a

°

ik. 5

VABA EESTLANE feisipteval, 17. ml 1983 — Tuesday, May 17, 1983.

Etiliste auide idustused
Buffalos

Eestlased esinesid nalsvoimieniisej ja
rahvatantsude :

Etniliste -gruppide pidustused aprifiikuul Batfaio Convention
Center’ is op iga aastaga yoitnud rohkem publiku poolehoida ja huvi. =
ning kujunenud pidulikumaks, Eestlastel oli see. viies aasta esineda,
‘Naituse osas oli osavotjaid 36 rahvusest je esinemisi — tantsud ja mut-
_., sika — 46:1¢ grupilt. Esinemiste kvaliteeet oli vorraldes eelmiste aasta-
 «tega tunduvalt toussud. Eesti. »wstienne — Evelyn Koopi voimlejad Bae
|” paiiisesid histi méjule ja véitsid publiku poolehoiu. Kathy Tikane on. &
meister omal alal. Buffalo eesti rahvatantsijad,. kcuiei ainult neli paari,
cegid oma parima ja tantsisid heogsalt,

Vabandage, kas olete eestlane?

| MU uue kursuse propaganda avati EKN-u
gm iildkoosolekul

: i Kotkafirve metsaiilikoo! on seles méttes omaparane asutus, et
Ee, temale teevad head reklaami kabtlustavad ja insinueerivad sGnavétod
icc konservatiivsete eesti organisatsioonide koosolekutel. Noored lugejad
ae teevad’ sellest alati vastupidise jarelduse. Samal ajat kui MU-d sm 00-
Mane: cli EKN-w iildkoosoléknl, ‘saatis MU juhatus noortele laisii. esimese
ceca info-paketi.

ee, = Info-pakett sisaldab propagande- kud —— seda rohkem MU vaimu
fhe voldiku, | ‘repistreerimiskaardi, sisu valatakse. Sinu. sisse. |
| ja uue kursuse teemad k&sitleva - Astu julgesti valja oma nahast,
m Kirja ning »Mt eelpaugu* teate. kui Su nahk on Kitsas.
s Eelpauk toimub teisipdeval, 17. |
mail kell 20.00 Tartu College ruv- METSAULIKOOLL SIsl!
mides, kus.esineb dr. T6nu Par- 7
ming loenguga —- ,,Vabariigi tekK- . Kundas Sa sisu mbddad? Muidu-
keloo timberhinnangul — molgu- gi kalendriga.
yea tsi minevikust, tahumisi tulevi- Kuni Sa mdddad kellaga Siis
pas ogy -kust. Mtt juhatus kutsub loengule saad igale pevale kaks erinevat
poeone me  KOiki, kiibimata — kas tulyja nOus- pikkust. Uks on na, Mt , ametlik”
ap tub Parmingu seisukohaga v0i el. pdey, mis algah hommikusd6giga, |

oe

:f saat

bg Eee ae! he
a te i ia | Las
ee Fata we fla me 1 7s rn 7
mice ata hte See eta

hy : aibe cate an,
a Se pac!

ae hn a

mo ‘x

=m
oar Aa te
F ., a Ee =

Pe ee eh let

Eesti rakenduskunsti valjapane-
kud olid kogutud Buffalo eestlasie |
_kodudest. Oli ilusaid telgedel keo-— |
tud esemeid, haapsalu riitte, . puu- Tiirklased, ‘makedoonlased, kreek-
taldrikuid, nahatiid ja rikkalikalt lased ja teised muusid tohutult 1ga-
-hobesepa: valmistatud ehteid. Taus- suguseid toite. Makedoonlased, kui-
takaunistusena moéjusid asti gl Kaotanud ona rg) vaga ammu, - : eee ee
-- kunstuik Pilari Meisterlikud akva- -Peavad Kinni oma. kultuurst, New : j

visbstn eaten

‘tud rahvustoitude valmistamiseks .
a Ja soomiseks. :
jumalateenistusel |
mik, piiskop Kari —
Foto: J : Saagi

mies

ndiride

sti Penstoniride |
ohyiparasilopna’ —

AL: esinesid Ter-
liktibm  -Leida’

| ja Erie Liigap-
Ibi naiskoor Eva
t jaulis kaks lau-

t' P. Tammearu.

opas, sekstett O.

A. -Kelderi viin-

. Tooming inal-

i neid", A. Kel.

sinesid

5 tsit er, Eri-
, Rudolf'Lali —

— kannel, Au-
iul, Alfred Kel-

Kokla’: — mold-

— jalram- ja
lOGtspill. Pili- ~

INU. noOTUspaevii
edast vViise, kut-
a aplause ja pa-

ma.’ Pilimehed —
akestva aplausi-

é¢ Vaher dekla- __
kaks Iyuletust,-

nendatud kodu- ~~

laale, KOiki esi-

7 pega.
gad:

aitsvaté suupis-

atud rikkalike — |

ist6ttu. eeskava

sinaine Linda |

ki esinejaid ja
it kuulata,

Gitude . valjaja-

rid - Pension dri-
KF, Terts, Hel-
Tooming oma

-tinas koiki-

stjaid ning tea-
yasolek toimub
bil kell 2 pl,

esti osavOtla. -

s2 Besti Maja

J, Sgi_

gellaenu —
Musmaa kavat-

pa. Uhisturu
m dollarit oma

tsiidi tasakaa-
mise  vaiitsus

| stabiliseerida _

takse, Viima-

duselu. kritst
pohiustanud -

tanavademon-

kunstnik Linda 1 |
nukkude. kollektsicon — ehtsates,

ates yah ikkalik oe | |
erinevates rahvariletes ja r -sikutel’ selgitada eestlaste paritolu

Kkute seljas. Eesti
reklaam joudis USA-sse enne eest-.

! . | Hae |
‘Mar Haamer —- -

- Harry Miirgiga, .EKL-i .

perenalsed -Beinz Tekkelit, aupeakonsulit: 1-

isel katnud yrik--

dajat Evald Tikenbergi, |
teatri kolleegi Rudolf Lippu, Eesti

. Buffalo .

rellid. Vaga palju andis_ tildisele.

valjapanekule juurde — rakendus-

Targa arvukas

voode kogu. Ja kui L. Tark oma

' yoki vurama pari, ss oli eesti pa-

viljon iiks tihelepanu dratavamaid.

_ ‘Taheti osta koike, mis valjapandud
oli, aga esemed ei olnud miiiigiks. .
Kas et saaks jalle korraldada hea

kvaliteediga. rakenduskunsti mui-

 ginditusi nii nagu tebti seda. Saksa-
“ maak DP |
stars and Strips‘ jalgis eesti nai-

pilves? Ameerika
tusi igal pool, fotogrhfeerides nal-
tusi ja ilusaid rahvaroivaid niitsi-.
rakenduskunstl

laste saabumist.
Buffalo ajakirjanduse ja’ TV koh-

| ta peab kill iitlema, et nende pea-

tahelepanu oli pGdératud toidule.
Ameeriklane armastab ju siltia.

- Pool suurest ruumist ali kasuta-

Tan Peter Paul -
Ludigu sopradele

Bea on omada sopru ja haid sép-

| Tu. Tundsin seda oma mehe ja las- ©

te. isa Peter Paul
 puhul, Ma taénan siidamest piiskop
Karl Raudseppa vaga ilusa ja sum- .
'. boolse’ leinateenistuse eest. Tanan

Kiva Hammot - kiaverisaate eest.

Orel vaikis ja ‘lemas sei -paeval. |
-.Minu tinu Tamara Norheimile ja

Heinz Riivaldile vaga kaunite ja

_kohaste Jaulude eest. Samuti ténan

Korp! Fr. Estica liikmeid eesotsas
esindajat

mar Heinsood, Lauljate Liidu esin-
. Estonia

Rahvusteatri liiget Erika Veski-

- inets-Solomit, T.E. Segakoori juha-

tajat Uno. Kooki, Buffalo eestlaste
koondise esimeest Robert Kirsi ja
Pauluse. koguduse esi-
meest Edgar Zirnat ja Ly Jogevat.
Eriline tanu.Pauluse koguduse nais-

-- perele eesotsas Malle Matveiga.

Meie siidamlik tanu kdikidele,
kes meid on meeles. pidanud sel
saatuse poolt méaratud raskel ajal.
Loliutuseks j#ab, et’ Peter Paul

Jabkus tais t66tahet ja indu kavan-

dada midagi_ ilusat mlusikas,

a Endla, Anne ja Paul

udigu kaotuse .

én oma rahvatantsutrupp ja ilusaid

rahvaréivaid kantakse 1g 4 vorma-

lusei.
Publiku havi Resti kohta oli elay,

andes voimaluse rahvariietes niit-

ja jagada Eesti-Am. Rahvusnouko-
gu voldikut. Uhtlasi tehti reklaami
1984. aasta ESTO- paevadele., Toron-
tos. _

_ K6ik need viis aastat on pidus-
tusie peakorraldajaks olnud |

eesti osas tanu tema energilisele —

lammutafi seadusevastaselt

etievitlikkusele, Rebert CKirs,
praegune Buffalo. Hesitlaste
. Koondise esimecs. |

Kiesoleval aastal abistasid teda ka
VYelio Puust.ja Karl Noémmik. Nai-
tuse korraldajad on vaheldunud.
Eelmisel aastal Siiri Puust ta kdes-
oleval aastal allakirjutanu. .

Latlased ja leedulased, kes .ei ole
Seni nBitusel esinenud, avaldasid
soovi jargmise] aastal eestlastega

lituda, et saaks korraldada’ uhise
Balti naituse. Kui lopuks k6ik laul-

sid ,America © Beautiful", siis
oli selline tunne, et need 3 paeva
clid meid liitnud sépradeks Amee-—
rika lipu all, samal ajal whkelt hoi-
dles oma kultuuri omapara. |

Endla Litdig
-. Fanuavaldus

| Parnumaalaste Selts tanab rahe

vapillimehi'O, Haameri juhatusel,

noori rahvatantsijaid, loterii anne-
iajaid ja peokilalisi hea tuju  eest.

Juhatus

Impressionismist
tdnapdevani — |
Abei Lee kunstiloeng —
Tartu College is

Tartu Institundi loengute’ sarjas

pidas Abel Lee mi6o0dunud kevadel .

etiekande, mis kirjeldas kunstiloo-
mingu arenguf koopamaalidest ku-
ni Jmpressionismini.

25, maii kell -7.30-toimub Tartu

Collegeis loengu teise osa.ettekanné,
mis jétkab Joomingu arengu vaat-

lust impressionismist (19. sajandi

keskelt) kuni tanapievani.

-Kunstnik Lee on pannud tahele

rahva seas suurt huvi kunsti areo-
guloo ja olemuse vastu, kuid kuna

on vOimatu seda tihedalt. haarata

m iihetunnisesse ettekandesse, siis- oli

Vaipade ja maébli-
keemiline puhastus
.,Stainguard® hinna sees

| Sébgituba, elutuba ja koridor
$59.95 |

_ Peusioniride kortereile hinnaalan-
dus, Samuti akende pesemine.

_ Peeter Valing
‘Tea. 690- 4961

on fuulelist alatoon:,—
 slrrealismi, abstraktsiooni ja fan-
_taasiasse. ROhk on vormil ja v4r-

" see nagu ,,kurongiga krhutamine™
| labi ajaloo, kutd teine osa, mis_

haarab juba tinapieva, saab olema
 detalisem. Loeng on Wustreeritud
 valguspiltidega.

Loenguodhtul on ka -yOimalus

| tutvuda Abel Lee kunstiloomin-
pupa: saalis on esitatud valik hilise-

maid iGid. Abel Lee kunstitétdes
mis kaldut.

vil. Maalid k&sitlevad inimlikke ja..
looduslikke’ momente. . Kunstnik
Lee on ka valmistanud ligi 200

sei eksluibrist,

Bs a is Info-paketti yOrb tellida aadressil: sisaldab eesti keele- ja kOnerthma-

othe ee weaaee Fae Or aie

Bh een whee

Endine Eesti Vabariigi saatkonnahooae | Pariisis, mille kohal | on nijiid
tiiht ank, kuna maja lammutati uue ehityse rajamiseks, Eesti Vabarii-
gil on legaalne Sigus seliele ehituskrundite.

Eesti: Vabariiki seatkonnahoone

Aktsioon Pariisi saatkonnahoone macala
omandioiguse taastamiseks

VABA EESTLASE 24, mirtsi numbris mus LE FIGARO WAGA.

ZINIST télgitud lugejakiri, mis pundutah Eesti Vabariigi Pariisi saat-

Koigepealt veidi ajaloolist taus-
ta:

Eesti Vabariigi santkonna hoone
sattus 25. augustil 1940. aastal Pa-
tiisi prefektuuri hoolde. Viimatie
oli selleks ajaks juba sakslaste
kontrolli al. Sakslaste korraldusel,
kes lilitusid Moloiov-Ribbentropi
paktist Huroopa jagamise koha,

_»laenati saatkonnahoone sovjetti-
dele. Saksa-Vene soja punkemisel .|

votsid sakslased hoone tagasi, Pea-
le Pariisi vabastamist andis minis«

ter Georges Bidault hoone vétmed -

millegipirast venelastete ile. 5, ap
rillil 1979. aastal esitas N, Litde
kaubandusesindaja Konstantin Ba-
kov prefektuurile taotluse esti

Vabariigi.saatkonna hoone lammu-

tamiseks, 12. aprillil 1979. aastal
talle seda ka lubati; vaatamata sel-
lsle, et see on vastuolus Prantsus-
maa seadustega.

Oli see saatuslik eksitus voi mi-

- dagi muud, hullemat? Prantsuse

seaduste kohaselt.peab lammuta-
mise etiepanekuga kaasnema

omandicigust kinnitaya dokumen-
di esitamme, kusjuures dekument
@i tohi alia valja antud rohkem
kui aasta fagasi.

Sellist dokumenti: sovjettidel olla ei
saa, sest maja kuulub alates 1936.
aastast. esti Vabariigile. Sovjetid.

_kinnitavad, et neil . on miiiigiakt
olemas, aga seda hoitavat Mosk-
vas!? igatahes on saatkonnahoone .

lammutatud seadusevastaselt.
Olen eestlanna, kes on siindinud

valismaal ja kava aastaid poliitili-

sest elust eemal seisnud. Kui. Laa-

nes loodi komitee okupeeritud Ees-

tist ,,éra hiipanud“ filmimehe V.

Karasjovi naise ja lapse kaitseks -

ning Hratoomiseks Pariisi, siis ]ik-

sin sitina komiteesse lihtsalt hu-

maansetel kaalutlustel. Téé selles
komitees vlis mind kokku. prantsu-

se poliitikutega ning inimestega,

‘kes Balti riikide saatuse tile muret
tunnevad. Need inimesed  kiisisid
minult korduvalt, miks eestlased
pole huvitatud oma. Pariisi saat-
konnahoone saatusest ning kas
mina ei tahaks neid as]u oma hool-
de. votta.

Eesti Abistamise Selts Pariisis
pole kunagi protesteerinud hoeone

— ebaseadustiky iilevdtmise vastu.

HAM BAARST

DR. PETER VALJAS |

| avas oma hkontori
- SUNWISE BUILDING, Suite 216 .
5635 Yonge St. (Finch Subway)
| Fel. 221-4544

AEG KOKKULEPPEL.

: Ta titles: "See pole tele asi!

Seltsi omaaegne president pri.
Weide néudis minaltki, et ma mal
dagi ette ei vitaks. -

. Astusin siiski kontakti mitmete

| eestlaste organisatsioonidega vabas
| maailmas-ja sain lubadusi, et mind
| voitluses meie saatkonnahoone eest
| toetatakse. Siis aga iimus EESTI
| PAEVALEHES nimemiargi FS all

4, detsembril 1979. aastal artik-

: ‘el kus piiiti téestada, et 30 aas-
ft tat fegevusetust on muutnud eest-
= lasie Oigused heonele AC OUNUS.

‘konna hoone saatust ja sisaldah méneti ekslikku Anformatsiooni,

See pole aga tosi! Riiklikud oman-

“Thaine ja siis,

Kotkajarve metsaulikool, 45 Ful- de todd, iOeneuid, huviringe, s6i-
ion Avenue, Toronto, Ont, M4K giaegasid, vestlusi, lokkeOhtuid ja

1X6 voi saada isiklikult eelpaugu muid ettendhtud programme. Teine

Chtul,

EESTLUS KAALUKAUSIL, |

on Sinu Isiklik paev, kuhu Sa pa-

ned sisse oma vajalikud toimin-
gud, .valitavad paevased tegevused

ja iGpetad selle pieva kas samal

Eestlane — mina? — miks te voi jargmisel kuupdeval —~ meele-

seda arvate? —- ah nime jarei?

Eestlane — ei ma olen Zimbab-

ves siindinud,

Eestlane —- nob, Ja kes sa ise paeva vahel,
oled? 7 :

Monele inimesele on eesti parit-

tema -isiksusest: inimene, mees. voi
.eestlane.

lLeisele on “tema paritolu nagu -
kauge muusika — kuuleb Uksikuid
toone, Kuid e1 tunne jugu: elukoht,
‘tetefoninumber, Jeromik-varv ja...
ah ja... eestlane,

Kolmas klisib: ja mis seliest?
kas ma pean selle eest maksma?
Mis minult selle eest nOutakse?

Glu ja tunnete yargi.
Tuleb hoolega valtida konflikti
nende kahe — ameiliku ja isikhiku

On veel kolmas voimalus MU
sis mOOtmiseks. See on komplit-

olu ja kultuuritaust. theks osaks. seeritud, sest tuleb kasutada’ isik-

kku mooduriista, millel veel tea-
duslikku nime et ole. Analoogiline
Fist meresiigavuste mOOtmiseks on
kajalood — sonar, atmosfSiris Ka
sutatakse radarit, -

Sa saad modia MU picva ja
kursuse sisu sitgavust, See on wus
dimensioon. Mo6ta eestluse sisu Ja
selle sligavust.

didigused ei aegu! Artikkel aga Mida vaartuslikku. mule selle est METSAULIKOO [ POLITIKA

demoraliseeris eestlasi vilismaa}
Ja jain oma.véitluses jalle itksi.

Hiljem, :kui olin valitud Kesti
Abistamise Selisi presidendiks, te-
gin 18. mirtsil 1981. aastal seltsi

antakse?

Ausalt — Sinult ei nduta mida-
gi, kui Sa ise e1 paku, Sulle ei pa-
kuta midagi, kui Sa ise ei soovi.
Neid kohti ei ole palju, kus Sulle

see on punki, mig koikidele,
‘kes MU-ga ei tegele,.suurt valu
vaimistab. Avpoliitiliseks ei ~ saa
MU-d. siiski nimetada. MU pollii-

koosolekul ettepaneku protesteerida paris heast peast eestlust pakutak- lika on, et seal rddgitakse poliiti-
saatkonnahoone lammutamise vas- se. MU on tiks -— kui Sa’ peaks Kast (ilma selleta el saa ju ajalugu
fil; samuti sovjettide poolt krundilé socovima. Mt on -kogunemiskoht olla), kuid hoopiski mitte ei ,,teh-
uue hoone ehitamise vastu. Kuid nendele, kes on rohkem eestlased ta” poliitikat. See on ‘kOrvalseisjai-

Mma éi leidnud ringit moistmist. .

Tanaseks on koss prantstastest

sopradesa loodud uus Eesti

Selts Pariisis, kits olen presiden-

 diks, .
ning: kus tegeletakse ka saatkonna-
hoone staatuse kindlaksm@arami-
sega.

- Prantsuse Vabariigi valisminis-
leerium Kinnitab meile:’

y+. Prantsuse Vabariigi valit-
Sus pole kunagi tunnistanud Balti
riikide annekteerimist NSVL poolt
ja pole tunnustanud NSVL digust
nende riikide saatkonnahoonetele,
Vaatamata sellele, et NSVL neid
hooneid omavoliliselt haldab alates
1940. aastast (V.a, 1941-1944).
Hiljuti alustatud tédd ei too mingit
muntust Prantsuse valitsuse seisu-
kohtades

Vilisministeeriumi positsioon on.
Kinde]:

ikskoik, mis chitatakse Eesti Ya-

bartigile kuvluvale krundile, see
_ 00 Eesti Vabariigi omand.
Prantsuse vilisminister on seda po-
sitsiooni kinnitanud meie sébrale
parlamendisaadik J.-M. Daillettile.

10. detsembril 1982. aastal tihista-

stinblée Nationale’i, kus minult
kisiti, mida volks Prantsusmaa te-

ha, meie, eestlaste heaks,

- Vastasin:

laastama meie saatkondade -hoo-
ned, mida ebaseaduslikult haldab
NSVL. -Parlamendisaadik J.-M.

kui nime poolest. Kes tahavad
eestlusest k&ik .saada, mis sealt
saada on.

Niisuguses seliskonnas: on ponev
olla. : .

IGA KORD UUS, |
IGA KORD ERINEY

Mt-sse toob iga osavOtja kaasa
kolm komponents: vaimustuse, sOp-
Tuse ja avameelsuse. Nende kok-
kusulatamisest tékib MU vaim.

Uskuge ja tmesiage —- nagu tgal
MU kursusel on erinevy kava, nu
on ka igal kursusel eriney yaim.
Positiiyne ja tore, kurd taiesti oma-

ndoline, Kui meje ndgudest kokku

pildistada keskmise mii-lase, siis

ka see on igal kursusel erinev..

Meeldiv, tore, aga omanicline.

a palju Sina osa saad MU val-
ust?

” See oleneb Sinust. Mida vohkem
end avad, mida rohkem Sa kaasa
clad, mida rohkem Sa teistele pa-

ee”

Tanuavaldus
Toronto E, Ap. Oigeusu kogu-

it internatsionaalset iniméiguste duse juhatus avaldab siidamlikku fond kasyas
péeva ja olin kutsutud esinema As- tanu k6ikidele, kes meie kevadise ($6500). Tinavu' tuleb fondi

néitemutigi-perekonnadhtu heaks
kordaminekuks lahkelt kaasa aita-
sid. Soe k#epigistus Jahkeile anne-

sel, kasit6Gringi likmeile vaértus-
like tOGdega varustamisel. Eriline °
‘tinu kahele daamile, kes valjas-

le nii raskesti usutay, et olgu juba
selgest! Sra Seldud katekismushk

| — this see on? Mt-] on kaks pea-

‘Mist pohimétet, mis mOnele y6i-
yad tunduda poliitilised. |
I. MU austab rahvaste enese-
méaramise Sigust — s.t. ka eesti
rahval on Gigus omale valida rah- .
va enamuse soovidele vastav tihis-
kondlik kord, _
. MU respekteerib kGiki inim-

Sigusi, politilise maailmavaate va-
badus Kasaarvatud, Muidugi Jeidub
immesi, kes MU _ ,,poliitiliste’’’ sei-
sukohtadega ei nOustu. |
Heino Joe

Ruut ja Adele
Paglanti
Stipendiumifond

Rootsis on eestliste poolt lahku-
nud kaasmaalaste milestuseks
nende perekonnaliikmete poolt asu-
tatud mitmeid erifonde, Uheks neist |
on Gdteborgis ellu kutsutud ,,Ruut
ja Adele Paglanti Stipendiumi-
fond“. Seoses Ruut Paglanti surma
aastapaevyaga maksis kadunu lesk
fondi juurde 10.000 krooni, millega
45.000 krooniseks
prat-
sentidest viliaandmisele  esimene |
_gstipendium, Toetust antakse fond
maaruste alusel parempoolse maa-

',Prantsusmaa peaks tajaile, naisseltstle eesotsas esinaise- ilmavaatega eesti noorele 6ppe voi
Imeile, Balti riikide » -esindajatele, ga mikkaliku einelaua korraldami- jeadquslikuks uurimistegevuseks.

Vaillet on olukorrast informeerinud- pool meie kogudust meile ilusaid -MAARIAMAA KIRJASTUSEL, .

Ka praegust valitsust,
Veel palju muudki on tehtud ja
Kasutatud diplomaatilisi voimalusi.

On mitmeid administratiivseid
Yoimalusi, mida vyoitluses meic.
Saatkonnahoone eest tuleks: ka-
Sutada,

Selles voitluses on. meil iisna moju-
kaid liitlast. Prantsusmaal on palju

‘Inlmesi, kes kaotasid oma yaran-
dised Balti: riikide ebaseadusliku |

aDnekteerimise fottu, mis NSVL
1340, aastal toime pani, Need ini-
mesed voitlevad oma diguste eest

34 on valmis meidki toetama.

Mina jiksi jdaksin hillidjaks haé- |
leks,
Kas lejan selles wues heithises

vaba maailma eesti organisatsioo-
nidelt toetust?

Hitja Moncliz 4

esemeid " valmistasid ~- prouad -
Hilda Saar, Kirkland Lake’is ja
Alide Kelder Toronios. Stidamlik
tinu koigile osavGtjaile.
Ameerika-loterii vOitudest jaid
valja vOtmata Beezh nor. 54 ja
oranzh nr. 62, Netd on vomaltk
katie saada parast jumalateenistust
kinku juures kiriku vanema kdest.

Torento E. Ap. Gig, Kog,
: | Juhatus .

EESTIKEELE |
ETUMOLOOGILINE
TEATMIK

Alo Raun

Koites $18,— + saatekulu $1.—- -
Broshiitiris hind $16,—
+ saatekola 50¢

Saadaval Vaba Eestlase talituses
Seaveeeeoeee®

JOHANN ES JARVALT, B. A .S¢., LL. BL

ADVOKAAT — NOTAR )

Belistatud praktikaalad: ‘Tulumaksud jt. riigimaksud.
. Festamente, hooldusi Ja paranditompe, Uldpraktika.

Ohtuti: (416) 757-9190,

Pieviti (416) 488-3333