. F . . = = = eg = a a ce - . 1 7“ ". ra eek. oe . ea a am ; al a ea ae eae, Pred nee, F meer =F, . r = ‘re aire at at eer ee bY ae . ee rm rr ae " ees oe as a bal aon * os om - soe a = ™ . == Et spe ot. ole. eee “ee ory 7 arty sae aad vr stl ee ra, ae De =5 - earn te Faas " os ee ee Li ee i a el ni a, = ee ee cee a a tee Si ate hte Ae et a erie cr i eA ara oo ere me ee ae ral ee i ee he nL LB was ate ee re ar oe . a coche ce re pee SS oy atl ” Pit geen - | Taal, Viivi Piirisild, ~ Hendrik ‘Leesment, - oto: Aivars Jerumanis Linnas ils ; valimiseks | | st kandidaatide vahel, nstoni. Mitmest vaba- mtaator ja president Ni- e esimees Michael An- - s ‘baltlastele,. kuna Bruce ensohn on juudi paritoiuga. bimisel; mis kestis Mina anti: ka ifus Minile, millele Bruppide pildistamine. . B piev ennem koneles Bruce ensohn San Pedro klaste Kiubi antshil, mks oon ° Léuna-Kalifornia abaritklaste Kiubi esinaine | Lauri, Lantshist vGttis osa met. nendé hulgas ka eestlasi. © vubis ABC-TY mille kom. - riks oli Bruce’ Herschensohn. a ajalehtede reportereid. WP mi fea Bitrstesic Studies deid on saadud N. Lik rorismiorganisatsioont- ’ ‘adestd International ajad. - Brides ja vilja sates kaht- ‘ad. | | - , juut pidas.. eriti obtlikuks ia Egiptuses sisemiste konf- “ja ‘ebastabiilsuse a-lisraeli konfliktidele, Lou- weikas, Filipiinidel kardetak- mlikti praeguse valitsuse J mastlike geriljade vahel ning. aguas - voivat olla, et san- mle valitsus kukutatakse vO mekse USA ‘toetusel sddivate mila oe olvador ndivat olevat maGis- mitkama sodimist, kus kumb- \BA EESTLANE | abade eesttaste hialekandja. woo DOI CE WoC KOT EE CE | . : a eg” t | “If I! 1 H tore rere a tee net Mee De at eed 1 . . Sa ae all a ce a ke et” a ge pious hues . ome pooemese . ' ee Pe eT wot Fs] a . : a ey rel ws S43 ESS S oo Sarena a ie ee Bie . SE: sit Sirens terve =~ tshekk | hijate poolt iile Bruce Here jargnes ka. Naiste . mille | tottu,. - Bias, kus otsitakse lahendust |Hbiradkimistele . aSu- | ‘suuda Jouda otsustava — . Bee : ee . ft kL. GE ee oe arme e . 7. ero : "1 1 so so 1 eA a ie ee al alee las Toe =—. re a vs a ee sr crak sae . . a @ . alia votak. Sila Adisimusmargiks, Ne, 43. gid wa ee eee, eT | ~ Kommentaarid Néndanimetatud natst sa jakurja- _ tegijate tagaajamiscle ja jalitami- sele ning vajalike siiiitéendite otsi- ‘misele pannakse siinpool raudset | -- Yimpa nit palja réhku ja kulutatak- ; _ se ajalehtede rium Siconisaadete gega, et kellegil ei 3 : jatku enam mahti nendele kyrite-: gudele ‘ja vairndhetele matelda, | 2 _ mnillega said fiakkama venelased ja -teatud juhtudel ka nende - liiine- | maailma tiitlased. Kuid _ digem 3 oleks vist iitelda,: et siin ef ole te- § . -gemist niivérd “ ajapuudusega kui Beem diltsalt vaikimisega ja varjamise. § So fa, mis on tingitud iihest kiiljest. fF piinlikkusest, kuid teisest kiiljest ka viga nimekate tegelaste -ja po- littikute au kaitsmise vajadusest — kui moningate viiriegude juures— aust kui séliisest ikdse saab raaki | da. | ) Yahetevahel itmub — siiski ‘moni artikkel voi paremai juhul raamat, mis ka. selliseid. tegusid vaatluse rubriiki kuulub Ni- kolaj. Tolstci sulest: Ingiismaal il- munud teos ,,The Minister and the. Massacres“, mis kasitab ihte voi- ++ td gast ja tumedat afaari Teise maail: maséja iéppfaasis, mille peatege- lane olf tuntud inglise poliitik ja - hilisem konservaatiivide vatitsuse peamintster Harold Macmillan, kes elab veel praegugi Tinglismaal %- aastase vanema rligitegelasena ja kannab niiiid lord Stocktoni nime. -Tolsto} teose sisu koosneb 70.000. de Ida-Euroepa paritoluga inimes- te ja kasakate, valjaandmist Aust- ras venelastelé 3 3a Juvostaavia dik- taatorile Titole L945, aasta mais ja juunis, Valjaantad isikud olid koik tugeva antikommunistliku hoiaku- © fa ning inglastele oli teada, et suu- > rem osa neist inimestest langevad kohe Venemaa NEYD ja Tito po- liitilise , politsei hukkamismeeskon- . dade khuklalaskude ohvriks, . Kuid . ometi viidi see operatsioon vaata- . mata suurtele tra¢dddiatele labi, kusjuwres peategelaseks oli vali- marssal Alexanderi peakortert juu- oo OS Briti valitsuse esindajana te-— _ gutsev Hareld Maemillan. - Kuni senlajani on olnud suureks miks . Macmillan selliséle teeie laskus, kuna talle olid antud iilemjuhatuse ia valitsu- se poolt hoopis teistsugused inst- ruktsiconid. Téendoliselt pressisid kasakate : vaijaandmist venelased ning Tito omakorda avaldas survet tema vastu voidelnud jugoslaavlas- te tema korraldusesse. saatmiseks. Kas Macmillan. andis jarele sellele survele véi ofid stin maneus tel- sed pohjused, on jdinud seniajani - selgusetuks, : Nage. selewh, ‘toimusid inglased kasakate. ja nende perekondade_ _ valjaandmisel darmise julmusega, ° sundides oma ohvreid piissipara- heopidega veoautodele, mis. : Viisid | nad yene (soon. | ‘Nikolai ‘Telstei,. keg: on varem valja’ andntid kaks s¢ma kaalukat ‘poliitilist teast-,,Victims of Yalta’ ja ,,Stalin’s Secret War, on teinud viljaandmise kurbmdnew kirjelda- -misel pohjaliku 66, téétades Labi suure) arvul dokumente ja koria- . tes selle voika stindmuste pealtna- gijate kaest muljeid ia malestust. Nagu raamatus avaldatud andmed _iKinnitavad; toimus koou trageodia - vilimarssal Alexanderi ja peami- nister Churhilli selia taga ja isegi . veel siis; kui téelised asjaclud hak- kasid jark-jargult seleuma, puts detaile avalikkuse eest varjata, | Harold. Macmillan (niiiid lord Stockton) on andnud vahejuhtumi - Kehta vaga ebamadaraseid ja vastu- ‘glulisi seletusi, vaites, et-ta ei ma- leta naljusid asiaolusid, kuid katsu- des samal ajal suid valimarssal - Alexanderi olgadete veeretada, kes. on suirnud piace ef Sale ennast @0U Th: kaltsta, ning televi- | : Kanada konservatiivide parteisse Kvuluva parlamendiliik- me ja spiikeri John Bosley juures toimus-vastuvott, mil- lest vottis osa Villem Noolandi abikaasaga, kellelt on ka ‘Cole ga. ‘NATO andis loa keemiliste relvade valmistamiseks BRUSSEL -- NATO, vaatamata mone fiigi vastuseisule ands liste relvade tootmiseks parast 17- aastast Vaheaega, USA esindaja tit- valmistada uusi keemtlisi relvi, mis - peaksid avaldama survet N. Liidule tosiselt riadkima hakkamiseks maa- ilmaulatusega relvade. keelustamise tile. Relvad hoitakse USA ‘pinnal ja vitakse Euroopasse'‘ainult Kriisiolu- korras, Holland, Norra- ja. Taant oid. thpevasti metuks enamuse ees. astu, aga jaid vOi- alee foto, kus Jotin Bosley istub oma abikaasa Ni- Fe ee . Da! . ee oe! nen a * eat i ata = vee Vi ="! =. . ci SESE, ale eae Shore me ' a Pet oe ta = a eee! omy pS Par arale 1 — mt ae fam ee “a ae a Per te, a7 wt ere refer fier a Rooter ste ay etre Ce RE Do eater a ve AES orto, — SPS gi tate ere monet i _—— = = A ae ea ee nn == ft Coueel ee le 7 : ee a ann Bs = ee oo = 7 ey was ae eee Pes Peek, ih vw PELE Fm. el i bt be a ae " = L ' Ls ee ol 1 = ' : . . 4 . . . . a arf _ — = es ee = we watt . —— . iy ct | . . . = - . + . . aT . . t - a - : ; . “te r . Loos . m= . . 2 . a . . a=" -s . . * . . o- . T r . - - . ‘. . . . . + . . # = ee: . : . . . , Uhenduses on Oudl “KIN NISVARALAENUD - ASIKLIKUD LAENUD alates > Toronto Eesti Qhispank | Fe 958 Broadview Ave. Toronto, | Ont. 64h 2R6 9.50% 11.00% informatsiooniks helistade: 465+4659 Panik avatuds esmasp.-reedenl 10—3, _tebsip. ja neljap. ohtuti 5.308. 09. phe ee eee ee | 2 Bk PLUMBING, HEATING & REPAIRS Eesti ettevd te Oll-, geasl- ia elektriahjud ® Korstnavocdrid (chimney tn. | © Abjude puhastamine. _Tel. 275-1280 -_Laanemere kolmnurgas” Prof. Hain Rebase loeng helme rahva cuhetest Kasutades Kielt ilikooli. professori Hain Rebase Torontost libisoitu korraldas ‘USA’le rohelise tule wuesti keemi- Tartu Instituut moédunud nddalal loengudhtu. Teemaks oli »L4inemere kolmnurgas: Eesti—Soome, Eesti—Rootsi kiesoleval. sajandil.” ‘Vaatamata samaaegsele wLeclo® ies, et nousolek andvat voimaluse kontserdile olf osavotjaid 60 limber. tuseliige Kaja Telmet, tutvustades lihidalt kilalist, Tallinnas stindi- nud, Géteborgis iiles kasvanud professorit, kes téétab Lagnemerd umbriisevat . alai,: . Ladnemere riikide probleemidega, FF Wise ow alates 15, sajandist,. kuid seekord- fi: : - Nikolai Tolstei jauab arvamisele, ‘et kogu afaari on katsutud korge- tialt poolt variata ja maha saia- ta, kuna paljud otulised dokumen- - did on salapiraselt kadunud, Kogu operatsioon oli oma--ulatuselt siis- ki niivoré suur ja ulatuslik, et sel- lel ef palju tunaistajaid, kes on valmis ‘niitid seletusi. la selgitusi andma.,.. valjaandmise juures asjacsajised ning kes olid sumnitud 4armise vasiumeelsusega kérgemalt . poolt antud kasku iitma. Macmillani kiitumine valjaandmise eperatsico-— ni teostamise! off isegi suureks. iil-. latuseks venelastele, kes ilmselt ar- yasid, et imglased es bange kunagi ni madalale. Inglased kardavad: iimselt veel: nraegu s¢ile kuritegeliku operat- siooni tagajarei, kuna ajalehed 13- hevad - vaikides médda — Nikeiai Tolsici: raamatust, Suurajaleht Telegraph" mainib raamatut al: nult mééda minnes ja likkab sel-. les esitatud suidistused ilma asja arujamata ja vasiuvditeid esile toomata kiiimalt tagasi. Ning ingii: se televisioonisaatejaamale BBC-le anti korraldus, et ta raamatut iild- ‘se ef mainiks. Nii yvoih ttelda, et ka demokraatlikul siisteemil on oma kidad ja konksud, milledest teinekord on vaga raske arn saada. Veelgi imetikumana. ia arusaama- tumana tundub, et samal aja kui kogu. maailmas’ otsitakse : tikutule- ga taga koos sakslastega kommu- nismi vastu voidelnud séjamehi — samal ajal puhkavad naljud Teise maaiimasdja aegsed suured tegela-— sed, kelle stidametunnistuse} lasub ‘raskeid ja tsiviliseeritud inimken- nale arusaamtuid: teusid, rahuli- kolt ja mugavalt oma koltunud - loorberitel, 7 AME : -Tunaistajate -hulgas | on~ neid sodureid ja ohvitsere, kes olid ne ettekanne kasitles olukorda. ‘sel- les ruumis 1918. aastast. ianapie- vani. Neid suhteid soomlastega ja rodislastega tuli- esile méddunud suvisel] vabadusristlemisel, kui Hel- singis oli ngha soomlaste silmis ja Stokholmis vot- itks pidas tillatava kone. Vabadusristlemisel domineerisid peamiselt USA'st tuinud litt noo-— red, kelle hoiak oli pessimistlik Ta on pikemat nega tegutsenud liigutuspisaraid © 7 : pohjamaade. ajaloo | Ae mestas M47 ‘sid vastu rootsi ‘poliitikud. kellest J . -pohjustasid, et Voimahiste osas, kuid tanu scom- ‘Smee laste eestiaste ja rootslaste eest- laste ajaloolisele |Zhedusele kuju- mes vastuvelt kdigile iillatavall Seem _ soojaks. See on ajalooline aspekt. mida ko- dumaal ériti ei valgustata, kes aga soovitavad meid yaljas teha, mida 8 ne ahs seal el $aa. Iseseisvusaegses unmiskonnas elas - miilestus vanast heast Roots! ajast, selle méistega: oli . seotud . mingl suurus. Iseseisvuse ajal kdisid root- is turistid Eestis, avati Rootsi mo- numendid Narvas ja Tartus, ta- -Vvalise eestlaste kontakt aga oli a hedasem Soomega. | : Neid . suhteid suurendasid riigi- peade vastastikused kiilaskdigud, Esimeseks ‘naaherriigi . riigipeaks, kes Eestit kiilastas olf. Soome pre- sident Lauri Relander 1923, Aastat 1928 kiitastas riigivanem Jaan Tonisson Reotsit, jarzmisel aastal kiis Rootsi_ kuningas Res «is vastukilaskaigul, 1932. a. oli. Rootsi kroonprints Tar-. ju iilikeoli pidustusel Ja muid Vas- tastikuseid kiilaskdike jatkus ise- selsyuseaja lopuni. 1919. a. aitasid soomlased kaasa _ kriitilistel momentidel. Tinuks pai- Hain Rebas kénelemas 7 Foto: v. E. gulasid eestlased Helsingissé lan- genute mialestussamba, kuhu niitid- - ki 24. veebr, asetatakse lijli ja mis oli rdédunud aasta demionstrat- siconi asukohaks. Rootsi vabataht- ~ dikud ej joudnud rindele, _ Eesti katsus asuda- Skandinaavia. kiilje alla. Kui Laanemeri jai Hitle- ri sisemereks vihenesid voimalu- sed diplomaatlikuks lahenemiseks. Luhedaseks olid saanud kiriklikud sidemed, juba piiskop J. Kukk én- ‘nistati ametisse Rootsi ja soome, peapiiskoppide pooalt. - Omaette solmisid sidemeid ees: ti tiopilasorganisatsioonid, mis . senini on piisinud, Ka eesti vapside liikuniise) oli sidemeid soome lapualastega, Sa- “os muti dlisliikumisel sidemeid méle- Aga juba Eesti Vabadusséjas. ma maa ametitihingutega, millest hiljem kasu said mitte vaid té ilised vaid kogu pogenikkond. | coe kandsid kaotanud cece: Ra Om Vahekorda on vanemate} . kuigi esimest tavaliselt _Rotand Kulik Lisaks varem nimetatud abile _ Vabadussdjas, jatkus relvavendlus - “ka TT. maailmaséjas. Ligi 3000. meest aksid Vabatahtlikena soome _ sojavalkke, mis oli paralleelne $00- fhe jaakari- liikumisele. R200 kandis raskeid kaotusi, kui aga Seome oli kups vaherahuks © N. Liiduga, tuldi tagasi kodumaa- Te, kus nad yoitlesid Tartu all. langesid v6i Jaid venelaste katte. . Rootsi sobraliku vastuvotu. fu- balti sodurt N. Liidule vAlja andmine; kelle stii oli, et nad - sOjavde vormi. |. Rootsiga mkku- - nud kohene N.. Liidu. iilevétmise turinustamine. ‘baltlastele’ vaenuli- kud tddlised.. Viimased asjaolud ~5000G energilisi eestlast lahkusid Rootsist. Niidki eestiastel Rootsis idealistlik vaade Soomele. noore- mad aga on yotnud amaks Rootsi | eelistatava maana. | | ‘Tinapiev ane vaade Eestis s s00M- lasile-on positiivne. Soome turistid. -soome keele ‘Kasutamine. mis on mii arenenud.,. et ‘viimasel rahv aloendusel mar iti paremaks yoorkeeleks mitte _vene, ‘vaid sdome keellt, osatakse, aga jonni padrast- ei tunnustata. Kodueestiased kasutavad . kdiki voimalusi scome-ugrijikuks tegevu- seks. Selle vastu on venelased ha. kanud juba jasteaias peale suruma vene keelt.. Roots} suhtes ollakse kiillaltki kursis. Ka om Rootsi valit- sus kasitlenud Eesti kitsimust par-. Jamendis 18. aprillil 1985 inimoigus-- test riikides. Rootsi: valitsus on teinud konkreetseid samme kauba- vahetuseks ja kultuurivahenduseks. Kas eestlaste ja Eesti kiisimust on . arutletud Soome » riigipdeval? Ei, seal puudub ameilik seisukoht Ees- tl osas. USA osas iitles . orof, Rebas, et -ametlikult ei tunnustata Noukogu- de Liidu okupeerimist, aga Eesti on USA tuumarelvade marklauaks seal asuvate N. Lidu raketibaasi- | de tottu, | oo Sarg Ik. 4)