vusliku enesemidramise printsil:
bile Sisu ning ta soovitas amesc--
riklastel ka seekord.toetada seda
nidalat vastavate  tseremoniaal-
sete tirttuste Ja muu fegevusega.
Presidendi: otsuse teatavaks tege-
misel mainiti iihtlasi, et president
tegutses Public Law $690 alusel,
mis kinnifati president Elsen-
howeri poolt 17. juulil 1959, aastal.,
Uhendriikides tegutsev Balti
Ameerika Rahvuslik Komitee mal-

{nib oma informatsiaonis, et pre-

sident Carter viivitas Tkestatud

| Rahivaste Nadala yaljakuulutami-

sega, kuna see nidal on tavaliselt
valja kuwutatud 17. junti, Viivita-

mise pohjuste’ kchta ei antud esi-
algu informatsiconi. —

| PQ KO ari sai fules

kannatada |

Torontos Mt. Pleasant Read'il
asuv. POKO ari sai kannatada 17.
Juul tekkinud tuleonnetuse tothu
ja jaab ‘kuni remond? Mowe. vii
misenl suletuks veel Kolm nida-

Jiat. Tull tekkis . kahekorruselise

Thille sisseseade hivines thie:
ete Alumisel korrusel asuvad —
arinuumid Said veest ja tulest
kehjustada ja vajavad suuremat
Tremont, mis praegu on kiimas.
Kuna 4ri oli: tuledénnetuse » ajal
puhkuste tottu suletud, siis ei cl-.
nud seal palju kaupa ning omani-
ku kahjud tousevad havinenwd
keupade nial. umbes 100 doltart. |

“TA TAEVASOIT

CAYUGA II laeval

7. septembril s.9. kell $.30—12. htul

je EINELAUD
x BAAR.

ot ~TANTS
*% KAJA“ ORKESTER
Padsmed: $14.00 isikalt + Celine helistage 447-9677 |

Eno ” Lidlg, “Hilje

Kuntma, Eesti Skaudiséprade Seltsi esimees Egbert Range, Eino Karis, Ermi § Soomet, E. Piblberg, Liis
Jeske, Jaan Terts, Peeter Leite, Valter Piigh, Gumn ar MiiEt. )

eer ee

bode egy IRth dae Jilb rite set ee ee

“Bote: Vaba Restlans