| BHSTLANE toisipSevel, 5, aprillil 1977 — Tuesday, April 5, 1977 VABA CESTLANE VALJAANDJA: O/t! Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Toroutos. PEATOIMETAJA: Karl Arro | TOIMETAJA: Hannes Oja - | POSTIAADRESS: P.O, Box 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. M63 3M7_ | ' 'TELEFONID: ‘toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, | | |. ekspeditsioon) 364-7675 | “TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.—, poolaastas $14.50 ja veerandaastas ¢3.—, kiripostiga aastas 446.—, poolaastas $23.50 ja veerandaastas $12.50 . | TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas. $30—, noolaas- | |. tas $15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-S: @ASIAS | : $51.—. poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.— | LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: aastas $60.—, poolaastas : $30.50 ja veerandaastas $15.50 : Aadressi muudatus 20 c. ~ Uksiknumbri hind 35 ¢. FREE ESTONIAN | Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3 Ont. Mev Ha. y > Tim. 1:12 | Veendunult rik} votan vastu neid. apostli sénu, ct ta teab kel- “Jesse ta usub, Ta on delnud teisal, et see on Jeesus Kristus, ristiléo- dud ja iilessetdusnud Issand. See soib olla juutidele naeruks ja kyeeklastele pilkamiseks, ag& Faulusele ia on Panasiaye je al- nuke Paastia. Arst Luukas kineleb samase _ veendumusegs. Ta: algab oma _evangeeliumi kinnitusega, et ta on ‘kéik histi firelekuulanud ja 1bi- _ katsunud, mida Jeesusest teatak- se ja kéneldakse. Ta tahab Teo- filusele edasianda tode, miilllesse ta ise usub ja teeb seda oma ra matu Kaudu. : Sellised mehed on kindlad jp nositiivsed.. Nende usk .on kindel Ma te fean kellesse ma usu selle juures, kes on valgus. Kes on tee, tode ja elu. Tinw kelleia Eeegi el saa Isa juurde, kes tae- Vas. Skeptiline inimene Seda titelust ei usu, aga tahab ola onnelik. Ta loob siis omale uue énne ja rahu allika — ulmastusvahendid. Ta tarvitab oopiumi, morfium!, hero- lini, marihuaanat, LSD-d ja teisi vahendeid, e¢ ilma Jumalata olla Gonelik, Ja kui ta arkab rohtude unelmast, siis seisab ta unesti | vastamisi Jeesuse Kristusega, Ui- masius oli pete, mille saavulas. Inpmene on ikka énnetu. Kust tuleb, et Luukas, Paulus, Augustinus, Luther ja. tuhandeid teisi martreid ja tunnistajad leid- sid Kristuse? Miks ei vol sedat leida moodne otsija. Seda leidis ree His eis Aim: : ft pa ae yt a % |Kommentarid Quebeci separatistid eosntsns | peaminister. Rene Levesque igi ont jimselt otsustanud kasutada kei- ki votleid ja trikke, mis voivext moijutada Quebeci elanikkonns ~ hojakut ja. fiivustada neid lahiu- ldémisele -Kanadast. vesque on osutunud palju vis2- |maks, -hoolimatumaks ja sitke- maks poliitikuks kuj seda esialgu | | orvati nye praeguste valjavaade- te juures voib olefada, et ta ei | porka tagasi ihegi vahends eest, mis voib teda vila oma eesmar- gile lahemale. Rene Levesque ja tema. letinan. did on teadlikud, et sénadest Que- beci elanikkonna méojutamisekss iiksi ei aita ning et inimestele peab pakkuma ka midagi realist- likumiat, naiteks igasuguseld ma- janduslikke kalkulatsioone ja ar- vesiusi, Gus peayad kinnitama, | kuivérd jlus elu ja suured rikku- Casiro: Siiiidistused meie vasiu, et meie cleme tulnud oma , séduritega Aafrika sisemistesse asia- | desse sekkuma, ei vasta téele. Meie cleme siin ainult Jahill* Uusi shoal Uist eestiuse Salil famiseks Valdek Lenk’ ettekanne Eesti Liit Kanadas iildkoosotekul Eesti Liit Kanadas Ssiasel idkoosolekul Torontos esines Valdek Lenk tiksikasjalise ettekande- ga eestlaste jirelkasvu kiisimustest vdiksemates eestiasie keskustes, peatudes eriti eesti taiendus- koolide probleemide juures, Alljargnevas anname tema ettekande edasi lithendatud kujul. Mejie koikide suurimaixs | Iviks ja tilesandeks on, ef meije jareltuley poly ‘ annab | andeks patud oma Jahedastele. Ta juhatab, hoiatab, Onnistab ja varjab. Temast hoavab vagi tema lahedastete. Eemalseisial. on ta waid. sinakelks, .Sinu patud on sulle andéks antud,, — seda filies Jeesus ja nii slindis nende juures, kes uskusid temasse. See vabastas imimese koormast ja ta sai terveks. Ta muutus rodGmsaks ja teotshteli- seks. Inimene sai uueks ja tuge- vaks. Ta koges vige ja siis ta ui leb: la tean kellesse ma usin... Meie ci joua kunagi selle fin- nistuseni kui meie ei Hihene tisi- selé sellele, kes meid kKutsub Ja tahab pdista. See on meie viga kui meil Jeesust pole, Tema on valmis. Ta koguni koputab, on ai- null vaja teda sisse jasta. — On iseasi kas vaatame maaviri- senust feleyislooniaparaadis. Ise istume mugavait, suitsetame voi joome, voi maiustame. Vaheteva- kel voime kivl hiiiiatada, et kill on Kole ja funneme siis rédmu, et meid ei ole seal, Vii oleme ise selle sees. Kui maz léheneb meéie jalge alla, Majad kukuvad kokku ja vara hévib ning inimelud huk. kKuyad. Siis meie sukeidume voit- lema, Paistmna ja aifama, Lapsi ja vara Kandma eemale. Me pin- kuni tdienduskxeskkooli lGpetami. | hataja Hilja. Teose teatab, seni vubida omavanuste — eesti noortegs kSik oma noorusaasted,. Lisaks taienduskoolile on /ap- sel siin voimalik osa votta p- hapievakooli tidst, astuda skautliku organisatsiconj rida- desse, kuuluda voimlejate ‘hul- . ka voi harrastada rahyatantsu. Koik see on voimalik, sest sin Jexdub innnesi, kes on voimmedlised ja tahavead mele noori 6petada je Kasvaiada vasiavalt oma enralale. Ea on see slin vGimalik selletottu, | et jatkub lapsi igast ebttevattest osavolmiseks. Eelkodige aga let dub lapsevanemaid, kes tunnevad huvi oma lapse kasvatamise vas- tu eestluse vaimus, eva vasi neid viimast eesti Kooli voi skaudi- koondustele. Kuidas on lugu’ vaiksemates eestlaste keskustes? Et sellele kii- shmnusele vasitist sanda, saatsin valja Elistmuslehed koipile vaikse- maies Keskusies asuvatele taien- duskoolidele, véi siis eesti seltsi- cele, Kut Ol: teada, et seal tiien-. duskool ja noorteorranisatsioo- nid puuduvad, Osa vastustest -on veel saabumata, aga ildiselt yoib Gelda, et peazu igas keskuses,! kus leidub kKooliealisi eesti lapsi, on puiitud noonrte rahvusliiu kas- yatuse eest hoolitseda. Edmentonist, Calgaryst ja! Winnipegist saabusid vastused koige kiireminj ja nendest koh- tadest lteatati, et seal puuduvad kooliealised Japsed tiielilauli. Sama vois Kinnitada Ka esimene Rebert Kreem'i hiljtine kijlas- nae, et maa viriseb ja havad 1d hevad lahti ja surmmud tuleyad! valja. Meie ei nde kunagi, et templi eesriie loheneb kaheks, Ja meie ei kuuie Ka toelise, terve ini- mese utelust ,tGesti, see oli Ju mala poes”. Ja meile 2) itile ka keegi, et sinw patud on Suile an tud andeks, . Arvaku niitid keegi, mida fa, ta. hab ja delgu, mida ta soovib. Aga loomulik ja terve inimene iihineb Luukase ja Paulusega, lestons- Montreali talencuskool, Inis. Va- rematel aastatel oli Spilaste arvu | poalest suuruselt teine Kanadas, itédteb nitiid ainult kaheksa opiia- capa, Kooliealiste laste arvu vi- henamine on muidugi tingitud ii. disest mpoliitilisest olukorrast Quebecis, mis-on sundinud pal- jusid perekondi timber asuma On- tariosse, peamiselt Torontosse. Kooliiéest on eemale fhanud f peamiselt dest, kuna vanematel ef ole hu- vi eesti kooli yvastu, : Siin totiavad aga endiselt skaudi- ja gatdriksused, rahvatantsu- riilhm ja noorte laulukeor: Noor-. terlihm ,,Vikerlased™ on ome te- pevuse lonetanud., | Koolijuhataja Himo Fil teatab Ottawast, et thiencduskoodis Spi: seitse opilast kolme opetaja juha- tusel. Kooliealisi lapsi on Ottawas kokku kiimme ja Elmo Piil ar. vab, et kolme lapse eemnlejaami- he eesti koclist on tingitud vane- mate ikskGiksusest. SO Londoni Ktisimusiehele vastas tiienduskooli Gpetaja Helle Reik- kiimunest koolicalisest eesti lap- 'sest taiendusizoolis Kaheksa Opi last, Kellest iiks on parit segaabi- elust ja oskab eesti kKeelt puudu- | Likult. Kahe: lapse eomalej/aaniiss. pohjuseks arvatakse olevat kodu- ised olud Kuna Ikasuisa on kana- dalane. Kolmanda lapse eemale- jaamist on péhjustanud vanemate likskOiksus eestluse vastu. - Lapsega riagitakse kodus ing- lise keelt, sest vanemate arvya- fes segavat eesti keele riakimi- ne lapse inglise keele Oppimist. TH ienduskool toOtab. kolme Spe. liajaga igal Jaupdeval. Aastate "| jooksul on keolis Gpetajaks ol- nud neli endist tdionduskeoli kas. vandikku. Peale tavaliste Sppeai- nete eesti keale, kodumaatundmi- se Ja laulmise Gpetatalse koolis ea kdsitdod tidrulnitele ja pois- tale samal aja? vilepilli puhumist. lapsed segaabielu- - kaks korda kuus. Kitcheneri kohta on niipalju teatla, et seal tétitab gaidi-iiksus ja neli Kooliealist last soidutatak- se kooliphevadel.Hamiltoni eesti kooli. Uks noor vétab osa iscgi Toronte taienduskeskkooli Oppe-. t66st suurele kaugusele vaatama- to. | | Taienduskool t6étab veel Van- couveris, iniid lahemad andmed sealse tegevuse kohta ei ole saa- bunud. Ka ei ole Wevaadet St. Catharines'1, Sudbury, Kirkland ‘| Lake'l, Sault Ste! Marie ja Medi- ‘cin Oru eesti keskuste | tecevit sest. 3 | Kilsimuslehtedeit saadud and. metest kokkuvGtet tehes selzub, et umbes 70% eesti lastest vitab O52 Oppetodst eesti taienduskooli- Eemaie on jdanud . peamiselt ‘need lapsed, kus kodus ollakse iikskdiksed, ef tunta huvi rah- vusliku kasvatuse vastu ja lap- sed ef raari enam eesti keelt, Onneks ei ole see protsent Inuigi suur. On loomulik, et igas vaike- “ 3 7 ik | ses Keskuses ei saa tOGtada kdik man ja tema andmete kohaselt| meie. rahvuskultuuriliste harras- Gpib Londonis elavast iiheteist- , tuste ertharud, sest selleks ej ole ikeskuses Kullaidaselt mnoori ja neil pouudub ka aeg oma igapie- vase kooliié5.. kOrval 6Gikidest uritustest osavotmiseks. Kuid kui keskuses leidub inimene, kes -on huvitatud skautlikust tegevusest. yoi oskab rahyatantsu .dvetacia, slis voIb kindel olla, et ka noored on sellesse tegevusse rakendatud. Missugune on-laste keeleosin:s? Taionduskooh astudes on lapsed niiiid paltiu nooremad, kui meie voorsie asumise alegzastail ja seega2 on nende ikesleoskus ka yaiksem, Palju. oleneb kochist. Kui kodus valitseb rahvuslik meel ja lastega koneldakse eesti keelt, siis on nei! Koolitad kergem ja lapsed jouavad kKiliremini. eda- Si, | | Tihtj Suuakse kock. ka lapsi, kellede eesti keele oskus on vae- valine vii Sap tHiesti puudnb., loengitid | iihekiilgselt Kanada keskvalitsu- - [se toetust provintsidele energia- | kulude karpimiseks, Quebeci seperatistide omapara- | ne majanduslik kalkulatsioon naitab, et ‘Levesque'llt ja. tema Kaaslastel, voih butevikus kore todata. Kui Levesue juba voimule SAB - des mainis, et Kanada keskvalit- sus ro0vib majanduslikuit .Que- beri provintsi, siis tui. keskvalii- susel seda arvestada, et Quebecist tuleb peatself selles Suunas ka pealetung. J#ab ° arusaamatuks, miks foderaalvalitsusel ei.ole ju-. ba vaimis. uksikasjalist vastust- Quebeci ,,majandusliale aruan-— dele“, mis dieti ara niiitab kui. palju Quebec on keskvatitsusele maksnud fa kui paliu ta Kanada. fideratsiooni kuuluva riigina t2- gasi on. saanud. Selline aruanne oleks hidavajalik, et loigata liihe- maks Levesque’t separatistide Ta lede Jakgu. or _ . 1 Asia Hispaaniale kuuluyal Te. nerife saarel toimunud tennnbn- netuses. siiiidistatakse . Kanzari SAare - terroriste, kes indéuavad. saattele iseseisvust ja paiguiasid ponunid Gran Canaria saarel asu vale. Las Palmase lennuyiiljale,- | mis sundis ametivoimusid sunna- ina suuri jet-lennukeid vaikesele Tenerife lennuvaljale, kus tekkis liikiuses suur segadus ja selle ia gajarjel lizemale 600 inimest ohv- riks néudnud lennukatastroof. On teada, et Kanaari saarte ter- roristid varjavad endid Alzhee-_ rias, kust nad juhivad oma sur- mavaid aktsioone. Nad on Alzhee- ria valitsuse Keitse all ning nei¢ ei ole yoimalik vastutusele votta. see on tekitanud )4dneriikide aja: kirjanduses suure meelepahalai- ne Alzheeria vastu Ja mined aja- lehed toonitavad oma jahtkirja_ des, ef lidneriigid peaksid pane- ma Alzheeria boikoti ala ja K- petama igasugused toetused ja | majanduslikud vahekorrad terro. | riste toetava riizica. Need ettepanekud on viga -+er- | vendayad, kuid nendega, on kah- 191 Egle Toronto Sa 14B2 fae |. Telefe ga uskumatu. Kes. seda katsetasid, gutame, kasutame kéoiki omi jiu- mise hommiku naiste | Taienduskooli kérvai _ meed arendasid eneses kaks isik-| de ja oskusij. Ja kui siis paiseme, hava juures. Nad: i thera j tha Londonis susi, mis viib~ vaimuhaiguseni.| siis oleme rodmsad, et etu Jai. Se-| .ot¢ yashu ta votavad Tem vee] Nad anuvad tablette arstide uste| da rédmu ei tunne meje pealtvaa- ge ja rabu. Sest nad itlevaa Wee taga ja loodavad enestele abi Kee- tajaina mupavas tous. dunult: Ma tean kelless veer | miast. Neid véidakse seal rahus-| Tapselt samuti stinnib: meiega|Suen ems tada, 4g¢a mitte aidata. kui seisame pealtvaatajaina Jee- 7 _ Inimese vaim vajab miite tab-| suse ees, Tema viitleb, tidtah, | — lette, vaid lunastust. Ta terveneb | paadstah. Aga mete ef nae seda. Ey). tegutseb | Need tulevad ¢: ti perekon. /Juks juba ammu: hiljaks jaetud, = o-4 _ i naa . oe ie _ kahe | dadest; kus tiks: abielupool on | Panemaim oi ". anne gaids sitoct Rast _| eestlane. Ka neid Japsi ej saa hil (communist cad oiik ie se ja Piihapievakooli juhataia Ing. nende vanemad toovad sealeSppi- {kes on terroriseerinud teisi rah. Tid Taman teatab, et sealsest ka-| mise eesmiirgiza oma lapsed tels. raid ie nende jubthon- j be fumne vitest lapsest — Gpib jap eesti laste ‘hulka, Opetajatele 7 almsé Elid) Ja SULTe OS3 Fali- thienduskoclis seitsetcist Opilast. vast, Kui idinemaailmat sobib '‘Teised on koolist esmale jainud, | (Jarg Me. FY |? _ (Sarg. Uk a) ! KARL RAUDSEPP Piskep