ey tbe Bho ae dewt itt atin: ..

National Library 56253

wen Acquisitions
Ottawa ,One .
KIA ON4

Second class mail regis
(ration Simber -— 1689.

VY A BA BE

peor ft qo Sea! Bog ome pe OB a the

Section

Nr, 38 (2385) XVI aastakaik

“a Col arb S00 —

‘Kaesoleva aasta iilejaak 6571 doliarit

Tartu College’i korralisel peakoosolekal, mis toimus 11. mail Tartn College’ i ‘ruumides, ‘Winnitali 1976.
aasta rahaline aruanne je valiti ndukogu ja juhaius, mis jaid peaaegu taies ulatuses endiseks. Rahalt
sest aruandest selgus, ef Tartn College’i tilejaak oli 6.571 dollarit, millest 2080 doHarit midrati stipes:
diumide andmiseks andekatele eesti noortele. | 3

Rahalisest aruandest selgus, et.

Tartu College’ sutiatuse esime-

Tartu College’ tulud 1976. aastal | heks valiti tagast arh. E. Tampéld,
olid 595.386 dollarit ja kulud 588.815 | abiesimeesteks dr. P. Pint ja Laine
doliarit, uleyaek seega 6.571 dolla- | Pant, sekretiriks A. Kerson ja lae-

rif.
Tulude oSas on saadud koige

kuriks A. Lilleorg.
Tartu College’i néukogu pidas

sturem sissetulek tubade vilja-| oma koosoleku 30, martsil ning na-

ilirimisest, mis on

568.892 dollarit,

-andaud | gu selgub sellel koosolekul esitatud

aruamnetest, peeti Tartu Instituudi

kuna valjaminekute esas moodus- | Korraldusel moodunud aasta jook-
iavad suuremad kulupostid esime- | sul 11 Joengut.

se hitpoteegi protsendid —- 226.531
dollarit ja kinnisvaramaksud —
- 97.069 069 dollar

Arhiivile on eraldatud keldrikor-
rusel ruum, kuhu on kogunenud | ja

juba 50-60 kastt arhiivimater-

EESTLASTE

Nelapdeval, 19. mail 1977 — Thursday, May 19, 1977,

_jale.
Gihtlasi selgus dr. E. Aruja arual-
dest, et 500 dollari suurune auhind

eesti’ alaelisel teemal ‘kirjutatud|

t66 eest jai vilja andmata osavor-

jate vaihesuse téttu. Auhind {ab |

piisima jargmiseks aastaks, Aka-
deémilise Kodu aruande kandis ¢t-

te esimees ‘T. Heinar ning selles!

selgus, et AK on pidanud 8 too-
koosolekut, 4 tutvumisdhtut,
noortedhtut, , mai yastuvatu ped

aidanud kaasa Tartu iilikosh
aaslapiieva axtuse korraldamise.

ele volte reaalseks muuta vanemate te loot fuse”

43 noort. lépetasid T.E.S. taienduskool

| Esmaspaeva fhhitul taitis vee-
kordselt T, E. S. Taienduskeoli

|

pere ERestt Maja suure saali, et)

piduliku sktusega saata eliu kuc-
enda klassi JOpetajaid. Suur saal
oli tais lastevanemaid, kiilalisi ja
kahe eesti kooli Opilasi. kellele
viimaseks koolipdevaks olid tihi-
- sed rommnid. | |

 Alstus avati kooli lipu sissetoo-
misega, mis ji akiuse ajaks opi-
laste @uvalve alaseks. Opilaspere
ja koosclijad Jaulsid koos lipu-
Jaulu. Lavale Kogunenud opHas-

3ore laulis kaks laulu L, Aruvalla j

juhatisel ja L. Norkeimi klaveri-
peatel, Sellejarg: Mia Tein huiges

hihikesé palvuse, deldes Taevaisa-|-

jie tinu.kaitsmise ja hoidmise
ecat sdlle aasta jooksui, mil lep-
sed on kasvanud’ bikemalks ja
saanud targemaks.

Oma avasonas kooljkomitee
esimees H. Lupp téi esile méé-
dunud dSppeaasia téi- ja tule.
musrikkust ning itfles, ef noo-
red‘ on erjti kiituse vadrilised

kana see on koolj 25. juuteli-

lend, kus on 43 l6petajat.
See on olnud viga tugeva ja tiht-
laste tasemega. Ta availdes loo-

ust, et moored jatikaksid oma|

tid T. EB. Keskkoolis. Niiiid, yoib
takikida kKeskkooli mindku vastu
suuram huvi,’ kuna Ja&biradkimi-
‘sed on dimes. vinmnaluse saami-
seks, mis anmab keskkooli Lopeta-
jafle tlikecti paaisemiseks Vaj2-
likke punite.

Ta nimetas ka, ef tna on too.

i erakordne siindmus, kuna A.
Kask on andnud terve rea hébe
dotlarend, mis tulevad ahtul valja-
Jagamisele opilasile, kes on oma
Klassis Silmapaistvad easts ‘keele
Kesutamisel, ,

ans, keolil. on tratiitsiooniks

pende opstajate ti6d markida,
kes on t66tanud 10 aastat v6i roh-

Toronto eesti ‘tdienduskoolis anti 18-le 5 Spilasete hoberabad sel-
le eest, e¢ nad Klassides alati eesti keelt kasutasid. Pildil kooli-.
juhataja H. Riindva andmas ile ,aurshasid’. Hoberahad anne-
tas dpilastele kinkimiseks Aleksander ask eesti noorte Opingu- -

te hindamiseks.

saanud ‘Opetajale Lydia
vald’fe kingiti stimboolseks tinu-
taheks koolikommee poolt laua-
blokk. |

Koolijuhataja H. Riindva oma
kones. yesties lastele loo Kaunist

jTattu linnast ja vanast mehest,

kes Gpetas neorl, aga Keda noo-
red tosiseli e1 votnud.:

Vaadeldes kooliaastat, titles ta,
et oleme sel ajal tublisti téota-
nud, aga drge seda suye jooksut
unustage, kiisige vanemailt lisa.

Suurem osa opilastest on teimud
oma kursuse viga hasti, - ainult
ménet on jidinud vélea, mis tu.
leb sivetoong kustutada ja siigi-

xem, Siis tinavu sell aja tiissel ‘ara Mmaksta, —mttidu. olen

ee oe
Uae es
ie arte
ar rae
aoe eee es i

=
i = ‘a,
ee te, . L, = a!
te ik 1h a = ramet
a! eat at 4."
Sgn ci une eicisceet nas
iF ah a aa a eee ee ee

Toronto eesti tiiienduskooti i kolm parimat iapetatai keeli 25. ju.
beliaasta lennus, Fildil vasakult Carl _ Haamer, Hillar Heine ja.

Vivian Birk.

Pato: J. Eredlis

\ _ Foto: d. Kreilis

Aru-k@ik kurvadl, ni vanemad kui aL

opetajad.

Ta titles. et opHaste hulgas on
pitiidiikke omakeele riakijaid kel-
lele Kingrtekse hobedollar. Opila-
sed Heiki Sulaste, Rita Lees, Lisa

heim, Erik Halling, Andres Loo-
Tits, Mari- Ann Kangsepp, Mark
Holmberg, Maimu Nommik, Paul
Pede, Kristina Sermat, Eve Te-
der, Monica Pint, Derek Paliandi,
Tiina Purnsahn, Hiller Heine ja

Carl Haamer said. autasuks ems-

keele pitlidliu ritkimise east pa-
rimaing oma klassides héberaha.
- Pésrdudes ldpatajate poole ta
istles, et piev mida mad on inuus
aasiat oodanud on tina ies.

{gat rahval on selliseid asju,
mis Kuuluvad selle rakvale ja

— nal on onnelikud, kui saavad
‘Sela amapira hoida ja viljele-
da.

Opetajad on Snnelikud, et. lapsed
on seda kuus aastat dppinud.

Meil. on tkeskkool, tulge slicisel

eesti. keskkooli tagasi, kui sclle
kord lopetate, siis see on  suur
kink eesti rahvale,

Jargnes l6putumnistuste andi
ne, Kus igale lopetajate olf kooli-
komitee poolt antud eestikeeine
raamat, igale kiftusega lépetajale
aga E. Abistamiskomitee poolt
veel teine raamat. Kodli lépetasid
Helen Auvaart, Vivian Birk (K-

| tusega), Karin Kistrat, Carl Haz-

ner (kiit.), Linda Halling ¢kiit. ),
Hillar Heine (kiit:), Vivian Holm-

j berg, Tuula Honp, Peter Ives,

Piret JOgeda, Miki Jogi (kit).
Hindrexk Kanne Michail Krabi,

| Giirg tk, ay

TRA ile. Cer brepadg [Ere ele yee lye gad TR PGE ep EMEC 1 ;

Kald, Tarmo Soots, Linda Nor-|lahtine kuna pole kindlat vastust

ve

ete tet te PPR

Lek AN DS AL

ss SS +e
: See

| Oksiknumbri bind 35 cont)

one h! hh a ‘
| , a
: Se ee a | nh rer ea ot 7
. . 1 at a 7 sap spcca "gl gens ares af eae .
ne rs ae: arate 124 eee PPL as
1 a et... . na
: ra ae et weno Pete “an :
hath : Se ae
SS cabarets Daas
: ut a i ., ah r
ns Ra _ a rt : = r
Re canis a balan c

T. &. RB. ER. .. .Kungla" tantsijad,, ‘kes esinesid méédunud nidalal toimunud maiballil. Esireas vasa-
kult Susan Suit, Susan Valvur, Linda Niitenberg, Kati Lindre, Maret Kapp, Katrin Kiitti, Elda
_ Kaéarman, Rita Valter, teises reas Mati Metsis, Peter Annus, Peeter Einola, Tit Vanaselja, Peter.
Mit, Arno Killaspea, Mark Teose ja Vello Ehvert.

Rahvatants iafe esinemisreis Euroopasse

Kuuajeline ringsoit lopeb esinemiseqa Nizzas

Maoned aastad tagast teostus Toronto. Eesti Rahvyatantsy Rithina , Kungla‘* esinenlisreis Eu-
 ‘Toopasse, mis histi Snnestus ja viis mitmesse cestlaste keskusse eesti rahvatantsukunsti, mida
»Kungla“ liikmed on aastaid viijelenud. Nitid on ¢es uus Euroopa-reis ja preegu toimuvad tilte-
dalt harjutused, et oma kava véimalikult ktipseks viimistleda. Kuna organisatsiooni vAlissekretar |
Agu Metsala on olnud tihenduses mitme maaga esinemiskohtade leidmisel ja. ringsdidu kava koos-
tamisel, siis annabki ta selétusi. eelseisva kava. koostamisest-ja siidummredest Seoses pika reisi-
va, mille toetamiseks on noored podrdunnd. cesth, onganisaisioonide poale, kuna Teis on Vagal
. tilakas je. noortele majandusiiiult raske, | . -

h. Metsala mainib, et Kava on
suures osas kindiaks lazjunenud,
Mminest ‘kohast on veel vastused
tukmata. Soit Euroopasse — toi-
mud individuaalselt, aga reedel
17, juunit peavad kéik Stokholmis

| hariutuseks koos olema, sest 18.

wo on esimene esinemine

Stokhalmis. Méni péev hiljem,
| 22. juni} on esinemine Metsako-

Cs,
Metsallcodus on ‘ka nidalapikku-

he rahvatantsulaager, kus ,iGung-
| la" rahvatantsijad Spetavad eesti

fanisijaile Rootsis vahemtuntud
Tahvatantse. - |
Seda voib juba leatnd asas
vetta. -kui esimest kontakti
jargmisteks § Wlemaailmseiks
Eesti Paevadeks ettevalmtisia-
- Miged.

GBteboreis on esinemine vee]

Saad, ikuigi on sealse organi-{

Satsiconi poole mitratud. Sealt
aga aheb soit rahe Wage] Aalen

Volkswagen bussiga .lGunesse.

Kuna tantsijad kods juhataja}

Toomas: Metsala ja pillimehe Al-
lan Litkiga on kolku 18, sits kaks
d-isimelist VW-bussi on taiesti
sobivad, Nad loodavad saada ka
Gesti lipu, et selle tagaaknale
Paigutamisega, néidata sditiate
Kuuluvust. Reisijuhi kohustused
on Tit Vanaseljal.

Kuigi sGidetakse dabi Taani
Pole seal esinemisi ebteniihtud.
saciaal ¢ on aga mitu esinemist.

KS SehGnaus Eesti sojainvalli-
die kodus ja teine Miinsteris.

Kolmas- on saksa publikule |.

Kolnis, kus see on paigutatud |

_ lhe turismibiiroo programmi.

Viimene esinemine, mis prae-/

Bl Juba kindel, on osavétt prant-
suse rahvakunsti pidustusel Niz-
ZaS juulj keskpaigu enne ringsdi-.
du i6ppu. Samal ajal’ toimuvad

seal ‘ka rabvusvahelised ultuuri-
phevad ja konverents. Mavas On
vila kink Nizza linnapeale, mil-
leks on eesti SMekapp. Sellesse on
sisse poletatud plihendus ja sel-
legs avaldayad ,Kungla" tantsi-
jad linnapeale tamu vastuydtu.
east. Kuna ollekapp on juba ke-
suiamisel ‘tantsupGimikus, sis
kava vaadates saab lmmapea tead-
likuks selle kesutaumisvéimalu-
Seat.
Nita oi saadud Ikutse ka
 Cannes’isse - rahvusyahelisele

pidustusele esinemiseks, uid’

Foto: Vaba Eestlane

sent pole veel »setgunud kas se-
- da saab sokinplnanign kohan-
daria.

Kokku: kestab iringson, 16. juu--
nist 16. juullini. Siis Jaivad m0o-
ned edasi Euroopaga itutvuma,
teised kel ¢60koht, tulevad Kans
dasse tagasi.

Nagu A. Metsala litleb, on. Ea-
vas kolm eripéimikut, miltlised
on keostanud Tioomas Metsalla,
kella oskused sel alal on olnud

kérgelt hinnatud. Tantsujuhtideks

(Jarg-lk, 4).

KGB avastas salatrikiko) ia

Narva Jaanilinnas

STOKHOLM (EPL) —

Narva. fie Venemaa-poolgel kaldal asuvas

Jaanlinnas, vene nimega Ivangorodis, mis nid administratilyselt
kuulub Leningradi oblasil ja on Jahutatud Hestist, paljastas KGE |

KGB ja miilits tungisid 21. mart-
sil hoonesse, kus trikikeda peitus
ja vahistasid tritkikejas téétavad
baptistide pOrandasluse kirjastuse.
Kristianini kaastdGlised. Need olid
Ovan Liven ja ded Ludmilla ja La-

|rissa Zaitsevid.

Koik kolm toimetat: Kingissepa
(omaaegne Jamburg) vanglasse.
Maja eestlasest omanik David
Koop jaeti esialgul koduaresti, kuid
ka tema viidi hiljem dra.

KGB pead jabti salajastele
triikikedadele kogu N. Liidu cla-
‘tuses,

Sageli on tegemist kristlike | sala-
itiikikodadega, kuna ametivoimud
legaalselt ei anna vOimalusi trikis-
te vajadust rahuldada. Nii ayasta-
ti 1974 Latis Ligatnes tritkikoda,
kus konfiskeeriti 16. 000 Juba valmis
triikitud piiblit..

Kune esmaspdev, 23, mai on. Kanadas il.
dine piiha (Victoria Day), siis ilmub tule-
val nadalal iiks ,Vaba Eesitase” number,
mis kannab neljapdeva, 26. mai kuupdeva.

wWaba Eestlase”

~ErsTT TLL: Ea Se Le
a eo oot ® . . .

toimetus j Ia talitus

& usklikud, kes legaalsusega ei

salajase triikikoja, kus baptistid triikkisid usnlist kirjavara.

Tritkikojas tGGtanud 5 naist ja 2.
meest said karistadakuni nelja-.
aastase vangistusega. 1975 aga tea-
tati, et naised on amnesteeritud ja
vabastatud Rahvusvahelise -Naiste
Aasta puhul. Mehed aga istuvad. :
edasi.

Noudmine pitbli, Uue Testamen-
di jt. vaimulike raamatute jérele
on N. Liida usklikkonnas suur ja_
ametlikult registreerimata baptism

taha sattuda’ tiieliki sdituvusse
ateistlikust riigivOimust —

on korduvalt riskeerinud katsete-

ga trikkida piihakirja oma kéel._
See on aga WN. Liidus raske kuri-
iegu.

Latis paljastatud Ligatne-triki-
koda jéudis tegutseda kolm aastat
enne kui KGB selle jalile. sattus.
Nii jouti triikkida tuhandeid pilh-
leid ja muud -usulist. kirjandust,
Kui kaus j6udis.. teguiseda: sala-
triikikoda. Narva 36e dares, e1 ole
teada. Sealt olevat leitud 3,5 tonni
triikipaberit. | |
 “Kuigt N. Lilt on Kirjutanud alla.
Helsingi deklaratsiconile, peavad  .

‘celle maa kristlased piiblite ja.

muu usulise kirjanduse hankimisel

riskeerima arreteerimistega ja pi-

kaaegsete vangla- ja Sunnitoolaag-
ri-karistustege, : . |