Mele Eu’ ar. 3 (1668) 1982 -NELIAPAEVAL, 21, JAANUARIL ~ THURSDAY, JANUARY 21.

a pee Ci rr Qi |. a Pe bn 2)

IMEARST DZHUUNA

anadest
nud ra-

Ae ee

on. mei]

eng on

Plavale
» Kana:

ud Sa-

Bic S8a-.
aid on
eele ja
lijatele

LOOmL-

d sega

ad pai-
pracgu
'koon-

tu¥SUS

estesse

de too.

aktliv-
on Ott.

aot: To. .
ja Ha- -

madilm
d° eesti
nise ja
s koor-
id. sihi-
ekkinud.
2estlas-
iskond-
‘tmeke-

de pe- -

jooksul -
Mm ajajar-

SSEVUSE .

s tehti"

me potent: °

‘st val.
otsin-

pd Ees- —

Bt vaba
nisilda-
: mabde

ajajar-

estlaste

muleyot- .

B oleme
lid. Va-

conide .

Wtatisti-

i vane-

la tutle-
| Koike
Bkus on
att ja

semine |

1; Seda
nendu-

Fae yade |
endami-. .

ohkem
ooratas:

endrik

BEKAK

ehemalt
Pnistliku
shvastik

simeste
KuuCI ta
Simude

ustega
ulti ela-

camaad

at laial-

Idamine’
yi rah- |

BeScisvus.
tervitas
alt pas-

.Wehr-

umisest |

altumi-

pKKOnna

aS
hiivides

hikomna

lth phir-
ta vatja
, ja st
eranda-
BxXohtade
s suhtes

ik ry

-— Fe eee aay lel pl coer Cato sae Bee Tay OTT :
oo Fis Pr ey J ete ED Peele! ke Ae ate eed ae ep Fis a “ity
= = a - a a - ee . a 7 7 . ms

8 “So 2 ar = ra —_
; . Ao ee: ote ier _o8 aT i ea
wo oedtee 1

Se

—40— 2

SET Toe se

glee tal J oe hr Pos ere re ee ee TO :
. . = — : _ 8 ys, =... orl *
1

~ Mélestuskilde odavatest raamatue”
nédalatest Eest iseseisvuse aastail

Eesti iseseisvuse viimastel aastail,
suuresti ka Raamatu Aasta méjul,
ilmus rohkesti.uusi ilukirfanduslik-

_ke ja ka teisi tritkiseid. Seda tfi-

vustasid. suuresti ka kirjanduslikud
voistlused, eriti ka K/U ,Looduse"
ja teiste poolt vérdlemisi suurte ra-
‘haliste auhindade etguiusel, Auhin-

- hatud teosed levisid rohkestl, eriti
‘raamatukuul _ (novembris) fa joulu-

de eel,

Vaga paljuid varematel aegadel ih
“Taunud vaartteoseid jaid kirjastus-.

ie ja raamatukaupluste riiulitele, se

da Juba aastaid dige mitmeid.

het Kirjastusel ilmunud teoseid. la-
dudes,

Goethe Faust, V. Reimani Eesti kul
tuur, Bergmeni »Napoleon’’ ja pal-
Jui teisi.

Midagi tull.ette yatta, et raamatu-
fe suuri ‘itagavarasid realiseerida.
Favaline reklaam ja ‘uulutused

, enam palju. ei, méjunud.

wrostimehe" péajuht Jaan Tonis
son oli 1930-dail aastail tihedamini

Nédalakroontke
- {Algus esiktiljal) _

‘Leonid: Brezhnev peaks iulema kok-

ku omavaheliseks néupidamiseks ija

leidma lahenduse Poola probleemi-
le, mis oleks vastuvGetay kéigile. -

+ Poolas on hakatud pehmendama

séjaseadust ja. valismaa teadete-

-agentuuridele on véimaldatud saata
- teateid, mis on tsensuuri poolt luba-
_. tud. ‘Telefonikéned sisemaal on ran-
- genlt kontrollitavad,. et neid ei saaks

kasutada ‘valitsusvasiasé propagan-
da levitamiseks,. Sojaseadusele vas-
tupanu organiseerimine likvideerit!
sellega, et igasugune telefonikonede
pidamine Jdpetati. Niitid on se Iuba-

tud piiratud ulatuses. Kone katkes- .

‘tatakse otsekohe kui seiles ‘On Wit
dagi valitsusevastast,

% Poola kommunistlik: partel hak-
kab puhastama oma ridu. Valja hel-
detakse koik, kes’ ei ole oma siida-
mega : ckommunistliku Gpetuse. pool-

‘dajad; laisad ja ‘et voitle, teisitimot-
lejate vastu. Uks partei Sekretarie ©

dest arvab, et see-on valus, ,kuid tu-
leb sliski rangelt labi vila".

tr N. ‘Liidu poolt sépatakee Kaiki
raadiojaamu, mis saadavad poola- ja
venekeelseid sénumeid, Arvatakse,
et see laheb N. Liidule kolm. korda.

_ kallimaks kui laane jaamadele nen:
_de sdnumite saatmine, USA. valitsus

on avaldanud selle kohta  protesti
Mioskvas, millele seal seni tihelepa-
nu pole pddratud. .

jy Simcoe jarve d4arsete strvemajade.
comanitkud on hacdas uute. elanikega

. keda-tuleb sinna suurel arvul Toron-

tost. Nendeks on Toronto t6dtatéd-

 lised ja linna hoolealused, kelle}

olnud véimalust elukohta leida

' rontos. Elamike arv seal on. kasva-

nud 33% viimase kahe aasta jooksul
ja toonud palju sotsiaalprobleeme,
mile kehita suvilate omanikud on
korduvalt avaldanud nurinat koha-
likule omavalitsusele. | _

‘Sakse héivang.. .
 (Algus 12) |
}a iiksikasjade tapsustused tippjuh-

tide poolt kippusid tegema plaane —

aina veelgi rangemaks. Ostiviinister
Rosenbergi lemmikvariant a. 1941
oli kahekordistada Balti vabariikide
pindala Vene ja. Valgevene Kulul ja
siis kiitiditada enamus balti rahvaisi
asja-liidendatud aladele. $S-juht
Himmleri Generalplan Ost’i kohaselt
(1942) pidi kiiiditatama gi 50%
eestlasist, kork latgallid, itle 50%
muist latlasist, ja 5% leedulasist.

seks (ia 3 seega saksaétamisvairsel’s) |
ihe vastava 1942 a. vahuurimuse, va-

ral -Antropoloogilise Komisjeni
poolt. Saadaolevate sakslaste piira-

_tud arvu téttu pidi sisserand olema
kiillaltki aeglane: 520,000 nii 20 kumi

25 aasta jooksul peale soja léppu.

| Natsi-Saksamaa otseseks sthiks oli:
aga vOita séda. Suurkuuditamised,
sisserand ja uUmberrahvustamine $i-
did algama alles parast sGjalist’ véi-
tu. Vahepeal kisti taolised kavad

hoida iilisalajastena, et mitte rahu- -

tuks’ teha balti-elanikkonda,  keile
maksimaalset panust antibolshevist-

-itkule heitlusele’ peeti soovitavaks.

-RAHVUSLIKUST
MOBILISATSIOONIST

Eestis muutis soja-eelne pearninis-

ter Uluots (keda sakslased vaheldu-
misi eirasid ja piltidsid; koostohe -
tmmata)

oma hoiakut mobilisat-
siooni suhtes veebruaris: 1944, kui -N.
Liidu. vdec joudsid ‘Eesti puirile.
Sakslasile alluvais eesti ksustes olf

sellal umbes 14,000. meest. Arvesta-
“des Saksamaa. varisemisega pidas .

nende hulgas ka mitmiteid -
Klassikuid ja teisi vaartteoseid, nagu -

sloon vajab ka yGdérsil

seotud _,,Postimehe" - iildjuhtimisel.
‘Tema ndoudis, et raamatuid tuleks
miitia piihapieviti maal ~ kirikute

_ juures. ,Postimehe” veoauto sdidaks

kohale, kus sils raamatute valjapa-
nek ja muitk teostuks. Pea-drijuhi
ja raamatukaupluse juhataja ei Icit.
nud wulemuse ettepanekut heaks,

kuid ta jai.oma néudmise juurde.-

" NORTE EESTI KEELE AASTA HARITIPUL [——

| oP #3402 VINDILISED VIISID oirae)

Ometigi tithel .,,/Postimehe": juhatuse 1.

koosolekui juhatuse lige prof. M. J.
Eisen suulis oma osava seletusega
Ténissoni veendeid kéigutada, Pea-

legi oli see kirtkutihde ja usuelu |

languse perioode meie maal, Eisen
itles, et ainult vanad naised -istuvad
kirikutes esiridades ja nemad pole
raamatute ostjad.

iia naen, et minu néu él taheta
kuulda votta’, uiles Tonisson peol-
kurvalt, siis aga haalt tdstes mulle
otse silmi vaadates, titles poolpaha-
selt: ,Noh, esitagem Siis tele oma
kava, aga tehke seda 'juba peatselt."

Esitasin esimese Eesti odava raa- J

matumitigi kava 1929. a. ldpupoolel
‘Koos nimekirjadega -Ténissonile,:- iih-
tekokku ligemale 200 _,,Postimehe*
omakirjastuse ja paljude teiste teos-

_tega. Ta oli asjast vaimustatud ja

lubas igati’ kaasa aidata. Ta koostas
isegi reklaam-plakati, ‘ kuuintuse
koos raamatute nimestikuea, seda
triikkida lastes. Selle-saatsime koos

' raamatu-saadetistega .mitmele suu-
Temale Eesti raamatukauplusele,

Selle esimese odava raamatumiiii-
1 suuraktsiooni labimiiiik oli sel
ajal rahulday, ligemale 5000 krooni.

»Postimehele® jargnes varsti ,,Pae-

_valeht" (Tallinna Eesti kirjastuse

Uhisus) raamtukaupluse suure odac.
va raamatumuupigoa, kuid illatavali
odavate hindadega, kun 90% hinna-
alandustega. Kui esitasin selle T6-
nissonile, ta siivenes Ja titles: ,.Noh,

nemad on. hinnad iipris alla viinud,.

nalieks Goethe Faust — 30 senti, kas
nad sils tOesti ei tea selle teose kGr-
get ja pusivat vadrtust." Kui pea-
arrjyunt Uibopuu (varemalt. ,,Posti-.
mehe” arijuht} ja raamatukaupluse
juhataja G. Huuk’'ll oli tahe suure

raamatukaupluse’ aastakitmneil ‘ko-

eunenud seisvast raamatuist ja bros-

hunridest.lahti sada, et uut Juurde

tua.

Odavad raamatunditalad teostusid
veel 8 aasta kestet,

‘suurimaid odava:raamatu nada-
laid teostus 1937 aastal nii Tartus.
Tallinnas ja mujalei. ,Postimehe’

raamatukauplusest miitidi sel puhul
10,000 krooni (iiks miljon senti) eest

kauemini seisnud Eesti. kirjandust.
Suuresti soodusias seda. samaaeg-

_$elt suuremate kirjastuste odavad

raamatunadalad

f raamatukaupluste -
vahendusel..

Raamatute suur valik

(triikitud nimestik — broshitir) ja

muidugi Ka ,,Postimehe* veergudel.
kaasabi. oli palju vaart. Kuigi vahe-
tasu .teiste kirjastuste toodetelt oli
valke, kuid labimiiik’ oma uiatuselt
rahuidas tqielikult nil raamatusdp.
rade, kirjastuste ja raamatukauplus.

te huvisid. Ja peaasi —- Eesti raa-. -
That joudis eesti kodusse. |

Tahaks kindlasti loota, et finaalite
laheneva noorte eesti
Ohutusel eeskatt just noortele huvi-
pakkuvaid raamatuid kingitustena’

_heile rohkesti ‘katte jéuaks.

Odava eesti raamatu miiligitradit-
Vaje vaarikat
igastamist, sesit.vaga palju vadrikaid
iecseld puhkab veel ladudes.

HERBERT MICHELSON

Alice Anderkopp
surnud-

Stokholmis Sabbatsbergi halstas
suri neijapdeval, 17. detsembril Ali-
ce Anderkopp 85 aasta vanaduses. -

Alice Anderkopp, stindinud 27. no-
vembril 1896, oli kedumaal keele-
teadlasena keeltedpetajaks Tallinna
gimmnaasiumides. |

fa oli abielus tuntud eesti iseseis-
vusacgse poliitikategelase ja palju-

Kordse valitsuse hikme Ado Ander-

kopiga, kes ajakirjanikuna oli pike-

mat aega ajaleht Vaba Maa peatoi-
metajaks, : 3

Uluots ilitahtsake relvastada evstla-.

si suurel hulgal iikskGik miltisel teel |

Ja heida neid Eestis, et valtida N
Liidu sissetungi ja pigistada valja
iseseisvus taanduivailt sakslasilt,
see oli nirgimeeleheitlik katse kahe
hundi . kittisis, ainus -teine. volmahis
passiivse alistumise kérval. Uluotsal -
onnestus isegi seda rahvale teatada,
tarvitades saksa kontrolli all olevat

raadiot: eesti vaeosade] Eesti pinnal

,on hoopis suurem 4Zhendus. kui
seda siin avaldada JOuaksin ja saak-

sin”. Rahvas méistis ja vastas. Saks.
laste: ‘poolt of Ulemmiadraks seatud
“45,000, ent registreerima tui 38,000

eest, kelledest 28.000 said viletsa
rélvastuse | J& pealiskaudse valadpne,

keele aasta _

Naukogude Liidu viljaanded jv.

_tustavad imeravijast Dzhuuna Davi-

‘tashvilist, .kelle .voimeid ..peetakse
‘erakorraliseks.

the Moskva populaarteadusliku
ajakirja tolmetusse kokku kutsutud

. geansist jutustab seal vilbinud aja-

nn, $4.00
ULAB 4 00
b. 00
AOD
400

LP #3411 1 Patrason—N. Paid ENCHANTING ESTONIA. a 4.00:

LP #3413 N. Pald MUREM

LP #3414-R. Andre ME  SUSEME JALLE 2 ecccccsssssssse ceacastennns _ 400
LP #3415 A. Raudsepp GN AEG ANTUD LAULDA .. baaen
| LP #3417 E. Loo RAHA PANEB RATTAD KAIMA cococccroce
LP #3419 EBATRUUDUS ne
LP #3420 De. H. Tari , MIND ARA UNUSTA". seeestatsnauese saansaeuens
| LP #0026 TALLINNA LAJNEIL IU........ ee
LP #1003 Kaljo & Tarmo SADEMED oo. ecasneystcesneneaenuate . 400
LP #1001 Heli neli TEEME POPPI .. sscantassectertensaverecsests
LP # 305 VOLUVAID VIISE VIISIMAALT .
LP # 73 (3) (laste) JGULULAULUD ..
EP # 72 (2) laste) KEVAD JA SUVELAULUD .
20912 E. Marge THE DIARY OF MY PE essen

2M1—507 VAIKESED HELIPLAADID
_.Meeskvartett — HELIVELID
J. Kuusk —- MULT ARA KUSI

J, Kuusk — KODUKOTUS

7 ———— ns

LP #3412 H. Lity & E. Loo 7 TANTSUTAKTIS . savetsssserarendeseunieseie 4.00

Leaky
1
U4 Re ee pd hd aap 7

I, Patarson — UN [STADES KODUMAAST

| Miigi rMEIE BLU” talituses

958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6

4.00

4.00
4.0
4.00
4.00
4.00

ve 4,00
sennwe 4,00

we 2.00
- 200

eee, 2400

50.

-EKK AASTAKOOSOLEKULT

, Eesti. Kunstide Keskus liks oma
16. skp. peakoosolekul tile oma dua-
listlikust juhtimisest n.d, personaal-

uniooni Stella Kersoni valikuga

heoldajate kogu ja eksekutiivjuha-

tuse presidendiks samaaegselt. ERK
 suhteliselt edukat tédd iseloomustas

moodunud aasta rahaline aruanne,
mille aktiva-passiva oli tasakaalud

32.319. - dollarit. Aktiva poolel on:

selle summa sees olemasolev kunsti-
kogu 13.900.— dollari summas. .

Tulud iiletavad kutud 11.422. dol.
Jari vorra, millele lisandub veel ope-

ratsioonifond 3.435.— dollarit.

. Hooldajate juhatusse. peale S. Ker-

soni valiti: Karl Aun, I. Heinsoo,

Abel Lee, Mart Pihl, Uno Taft, E.
‘Tampéld, 0. Timmas ja 8. Veiden-

baum. Jachatuse Inkme kandidaadiks
valiti J. Pahapill. ‘Tagasi valiti. re-
visjonikomisjon: J. Kiinnapuu, i.
Parkma ja E. Timusk.

| Eksekutitvjuhatusse meaie presl-

dent S$. Kersoni valiti: I. M. Gerdels,
Marta Kivik, Alar Laane, R. Marten-
sehr, L. Leetmaa, Uno Taft, P. Tam-
mearu ja H. Westerblom. Kandidaa-
tideks valiti: Margit Vila ja Asta
Bailstadt, ‘Kultuurifondi juhatayaks
valiti Jaan .Timusk. Kunstikogu
hooldajaks valiti Mai Fdrve, abiju-
hatajaks Debbi Kehkla ja kirjatoi-
metajaks Emil Eerme, Tagasi. valit1
valisrevident Gunnar Mitt. -

. Vlatusliku tegevusaruande luges
_ette Stella Kerson. Sellest avanesid
ypatjud teostatud aktsioonid. J. Paha-
pil juhtis tahelepanu vajadusele te-

gevusplirkondi koondada Ja - selle
asemel enam aega ptthendada pare-
male teostusele. |

Koosseisu arvukast litkmeskon-
nast. oli koosolekul esindatud vaid
12, misparast koosolek algas poole-

—tunnilise hilinemisega. Parast koos- -
olekut oldi koos thhises soogilauas -
Jah kultuurkeskuse sooklas.

‘hambavalu,

-‘kirjanik: .
»Lajusin - norka sooiust lile selja. |

| Jibisemast ja hakkasin ootamatult

ettepoole vajuma. Keegi mind ei _li-

‘kanud. Dzhuuna puudutas vaid ker-
_ gelt peopesadega mu selga. Ma siiski

ei kukkunud)ja sain tasakaalu tagasi.

| . Seejarel pani Dzhuuna pikhud mulle
| dlgadele ning niitid langesin tagur-

pidi tema kate vahele. Hetk hiljem
ta taandus ja ma voisin taas end sir-

I pu ajada,

Mis minuga juhtus? Oli see hiip-
noos voi nérk elektriliok? Ei see
ega teine. Siinkohal veel niipalju:
Dzhuuna ise ei Salli ,estraaditrikke"

silmaotsaski ning kirjeldatud de

monsiratsicoon toimus vaid selteks,
et ma. tunneksin ebatavalist kate-
puudutust omal nahal ning voiksin
toda nahtust kirjeldada,

Nii algas mu tutvus§ tbilisianna
(tiflisianna), endise assiitirlaste su-
guvosa jareltulija Dzheuna Davi-
_tashviliga, inimesega, kel on ebata-_

valine, erakordselt tugev tundlrk-

k us,”

| EBATAVALISED VOIMED

Mida oma’ ebatavaliste vormete
kohta ittleb Dzhuuna ise?

Markasin juba lapsena, et maen
maailma teistest erinevalt. Maletan,
 kuidas me sageli metsa mangima
lippasime. Aga kui ma kutsusin tei-
si jooksma koliase puu vol niidu: 32-
res kasvava lilla pddsa juurde, vaa-
tasid mu kaaslased mulle imestades
otsa ning vastased, et nende arust
pole siin ‘kusagil sihukest puud vot
pédsast. Ent ma ei méelnud neid
valja. Nagu selgus nagin ma lapsest
saadik maailma teistsugusena. Ja
' g1is avastasin peamise — samuti na-
gu mu vanemad, suudan minagi oma
kite abil (see on arvatavasti oma

‘biovaljaga) haigeid ravida. Lahenda-

des haavale kasi, voin ma peatada

'verejooksu, véin korvaldada pea. ja
voin -tapselt haigusi
- diagnoosida. See oli algus, nuud ma

suudan palju rohkem. Viimasel ajal
huvitavad mind stidamehaigused ja

_ pahaloomulised kasvajad. Tove lopp-

jargus ei suuda ma kiill enam kedagi
aidata. Siis saan vaid valu kaotada.”

Dzhuuna ise seletavat' oma v6l-
meid sellega, et tema nagevat inime-

gi neid nérgalt immbritseva orecoll-

ga nn. auraga. © Ja tGestt, ei olevat

_ teadlaste teada’ Dzhuuna mitte ai-

nuke, kes omab sellist ebatavalist

ySimet. 7 a
Ja Dzhuuna seletab edasi:
wHaige elund justkui signaleerib

‘oma muutustest. Ma vGtan selle sig-—

naali vastu. Kasvajat diagnoosides
tunnen ma selles organism! umbrit-

_ sevas auras avausi nagu auke ning

-_ TAUARY” KUTSUE TED.

kill ma oisisin eluarvu,
‘tin ma jagasin jagamatut ~ cal
_ kui taipasin tasahilju,
et sa ‘leiad saatuse summa,
kui korrutad vilguloaga. 7
Oma elu surmkiimmend suudlust
hullsada ilusat hetke
ja timmtuhat valutuiget.

BETTI ALVER

Jaanuari kuus on taliharja ehk té

nisepaev, Paev, mis vanal ajal oll
pilhaks, sest sel paeval pidi talve
selja murdma, s.t. taliharja paev pi

di taive poolitama. Vanal ajal olid
‘Kindlad kombed sellel pdeval, mida

austati, sest taheti kéigist pahedest
ja ndéidustest hoiduda. Loodeti toidu
ja ilmastiku Onne ohvrite vilmisega
Tonise: vaimudele. _

Yuba - itheteistktimnendat korda
toimub Gaiderite Kogu Kanadas
Korraldusel ,,Taliharja’ koosviibimi-

ne kohvilauas laval toimuva eeska-
Kaesoleval aastal on iirituse |
uldkorraldajaks gdr. Aino Pahn. Pu-

vaga.

hastulu léheb noortetéd hiivanguks.

‘Kaunil kiilintavalge pealeléunal ilus-
ti dekoreeritud kohvilaua Adres ta-

INGLISE EESTI

- koosviibimist.

havad gaiderid gaidsépradele ake
kuda sObralikku ja elamusrikast

a

Ajal, mil Toronto Hnavanurkadel

 -keerutavad jund ituulepoisid, mil

kilmataat maalib lumeraitsakaist
iusaid heibe-littekesi aknaklaasidele
la majaseinad pauguvad ktilma kaes,
laseme siidameil kiitinlavalgusel
soojenéda vilmasel pithapdeval jaa-
nuaris Eesti Maja suures saalis kell
3 pl.

Raskel ajal, mil rahvaste vahekor-
rad ‘on maailimas segamini, inimesi

—vallutab hoclimatus, respekti puu-

dus kaaskodanike vastu, JAhme méot-
tes ja-palves isamaale. —- vanasse

‘eesti kodutalusse! Saame elamust ja -

joudu _,,Taliharja” koosviibimisest.
Kuuleme Lydia Vohu-Viksieni, Ave
Kittaskit ja Tamara Norheimi Erik

- Citgandi klaverisaatél, imetleme To-

Tonto rahvatantsijaid ja kuulema,
mida on Hannes Ojal lausuda meie
rahvuspocedi Betti Alveri mdlestu-
seks,’ kelle stinnist sel aastal moddub
‘3 aastat ja surmast 35 aastat.

Gaiderkogu ociab teid ja uileb
,lere tulemast"t

LY.

}. SILVET

| $6 i Al RAAMAT

1206 thks.

‘Hind $39.00 — Posiiga tellides $3.00 saatekulu

MUUGIL’

MELE LU" talituses

958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6

'. gemaks, oodatakse

| yO haiguse ara maarata juba \ wsna

yarases jaregus.”
On teada, et anemaailma arsti-
teadus vaatieb inimest peamiselt k2-

hest aspektist: esiteks somaatilisest .
s.o, kehalisest' ja teiseks. pstiuihili-

gest, vaimsest. Idamaine meditsiin
tunueb aga veel kolmandat tahku —
energiat Qh.

Bioenergiat ei taheta enam ka laa-
‘nes absoluutselt-eitada, kuid pole
senini veel suudetud seda teadusli-
kult haarata, kindlaks maarata.

Seansist osa vOtnud fiilisika-mate-
maatikakandidaat Adamenko seletas
hiljem oma varajasematest kokku-
puutest Dzhuunaga: _ ,Ma jalgisin,

kuidas Dzhuuna haigetega tegeles.

Ta setsis paljajalu keset vaheldast
tuba ning kiisitles hoolikalt igat pat-
sienti. -Tegelikult oli see talle tarbe-
tu. Hatrgusloost kénelesid dalle ta
kaed, mis liikusid méne seniimeetri
kaugusel tnimese kehast, seda otse
kui paitades ja kompides, ning vot-
sid vastu midagi teistele nahtama-

: but.

ja veelkord Dzhuuna ise:

_, Kui ma 168 alustan, tunnen-end
esiotsa nagu, seotuna. Kolme-nelja
tunni middudes vdiksin ennast aga
udusuleks pidada. Kust tuleb mulle
energia? Kui juulipaike on maapin-
na soojaks kiitnud, kdéin ma palia-
Jalu. Maa, puud, loodus ise on selle
minu energia ammendamatu allic —
Kas.

ran 7 5, Ms “a pi o a * =“ ate i ay * pero sy
A eae ei ‘
BRS an ene, eR it ve
Me! . I - a

ie
aaa AV heat “
Wess

DZHUUNA

KATE PEALEPANEMINE

Tallinnas ilmuy populaarteadus-
lik ajakiri ,Horisont’ teeb teadus-
iku kokkuvote Dehuuna-lugudest ja
leiab: :

Kate pealepaneku abil on inimesi
tervendatud kGikidel aegadel ja -
praegugi leidub sama viisil ravijaid.
Nende ‘hulka kuulub ka Dzhuuna.
Tavaliselt peetakse ravi aluseks hai-
ge pstilihika méjustamist, sest sisen-
duse ja .hiipnoosiga vGib téesti haid
tagajargi saavutada. Ent kénesoleva-
te nahtuste puhu! osutub sisenduse
ja hiipnoos! moistetega mantpulee-

rimine vaid nende sOnade taha pu -

semiseks, ilma midagi scletamata.
Seni on Gnnestunud selgitada, et osa
ravijaid kurgavad optilise kurguse
alasse ‘kuuluvaid elektromagnetlai-
neid, mida voib jaadvustada filmile,

registreerida fotoelektriliste sead-

metega vGi isegi silmaga naha, Teis-
te kaed aga tekitavad ‘koguni hell-
impulsse mida v6ib kwulda v6i vas-
tavate aparaatidega salvestada, Need
kitratavad.impulsid  ,tootavad" ka
‘kineesi (esemete kaugiligutamtse)
ja paljuraagitud , selgeltnagemise”

_puhul, Eeldeldu haitab, et biovaljaga

ravimisel ei rdagi kaasa niivérd
PBeuuhiline méjustamine, kui just
otsene fiilisiline toime. Psulhobio-
fiisikaliste nahtuste tundmadéppimi-
ne on. vaga vajalik. Bicloogiateadus-.
tes ja eriti meditsiinis téotab see la-
hendusi paljudele saladustele."

o_ POST"

Vabariigi caste:
ptieva aktus
Hamiltonis

Et olla varakult valmis Vabariigi
aastapdeva taihistamiseks, ol: Hamil-
toni Eesti Selts kutsumud 6. faanua-
ril kiriklasse kekku Hamiltoni eesti
organisatsioonide’ esindajate koos.
oleku.. Esindatud oli Hamiltoni Ees-
ti Selts, Hamiltoni Esimene Eesti
Evangeeliumi Luteriusu Kogudus,
Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor,
Hamiltoni . Eesti: Skaudisdprade
‘Selts, Hamiltoni Eesti Voitlejate

Uhing, Hamiitoni Pensionaride Klu- -

bi ja Hamiltoni ,Kotka" lipkond.
Koosolekult koorus valja otsus, kor-
raldada Eesti Vabariigi aastapaeva
aktus 24. veebruari Ohtul kirikus,

kus jumalateenistusele- jargneb il- —

malik osa. Tapse aktuse kava valja-
tédtamine usaldati Hamiltoni Ees-
ti Seltsi. hoolde,

w

Jaanuarikuu viimasel pihapaeval .
(31, jaanuar) toimub peale. jumala-—

teenistust jarjekordne ,pannkoogi
Shtu”, kiriku all saalis, Hamiltoni
Eesti Skaudisoprade Seltsi korrai-
dusel. Kuna see iiritus on. aastast-
aastasse muutunud jarjest populaar-

galiselt hillalisi pannkooke maitsma.

)

ka seekord hul-

USA sai vue reiva

‘Mdidunud nddalalépul USA me-
revaci kKatsetas uut relva, mils on
ddrmiselt tappis..Selleks on allvee-
‘Jaevalt viljatulistatay kaugrakett.
Raketi tulistati valja Atlandi Ookea-
nis vee alla sukeldunud allveelaevalt
ja see tabas marki 4000 miili eemal,
Vaikses Ookeanis. Rakett voib kan-
da: tuum-léhkelaengut. N. Liidul olid

 olemas mingid andmed selle katse-

tuse kohta ja iiks nende Juurelaeva-
dest oli aegsasti kohal, kus rakelt
tabas marki.

Parteid pole rahul
juhtidega

Kanada poliitilistest  parteidest -
lkski pole rahul 100% oma praeguse
juhiga. Moédunud nédalal ilmusid
mitu artiklit kohalikes ajalehtedes,
kus néuti, et Pierre, Ed. ja Joe

_ peaks lahkuma. Téendosemaks Pler-

re asetidajaks peetakse John Tur:
nerit ja Jean Chretien'i. Ed Broad-
benti veaks peetakse kindla poliitill-
se joone puudumist ja temale loode-
takse saada asendajat ladnest. Joe ~~
Clark ei ole vastav vdéisileja kum. .

malegi liberaalide vGimalikust uuest
juhist ja peaks astuma tagasi. Uks
tema asendafaist tahab olla endine
Toronto linnapea David Crombie,