oor :

a |

. ; i
tate

1 -

. L. a

wal

Le”

. : a” : .

Fr.

= Zt 7

" o

an |

roe)

7 7 ;

a a ;

. " ao

1 : " . oy
1h : » ! , f] 7 .

. oo eet :

1 . Pr

" ei
ye

. . 1 a . :
_ . Pa a .

Jo - aoa
1. a Donte
vey .
oa . . 1 . .
a. a a - .

rs
. "4 we

. ol . "ote .
sot

Paar wb re .

=" ney olan OME,

=. ie oe

Pa ‘pee . . om

ee EET

. ve r . oe
~ i. ] . .oe
Tonigss cot
- ey - ms ' ; vt ,
ar . -o- oe .
OY a. ." a
i —_ Dts
1 ° ; — m ".

= 4 ‘ho 44 ha ‘

." oa ar "" . . . A
a ts
an «es we A “
ale SG
. eo . . "1
. t ory . tool

res at
TD LAF ye
er arts .
re ee D
Tee ie
Leer orn
me saw
Dot ge <i
ee Ler ae
DOOM Soe
ir
Taree
. eee are . he
Ph a ee
a etl ‘ -F . &
Sous ‘ae, Aah
a a) err) -_
7 ee ee a .

a ‘ere a 1 :

wetiite cw

7) 1 ak = a

Lia. ae

ee ea mo

4 ties a oocon

ere 7 .

pes I .

yebat "ay

‘| . .

ait a,

wie aa

“a .

i " .

‘an L “ . eT ee _—
Be IN ae a ea ne!
1 oe
= \
we
on
wt
=n
Tr
—
w
a
is’
1 "
7
ar
.
‘a
ne
‘Sa
oa
i
=!
fess
ele
ih”
m a
uy
uw
wate
"ah
Oth
ee
ai
oe
Can
ay te
11
ro
a.
ae
veal
a”
a
= 4
1 i |
i,
io nl
ae
Pie al
u.
oe
fed
|
1 a
abot nant "
7 rt w ..
an mo
ae _ Lt
Owes |
ten an
ie aye
HS , a :
. a
. i oH
a , te
Pe ree
“2 ss a *. m=
“Th wr “a
aa av "
; a a .
F- ay
wee a ii
SUT 2a ye el
ae ‘1
-*
.
. 1
a
he .
og i, crt
Pe ee
. pe) Pats
; i rep
ae 8 oH
: moter
_ Le
mh
.
a
7: we
\ 1 wo, . a

TF
oe

ri
a a
er ee ee ae
Prd woe

re ee We
2 in wee oF

. Pa =" oa
ae

. . a
a
a td, ' 7 . 7
re at 8 =

. a eo
sot PM ne a
' eat, a
Por By
a : ap “a.

Po ms 7 mae
al ." " _
tt ay .
ae z r we.
ant “a aw!
2 ne a . i
“4 T '

Lu
vay a
—

1 "am,
. h
- ay
mal : i- ra .

. at bs t
ete
es F
wok
el!
corn ™
aT
“4 . “*

3 ol
Try
oo 1
ate

ae

t 7

. a :

ait

vay Ce

4

- ri

bal

“

Wat

mm,

 siseriiklikult: inflatsioon, t6dpuudus

MELE cLu" — OUR LIFE" — Estonian Weekly. |

Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto- -
nian House, 958. Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M&K 2R6. ee

USA. Tel. (20 b) 262- 0773,

| Kanadas: !
USA-sse:

Uksiknumber — 504.

Minevik ov vtuteviku 4 isa, 'Seeplirast

 gaste PRD. kuluned surnaseks, mils
_ minevik-taile kaasa annab, Peale ras:

khete probleemide ef ole lahkunud

- aastal wuele midagi kaasa anda. Rah-

vusvahelisel! ja sisemiselt seisal va-
ba maailm pesgu | kuristiku kaldal.

Tormipilved on kerkinuel lihedal ja

kaugel ja nende hajutamiseks ef

 -paisia uusi till kusagilt.
Feise Maatlmasoja onnetud tule--
anused la suur soprus Naukogude Lil-

duga on kolinektimne-nelja aastaga
yvotoud uued varvused Euroopa ke-
hal ja isiviliseeritud rahvaste mure

dikud pitgud on podrdunud itta, sest
—tormipilved paistavad seatt, Moskva

neelud Kdivad L34nc-Eurodpa suunas
koos paisutatud celvastusega, mis on
neutraliseerimas SATO maace relya-

| joudu,

Mosk¥a mehed teavad vaya histi,

ef Osa Euroona riaade sissevGtmine

noukegude pool ct ole kunagi. andes-
tatayv ja ei saa igavesti kesta, ‘Oma
seniste vallutuste -kaitseks  ongi
Moskva soovid lddne suunas; et Eu-
roopast likvideerida kommunisimile
ohifikud riigikorrad ja need asenda-
da omapoolsega ja likvideerida 132-
nepootne relvabaas Furoeopas.
Relvastuse tasakaa! Euroopas on
faanemaadele joudnud sedayord oht-
likku olukerda; ef USA on asumas
NATO maid tmberrelvasiama uute

| - relvaliikidega, i115 peavad. katma va-
hepeal tekkinud lingad. Sellega on -

nilvord kiire, et aus relvastus peab

| koha! olema juba ecloleva kolme. aas-
ta jooksul, Mis tahtsug on. siis stra-—

teegiliste relvade vahendamise piiiid-

—--. tusiel (SALT), millist lepet USA tact-
leh’ Néukogude Liiduga? Mis tahtsus
‘on siis kogu detente’i mottel, kui vas-

taste vahel ei saa usaldust iildse tek-

Kida?

Samuti kandusad ppenud aasta

- slindmused Fraznis ile uude aastasse

teadmata tulemustega. Uus teokraai-
lik rezhiim TIraanis on raskelt eba-
ratsionaalse iselooimiga ja sellest

voib kerkida kadusoda suurvéimude -
| sekkumisega pohjasi ja lounast. sest

mangus on Fraani ja‘ naabermaade
Sli. Voim, kellie kaes on dlikraanid,

dikieerib wlejaanud maailmale just.

mida: tahab. Seepirast peitub Iraani

ja Lahis-Ida olukorras t6ésine sdja-

Kolle, kus peamisieks yastasteks on
Néukogude Liit ja USA oma iiilaste-
ga. Kui algab relvastalud vdidujooks
olikraanide suunas,. voib kolada esi-
mene lask, mis upuiab maailma tule

ja verega. _
_ Kriltilised - nahied rahvusvahelisel :

areenil iimnevad halvimal ajal. De-
mokraatlikud maad on retsessioonts

majanduslk ebakindlus, seniste tuge-
vate valiringuie kursilangus Ja niiiid
lépuks kallis krediit, Glikriis ja kilre
hinnatéus attaly omaltpoolt nendele
nihetelé kaasa ja dhvardab piiramis-

tega eraelus, tddstuses ja transpor-.
. dis..Halvim on see, et selles komp-

Po Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New |
 Yoreis B. farming, 473 Luhmann Dr:, New. Milford, NJ...

MELE ELD" valjaandiaks on Eesti Kirjastus Kanadas
Asut. A. Weileri algatuse! 1950.

\Meie elu’ toimeteis ja talitus esti Majas, 958 Broadview
Ave, Toronto Ont. 'M4K 2R6 Canada —— Tei. 466-0951,

3 Tellimiste ja xuulutuste vastuvotmine igal oop. Kl. 9 h.
-5 pl, esmasp. ja neljap. kl. 9 h-8 6. Laup. kb 9 h-i pl.
Tellimishinnad : Kanadas — l'a. $27.00, 6 k. $14.50,3 k. |
$9.00. USA-sse — 1 a. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50. Ulemere- |
- maadesse: I a, $33.00, 6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
, a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa = |
a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennupostilisa iilemere- =
maadesse: ia. $32. 75,6k. $ié: 40.

Kuulutushinnad: a toll iihel veerul : esikiljel 34. 00, teks |
tis $3. 75, kuulutuste mae $3. 50,

Tel. 466-0951

7 A |

VAHESTE LOOTUSTEGA UUDE AASTASSE

leksis on olukorrad muutuned valja-

padsmatult keeruliseks. Ja senised
mafanduslikud teooriad ja rahvusva-

helised kujunemised pole suutelised ~
_kiisimusi lahendama,
Sellel tagapGhial ja sega halvimal

ajal on USA-le aasta [980 presidendi
valimiskampaania aasia ja adminis-
tratsiooni ning poliitikute. suur osa
tihelepanust on poordunud poliitilt-

sele vaitlusele selle asemel, et otsida

lahendusi rahvusvahelistele fa sise-
riikikele probleemidele. Sama teed

_ kiib ka Kanada parast konservattl-

vide vihemusvalitsuse 7 kuud otsin-

guid ja lopuks langust. Kui valimised

toimuvad veebruarikuus, siis on kok-

ku raisatud ligemale aasta ilma, et
oleks midagi konkreetset saavutatud.

Kukutatud konservatiivide valit-

sus suutis selle aja jooksul ainult
ndidata, et opasitsiconis olies.ei val-

misiatud ette keerulise riikliku apa-
ratuuri juhtimisele ja ei otsitud teid

ega asjatundikku nouannet problee-
mide lahendamisele, Sellest tulenesid -

lubadused, miiliseid hiljem oli vii-

matu taita fa jargnesid snavotud,

mis kahjustasid olukorda. :
Kuna valitsus kukkus ésitatud eel-

-- arve parast, siis peatuvad ménedki
_projektid, nagu uute dltallikate leid-
mine, keskvalitsuse yahekordade la-.

hendamine provintsidega, mitmed

majanduselu ja maksumaks{a olu-
korda puudutavad kusimused, katise-
vigede une varustuse telltmine {ne.

Ning maksumaksja el.tea isegi, mil-

Hsele maksukoormusele ta liheb vas-

tu oma. - tulumaksu lehe peatsel tiitt-
misel,

On selpe, et eelseisvad -valimised
lihevad vastu partelde omavahelise-

le véitlusele véimu ja mitte elanik-
_konna heaolu parast. Valitsuse ku-

kutamisega nil varajase!l perioodil

kaitus ka oposiisioon vastutustunde- -
‘tuli, sest Kanada elanikkond ei soc-

vi’ neld -valimisi. Liberaalide partei

oli viga histi teadlik, et valtjaskond

oli kullastunud Trudeau valitsuse
pikaajalisest laiutamisest ja soovis
anda konservatiividele véimaluse
kokkuhoiupoliitika . teostamiseks.

_ Kuid opositsiooni fsu véimu fargt

oli suurem, kui uddishimu konserva-

_ tiivide valitsuse tOéarengu vastu.

| |
Millele yoth Kanada loota jargmis-

te valimisie jargi? Téendolikult uue- .

le vahemusvalitsusele iihest voi tei-
sest leerlst. Ning seliega uhenduses

tha suurenevale inflatsioonile, prob- -

leemidele tédGturul, véimalikule kiii-
tedlide krilsile, korgetele intresst-
méaradele. Lainemaailma tihiskon-
nad elavad aasta vahetuse! haige me-

,. he olukorras. Kuld seda rohkem on
: pohjust Uueks Aastaks 1980 soovida
- kéigile 6nnelikku probleemide lahen-
dust, mis aitab edasi vila jargneva-
tele ja véimalikult parematele aasta--
iele kalendri jooksus: Head Uut Aas.
tat?

VW...

| ¢vadpeqnt nT UT gga TGs NEE EEE NEATH

24-28 Howard Park Ave.
Toronto, Ont. M6R iVv5—

TOWING SERVICES wee COLLISION — REFINISHING |
Asjatundlik 166 — Moédukad hinnad

—TIWS AUTO BODY iD. .

FILTSOS BROS.
& ASSOCIATE

‘Telefon 533-8451, 633.8452 7 |

JOHN é SOOSAAR, C. A.

"Chartered Aecountant

Sulte 600, 85 University Ave., Toronto, Ontario. MS 27
Tel. 862. 7115

LUGEJA KIRJUTAB

KGB

NELJAPAEVAL, 3, JAANUARIL — THURSDAY, JANUARY 3

SP ees ee a = es om fe P= = se ee relaam
. .

.
ee te

Tasakaal,

AKTUAALSEL TEEMAL

a LE LP

‘SUNGE PILT VENEMAA ,PARADISIST”

Ajal, kus kaib vilgas Moskva kommunismi laiendamine {a ja¥-

: , jest uusi riike ja rahvaid surutakse kommunistliku vagivallavalit-
- suse_alla, eriti Aasias ja Aafrikas, muutub elupili N. Lildu sisemaal

ikka trédstitumaks j ja viletsamaks. Seda ei ole suutelised varjama

isegi N. Liidu suured ja véimsad juhid ise, Nii nimetas N. Ltidu

praegune presdent ja diktaator L. Brezhnev novembris peetud
Kommunistliku Partei Tsentraalkomitee kecsolekul oma minist:
reid ja teisi juhtivaid tegelast saamatuteks ja lohakateks. Ta mir-
kis, et N. Liidu majandus on lihtsalt skandaalses olukorras. Sundi-
mine ja'téole ajamine ning téGliste hurjutamine on olulisem osa ka

la, sest see on see hind, mida N. Li-
du ‘kodanikud peavad maksma <elle

eest, et Kremli juhid voivad mangida-

Meie Elu“ avaldab wmeelsasti

oma lugejate métteavaldusi — ka
neid mis ei tihtu ajalehe seisukoh-
tadega, Palume. kirjutada kokku-
votlikult ja lisada oma-nimi ja
aadress. Toimetus jdtab endale di-. |
ause. lugejate kirju redigeerida ja

. ttthendada

korral jétta avaldamata,

ning mittesobivuse

Kas AH uus iuhataje

teeb muudatusi?

Viimase hoobina Ameerika . Haale -
eesti. osakonna teenistujate turjale.
langes pisarmire réomupidu Koos
. insener

usaldusinimestega
Leesmendi Muusikasalongis Wash-
Ingtonis". Kuidas oli selline endakao-
tus voimalik? See on sama tésine ki-

SImus Nagu seegi, et Kummast on sis.
AH kuulajad Eestis rohkem- huvita--
_ tud, kas sellest mis Ameerika sdpru--

ses Moskvaga ,,teeb ja mis ta on": ydi
sellest -kuidas teostavad siin vabad

cestlased véitlust oma rahva primi-

Hiivsetegi eludiguste eest ning kodu-
maa kunagise orjusest vabanemise

huvides Kul arvestada ja anda. Ees-
lisse edasi kGik see, mida USA viima- |
s¢ paari aasta: jooksul nit. valispo-

ittikas voi Eesti rahva orjastajaga ja
maa valjakurnajaga suheldes »Olt

teinud", erit! aga tegemata jtnud,

siis-on raske ennustada: sellest tek-
kivat rahulolu ja usaldustunnet, -Na-
gu. sellestki, kuidas ;Kodumaa® ja
Sirp ja Vasar“ valgustasid vennas-

tus-Gesius-pidu Leesmentide _juures :

Washingtonis,
Tekibé mulje, et Kari Laantee kel-
legi asendajaks valimine AH-lde- ja

‘nil korgele kohale mdjus New Yorgis |

sddrase iillatusena, et.sec vajab pike:
mat jarelmdtlemise aega, Kiisimusés

seisabki rida raskeid marke. Kéige-

pealt, konealune. ,insener Leesment"
Kill) kuuldavasti él kuulu- -Laantee
kaasvilistlasena samasse organisatsl-
ooni, ‘uid mehed on-vanadest aega-
dest sOprussidemetes, Seesama keh-

lib mitme teise meelsuselt juba pike-

mat aega suurekaliibriltise kusimargt
all seisva Washingtonj eestlase koh-

la, Kas suudab Kar! Laantee jaada

OMa sénistes poliitilistes vaadetes

kindlaks véi tuleb pidada - voimall-

kuks mdnesuguseid vonkumisi ydi-

_ Malku mOjuavalduse all? See on olv-

line kiisimus, mis arvatavasti ootab

vastamist ka New Yorgis. 343b hu

viga 4racodatavaks. ja tahtsaks kiisi-
museks, kas esiteks nus Juhataja va-
jab muudatusi ka osakonna teenistu-

jate koosseisus ja teiseks, kas tal ~

avaneb véimalus’ vaikeselgi. méaral
tosta saadete senist poliitilist ja rah-
vuslikku kvaliteeti. See, kui ‘seal mi-
dagi peaks olema. voimalik “Saavuta-

da .eeldab Jargmise Sammune wusi
kaastGdlisi ja uvsi suhteid, eriti’New

Yorgi ja New Jerseyga, kus elab ja

fegutseb suur hulk meie keskmistes.
. aastates

vOitluskaadri —selpeimaid
paid. Kaasmaalastelt Washingtonis
on uuel juhatajal loota ainult nappt

abi, rohkem VGIb tulla Baltimorest.

#. Wu.

'N. Eesti propagandalehti sirvides. L. Brezhnev ja iema ministrid
teavad vaga histi, et viga el seisa miite inimestes, vaid siisteemls, .
kuid praegused juhid ei ole seda tahtelised ega vdimelised muutma,

SOJAMASIN HAVITAB EDU

terve maailma ees tanapaeva maail-

Brezhnev tai Kommunistliku nar. ma sdjaliselt ja pollitiliselt tugeva-
~ tei keskkommitee Itikmetele ette, et
Venemaa majandus olevat lihisalt-
skandaalses olukorras, Paranemist ei
‘ole silmapiiril. See ei saagi teisiti ol-

ma riigi jute. N. Liidu tohutu suure
sojamasina kaigushoidmine, rohkem
kul 4-ja miljonilise armee relvastami-

_ ne, toltmine, suured kulud uutele ra-

kettidele, lennukitele, tankitele, all-

veelaevadele, sdjalaevadete, suurtiik-
kidele ja sOjavarustusele . neelavad |
koik N. Liidu majanduslikud resur-

sid, Pealegi tuleb jagada suurt.toetu-

. si teistele rahvastele ja oma valis:
maadel asuvale suurele luurajate ar-_

méele, Miida rohkem N. Liit laiuiab
Aafritkas ja-Aasias ning mujal maail-
mas, seda rohkem tuleb N, Liudu ko-
danikul pingutada oma piksirihma, |

KOMMUNISMI EDUKAIK

Brezhnev,
reid, hOdrus ré6muga kisi kommu-

nismi suure edukdigu parast valjas-.

pual N. Liitu.. Ta! vdis olla tosiselt

' heameel, et ikka rohkem rahvaid hei- —

davad ennast terror] ja: vagivallaga

Moskva kommiunistliku hada ja vilet-

susssusteemi alla. J. Carteri rezhiimi
mehkeldamisega-suruti pika ja raske

voliluse kaudu Nikaraagua kommu- -
nistliku ‘korra alla, Tanu president J.

Carteri erisaadikule kindral Huyseri-

‘le, havitati Lahis-Idatugevam shahh |

M. R. Pahlavi’ kommunismivastane
kindlus ja sattus segaduste ja reve
lutsioon! keerisesse, mille eest USA

saatkonna hikmetel tujeb niiiid Tehe: -

ranis taluda alandust ja piinamisi.
Moskva parem |iitlane Hanoi heitis
Kambodzha Pol Poti terroririigi oma .
alla ta praegu 'kalb. selle rahva sur-
nuks ndljutamine, Afganistan on Pu-
na-Armee poolt okupeeritud. F. Cast-
ro.Kuuba saarelt on teinud Moskvale

palju head. Isegi Kirikute Maailma-

lit on ohverdanud naiivsete usklike

‘miljoneid selleks, et kommunistlikku

terrorirezhiimt. iaiendada Rod eesias,
Namibias ja mujal. Selleks, et kom-

- munistlikud terroristid tapaks ja ha-
 vitaks eritt sealseid valgenahalisi SU

vendi ja kristlasi, |

PUUDUS SUURENEB |
Kuid kommunismj edukaik valis-

maadel ei paranda olukorda N.. Lit

dus. Vaid suurendab vzelg' raskusi,

sest oma valismaistele liitlastele tu-

jeb maksta juurde, F. Castro .armee
ulevalpidamine Aafrikas ja Hanol
toetamine on kallis lébu.

N. Liit investeeris L. Brezhnevi ajal
poliumajandusse koguni 600 miljardi
dollarit. Kuid vaatamata sellele oli

 sejleaastane: Idikus 25% moddunud
-aastasest loikusest kehveim. Puudu:

FEtad

ravilja ja Moskva viljakaupmehed ©
on igalpool valismaadel, et osta kok
ku vilja, et vene rahvast totta. Kom-

munistlik kolhoosisiisteem ei tédta
ja ei suuda Venemaad toita, Kuid see
on Moskva kommunismit tiheks pohi-
aluseks. Ilma vaba talupojaklassi ha-
vitamata ei ole voimalik Kommutnist-

likku: orjasiisteemi katgus hotda. N.
Liidus on kindlad hinnad, kuid vaata.
Mata sellele suureneb inflatsioon ja
oldi sunnitud hindasid 18—50% tost-.

Tila.

ks raadalamaid maailmas. Vene

-160stus vajaks hidasti uusi ja pare-

maid masinaid. Need on alatasa rik-

_ckes ja palju téid tuleb sooritada ka- -

sitsi. On suur puudus toormateryali-
dest, terasest, sGési, Olist, ehitusma-

_terjalidest, .sest raudteed ei suuda

neid dige! ajal kohale.: toimetada.
Raudteed on kulunud, vedurid ja va-

punid rikkes. Euroopa Sliallikad ei
anna niipalju oli kut vaja ja Sober
6li kohaletoomiseks on -vajalik Olito

rustik; mis maksab 10 mifjardi dolla-”

“ sdimates oma minist- |

= semana omennnnecnmanecemnA

N. Liidu Ldstusetoodangu tGus olf -

-BATUN' akisioon

laste véitlusorganisatsicon BA-

biviimas akisicon! mis levitaks
45 Balti riikide kodanike me-
morandumit kdikidele URO lilk:
mesriikide saatkondadele maail-
maorganisatsioonl Juures, Teata-
vasti tehti memorandum availli-
kuks line ajakirjanikele.23-dal
augustll Moskvas, milling kuu-
paev oli Molotov-Ribbentrop!
paktile allakirjutamise 40-nes
aastapdev, Memorandum néudis
Hitlert ja Stalini tookordse te-
hingu tihistamist, kuna mis puu-
tub Balti riikidesse on see ikka

guse taastamist.

Balti: vabariikide akrediteeri-
— tud- diplomaatilised esindused
Uhendriikide valitsuse juures tot-
Metasid edasi juba oktoobri kuu
keskel URO peasekretar Kurt
Waldheim‘ile’ konesoleva memo-
Fandumi venekeelse origimaalse
teksti, mis oli hiljuti saabunud

ne aktsioon tagab memorandu:-
» mesriikide saatkondadele,

isiklikel kohtumistel diplomaati-
dega vai kirlateel, |
. 45-e Balti riikide ‘odanike me:
morandumi tekstile. ja selega
kaasnenud toetusapellile nimeka-

reaadi akadéemik Andrei Sahha-
_roviga, on BATUN Jisanud: oma-
poolse diplomaatiliste tavadele
vastava.saatekirja ja uhelehekil-
jelise seletuse kahe stindmuse
kohta mis. on toimunud parast
memorandum). avalikuks: tege-
mist augustis.
Kodigepealt. deldakse BATUN’
seletuses, et oktoobri kuu alu!

alliirja memorandumi ‘-toetu-
‘seks. Sarnast avaliku arvamuse
imingut N. Liidu piirides nime-
tatakse BATUN'} poolt : pretse-
dendituks,
raske abi vila selle riigi’ poliiti-
lises ohkkonnas. See nditab, et

BALTI MEMORANDUM ORO
~ LIKMESRIIKIDELE

NEW YORK —. Noorema Ja.
. keskmise generatsiconide balt-.

TUN (Batt! Apell ORO-le(, on. la-

\Gpulauseid URO Peaassamblee-.
‘le 2-sel oktoobril, paavstt kulas: .
kdigu jooksul Vhendriikidesse:

-radnsust, ja need kellelt see on
-yagivaldselt

' teistega Uhinenud Rahvaste Or-
veel tinase pdevani jus, ja Bai- .
ti rahvuste enesemaaramise Gi

dilimaks
-vahvaste ja tiksikisikute vabadu-

paaysti tileskutse annab veelgi
‘kaalu

terviklikult laande, ja selle. ing- .
lisekeelse tolke. BATUN’: niitid-:

mi leviku ka kGikidele ORO liik-.

“kas |
lileantuna BATUN’ esindajal®

ie Moskva dissidentide poolt ees- -
otsas Nobeli rahupreemia law- |

’ BATUN'! esindaja Juta Ristsoo- -

' joudsid laane teated, et Leedus—
on kogutud tmardatult 35,000

mida on: 34armiseti -
; nud lraani ja USA vahetine krits.

ANU SHNmMMR

j

hele Elu’ ar, i (1589) I 1980

HHT

Balti rahvaste tunded-« enesemaa-
ramise kiisimuses on selgepiirili-
sed.

Teise asjaoiuna ‘tdstab BA.
TUNiesile oma lisaseletuses URO
liikmesriikide saatkondadele
paavst Johannes Paulus IT kéne

wMa joodan, et. kaik rahvused,
ka kdige vdiksemad,”isegi need -
kes veel ei naudi taielikku suve-

roovitud, saavad
kohtuma taies uheoiguslrkkuses

ganisatsioonis.. Ma loodan, et
Uhinenud Rahvad saavad jatku-
vasti ikka olema rahu ja digluse -
foorumiks, i6eliseks

se paigaks nende igatsuses pare-
ma. tuleviku. jirele.” 3
BATUN | kommenteerib, — et

juurde. KGnesolevas 45
Balti riikide kodanike memoran-
dumis valjendatud noudele, et
URO vétaks arutiusele.Balti rii-
kide iseseisvuse taastamise, mis
on neilt-,,vagivaldselt rodvitud."
BATUN oma lisaseletuses vai-_
dab, et see Johannes Paulus Tei-
se poolt sdnastatud vihje kehtib
selgelt Eesti, Latt ja Leedu koh-
ta kuna need on ainukesed Rah-
vasteliidu ltikmesriigid kes ei ole
ka selle digusiarglase Uhinenud
Rahvasit Organisatsioon) litk-
med. |
BATUN’ delegatsiconid urita-
vad kiilastada isiklikult’ vahe-
malt tihte osa 150-nest URO Liik-
mesriikide saatkonnast' New |
Yorgis. Kanada saatkonna diplo
maat nditeks, kes vOttis vastu

Juksi ot vagagi teadlik balti ku-
simustest ja oli ka informeeri-
tud konesoleva 45-e kodaniku
memorandumi olemasolust. Lah-
ketest vastuvOttudest senini ‘u-
leks veel nimetada neid mis toi-
musid . Austraalias ja Jaapani
URO saatkondades asetleidnud
kdlaskaikude jooksul. BATUN'

aktsiooni, mis e] olé kerge nu
kui nil, on vilmaste padevade

jooksul monevérra komplitseeri-

=

60 austat tagasi

_-RELVAD VAIKISID 3. JAAN. 1920

Heroiline Vabadusséda, mis kestis
401 paeva, lippes relvarahuga 3..Jaan.

- 1920, kell 16.30 Tallinna aja jarel.
Rinde!l vélilevatele vaéeosadele teata-
ti sellest vaid méned tunnid varem

‘telefonogrammidega. Nouti tulista-
mise lépetamist tapsalt ettenahtud
ajal ja Sdrmist valvsust, sest vaenlast
el voinud usaldada. :

Imelik oli tunne kui vaikisid rel-
vad, meenutab itks VabadussGja ve-
ieranidest.
‘Haretu vaikus. Voidus oldi kindlad,.

kuid ei olnud tunnetust, et sOda- on
léppenud, Mehed. jaid relvade juurde ©

ja relvad jdid laetuiks. Ei olnud fuu-
veldust, Jauju, tiksteise kallistamist
ega vennastamist vaenlasega. Koik
jai endiseks, ainult relvad vaikisid.
Narva rindel, Kus venelased tegid
viimaseid katseid eesti rindest Jabi

_ murda, olid moénes kohas kuhjadena

nende laibad..Nende vdeosad olid ve-

‘rest tihjaks jooksnud, suurivkid ku-

lunud ja faskemoon otsas. See oli ot-

rit. Torusid’tuleb osta valismaalt.

Paljud venelased kaugemates paika;

des elavad veel oma isa isade poolt’

‘kokkulopsitud onnides.
SEITSE VILETSAT AASTAT

Sabad toitainéte kaupluste uste ta-

‘ga N. Liidus pikenevad. See naitab,
et niitid on saabunud Venemaate 7 vi-

letsuse aastat. Kui L. Brezhnev tuli.-

volmule, siis elati N, Hrustshevi-va-
baduste ja uvenduste ajastu optimis-
mis. Selle ajastu hoog kandus edasi
ka .L. Brezhnevi ajastusse. Kuid mi-
da enam L.. Brezhnevi  stalinistid
kruvisid olukorda kitsamaks. .
enam lammatati ja piirati kKodanike
tegevusvabadusi, seda raskemaks

aks olukord. Sdjamasin ja valisabid -

neélasid ikka rohkem rublasid. Mida
investeertti Aafrikasse ja Aastasse,

seda. suuremaks kasvas puudus Ve-

némaal,

Kuid ainult kommunistliku partei

hadlekandja Pravda on. voimeline

—sélle halva mangu juures veel head

ndgu tegema, Selles olukorras ta
peab valmistama. ette venelasi . eel-
oleval suvel Moskva oliimpiamangu-
del kogu maailmale naeratama ja

' Haltama, et Venemiaa on rikas ja vdéi-

mas maa. Podemkini killa“ on vene-
lased. meistrid ehitarna, |

ASK

ee a ee a ee ae ee ee es ee ee er ee rr

Suurtukimura asendas’

 jategevuse-

Mida

sene pahjus, miks venelased relya-
rahu soovisid. |

Kokkulepe relvarahuks kirjutati
alla Tartus 31. dets. Ghtul ja astus

jousse 3, jaan. kell 10.30. Seitse paeva -
-hiljem pidi see olema l6plikult Keh- —
tiv. Eesti Wdeosad taitsid relvarahu

nouet csimesest minutist arvates.
Relvarahule jargnes rahuleping N.

Liidtiga. See kirjutati alla Tartus 20.

veebr. ja N. Liit utles selles lahti iga-

se cammmmumugdauaeuanauieeaaygauniyeninannaninnuneusanimnnenes

imp ONAN

veséks ajaks oma suveraan-Oigustest _

Eesti maa Ja rahva osas.

Ohvritena Vabadussdjas langes 233

ohvitseri ja 3355 sGdurit. Haavata ja
porutada sai 601 ohvitseri ja 13174
sodurit. VGrreldes soja kestvusega,

lahingute intensilvsusega ja vaenlase |

jOudude Ulekaaluga need ohvrid olid
-yérdiemisi vaikésed. Seda pohjustas

eesti vditlejate kdrge moraal, suur

‘enesealgatus, vilunud ning nooruslik

juhtkond ja. silmapaistvate annetega |

iilemjuhataja, kindral Johan Laido-

ner. Ta eriliseks teeneks oli oskus SO
valjaspoole
Eesti rahvustikke keelepiire, mis hoi-

kandmine

dis Bra Eesti muutumise soja taller-

maaks.
A, Nommik

-Raskused
Saudi-Araabias —
usuliste . shiitide

fraani moslemi

terror ja Vigivald laieneb teistesse

mosiemite maadesse. Mekas, Saudi-
Araabias terroristid okupeerisid k6i-

‘ge plihama moslemite moshee. Pa-
rast seda on. tekkinud samasugused |
raskuséd | ja mosheede okupeerimised 7
. Medinas ja mujal. -

Saudi-Araabia on raske $ surve all,
et voetakse elie suuri uuendusi, kuid

shahhi muudatused Iraanis viisid re-
_ yolutsioonile. USA saatis Péhja-Jee-

menile koguni $400 miljoni eest rel-
vi kommunistliku Louna-Jeement

runnaku torjumiseks, Niitid aga sel-

eub, et need relvad lahevad vastase

kate, sest Saudi-Araabia surve all oli

Pohja-Jeemen sunnitud vétma vastu

-relvi ka N. Liidult. Iraak riindas Iraa-

ni piiri darseid piirkondi, sest raak
ei talu, et Khomeini revoiutsiconi le-

. vitatakse Fraakis. Mirgimaal t morvati
4 USA {G6list.

ee al a

WT

eT ie ee ee
eT TAS re te Peapcet f.

Pat, keda ‘siti

~ kommunisiide

TUS Shoes |

Karina Ad tee

purkannas,

ON. Liltion 4

cos. ad Kor

ttt upmelis oo
Vabudusveaiie ..

apereerih lane.

- faotleb
nouab mehel.
miljardi dolls

naiseks ja ta o

karina sein

. keostour Mil,

vusertioile,

—VAStel,
vad,
nistiik ele.
Poame ole,
Eriliselt oo.
omeid vabad:
amaiuse sik
voidelda-ka

lahkuma = k:
REST mest”

mele rahyva
maa helgem

- kuks ja pa

wleie Flu’ nr, |

Nadale
(Al

miljoni lytt ke
arvalukse ‘olev
narteikaaslast::
massuliste pes:
ikka veel voiil:
suliste ja Fis

Kambodzhas +
massulisi loctill
sega Hiiina..

® USA tahoe.

gume kitilaval
HoMakae Vere

mete ustialth
eTRETN LakTaabsa ls
konna. persui:
ROSH Wii. MM
edus oly pula.
Kerth fbassaie
HCH, Kes utd

baotleh cuatian..
8 Panamnas 3
kes. prolestecr!
lavile asseull
susvaed Kasul,
laste laialiajar

KuUTPas, KAW:

favacldaste abi
pocrde, kui
ON RENDUIn
Hkudt vali ~

Moskva sacs
Cavs? taitniche
GU GVllakse |
vere sodiri. Al
lavvastiku uss

$ Ingisimaal i
fi peaministe!
japola, Briti a
vahekord Liib:
Kaasa, 38 aas
lah

peetakse uhei

elustillt, Tal an
kit, Roils-Ro-
korterid mit
kesti armuke.:

kirja Silas’:
nisatsicariel
uses, hale

Tradiisiaa:

opmesius Pas
Tes oi) uhe >
ralivusgrupie.
Blicksnciey!
paeval old:
Mmtser ull |
leenycd.
Beluleval
selt. lootanu
Festiasedd Ky
Hisckunie Vall:
ser unk ee: |
daming neg
KOrrspunaei:
Sillase Kiss
Koostour bs
ek ule Rane
Banisais tog.

tiaituses. Sie

LOOTUS. ACg
Kui ast:
Ge. SHS tee me
ui vidhenda 2
ja itldise ime
rob
Peiersoa.

Page as
SESE OWL:
kandnua. ku
liikinesl, on:
haaisvlesar
kutse alert
anda ka ne
kele, kes v1

ja keskimits.
omavad. SL
konias: kul

du ja nmiid

kohus on. -.-

ledel see ps4
OL, mis me

se selle havi
UUEAASTA

Uue aasta
kaasmaalas|
lervitused |:
olukord ei u
lusse vabas
mee tegey

Keskorgar
lopetasid of
iihiste taot

uueks aasta