Peetri koguduse  piiha-

paevakool ja leerieelsete

klass alustavad tegevust
22. septembril 1985

Rdédmustaval kombel on viimase
ahe aasta jooksul osavéit ptihapde-

vakooli klassidest tunduvalt suure-

nenud ja nij loodame ka kdesoleva
siigise hooaja aiguseks elavat osavot-
tu. Piihapdevakooli dpetajad eesot-

sas juhataja Maimu Kaéarmann’iga -

on meeleldi valmis.vastu vétma ka
paris vdikesi lapsi, alates 3-aastaste-

ga. Erilist rohku pannakse lauludpe- © au, 4. Fg
tusele, kus Margit Viia on laste poolt . guess? © ogee

viga armastatud juhataja. |

Gleme nainud, kuidas lastele mee!-
dib kokku tulla. Noorte talendid ker-
kivad esil-e, kui valmistatakse jallegi
joulukaarte, sel aastal juba iile 200,
rida kasutatakse vanadele jouluter-
vituste koju katteviimiseks.

Loodame vaid, et Jaslevanemad,
kui raskena see ka ej tunduks, siiski
pingutavad, et tuualapsi pGhapdeva-
kooli, kus saades kristlikku kasva-
tust emakeeles, lapsed kasvavad
kokku omavahel lahedasteks elu-
aegseteks sOpradeks, sirgudes uhky-
_ seks oma vanemaile ning auks me
 prahvusgrupile. -

‘Leerigelsete klasside Gpetus on
endiselt vilunud kdtes Inge Tork’i
juhtimisel..

- Leer algab 27. oktoobril jumala-—

teenistusega kel! 11 hommikul, ka-
hes grupis: ingliskeelne ja eestikee!}-
ne. Registreerida Opetajatele vot
kantseleis!

EH,

GCLALAAITHAUDEAAUUUAAAAUAA NNN 0001 ASTSSASNOGESSOO0S NCATE UOTE |

Eesti Sihtkapital. Kanadas
Annetused, testamendi-parandused ja
- mdlestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma ann¢tused noortele ja

tdistele eesti organisatsioonidele

Eesti Sthtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungl saa-
miseks, —- Eesti Maja, 958 Broad-
ylew Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
JUNTA LL AAAONAENETATOCTPTELUREREER AERC HEU EAOTUSRCUCAALUAB

| Lasteaias
64 kasvandikku

Laupdeval aigas lasteaias siigis-
semester. Esmakordselt kasutatud

eelregistreerimisel vodeti vastu 19 -

sooviavaldust, Avamispéeval oli
tulnud lasteaeda 64 kasvandikku,
neist 18 esmakordselt.

Oppetéd lasteaias toimub viies
kiassis ja thes eriklassis, kus on
kasvandikud, kelle eesti keele os-
kus on puudulik. Esimene kiass
jaguneb kaheks paralleelklassiks,
kus kasvatajateks tihes paraileel-
klassis Merike Marten ja Tiina Hue
bel ning feises Pia Pihl! ning Silvia
Vaikla. Teises klassis on kasvata-
. jateks Silvi Verder ning Leena Ro-
aenberg, kolmandas kiassis Linda
Kukk ning Silvi Matsea j@ neljandas
ning viiendas klassis Tiju’ Kajak
ning Helve Reppo. Eriklassis on
| kasvatajaks Ingrid Jirman. Lautu-
kiassis on lauluopetajateks Evi Val-
ge ja Linda Norheim ning ,,Toodtoas'"
(tod¢ktassis) on kasvatajateks Reet
Medri ja Sirje Saumets.

Lasteaia juhatajaks on Helle
_Arro, Teda abistavad Merike Mar-
ten ja Silvi Verder. Juhataja ener-
eili sel ja sihikindlal juhtimisel on
lasteaia Gppevahendite hulk pide-
valt suurenenud, Varem valminud
lasteraamatu, ,,. Kolm vaikest siga‘,
hea edu julgustas sellele lisaks ka
helilinti valmistama, mis niitid val-
minud ja mida saab edukalt kasu-
fada emakeele Opetamisel eriti
eriklassis.

Lasteaed todtab igal laupdeval
Eesti Majas kella 9.30 — 12.30 -ni.
 Oppemaks tthelt lepselt $90.00, ka-
helt $135.00, 7
|

vl Eesti Metsamarei kursusesi osavotjaid Kotkajirvel. Ees vasakult |

— skm. Jaan Lepp (kursuse juhi}, agdr. Siri Lepp Hektor), skm, Egbert
Runge (tektor), ngdr. Anne-Mai Kaunismaa (lekior), nskm. Mikk Jogi,

—gdr. Anne Orunuk, Toomas. Kald, ogdr. Ellen Valter, nskm. Jiirj

Laansoc, Monika Kask. 2. reas —. ngdr. Linda Roosipuu, Doug

-Cunnington (lektor}, ngdr. Ingrid Kitt, nskm. Pearu Tamm, Kadri

Koop, Maimu Nommik, skm. Peeter Kallaste (kursuse kordinaatory,
nskm, Kaare! Truuvert, nskm. Endel Melfi, Lydia VanderVeen, nskm.

. Ilmar Kitt, nskm. Rein Pajo, nskm. enn | Kurvits Ja Orma Maw

{iektor}. | _
_. Vihmas algas.
_paikeses loppes... .

Skautjuhtide Metsamargi kursus

almest, 1
.Sakala vanem Lembitu oli esimene

ja Pearu Tamm;

-Kotkajarvel -

Augusti kuu viimasel nadalal toi-
mus Kotkajarvei Vi Eesti Metsa-
margi kursus, Laager algas vikma-

se ilmaga, ning valjaarvatud kahel

pealelijunal, sadas iga paéev, kuid

lopetusel paistis tags odike sinitae- -

Ya.

Metsamark ehk Gilweli kursus an
skautjuhtide kérgeim treeninguline

aste, mis on jaotatud kolme etappi— —

nimelt ioengute sari,mis peeti aasta-
tei 1989 ja 1984, laager mis toimus,ja
praktiline rakendus skautlikus tods
ecloleval talvel; Laagrist olid digus-
latud osa vGtma kuni 39 skaut-/gaid-
juhti, kes lGpetasid loengute sarja,
kuid osai ef olnud véimalik leagri
ireeningust cosa votta. |
Laager jagunes kolme salka; ni-
meéit,skaudialal ,,.Kao" salk koossei-
sus Kadri Koop, Mikk Jégi, Toomas
Kald, Kaarel Truuvert, Anne Orunuk
,Oravate’ salk
koosseisus Rein Pajo, Ingrid Kitt,

Maimu Nommik, Ellen Valter, Endel.

Meil ja Ilmar Kiitt. Hunduala liikmed

Henn Kurvits, Monika Kask, Linda
Roosipuu ja furi Laansoo moodusta-
sid ,,Podra‘
traditsioonilised salkade nimed, mis
esmakordselt kasutati [V Eesti Meti-
samérei kursusel, mis tolmus 1973.

~~ aastal Kotkailarvel,

_Seekordne laagri juhtkond oli eriti

tugevalt esindatud vdimeliste juhti-

dega. Miarkimisvadrne oli see, et
laagrijuhi digustega viibis laagris
neli juhti, nimelt skm. Peeter Kal-

laste, Orma Maw, Doug Cunnington

ja skm. Jaan Lepp, viimane oli ka
kursuse juht: Harilikult on laagris
ainult iiks juht selliste digustega. Juh-
tidena viibisid veel alaliselt laagris

‘skra. Egbert Runge, skm. Siver Kask,

Negdr Anne-Mai Kaunismaa ja ngdr
Silrl Pikkov, skm. Andres Taul,.-ngdr

Tita Kiitt ja edr Ene Liidig. Heameel
on markida, et ert lektorid kiilastasid

laagrit paeval, kui oli nende etie-
kanded,. mille jarele nad siirdusid
taas linna ja tédle tagasi.

KULAKIIK

Laager oli korraldatud Kanade |

peakorteri poolt kindlaks mddratud
eeskirjade kohaselt.. |

Nii anti kursusele 5-1/2 tundi iihe
enitusprojekti libiviimiseks. Kursus
valis oma projektiks eesti kiilakiige,
mis. pjistitati thise nou ja jouga
Uudismaale, Kiik ehitati metsama-

wy 'koosolekuga 21. sept. ke!i10:00 hom-

salga, Salga nimed on

terjalist, ning sect Kokku nddridega,
Oigeaegselt valminud kiik otsustati

piisti jatta kuni Malevate n5updeva-

deni, milla} kiik lammutatakse.
feise suuririiusena toimus metsa-
matk., Kahjuks oli juba lGunast sada-
ma hakanud ning pealeléunal, kui
salgad pidid asuma matkale,sadas
rasket ja tihedat vihma, Kava koha-
salt voeti OGbimiseks kaasa plastikat,
millest ehitati tuulevarjud. Vdimalus

telki kasutada — sellest loobuti. Mat-

ka rada viis matkaiad kahele eri tee-
le, mis Ohtukstihtusid kaunil neemel
Koprajarvel. Vihm vaibus jaérgmisel
hommikul, ning salgad saabusid ta-
gasi jaagrisse lGunaks.

Kaik keetsid oma toidu laagris,

milleks niistitati neli kogki — kolm’

kursusest osavétjatele, ning neljas

laggri juhtkonnale. Nendest kéoki-
dest kuiunes ka salkade omad ,,met-'

sakodud", kus sis arutati iilesandeid
kui kirjutati logiraamatud. Vihmase
ilma iGttu kasutati viimaseks Jarve-

iarat.

50 a, AJALUGU

Eestlaste Metsamargi kursuse tava

daheb tagasi 50 aastat, siis kui mele

esimesed skautjuhid vGisid osa-Lon-
doni lahedal Gilwel-pargis korralda-
tud kursustest. Need juhid, kes szid
seal oma treeningu, tid juhtide val-

jadppe mdtte koju, millest ka arenes

soov.oma Metsamargi kursuse kor:
raldamiseks.,
koos laagrijuhi digusiega skm. H.
Michelsonile, Séja téttu litkkus laag-
rite korraldus aastatele 1948, 1950 ja
1951. Peale pikka vaheaega avanes

voimalus Kanada peakorteri kaudu

korraldada Metsamargi kursust Kot-

-kajarve] 1973, kus laagri juhiks oli

skm, Peeter Kailaste. 1976 toimus
teine kursus skm.Jaan Lepa juhtimi-
sel, ning niitid iile aastate, eestlaste
kuues kursus. |
Eelcleva!l jiiripdeval loodavad ta-
navuse laagri l6petajaid saada Met-

samargi tunnused — skautidel kaela-
-ratik ja Gilwelli , kondia",
didel kuldne néel kirvega puuhalus,

Ning gai-

»MEIE ELU" asutas Eesti dhiskond

Ses.

Rajaleidjate lipkond
alustab
sisetegevusperioodi

Kus on eales eesti tiitreid
laias ilmas elamas, |
kes ei karda orjakiitkeid,
vaba laul ke! kdlamas:

kogunegem kGikjal tihte!
: Marie Under
Rajaleidjate gaidlipkond alustah
sisetegevusperioodi piduliku ava-

mikul Peetri kiriku al! saalis. Vane-
mad on avakoosclekule kutsutud ja

Vaga teretulnud, et oleks véimalik

iihiselt méningaid probleeme lahep-
dada. Peale avamise. suunduvad tik.

m= susectoma esimesi koondusi pidama.

T.E. 5, , Lastesia a, klass kazvotojate Leena Rosenberg’ ja Silvi Ver-

der'iga.

Foto — Haamer

Samas toimub uute hellakeste, gaidi.
de ja vanemgaidide vastuvétmine.
Gaidius ja skautlus on eestluse taj-
melavaks, Téds ja mingus pannakse
alus, .armastus selie maa vastu, kys
on meie juured. Loodame; et on roh-

kesti lijtujaid gaidliku soprusringiga, ’

Informatsiooniks ja klisimusteks he.
listada: Ingrid Kiitt 927-7790, Sirje

Jarvel 225-4590, Tiia Kitt 889. 1063.

URAJALEIDJAD™

‘reskaudid on ,,sdjasGitjad",

See saadi 1935. aastal ..

ja seisab eesti ihiskonna tesnistu-

NELJAPAEVAL, 19. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 18

Lembitu taiendab
— malevat
KUTSUTAKSE UUSI POISSE JA

NOORMEHI SKAUTIDE
RIDADESSE

Skautiuse uue tegevus-aasta alpgul
kutsub eesti skautiiksus Lembit Ma-
ley Torontos eesti poisse ja noormehi

_ skautide ridadesse. Skautlusele tuleb

pithendada iga! talveperioodi nada-

‘jal kaks tundi. Selle! aja jooksul an-
nab skautlus rahkem teadmis! ja koge-

musi kui kaks koolitundi voi kaks tund;
mangu- voi spordivaljakul. Skautlu-
se kaudu on vdimalik majanduslike
soodustustega osa vétta laagritest,
jamboreedest ja valismaa-reisudest.
Intormatsigon ja registreerimine:
499-2060, 221-9739, 225-7173, 766-
5107.

Skautiiksus Lembitu Malev on va-

nim eesti skautide tiksus Ameerika -

mandril ja alustab tdnavu_ siigisel
oma 36. tegevusaastat. Méddunud
aastate kestel on Lembitu Malevast
oma alguse saanud Toronto eesti
skautiksused: Kalevi lipkond, Vii-
kingi linkond, Raudhabemete vana-
de skautide pere, siis Viru, Saare ja
Vikingi lippkonnad. Mitmesugustel
pohjustel on mGned- neist tegevuse

— lépetanud, vana Lembitu jatkab aga

endise vahvusega. Selle! vahvusel on

‘ka mitmesuguseid pohjuseid — tks

olulisem neist tuleb kinalasti iiksuge

digemini. nimikangelasest,

eesti rahvuslik juht, kes koiki olusic

trotsides jai kuni lapuni Eesti vaba-

- duse aatele truuks. Sedasama vaimu

kannavad edasi Lembitu poisid ia
iiksuse juhtkond.

Lembitu Maleva‘skaudikoduks on
Peetri kiriku ruumid, kus noolepoi-
sid ja skaudid kadivad koos iga lau-
paeva hommikul. Seal toimuvad ka
iiksuse pidulikud siindmused. Vane-
mad liikmed — vendurskaudid, va-
nemskaudid ja meeésteiiksus ,, Lembi-
tu lelled'' mairavad ise oma kogu-

‘nemiste ajad ja kohad.
Kasvatusliku tegevuse korval on -

skautius ikkagi mang ja selle mingu
kohased on ka alliiksuste nimetused.
Hundud — ,,noolepoisid” ej ole veel
,solamehed™, nemad alles harjute-
vad, Sealt iilesyoole on aga Lembitu
Malevas kindlad ,,vaeliksused“ —
metsaskaudic on ,,ammukitia’’, m
ven:
durskaudid — ,. méégamehed" ja va-
nemskaudid — ,,nuiamehed. Isade ja
vanade skautide uksus kannab

_ ,,Lembitu lellede“ nimetust. Lell on
Viru ja Tartu murdes isa vend; isale -
jdrgmine lahem sugulane poisile. .

Lelled on nii sills poiste head abi-
mehed. Lembitu Maleva pidulik ava-
koondus on Peetri kiriku saalides

‘laupdeval, 28. septembril.

Gaidide suvelaagrid

Toronto kahe gaidlipkonna suve-
laagrid toimusid 17 - 24. august Kot-
kajarvel, Kuigi laagrid toimusid tihel
ajal, olid nad erinevatel laagrivalja-
kutel, et anda véimalust tegutseda
lipkonna ulatuses, kus tiidrukud said
tihteteist ja oma juhte paremini tund-
ma Oppida. Osavotjaid oli suhteliselt
vahe aga lobu olf laiali. Vaike-laager
voimaldab ka programmis kasutada
legevust, mida suurlaagris ei saa

praktiliselt l&bi viia.
_,,Rajaleidjate" laagri nimeks oi |

,Ule-elamise" laager ja laagrimargil
oli ..?. Kul kiisisin ,,.Miks?", siis

sain vastuseks, et teemaksonmetsas |

sdilimine ja ei oldud alul kindlad, kas
elavad nadala file oma toidutegemise
voimetega! Nadala jooksul koik sdé-

gid tehti valjas tule peal ja nadala-

lopuks olid koik elus ja terved. Opiti
metsatarkust, kanuu kasutamist, val-
mistati sdilimispaun, iga tiidruk tegi
omale paar pastlaid, kaidi matka-
mas, ujumas ja meelelahutuseks kai-
di purje-lauaga sditmas. Ei puudu-
nud ka laulud ja lO6kked, Laagrijuhiks
oli ngdr. Ingrid Kitt.

«Péhjala Tiitarde” laagrinimeks’ [
oli, ALOHA” ja laagrijuht oli ngadr.
Silvia. Birk-Terts. Kujutati ette, et

laagri asukohaks oli soe Havai saar
ja Ghtul telgis olles tundus, et tuu-
lekohin oli palmipuudes ja mitte
Muskoka miandides. Laagrimargil
viike -kuusekaébi muutus andekali
ananassiks. Tegevusse kuulusid: ve-
telmang, kanuu soit, vibu laskmine,
vorkpalli mang, kalavorgu tegemine

ja kalapiiik (mitte vorguga!). Kaidi

matkamas, Opiti koidiseid kasutama
laagri ehituste juures, valmistati t6r-
vikuid ja kaela havaiparaseic
wJeisid', Uheskoos ,,Rajaleidjate"
tiidrukutega tehti metsamangu ja
kdidi kilas Metsatilikoolil filme vaa-
tamas. LOpuldke oli tthine, kus tiidru-
kud kandsid ette andekaid naliu ja
toredaid Jaule, =

Laagrid lippesid laupdeva hommi-
kupoole! ja tiidrukute nagudest oli

naha, et jdid laagriga rahule. Lah-

kuti veel paremate sGpradena kui
laagrisse saabudes. Linna. viidi ka
ilusaid laagri-malestusi ja uut metsa-
tarkust.

_ ANNE-MAI KAUNISMAA,
EGMK, juht

.Meie Elu'' nr. 38 (1855) 1985

«Eesti Touch Football’ “ - meeskond. “Fes, ‘vasakult — - Toomas Trei

Erik! Reitav, Andres Arget, Jaan Lee, Tim Ganuck, Peeter Hannus.
Taga — Elmar Kajak, Lembit Nielander, Rein Lee, Aldo Elb, Peeter
Toome, Bob Archembault, Mati Lehesalu, Robert Kimsto. (Pildilt
puuduvad — Peeler Arget, Jaa Jarve, Keith Hovie). Foto — H. Raigna

Eestlaste 18-nes spordiala

Juubeliv

-Oppealal.
meeskond asutati 1978. a. Torontos

,,rouch Football“

Besti ameerikatutbilise ,,Touch
Football'i“ jalgpallimeeskonna
Savona Satans't* esimene viist-
lus sel hooajal peeti laupdeval 7.
septembril Wexford College Insti-
tute spordivaljakul, kus nende vas-
taseks oli,,Titans‘i meeskond, ke-
da nad voitsid 54:28. Eestlased juba
maingu alguses asusid juhtima ja
‘Opetasid esimese poolaja eduga
38:14,

Meeskonna kapteniteks olid va-
heldumisi Toomas Trei, Peeter Han-

nus ja Peeter Toome. Voistlus peeti

Metro Toronto Touch Football B
Last Liigza seerias, mis on paremuselt
kolmas liiga Metro Torontos. Esime-

e- neon AA ja teine A liiga. Uldse on

selles spordialas Metro ‘Torontos
Kiimme liigat.-

MEESKONNAS 17 LIIGET

Touch Football" on vaga levine-
nud Kanada giimnaasiumides, kus
seda Opetatakse kehalise kasvatuse
Kesli ,,Savona Satans’i"

eestl noormeeste poolt, kes seda oma

koolides olid Oppinud ja nende mees-
kondades voidelnud. Nende sihiks

oli jatkata sellelaadilise spordi vilijele-

mist eesti uhiskonnas, mida nad on
teinud vahetpidamata, vdisteldes
asutamisest alates. Momendil on
nende meeskond 17-liikmeline, kel-
ledest kolm on kanadalased, Asuta-
jatest liikmetest mangivad veel Pee-
ter Toome, Jaan ja Rein Lee d. Mees-
konna manedZeriks on Rein Lee. Igal
aastal on neil oma liigas ettendhtud
iheksa véistlust, mis algavad sep-
tembri aigul ja l6pevad novembris.
Peale liigavdistluste loppu toimub
kOlkide liigade tihine turniir, kus neil

~ tuleb veel vdistelda kolm korda.

SARNANEB AMEERIKA
JALGPALLILE

Voislluste tulemused avaldatakse

ka Toronto suuriehtede ,, scoreboard’.

is nimetuse all .,"Touchball'’. Véist-
lusvaliakul véistleb meeskonnas!
korraga 6 meest. Ming uldiselt sar-
naneb ameerika jalgpallile ja tnelise
rugby ic, kusjuures koige suurem erl-
nevus seisab selles, et vaslasmadnei-
jaid ei tohi pikali thmmata ega tou-
gata. See on asendalud kerge pundu-
lamisega, mis peab toimuma kahe
kdega korraga., Sellepirast e) esine
nendel ydistluslel juhtumeid, kus
vOistlejad riisclevad ja endid tiksteise
olsa hunnikusse viskavad. Minel-
takse ima kiivriteta ja voistlusritded
ei ole patjadega vateeritud. Seetattu

Gn see mang ohutu. Ka on seal voi-

malus mingijaid tihiipeale vaheta-
da, kus kdik kuus vodistlejal lahkuvad

ja nende asemele tulevad wued puha-

nud mingijad.

JUBA KAHEKSA AASTAT

Meeskonna nime esimene sdna
woiavona’ on tihe Long Branch’i poh-
jatipus oleva tanava (Savona Drive]
nimetus, kus sel ajal meeskonna asu-
tamise mGtte algalaja elas, dramine
gona on valitud Kanada kombe jargi.
Nende treeningud loimuvad kevadel
ja suvel, Siigisel peetakse vdistlused,
mis k6ik {oimuvad Melro-'Torontos.
Selle spordiala vGisllevad liigad on
toetatud -ka Kanada suurfirmade
poolt, |

. ouch Football’ on 14-nes spor-
diala,mida méie sportlased Kanadas
harrastavad. Nende meeskond on
aga liks tagasihoidlikumuid, sest ega
nad muidu ei oleks saanud tegutseda
kaheksa aastalilma ct nendest va-

rem oleks midagi kuuldud.

HARALD RAIGNA

KKALEV!

VORKPALL! KLUBI

alustab tegevusaastat noortele 13 ja vanemad.
esmaspaeval, 23. septembril keall:7 3
Kent Senior Public School'is, Dufferin-Bloor nurgal.

Lisainformatsiooniks helistage 233-6482. @ Kdik teratutnud.

Sia |

@® Balti Tribunalist Kopenhaagenis ia

Vabadusristlemisest | Ldadnemerel
vottis osa koos teiste aktiivsete eesti
noortega ka Tamara Jegdrov Belsiast.
kelle onu oli Eestis tuntud talvemaas-
tike maalija Andrei Jegorov. Vestel-
des .,Teataja esindajaga, ta iitles
muuhulgas, et oli imporeeritud eest-

laste koostddst: ,,Belgias rddgitakse
ikka vahel veel ,,roots! tiilidest.' Aj-

nult tihi jutt, mida niiiid isiklikull
vdisin kogeda. Sain vabadusristlemi-
sest osavdtuks poole stipendium:
Eesti Rahvusnéukogult ja teise poole
REE-It, Magasin Stockholmis esime-

sed bid Kipparite juures, Helsingis

Juhtis aga mele aktsigoni labi linna
AIO Horm.’

ki uuleluskoe

»Meie Elu" n

Bernard Ke
1910 = Vana:
eomandas k
FPoeglaste Gi
tas Farlu wlik
diga 1998.2. {
filosoofin, ra
jdrel iihikooli
pendiaadina {
annete tart
1943-44 ka ,,V
maturgiks. R
todlisena Kar
lades 1950.a. ¢
1951.0. Eesti
vi, On olnud
ja legelikuks
Kir]. Kooper:
toriks tangse

Oli Tartus
rusrinei,,Arb
nimeandja,
nud 16 esmatk
télpet ja vi
1966.0. isegi i
16 romaani,
koguleost jn
poolt iseseis
toimelaluna,
milmekditeli
Maa", ,,Unt
»Eesli talu’,
hujad* ja f
sbesti = kirj
»Haitsmeme
»Koaltlinn Ve
kavas seisah
teosl, nende
paguluses" I
jn.

ARENGU FIk
TEEKOND
Qima aren
vasta jooksult
wija Katirpu
ldngad an eb
leist karva ku
(ab ka, etilem
guise saanmud

~ pislsed taimus

realise April
kirjas . Kova
veoh 5 aasliks

jargnes trae
tide ajastu, eti
acgsele balla
jlthedases $01
1940/41 stind!
kaga viirsid mi
pohja. Ainult
mara kajastus
ouusse’ (1945
55 hakkas ku
mele joudnull
miaailme labac
vorrelda yrtitie
hemikus 1955-0

sc kogunes su
selt lugejani |
»Minu nos,”
,oeplembur'
(1966), ,, Puuel
(1969), .,Alliki
— see on juba
vastu vaalah.
usullemine.

VIIS JUUBEL!

— Sulle {ul
Sinu visimutu §
Fsoni hinnang|
aastal korraga
On see nil? .

— Koige su
gi vusiu juub
peab selie tege
jandusliku clu
puutuvall — |
nud pihapiiey
sept. 1910, fi
kuulnud, olev:
kest ja kuud k
Glema hea ma
kill sisse kasve
nud alati tege
mendasteluan

1
-

( East Yor