a 2M: a
i Lee Td . yee IDL wail a a eS a 1
a Le Le “sca decieeaieeeaselce

‘pitas Uri ot hee etapa

_ YABA EESTLANE. neljapeval, 26, juunil 1980 — Thursday, June 26, 1980

| VALJAANDIA: ot Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St. Porontoa.

PEATOIMETAJA: Karl Arro

TOIMETAJA: Hannes Oja

| POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto

“Ont. May 3M? |

TELEFONID: toumetus 364-7521, talitus (tellinaised, kuulutused,
_ ekspeditsiooa) 364-7675

a TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, pootanstas $19.50 a -

veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—, poolaastas $0.00 |
ja vecrandaastag 316— - =
TELLIMISHINNAD viljaspbol Kanadat; sastas $33.—, poolaas-
tas §21— ja veerandaastas $11—. Kiripostiga USA-s: sastas
 $6L—, poclaastas $32.50 ja veernmdaastas $17.— .
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse: sastas ST2.—, poolasstes
 *$36.— ja veerandaastas $19.—.

-

BREE ES

“FSTO-80 - vate ia lootuste sild

_ Séidnd Kelmandatete Ulemaailm-

setele Eesti’ Pievadele on alanud.
Osa inimesi on juba Enroopas, et
seal enne pidustusi kilastada eri-

' nevaid kehti ja maid. Skauflik
noorus ja paljud nende vanemad
lahkuvad sel niidalal. Tuleval ni-
dalal algah massilisem minek len-
nukeil, laevadel, raudteedel ja au-

todel kil gruppides voi uksinda
igast maailmakaarest. Elevust on
koikjal paiju. Kanadas liheb iile
tuhandeline -pere. Umbes nagu
Rootsi eestlasi tali Eesti Paevadele

 Torontos 1972. See ary oleks kind-.

Jasti palju sudrem olnud kui elu

|. oleks edasi lainud ilma ehprone’

| mideta,

UE UEF' vii ESTO-80 on mitmetj
eriney suurpidustustest Torontos

ja Baltimores. See iiritus: toimub -

esmakordselt Euroopas ja otse
okupeeritud -. Eesti
Ameerika mandrilt. Rootsit vii Soo-
met kiilastades.on Laadnemere kal-
dal viibimine meie métted aiati
siigavalt kodumaale viinud, Lai-
nemeri on.ju ise olnud sillaks
. maeie rahvale idnemaailmaga ja
see Yesi OF. kord kannud kumneid
‘tuhandeid. neist demokraatlikku
vabasse maailma. Samad Laane-
mere lained uhuvad Ka Hesti ran-
du. Niji siis tahendab mele koigi
soit ESTO-le vabade eestlaste mo-
raalset tuge veetagustele eestlas-
tele, kelledel on ainult mitteya-
 badus ilma valjenduse. vabaduseta
. ‘rele jaauud. .

— ESTO-80 pakub meile mitmeid
Huendusi pealirituste Libiviimise
osas. Uudne on suurem laevasoit
Leinemerel. Palju on seal vaikse-
maulatustikke kokkutulekuid ja
néupidamisi, Naib, et on rohkesti
 EGhKku pandud pidustuse kvalité-
~ tiivsele kiiljele.-

 Meile, Pohja-Ameerikast Rootsi
jendajail on seal vanu malestusra-
dasid, sOpru ja tuttavaid ning muai-
dugi Péhjala valged dod nagu
Bestiski. Koigil meil on seal uned
. sobrad, kellede nimesid me veel
el tea. Uritustest osayoit tegelas-

laheduses. .

Andress muudatus 50 c— Uksikmpmbri bind 45 cg.

TONIAN

|" Published by Free Estonian Publisher Ltd., 185 Tecumssth St,
! Toronto Ont. M6J one

te vai publikuna on - iseenesest

moistetay. Eriti oodatakse aga gat

eestlast rongkaigule eestluse ciu-
‘jou ja diguste ning vabadusndude
manifesteerimiseks Eestile.

Kui Ulemaailmsete Eesti Padeva-
de ratas liikuma hakkas 1972, siis
nigid esimese iirituse korraldajad,
et eestluse joudu on kéige parem
kasvatada sellega, et iga -kokkutu-
lek tolmuks erinevas suuremas
eestlaste asukohamaal. Tegelikkus
on sellest aktsepteeritava tie tel-
nud. Ka Rootsis on ESTO-80 ette-
‘yvalmisiustod = olnnd
hoogne, koostédtahteline ja uusi
joude tegudele aratay. Jargmine
suurkokkEuiulek peaks jalle. aset
leidma Kanadas, kus toimusid est-
mesed Péhja Ameerika Eesti Pae-
vad 1957 ja Viemaailmsed Eesti
Paevad 1972.

. Festi Paevade vaimsus on mida-

-£i suurt. Seda on tunaud koik osa-

votjad. Eesti Paevade vaim haa-
rab tegelikulf kogu meie rahvus-
liku elumiéitte. ja sisu: Iga pidustus
O11 samastunaline kuid eriney oma
valjendusvusilt. See muudab kok-
kutulekud diinaamiliseks ja Joo-
mingurikkaiks. - UWlemaailimsete
Resti Paevade korraldamine kind-
ia ajaperioodide jare] xoordineerib
ja suunab kogu meie rahvuslikku
terevust lagu teisi suuremaid
iiritusi, aktsioone, teiste maade ja
keskuste kiilastamisi,
kokkutulekuid, adu- ja treening-
paevi jne. Eesti Paevad on seega

Kaugelt rohkem kui iiritused. Eesti

Paevade cltevyalmistamine on kes-
tev protsess. Uhede pidustuste ja-
relté0d ei ale vecl iéppenud kui
juba eitevaimistused auteks alga-
vad. Eesti PRevad on konkreetne
rahvusideoloogiline jiikumite, mis

ei lase meid uinuda ega tuimuda._

‘ESTO-80 Oanestumine Stokhol-
mis on kogu globaalse eestlaskon-
na soov. ESTO-80 on meie mitte-
ja lootuste sild itksteise Ja meie
kodumaaga. Saatkem siis koik oma
parimad soovid sinna.

| ROBERD KREEM

NEW YORK — Noukogude Lit ja Hina pirkusid kokkn yodka
iitiiigi. pirast Uhendritkidesse, Kiisimuses on 600.000 kasti vodkat

. gastas, mis Noéukogude Lidust on seni Uhendriikidesse eksportee-
ritud. Kuigi,selle osatahisns 30,7 miljonist kastist vodkast moodus-
tab. ainult vaikse osm USA aastasest vodkatarvitusest, on N. Liidu

,»Stolichnaya osa vodka impordist 80%. N. Liidu invasiooni totta
Afganistani kallasid moned joogikchiade omaniknd siidametaiega

vente vodka kraanist alla Ja teised asetasid iiles suured siidid ,SLIN

tay MUUA VENE VODKAT., |

‘Teised vodka importeeriiad,
Rootsi ,,Absolat’ ja Poola ,,Wybo
Towa" esindajad olid hakanud seda
rahva meeleolu koheselt oma ka-
suks keerama, et suurendada im-
porti neist maadest. Kuid iikski
_ polnud nii agressiivme kui Hiina
. Tsingtao’ esindaja, kes impor-

-teerib Shandongist Monarch Im:

port Co. nime all hina jooki,

Kompasii avaldas New ' Yorgis:
lehekiiljelise kuulutuse, Dakku-

des ,,Tsingtao’* vodkat, kni abi-
vahendit yenelaste
seks,

| Idites hina vodka delikaatset mait:

Karist@mi- -

set, mida méned veavad siiski te-

ravalks.

tihes teises aielehes avaldatt |

yastukuulutus, kus deldi, et. Mosk-
va poliithtireo timed arvavad, et

-ameeriklased ei loobu vene vod-

kast nagu nad ei saa loobuda im-
porteeritavasit toorohist.

Vene emigrandid tid 1917. a.

vodka Hiinasse ja kolme ning poo-

le aasta eest jOtidis tiks liik: hiina

vodkat nimega ,,Great Wall (Suurt -

Muir) ka USA turule. See.on parit.
samast ettevottest kui ,, Tsingtao“.

laami kohta importeerija titles,

ae ees

erakordselt -

evialalisi

—-

_ Ottawa raperi

ahis aaduce ar: sel
-Parlamendiliige William Yurko, konservatiivide partel esindata Edmontonist, tegi parlamendis et-
tepatieku et Briti Pihja-Ameerika Seadus (British North America Aet — BNA) tunmnstatakse briti

anad

eee a

~ Komment aarid

‘Enne. oliimpiamange on Talline
ha propagandamasin rakendatud

 kaiku kiérgete tuuridega ja Eestist

 paguluses elavate eestlaste méni- -

saadetakse pidevait vilja nii ees-
ti. kui ka ingliskeelset kirjandust,
mis on kavandatud ja planceritud

tamiseks, nendele napuga nuaitami-
seks Ja nende ‘diskrediteerimiseks
ning samal ajal kodumaal punaar-
mee abil rakendatud kommunist-
liku korra: tistamiseks. Osa neii-
dest propagandavaljaannelest on

-vordlemist kavalalt ja labimdelduit
koostatud, katsudes jéudumooda —

kinni kittida ja varjata koike au.
kusid, mis ajaloo vainamisel ja
voltsimisel kangekaelselt esile ker-

kivad,. osa neist on kiiruga kokku-

klopsitud eesti ajaloo alalt, mis on
kilk mones méties pradulikud,

 kuid millest siiski pitsah otseste va-

parlamendi poolt kanada seadustikuks. See. ettepanek kinnitati asja alamkoja poolt iihel hailel. Kuigi -
peaminister Trudean oli .eltepaneku poolt, om problemaafiline 1} kas ta saab vai tahab selle Libiviimt.

‘seks gisekohe midagi tela.

Kiisimus Gietl #1 seisne ‘selles,

kas peaminister ja parlament soo-

vivad ettepanekut l4bi viia. Kit
simus seisneb hoopis
provintside peaministrid seda tce:
tavad, Viimased 12 aastat on pohi-
seaduse. muutmine
olnud, kuid provintside . peaminist-
rite téttu pole thist keelt senini
leitud.

ses méttes ei olegi mingi pohi-
seadus, vaid seadustik,

Peale ‘selle on see veel seadustik,
mille on kehtestanud vGGras valit-
sus, kHesoleval juhul briti valitsus,
ning seega on BNA pigemini briti
kul kanada seadustik.

Kui Kanada tanhab BNA seadus- :

tikku muuta, peavad mélemad par-
lamend: kojad briti pariamendile
iihiselt selleékohase avalduse tege-
ma ning inglise parlament viib

1ébi soovitud muudatused. Viimane

muudatus BNA seadustikus tehti a.

i968 kui Kanada scovis, et Kanada

Fensioni Plaani alusel toimuyad

valjamaksul surma puhul kuuluk- -

sid fOderaalvalitsuse padevusse.

-Enne seda pohiseaduse muuda-

- tust kuulusid need viljamaksud

provintside jurisdiktsiooni.

Seda, et Kanada peah esitama
palvekiria oma pohiseaduse muut-
miseks vO66rale valitsusele, on
mitmelt poolt kurjasti kritiseeritud

ja nimetatud koloniaalaja igandiks.

Peaminister Trudeau valjendas
taolist kriitikat viis aastat tagasi
kui ta alustas uusi labirdikimisi
konstitutsiconi muttmiseks ning

mainis keguni, et fOderaalvalitsus

kavatseb astuda - iseseisvaid’ sam-

me, et BNA Inglismaali Kanadas- .

se tuua. Yurko esildis parlamendis
taotles sama sihti.

Komistuskiviks on aga alati ol- |

nud ‘provintsivalitsuste vastuseis,

kuna provintsid soovivad enne Ara §
‘médritleda oma digusi kui BNA q
muudetakse kanada seaduseks. Sea |
hove on digustatud. Kui niiteke

~ Hina vodka vene vodka vastu.

BNA muudetakse Kanada seadus-
tikuks ilma:- muudatusteta, siis pole

meil ikkagi uut pohiseadust, vaid |
seaduste ko¢umik, mida |
‘Siis. parlament ‘oma dranagemise }.

ainult:.

iHrele muuta voib.

. Seega vib fideraalvalitsise iit.
te koonduda litga Suur ‘voim, ta

et kni tahad oma kaupa. tutvis-

tada, siis ei ole. muud teed kui.

_ hasti silmapaistvalt kunolutada.

Kui réfkida: yene vodka hoiko.
{eerimisest, slis pole see siiski o!-
nud tagajarjekas ning puuduvad
andmeid, et labimtitik oleks [ap-
genud.- Moned drid vaidavad, ef.

nad miitivad nitiid isesi vene vod-
kat rohkem kui enne, eriti neile

kes ostavad kartuses, et see miiti-
gilt voiks kaduda. Uks viinakaup.
mees leidis, et. ainus sort, mis te.
ma aris rimulile oli jéetnd olj
Smirnoff, USA-s valmistatud voq-

- ka, Ta titles, et inimesed vist mét-
Oma silmapaistvalt suure rek-

levad, et see on Veniest- importee-
ritud ja keelduvad seda Gstmast

mai 7 ee hr op hae poe heres bs . eee 1] Gentle a
ai ae) ee . ‘ mnge 7 a tah, cnt Are sf . ye
" See Ae Spe

selles kas

paevakorras

Kanada pohiseadus on omamoo-
di veider dekument, mis tavali-

yold oma a@ranagemise Jarg!
pohiseadust muuta ja oma 4ra-
napemise jargi- vihendada pro-
vintside véimu ja digust.

-Pohiseaduse-alastel ]4birdakimis-
tel, milledega tehti algust 1968. a.,
jouti Victorias,. B.C.’s toimunud
konverentsil peagu mii kaugele, ef
saavutatav kokkulepe oli vaatepii-
ril. See oli a. 1971. Kokkulepe -saa-
vitati Gige mitmes kiisimuses,

-kuid Loplik fiksmeel jai saavutama-

ta. Sellel konverentsil leiti, et suur-
tel provintsidel nagu natteks Onta-
rid ja Quebec, peab olema veto-
Sigus podhiseaduse muudatuste pu-
hul. Vaiksemad provintsid fihiselt
eviksid samutil vete-diguse. Kéik
provintsid olid sellega n6us vilja-
arvatud Quebec, kus tolleaegne
peaminister Robert Bourassa “jai
seisukohale, et Quebecile tuleb
anda taielik jurisdiktsicon sotsiaal-
alasies ktisimustes nagu perekon-
na abirahad, pensionid jne. K6ik
jargnevad konverentsid takerdusid
sama probleemi taha: -

Need labiradkimised pole en-

dast kujutanud midagt munud. kui
kauplemist.

Uks véi teine provints ei ndustu

lihe voi teise pOhiseaduse muuda-
tusega enne kuj talle on garantee-

ritud teatud Gigused, nagu niiteks

taielik kontrol] maapouevarade. tile
ja sellest tuleneva sissetuleku tile,
voi siis jallegi taielik kontroll tele-
kommunikatsiooni ja raadio- ja te-

levisiconi saatejaamade. ile, voi

slis jallegl maSravy sonacdifus im-

migratsiconi kiisimusis (Quebeci
nue), voi siis mitmete diguste,
mis praesu thlelikult alluyad fdde-
raalvatitsusele, jagamist provintsi-

KOIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS

_ #. LATER & CO.
Lid.

_ “ENSURANCE”
1482 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst—St. Clair)

Telefon konterts 653-7815 fa
: —- §53-7816

.
.

. ot

me gem le le ee ee

1 . .
.
’ me ec ee

Leedulaste. rikas
kultuurifond

Leedutastel tegutseh USA-s ul-
tuurfond, missugune on annetuste
ja pérandamistega kasvanud ligi
kahe miljoni dollari sturuseks.
Sellést fondist kasutatakse kultuu-
rilisteks iiltsanneteks vaid divi-
dendid. Tinavu on seélleks otstar-
beks kogunenud $97 000, mis lahe-
mail kuudel tuleb jaotamisele.”

-Fondi ringkondadest seletatakse,
et fond on kasvanud just parandus-.

te arvel, Nit saadi-hiljuti tike arsti

testamendiga fondi heaks $160 600.
Ka on fondile laekunud markimis-
yisrselt summasid
lahkunute midlestamiseks. Lillede
asemel matustel annetatakse sum-
masid kultuurfondile.

qd tasusid,
_& vabatahtlikult veel summasid sis-

ASUTIS _
on teised eeskiriad.

-surma 14bj) ===

Viimasel niisugusel -konverentsil,
mis tolmus paar aastat tagasi, ut-
Jes Saskatchewani peaminister’ A}-.
lan Blakeney esmakordselt vilia,
et ,,mis me. praegu siin teeme, po-
le muud kui ‘lehmakauplemine“.
Provintside peaministrid, enne kui
nad néustuvad. pdhikirja toomisega

Kanadasse, soovivad vilja kaubel-
da nii palju Gigusi oma provintsile
kui vahegi vGimalik, —

Pohiseaduse muudatuste puhul

on valja kujunenud omamoodi te-
geyuslin. Kui on tegemist - kisi-
musteza,

provintside nousolekut. Kui aga kt-
simus puudutab ainult iihte vdéi
vaheseid provintse, taotletakse
selle voi mnende provintside mous-
olekut BNA seaduse 16. paragraaf.
tifleb:
méaratud Ottawa‘t', Kuid Ontario
ja Quebeci nousolekul — kaks pro-
vintsi kellesse see ktisimus puutub
— on mitmed valitsuse ministeertu-

tid iile viidud Hulli ilma et pohi-

seaduses  sellekchast-.
oleks tehtud., |
 Kiisimusis aga mis ainult pun-
dutavad foderaalvalitsust, otsus-
tab fdéderaalvalitsus tiksinda era

yaja provintsivalitsuste nousole-
nt,

Féderaalvalitsus oli arvamisel, et
tema tiksinda voib muta senati
struktuuri, kuid. provintsid ei ol-

muudatust

nud sellega nous ja tostsid nii tu- laste voitlussalke,
pevat halt,

et: féderaalvalitsus
loobus oma kavast. Teoreetliliselt
on  f6deraalvalitsusel  vdimalik

BNA seadustik Inglismiaalt Kana- kasilasteks

dasse tuua, kuid sel puhul t6stak-
sid provintsid nii suurt kira, et po-
litilisest . vaatevinklist oleks see

8Srmiselt ebapraktiline samm..

“; Saksa—mlISA

rendileping

. . 1. detsembril 1979 astus jousse
uus Saksa-USA rendileping. Selle

aluse] yOivad USA. kodanikud (see-
ga ka eestlased USA kodakondsu-
5°82), kes vihemalt 60 kuud ehk

5 aastat Saksamaal tdtitanud ja
tid ajavahemikul rendisemaksu
saksa rendiasutusele ka

se maksta.
Selle t6ttu téuseks hiljem vana-

duse ehk invaliidirent. Kes. t6dta-

nud mdlemis riigis (Saksamaal ja
USA-s) ‘sellele arvestatakse vélja-
teenitud tédajad kokku, nagu oleks
tidtanud ainult tihes riigis,  -
Ulalmainitu kasitleb ainult tsi-
viilrenti, mida mitmes riigis nime-
tatakse pensioniks, mitte aga sdja-
vigastatute ja nende leskede renti
mida korraldab Saksamaal. muy
(Versorgungsamt) ja kus

Eestlased USA-s pédrdugu vaja-
duse korral sealse lahima’ Saksa
konsulaad? poote,

(E. Rada}.

__ Virskemad audised locte
-. VABA. EESTLASEST"

‘BSja proparandaleche
ga’? Eestist valja saadetud 62-[ehe-

3 mis puudutavad kéiki
_provintse, taotletakse ka kdéikide

_, ¥alitsuse asukohaks on.

se soja ajal

~ hiimi
. 100 060 Tnhnest punaarmee tulekul

lede kinninaelutamseks jo nende
yvaljanermiseks,
Viimastt triikiste lilkki kualub ka

‘kiilieline ingbtiskeetne  broshiiiir
» Blood Soaked Traces of Bourgeo-
iS Nationalism”, mille. autortks on
marfitud T. Tiheda nimeline tege-

lane, Nagu broshiiiri viimasel le-

hekiiljel esitatud andmetest selgub

on seda broshitiri triikitud 6000
eksemplari ja n&htavasti on see.
koik suures enamuses vilismaale

suunatud, kuna Eestis elavate eest-
laste hulgas ei ole selle tevitami-
sel mofet. On siiski votmalik, et

osa Sellest tiraazhist on jaetud Ees. -

tisse oliimpiaregati kulalistele . ja
voistlejatele valjajagamiseks.

Mis puutub broshiitiri sisusse,
slis kasitah see mun hulgas vérd-
lemisi .pikalf: ja wt ksikasjalikult
metsavendade tegevust sakslaste
sissetulekul ja pirast Teist raaa-
imasoda. Autorile on ilmselt teh-
tud korgemalt poolt tlesandeks
tembeldada igasugune eesti rahva
poolt Kommanistidele. osutatud
vastupanu saksa-fashistide ja nen-
de eestlastest kisilaste poolt orga-
juseeritud: vastupanuliikumiseks,
millega eesti rahva tuumikul ei ole
mingit tegemist. Sakslaste kisila-
sed on broshitiiri audmetel’ ka ve-
nelaste teise okupatsiooni rakenda-
misel vilismaale pogenenud eest-
jased, Sellele vildakule teele asumi-
ne muudah aga autori wlesande
vordlemisi raskeks kuna ta peab
katsuma kuidagi dra seletada ja
selvitada kust tulid need sunred
ennastsalgavalt véitlevad eestlas-
te uksnsed, kes saksa vagede saa-

bumisel [oid paljudest kohtadest
—ihavituspataljonid

kom mitnistide

ja punaarmee
enne valja
saabusid’ ,Autor katsuh oma: iiles-
ande lahendada vdrdlemisi lihtsa
voltega -- ta kirjeldab neid eest-
terroristidena,
kes olevat mitmel pool kimbnta-
nud ja :bavitanud -kohalikke kom-
muniste. Okupatsiooni voimude
3 timetatakse ka neid
eesti séjamehi, kes organiseerisid
idapataljond ja Eesti Leegioni. Sa-
mal ajal kui eesti kommunismi
vastaseid eesti
sarjatakse ja manatakse, tastetak-
Hestis miratsenud
havituspataljone esite kni eesti-rah-

regulagaritksused

va Ja punaarmee tagala kaitsjaid.

Omapirase hinnangu ‘saab ke
sakslaste okupatsioon? ajal Soomes
moodustatud eesti riigement,- mis

olevat: koosnenud suur- ja vaikeko-

danliste perekondade, -riigiametni-
ke ja intelligenisi poegadest, Rii-
gemendi kohta iiteldakse, et see
olevat olnud halvas olukorras ning.
Soome iilemjuhatuse arvates olevat
selle viitlusvdime noérk.

Broshiiiir Katsub vastust leida
ka 1949. aasta suurkiliiditamisele
miflega likvideeriti teatavasti ise-
seisey eesti péllumees. Autor [-
heneb kiisimusele. viga kitsarinna-

liselt ja mainib, et kulakud andsid

suurt abi metsavendadele ning -sel
pohjusel deporieeriti nad kui: rah-

vusliku .porandaaluste j6udude ak.

tiivsed toetajad,

Nii kiib see omamoodi eesti rah-
va ,,ajalugu” 62 lehekilie ulatuses.
Jaab ainult moistmatuks, et kui
punastel oli broshiitiri andmete! nii

suur eesti rahva poolehoid, siis mil- -

leks cli vaja 1949, aastal kittiditada

‘Siberisse 96.000 ,,bandiitide’ toe-

tajat, see on ligemale 10 protsenti
eesti rahvast. Ja kui eesti rahvas
oli nif tuline kommunistliku rez-
tostaja, miks- . pigeuesid

(Jang Ik 3}

Kodumaa: |

kui sakslased. kohale -

 Fastupanniksusi .

. t .
or Set ark ye ae Nia bn ar pate eee .

¥

NA
25., 24),
dr. RK, Pak

5. Ja

| 499-7231.

ny

 Herill
Uslaned:

Evald
kaasabil
Furjon Gu
keele Hel

kar livet 7

TIslandi
sir’ ol

votnud = ,.3

ming rai
Elin Gu
elte eest
Maelo isk
maiu 85
sem, e

Tiidruk,

| a8 Broa

Foro]

KE
23 WEEE
hie:

—Konmn

valisma

- faid relvil

desse ji
meisave
miks. pu

lis vibu wz
gma tiles
loo iimbeaam
rnatult

. juurde kiug

le miles
metu pat
mitte am

asi, valle

munistile ii

- Streigi

Sce en ct

neriikide

ki artikl ame

ti ja Gor
—tustes, I

nid met
kotti ja j
rohkem
vaibus uf
yoimud
linnade t
tea.
Kid

le rezhii

hoohiks
mile,
ole vail
fa part:
kbc hire
remuy
tusid ki
‘tides m
det, et
Togliat!t
Tassi 1%
-yotnud
parte! °
ning.
teated = §
JULTES
 kuidadl J
dle age!
ta : anid
tuste
N. 1

~  daastus:

kilade
vast kal
jaid. ly

- yoimali
inimese

de taha
ette: Jil
ganda J
paradiisaa