iaritletud iiride tousy.

ajaomanik voip tOsta.

Hitsus 16i uue iilride |
litrnikele | Ja.

mis holmab

juhis*’

nult iiks itiritous aastas

tajadmianikud peay ad 90 paeva varem ilir-
Ikke kirjalikule informeerima Uuride

LIST. |

‘he elumu- ahiku WUT i vib tdstis vaid tiks
ed |> KuU jooksul,

uv kaitse uurnikele, kes
ad elamuis, mis ehitati enne
»-ndat aastat

on diirnikud. Kelle elamud ki lusid siride |

cerimise alla-enne uut seadusandlust.
t idirt tous on vahem kui 5.2 protsent.
Me irnik selle tasuma.

Bi Giri tous-on'enam kui 5.2 protsenti pole
"ik kohustatud | lasumia enam kui J. 2 prot-

UL |
fi majaomanik on | -Elamute = uirnike- komis-

i” tResidental Tenancy Commission) aval- -

ud soov1 liride lastmiseks 1986. a., ent
> veel kinnitatud., peah Lurk aSumtis,
“ud kOreéma diiri vr + protsend Hise

u. olenevalt kumb on madatam.
najaomaniky soov-on kinnitatud. peab ulr-
lusumi . Elamute- drnikekonsjoui~

it heakskiidetud lui.

sainformatsiooniks taitke ja szathe
altooaua kupong.

| INISTRY OF HOUSING:
ENT REVIEW. DIVISION

ATH FLOOR, 777 BAY STREET:
FORONTO, ONTARIO. MSG 265

1 .*
ies
wr
t

E s Please send me further information |
<plaining | the n new Rent Review Guideline:

CAME
ie DRESS
ITY .

OSTAL CODE

; Guideline |

vabariigi 69.

| 16. veebruar Leedu

aastapiieva

. Vabaduspievaks Ontarios_

Méédunud nadalaléput tihistas Toronte leedu ihiskond

Leedu vabariigi 69. aastapaeva. See algas reede-dhtuse : oe
vastuvotuga kutsutud kiilalistele, kuna suurem aktus toimus [ee
puhapdeval 15, veebr. ‘Lithuanian 1 Martyrs’ Church Hall’ iS,

Mississaugas.

Ligemale paarisaja Vastu VOlUSt

J. Osavotja.hulgas = olid Eesti -
| Vabariigi aupeakonsul . Ilmar

Heinsoo ja Lati Vabariigi konsu!
dr. as. Upenieks, ‘Kanada
foderaalparlamendi, Ontario pro-

. vintsiparlamendi ja Toronto lin-

, _rohkesti oli etniliste thiskoridade

navalitsuse ltitkmeid;. vaga

esindajaid, eriti' [da-Euroopa,

Vietnami ja teistest. kommunismi

| all kannatavaist maadest. —

. . 7
= — — — . rr = == oe =
ro ————* a kee le Ll T_T _—

Parast - seltskondlikku
».vestlustund: tutvustas teadustaja

Joanna Kuras-Lasys muusikalises

osas kaasategevaid kunstnikke,

—plamist Lydia. Kanoviciust ja.
sopran Anita Pakalniskist; esime-

ne esitas. kolm deedu heliloojate —
pala, teine laulis viis

‘laulu, mille jarel pianist. esitas

veel kaks Chopini helitddd.

| . Pianist oli alles kolme aasta eest

Leedust valja saanud ja (Gétab
niiid Toronto konservatooriumis.
| Leedu, Kanada uhiskonna presi-

| dent Algis Pacevicius juhatas sisse —
jargneva sOnalise osa liihikese

ajaloolise tagasivaatega, . kul
Leedu' pdrast tsaari-Veénemaale

| allumist deklareeris end 16.
( veebruaril 1918. isesetsvaks vaba-

rligiks. Vabadus jai lihiajaliseks;
N. Liit okupeeris Leedu, siis tui
okupeerijaks Saksamaa ja praegu
on Leedu jalie.N. Litdu voimu all.
Kuna’ N. Liidus puuduvad in-
imoigused, siis on meil tahtis tile-

sanne jatkata inimdiguste rik--

kumisele iahelepanu jubtimist,
samuti jatkuvale. kirtku

| tagakiusamisele.. Seda tehaksegi —
| koos terste Ida-Euroopa rahvaste-

ga.

| . meenutamiseks.

Féderaalparlamendi_ liige | Ar
drew. Witer andis edasi Kanada
peaministri Brian Mulroney soo-.
| ‘jemad tervitused, kes marks, et
1 vabaduse ja sotsiaalse otgluse.

nduded. on leedulasi sija randa

' toonud, kus nad'on jatkanud. oma
| kodude - ja. Kanada ‘ehitamist.

teatavaks, et eeloleval nadalalépul

‘taéhistatakse Leedu vabaduspaeva.

,,Ajal, mil me Kanadas vétame
vabadust iseenesest- moistetavana,

on siin neid, kes on selle ecest
voidelnud! N: Liidus puuduvad
pohilised inimdigused!** iitles ta.

Ta moistis ka hukka Kanada ja N.

Liidu parlamendiliikmete thingu.

|. organiseerimise, kuna N. Liidul

pole olemas Giget parlamenti. Ka

ei pidanud ta digeks, et ajal mil

Noukogude | sOjavagi havitab.

: | Afganistanis mehi Ja naisi, tuleb

punaarmee koor siia esinema. Ta

| olevat tostnud parlamendis les

inimdiguste uurimise . kitsimuse

raudeesriide taga olevais riikides.
; . Ettepanek voetud vastu, kuigi see -

|. olevat monda drritanud, kes pro-

testiks dahkunud.

Eesti Vabariigi aupeakonsul il-
mar Heinsoo nnitles leedu iihis-
‘konda nende vabariisi 69.
aastapaeval. Selle siindmusega .
-méargitakse riigét siindimist, kuid -
1 see on ka eestlastele ja latlastele”_
‘|. nende véitluse jatkamise tahtsuse

Liberaalide arlamendiliige.

Edith Nicholson iitles, et ta imet-

| teb baltt rahvaid, kuidas nad mee-_
_ mutavad oma kodumaid ja tuleta-

vad kanadalastele meelde kui orn
on vabadus, mida sin nauditakse.

Provintsivalitsuse minister Gabe a

Tony Ruprecht kinnitas, et ta hin-

dab balti ja ida-eurooplaste-
-malestustseremooniaid. Ta luges

ette Ontario peaministri David Pe-

terson] proklamatsiooni, milega

16. veebruar kuulutati Leedu
Vabaduspaevaks Ontarios,

markides selle juurde, et Leedu
vabaduspdeva proklamatsioon. .
jaab plsima vaatamata milline

partei valitseb..

Ontario patlamendilitge Yuri
shymko markis, et ta ei plaksuta-
nud peaminister B. Mulroney ter-

vitusele, kuna ei noustu peami--

nistri kahepoolse poliitikaga,

uhelt poolt. toetades leedulasi,
samas aga lastes Kanadasse

punaarmee koori. Selliste sam--
mudega kaob “usaldus: valitsuse
vastu.

Linnandunik J, Boytchuk andis.

edasi linnapea A. Egeletoni ja lin-
navalitsuse tervitused, Geldes et
mete kohus on hoida vabadust! Ta

avaldas: lootust, et suureparane ~
| ,,V¥abaduse Paev*’ saabuks
; Leedule peatselt. -

- Viimaseks sOnavotjaks oli Balti
Ludu esimees G. Silins, kes utles,
et meil baltlasil on palju thiseid

eesmarke, nendest tahtsaim on.
vabaduse

 Saavutamine
kodumaadele! Ta arvestas, et
jatgmised kumme aastat on vaga

-saatuslikud meie rahvastele.

Vahepeal tutvustati (untumaid
kulalisi, kelle hulgas oli veel On-

tario parlamendiliige R. Johnson,
-linnandunikud B. Chris ja T.

O’Donahue, endine minister J.
Yaremko ja-paljud etniliste. iihis-

| kondade esindajad.
Jargmisel piihapaeval joimus.
“sSuurem Leedu vabaduspaeva ta-

histamine, kus Kesti Vabariig! au-

peakonsul I. Heinsoo: titles ter-

vituse teedu rahvale. ,
H.O.

Teadaanne -

kalasportlasteie
-Omalt poolt oli A. Witer samal .
paeval teinud Kanada parlamendis *

Jargmise klubi tiritusena kor-

-galdatakse teine kalaptiiigi vdistlus
_$el aastal Simcoe jarve jaa! Royal
Beachis.laupaeval 28. veebruaril.

Véistlus toimub -East York
Trophies’ poolt valjapandud rand-

kartkale ja Klubt poolt valjapan-

dud auhindadele. VGistluseks
koguneda kell 7.30 .homm.
Virginia Beachis uue paadisadama
ees tee veerel. Lahemat informat-

sioonl voistluse korra kohta an-
-takse kogunemise Kohal. Peale-
voistluse- l6ppemist palutakse
_ koguneda hr. H6be talu duel.

‘®

Klubi esimesel kalapiiligi-vdist- |

lusel Simeoe jarve jaal Lefroy
Beachis 31. jaanuaril 1987.a. tuli

esimesele kohale Ende! Milliste, :

teisele kohale Heldur Suurna -ja
kolmandaks Evald Holpus.

Probleemid kultuuri-varamute..

-(Algus 1k, 1):

‘olnud- véimalik kasutada kor-
-valruume.. Ta andis andmeid
arhitvide hoiustest ja. mida seal.
praegu tehakse, kuna on saadud
$22:495 New Horizon program-

mist mitmesuguste “moodsate

vahendite muretsemiseks. Arhiivi -
‘juures todtab Eesti Bibliograafia

Klubi, kes: kaivad koos

“mitmesugust tééd tegemas

arhitvimaterjalide korraldamisel..
Eesti Keskarhiiv Kanadas loodi

kevadel 1960.- Ulevaate  selle
_ tegevusest andis arhiivi juhataja

Richard Antik. Ka sel arhuvil on
ruumipuudus. Lisaks tavalistele

materjalidele on- arhiivis ka.

erikoeusid, nagu. Londom Hest

-saatkonna, Eesti Keskndukogu,

Eesti Liit Kanadas ja mitmete
organisatsioonide materjatid. R.
Anuk iitles, et arhiivid naitavad,
mis meil on olemas;. sellesjuures

on éest ajakirjandus mele elu
-Kroonika.

Filmi- ja Jideokogude
sailitamisest andis Ulevaate Kaljo
Urbel. ERK on talletanud ca 3500

{undi videolintr, mida on vormalik:

kasutada mitmekillgseks kultuuri-
liseks tegevuseks. Klubi mureks
on tdédj6udude puudus,’ tetseks

‘Tuumipuudus. tédde sdilitamiseks -
ja klubi -varustuse ning vahendite

hoidmiseks. Ta avaldas lootust, et
ollakse valmis otsuse tegemiseks,
mis.oleks ,,aus tahtmine algatada
tihist aktsiooni Uhise. kodu
loomiseks Torontos’’.

K. Urbel esitas ka Edgar Vaari

ettekande audio-video arhiivi va-
-_jadusest, kuna E. Vaaril oli tuinud |
- Torontost ara sdita; selles muret-
seti varem tehtud filmide pérast,-
miilest méni‘on saanud kahjusta- . mesu
| | ) -. seid kasitsi koostatud kogusid: Ka
-selgitati mida arhiivid .koguvad. _
-Erilaud oli P.-P. Litdigi. mater-
jalidest koos tema isa Mihkel |
_Lidigi ja ema Mathilde .Liidigi:
kohta puutuvate  materjalidega, —

da. a , _
_ Ajatabelist Glemineku tottu jai
diskussiooniaeg ettekannete Kohta

luhikeseks. Prof. T.. Parming

avaldas arhiivide osas oma uurija
seisukoha. USA eestlaste ajaloo
uurimisil oli puuduseks, et vana-

_eestlased polnud sdilitanud mater-

jale. Oleme  siinsete  riikide
kodanikud ja meil on Gigus nouda

. toetusi.. Ta nag ette. kiisimuse |
KS | :

lahendamise | kolme voimalust:

-paigutada materjalid Toronto Uli- -
‘kooli, Ontario Provintsi , arhiivi:

voi Ontario Mitmekultuurilise ar-
hiivi juurde, Seal ollakse huvita-

tud meie materjalidest, selleparast
tuleks kaaluda hea osa araandmist.

asutustele, kus nende cesl ‘hoolit-

setatakse.

Emil. Ferme | soovitas oma

‘isiktik arhiivid Korda seada, tuues
—heaks nditeks konverentsiruumis
oleva  valjapaneku’ Paul-Petéer:
“Liidigi tegevusest ‘pildis ja kirjas.

Oleks. vajalik, et athiivid teeksid. -
mingisugust sefgitust6od astklike: | .

arhiivide kordaseadmiseks.

Ermi Soomet markis, et on tah-

tis, et organisatsioonid - oma ~
-materjalid korda: seaksid; tegelik
-eelt66 uuele~ ajalooraamatule .
~yétab 5-6 aastat. “Materjalide

kogumisele | ‘asumist .soovitasid
teisedki ja koosolijad | andsid

‘omapoolse _ soovituse. kolmanda
kKGite vila andmiseks.

R. Kreem- arvas, et eesti.
arhiivid tuleksid ihendada ja osa
materjalist anda ule kanada
asutustele, kuid prof. dr. Karl...
Aun leidis, et arhtivide osas pole
vaja rohutada kahe arhiivi liitmist. -
Pakilisemm on, et need cleksid kor-

vas. Eesti .arhiivimaterjale on...

olemas ka valjaspool eesti

‘dhiskonda olevais arhtvides.

Padrast !dunasd0ki jargnes

konverentsi teine pool, mille! tuli

lahendada tulevikuktisimusi.
(Sellest mele ajalehe jargmises
aumbris).—

Konverentsi ruumis oli niiiteks. 3
athiivide rikkusist Tartu Instituudi .
-arhiivist trikiseid alatest aastast _.

1875, dokumente ja mitmesugu-—

kus oli programme, kirjutisi ja
heliplaate. Kujutavkunsti  poolel

oli valik Eesti Kunstide Keskuse |
‘Kunstimuuseumi stidamikust.

oH