-  dunud suvel Salzburgis.

“ . ” 14499, $100

| vabade eestlaste haalekandja | —

 BALTEX 7 eeloleval
_pihapdeval

. Keloleyal piihapieval, 31. okctoob.
ril toimub St. Lawrence Hallis
‘(King ja Jarvis 3t.
mandal korrusel Balti: filatelistide
 naitus BALTEX. 7. Naitus on ava-
~ tud kell 10 hommikul ja j24b ava-

-.. tuks kuni kella 5-ni pl. Sissepdas

kéigile tasuta.
Wiitusel on esitatud Festi filatee-

liat, postmarke ja kirju. Need on —

“Toronto Eesti Filatelistide Seltsi
_ liikmete kogudest - ja kasitlevad
Eesti vabariigi ajal iimunud post-
markide. valjaandeid, :

Paavo Jarvi jalle
 juhipuldis

_‘Esmaspieval,' 18. okt. shtul tol-
| “mus New Brungwick’is, Rutgerst
iilikooli uues-.’Nicholas Music
Center’is; Douglas College’i cam-
puses, ilikooli ,.Mozart_Orchestra™
-kontsert, mida juhatas Paavo .Jar-

lealaseid teadmisi ja oskusi moo-

- Kontserdi kava 1 osa sisaldas
avamingu Mozarti ooperist ,,Im-
-pressaario“ ja sama_ helilooja
-- kontserdi fidddile ja harfile. Teises
osas oli Tshaikovski Viies siimfco-
nia, Orkester on -heatasemeline,
‘kung selles mangib kaasa ka rida
professionaale.

| 21. oktoobril toimunud Wintario
loterii loosimise] langesid 100.000-

-  dolfarifised -peavéidud. — pileteiie

” pr, 572670, $10,900 véitsid piletid
nr-d 351448 ja (4347, $1000
— 1817, $106 — 466, $40
-segijarjekorras numbrid 572042 ja
tasuta piletiraamatu numbrid 86.
Punase palli véidu $1000 vottsid pl-
 Ietid numbritega 754118,

Siindmuste kalender
a 2 ten . B@oe pe =

® Neljapieval, 28, oktoobril kell 8
@. Eesti Majas TE Aiandusklubi
-korraldusel Hilja Jokkumi -loeng:
»eérvitsad, piprad ja acdviljade
sailitamine™,

® Reedel, 29, oktoobril kell 8 6.
Tartu College’is - AK korraidusel
»Rasvaste kivi Ja Rul tants“, .
© Piihapieval, 31. oktcobril kell 3
- pl. Eesti Majas E, Invaliidetoetay
Naisring Torontos korraldusel moe-

: maitus.

@ Laupieval, 6. ja piihapieval,” 7.

nov. Eesti Majas Joann Saarniidu.

toide niitus,

ay Laupieval, 6. , novembril kell

7.30 0. Eesti Maja siures saalis

TE Skaudiséprade Seltsi Siigispidt

7 »Kotkajarve ball,

| : ® Pihapieval, 7. novembril kell 3)
_ ph Palace Pier The Club’is EKK

korraidab kella-viie -tee.

* @ Reedel 12. noyembril kelj 6 3.
— Club Harmonie ruumes Ratsariige-
mendi 65. aastapieva tahistami-
 geks perekondlik koosviibimine oh-
 tueinega,-

8 Laupieval, 13. - novembril kell 7

6. Eesti Maja suures saalis Hig -

laste Seltsi: mardipidu.
—668 Pithapieval, 14, novembril kell

12 p. Fartu College’is Fatogrupp ’82.

esitab valguspilte ja fotesid, —

—@ Laupaeval, 20. novembril kell .

6.30 6. Eesti Majas TE Ongitsejate

- ja Jahimeeste Seltsi 25-a. juubeli-

pidu, —

@ Laupdeval, 27. novembril kell im |
6. Leaside High School'is Eesti |.
komotdia

Rahvusteater esitnses

. Qi, noorust*

-SUNNIKUULUTUS |
—TALVI} jo OLEV MAIMETS

‘tentavad rodmnes oma. edimese
lapse,

_ MARI TUULA,
_— stimnist 6. okteobril 1982

nurgal) .kol- -

maalt No, |

ABA EST ANE

; Teisipdeval, 26, oktoobri $982 _ _ tuesday, October 26, 1982 _

ot geo Le

' EESTI MAJA TLUOHTU

Sisukiillane ia meeleoluline killapidy

. Méédunud Jaupaeval toimus ‘Torontos maakondlike organisatsinonide ihiskorraidusel Kesti Maia to-

qwohtu, Pidustus, millele nimeks oli antud kitlapidu, algas juba Kella 3.<¢ pealelounal, kui alustati mitmese-

ouste naituste ja voistlustega. Pidustus oli oma iseloo mult kaheosaling, jihei poolel-kavaline tegevus ‘kuni .. So

kella. 9-ni_ ja siis nooremate seltskondlik osa. Osavdtjate arvu hinnatakse 600-le,. Kusjuures sellel puhul Be OOS en mg
olid kik Eesti Maja mauinid reserveeritud killastajaiic, millega ses ot 0 namoodi ka _ ag avated esi Ree oe

: paev.

Eesti Maja vaikses saalis oli et-
nograafiline naéitus, mille Korralda-

jaks oli Eesti Etnograafiline Ring.

Selleks oli iga maakend andnud

| kasutamiseks oma maakonnale i ise-

loomulikke riietus- ja. tarbeese-
meid. Kuna valik ol: tehtud Uksi-
kuist esemeist, suis ei jatnud see
iilekuhjumise tunnet ja seda vOiks
pidada tiheks kaunimalt kujunda-

tuks sellelaadiliste naituste. pikas
reas, Ruum olt otse paras valjapa-
nekuks, vOimaldades: igate tithe rah:

varOiva, mOned kootud ja tikitud

esemed ja tiksikuid puuesemeid.
vi. Noor dirigent tijendas oma sei- |

Harjumaalt oli -Rapla, Viru-
maalt Alutaguse, Jarvamaalt Jérva-

Jaani, Viljandimaalt Paistu, Tartu-
Parnumaalt - Audru,.

Lidnemaalt Kirbla, Saaremaalt
Jamaja Ja YGhelkonna, VGrumaalt
Kanepi ja -Petserimaalt naisterdiz
vad, kuna Hitu, Muhu ja Kihnu
saarelt olid oma rahvarOivad, Nen-

‘de juures kootud. esemeid, vOdsid,
-vanu kodumaalt Kaasa toodud tek-

Ke,

Vorumaalt 3 isepi 1880. aastal ¥al-
_ mistatud vokk ja 1929, aastast
parit Erastvere Perenaiste Seltsi
lipp. |
Hiiu saarelt 1846, a. pirit vOitoos,
omapdirane meenou selle juurde

Kuuluva puulusikaga. Naitusel oli
_ka O. Rannainde ' valmistatud- “‘Duit-—

esemeid.
Killapeo ametlix avamin’, tai-
mus suures saalis. Killapeo toim-

_konna esimiees J, Vihma. tervitas —
kGigi maakondlike orpanisaisiooni-

de. nimel peolisi, Seldes, ez see Gh-
tu on tuluGhtuna Eesti Majas, oma-
paraseks slndmuseks.. Killapeoks

Gimetatud pidu.on tegelikult | [6i-

kuspidudé traditsiconi jitk, Tulu-
Ohtu on korraldatud vajadusel, et

 ESTO-84. ajaks korda seada Eesti

Maja iilemine kO0k. KOik summad
lfheyad selie .t&iendamiseks ja
uuendamiseks, Eesti Maja on Var

toimub tevevus igal pHeval., See on:
eesti rahvuslik | slida, . mis tuksub -
kdicile. Hindame selle osa eesti
ithiskonnas ja tuleb loota, et seda

aidatakse s@ilitada rahvuskultuuri-
lise ja valisvOitlusliku eestlaste kes-

kusena, kus valitseks alati liks-

meéeel, -

Lopuks « ta avaldas tuanustust -
Eesti Maja juhatusele . esimehega:

eesotsas, Kes on. hoolitsenud seile

eest nagu oleks see nende oma ko- -

du, Need mehed ja naised on tana-

sel pidustusel auklUlalisteks,  olgu

neile vaba pBev. |
Seile jarel. maakondade rahva-
roivais esindajad ja Miss ‘Tallinn

Eesti Maja jubatusliikmele lile-
bie ripnate,

Enne kava edasiminekut yottis

sGna E, Aleve, Geldes et ei 1981.

a. Killaminpgud ega tanane killa-

_pidu poleks saanud teoks, kui po-

leks: killajuhti olnud, Kes maa-

Aondlikke esindajaid oleks eest ve-
danud ja tagant likanud, Ta kut-

sus J. Vihma koos abikaasaga [a-
vale ja Miss Tailinn kinnitas m0-

lema rinnale lilled. E, Alevé soo-.
vis, et see pidustus muutuks: tradit-

siooniks ka tulevikus, .

Jargmisena vottis sOna Eesti.
Maja esimees ©. Piil, Oeldes Eest: —

ee ee ee me a eee

nahast ,

— Ellen Valter kinnitasid igale .
| totasid katliks pidada Gitsvat eest!

Maja . juhatuse nimel Kilalisteie
tere iulemast killapeole.

‘Ta hindas maakondade Ubisalga.

tust Selleks, et meile jazls. iis}.
, Ina Mele ithiskodu, sest Eesti
Maja on meie folevikn pandiks,

Kuid.-ta soovis, et sest saaks tra-

ditsioon meie ihiskonna Uhisvaimu
paevaks, a

Jérenes pidupiieva. esimene  osa
kirey Kava. Rohkearvuline rahva-
pillide orkester esitas O. Haameri

juhatusel valiku eesti rahvaviisidest:

ja rahvalikest helit6Gdest, Orkester
esines bravuurselt ja riltmikalt
ning: andis killapeole. meeleolulise
sissejuhatuse.

Edasi laulsid Andres Tamm ja

Erik Verder, estmene saati kitarril,

Hiljem Jaulsid teistkordselt ‘teise-
‘valiku laule,

fait,

iiks’ neist hiljuti valminied A.

Tamme omalbominguline belie -

too.

Juba alul dratas | tahelepanu lava

dekoratsigoniks olnud lainetay me-
ri, jargmises

tantsustuudio tiitarlapsed,. esitades
meremotiivilise tantsu,

Maakondlikest tauluansambleist

esines Hiiu haiskoor,
akordionisaatel.

Koor oli tihtlases Pihalepa ral
vardivais ja sai oma humorist-
liku sisuga Iaulude eest rohke
“aplausi,

P. Sorra

Jargmiseks mangisid kilapili.

mehed, A. Kiarid, L. Riis ja H.

Sulg . tantsumuusikalisi palasid,
saaisid Flna Libe ja August Tuve

-kese organiséeritud tthislaule fa

Tingmangutantsu.

Eesti Kunstide Keskuse poolt oli
. diapositiivide

film Killaméngud
198t, foto Martin Kabalilt, heli
Jaak J&arvelt. Taustatekstis anit
edasi’ J. Vihma avasOna, piiskop

‘K. Raudsepa palvus ja aupeakon-
sul I. Heinsoo tervitus. Diapositii-

videga meenutatt ja elustati rahva-
méngulist suurstindmust.
Ohtu. viimaseks osaks all ,,00-

per“ ,,Killukesi, Eesti laulupeo-aja-

loost ehk kuidas NooOkvere pasu-

nakoor ESTO-le sai’. :

sisuliselt loeng, mille pudas H.
Miirk diapositiividega. |

Ta riikis eesti rahvaloules kir-

‘jeldatud lauln .véimust, mida
orjazeg ef suutnud Jammatada,

kuni 1869, 4. I lanimpeoga tér-
kas laulu vaartuse. tunne ja
iendmine eestlastena olemisest.

{ Jaulupeol oli 789 laulumeest ja

56 pillimeest (naisi seckord laul-

jaiks ei vOetud), Kes vagevas laulus

rada kuni surmant. :

I pilt viis vaataja 1869, a.
N@dkvere valda Mistahes kihel-
konnas, ‘kus alustati pasunakoor-
pa! teises vallas alustati laulukoo-
riga. Teine pilt on olevikust 1982,
kus toimub killamangude koosolek
ja algab ettevalmistus ESTO-82-ks,
mis l6peb esimese laulupeo hoogsa
rahvusliku jauluga.

Ooperis _ olid tegelasteks Mart:

Laanemée  Paabo Latskhausitis,

Andres Raudsepp naaberva!la va-

_nemana, Leida Jarvt kilanaisena |
ia Evi Tarkus Paaho katlimana,

= Pa? ee

—m

. 1 . . ;
a ee oe, 284 Ta ee Ge a eee ee et 2 wert .

git,

kavaosas tOusidki
lainetest nékinetd, Kail Kadridi

»Ooper oll,
- tule..

kes alul.ei tahtned kuuldagi, et

te peigmees voiks iksiada
Tartu inna minna,
Warri Miirk killamangude - juhata-

jana, ‘Tisaks kulainimesi, Killamin--

gude juhatus, Teose tekst H, Mlir-
muusikaline .seade dr, R..
Toilt. Diapositiivid viimaselt ja dr,

gE, Arujalt. See oli H. Miirgile |

kolmandas naidendis kaasamangi-
mine tthe nadala jooksul, . :

Sidemepidajaks. ‘programmi © ja

oubliku vahel oli. Tallinn-Tartu- @

Tiiri tingh@aling, mille diktor VY,

Salo m@istis: rahvaparaselt olukordi -
t selsitada. Milj66-omap4ra aga suu-_

rendasid seintele asetatud vanasd-

‘nad ja kOnek@anud, Pidustuse ku-

‘atavkunstilisel poolel oli keskmi- .
sos saalis Peeter.Sepa kunstinditus, —

Parast ooperit, mis vanemaile
pakkus ligutavalt sooja -elamuse
ja nooremaile. ajaloolise ‘Oppetun-
ni; hakkasid vanemad :lahkuma,
pheus* alustas mangimiist . ja
| suurenema Toorte ose. |
Eesti’ Maja tuludhtuna oli sel
ifmselt, edu ja sajad eestlased tund-

publiku ‘hulgas hakkas pidevalt

kuna M. Vahtra orkesier ,,Or-—

sid oma rahvusliku kodu: heaks | "08k. j : : Seas
Eesti Maja vaikses saalis foimus kahe eesti naiskunstnikn ndifus. Pil-
di. vasakult Titu Kadak, Helmi Herman ja niitusektilalisena EKKT

thGtades: headmeelt ja rahulolu.
Seda. hindas peale kava ka: Besti
Maja juhatus, kus pr. Niitenberg
watas J. Vihmale ténutéheks kim-

bu nelke ja esimees 0. Pu tugeva

kaesurve, .
Kui suur vOib olla tuluGhiu te-
selik sissetulek, olt j@rgneval pitha-
paeval veel selguseta,
aga voib’ olla. ‘siiski iillatavalt
kOrge, suprem kai seda. korval-
‘dajad julgesid ala arvata.

VOISTLUSED

Samal ayjal toimusid. male- ja

laskevyOistlused. MaleyGisthusel A- .

klassis tuli esimeseks Olav Raud-
oja, teiseks V. Pikand ja ;kolman-
daks J. Jarve; B-klassis jagasie
1-3 -kohti Jiri Tassa,’ Ellen
Meier, Hillar Sorra, neljandaks tu-
li Mati Paju.

LaskevOistlustel - 22-Kal. spordi-

plissist oli individuaalselt esimene
Amold Kontus %4 silmaga, teine

Jakob Vares 93 ja kolmas Hillar
SOrra. 92 punktiga. Meeskondlikult
esimeseks Parnumaa, ' teine
Tartumaa, kolmas Harjumaa ja
neljas Virumaa.

“h.

Linnasel# kode _
kondsuse votmise |

otsus kinnitat

_ paiskunstniku niitus.

esimeéees Benita. Vommi.

' teisipGeval ja neljapaeval =|

Foto. Vaba Eestlane |

Kahe naiskunstniku naitus

‘Paljude eesti iirituste nidalals-
pul oli kujutavkunstiliset poolei ka-
he EKKT liikmeskonda kuwluva

viikses saalis oli kokku viljapan-
dud Tiina Kadakuwlt- 23 vaiksema-
moddulist tid, peaaegu samane
arv ka Helmi Hermanilt akvarelle,
lisaks kuni paarkiimmend numbrit
rakuutehnikas kerzamikat. —.

Kahel naiskonstnikul oli: tihiseks

y nende huvi lillede vastu, kuna nat-

tus koosneski peamiselt Jillemoti-
videst. Huvitay aga oli selles osas,
‘et niitas kuiias’;kasvoi samad Iil-
led vormusid -1abi erinevate looja-

jsiksuste tiiesti erinevaiks stilt og olid nigemused

ja koloriidilt, otse nagu kuulunuk-
sid nad erimaailmadesse. |

Tiiu Kadak kuulub nn. lillemaa-
lijate hulka, kes. sellisena dratas
tihelepana juba-. Liuna-Aatrikas _

sealse floora téetruu edasiandjana,

Niiiid jatkab ta sama laadi Kana-

das ja on leidnud lahistroopiliste di-

te asemele hoopis - lihtsaid, tse
igapzevaseid ja sageli tihelepane-
matuiks igdvaid lili, mis on siis-

ki watavalt varvierksad. Kuigi ta
peamiselt katsub taimede osi tae- -
. fruuna ‘edasi amda, on neis siiski

Teatavasti tegi USA liidukohtu- ;

nik Jacob Mishier ofsuse Karl |
Linnaselt USA kodakondsus dra ji -
yOtta tema yasin esitatud sOjakuri-.
tesude siilidistuse pobjal, Kohtu-
nik tegi oma otsuse KGB-poolsete |

,tunnistajate seletuste ja ,,doku-
mentide* alusel, pidades neid wsal-

dusvdSrseiks, Linnase-poolsete tun- |
‘nistajate vastupidiste tumnistustega |
Edasikaebus vahe- |

et arvestatud.

git

ee ee ee i

Héletamine - — WARD 7

peasesse apellatsiconikohtusse jaeti |

tagajirjetuks. 4. oktcobril kinnitas |
korgem: ‘liidukehus varem tehtud |
oisuse VOtta K. Limaselt i ara USA erence errscceeitica career

kodakondsus. -

Niitid on K, Linnase deporteeri- |
mise Kiisimus kaigus ja immigrat-

siooniosakonna kohtunikul tuleb

vam mearata vastav kuupaev. K, . Lin-

ERILINE VAUIAMOOK

Tanavakingad — taielikult nahast — Itaaliast
$59,—— tavaline hind $65.—
Ohtukingad lahtise kamna fa ninaga
| $39.95—$42.95 tavaline hind $56,—.
Lahtised kingad ,,slip-ons* Salksamaalt, ideaatsed nii teas ksi
yaljas kandmiseks — firma Rhode (Freizeit). —
pesusametist ja sametist $30,— tav. hind $35.—

ip-ons* $42.—, tav. hind $47.—

FINN FASHION SHOES

73 Mt, Pleasant Rd. Toronto, M45 2N4
‘Tel. 487-4085 _ a

nase advokaat Ivarst Berzins alus-
tab nuiid uut protsessi deporteer-
misotsuse vastu,

Kk Linnase kohtuprotsess on if

pdudnud vaga suuri summasid,
mida on aidanud kanda omaksed
ja sGbrad USA-s. Uksnes’ edasikae-
bamine koOrgemasse ltidukohtusse
on n6udaud tile $10.000. Toetajai-
ie.on ,,vastutasuks rahuldustunne™,

et kohtuprotsessidega on tehtud }

selgitust0Gd Balti rahvaste ja maa- }
de’ kannatuste valgustamiseks IT §
maailmasOjas. Ameerika ajakirjan- |
dus on protsessi kasutanud peami-
sensatsiconilisemaigulisteks |.
—_ kirjeldusteks juutide hévitamisest. $

selt

—— ee ee om oe
.

— —_— oo

- PUHAPAEVAL, 31.

eee eC:

Eesti Maja.

mirgatavalt palin ilutsemist, es- -
teetilist meeleoly maalitavate tai-
mede -niigemisel. Sageli taustapa-
beri fumedale foonile asetab ta he-

ledamaid ‘virvitoone, mis on koha- .

fi otse Shuliselt ornad;.nagu loo- -
duseski ¢unmet. sisendavad, ef hin-

gedhk voi kdepunde voiks vailille- .-—

seemnete pallist ebemeid hajuta-
da. Publik hindas tema téid ja nii-
tuse kestel 9 tidd leidsid hued Ko- :
dud. =.

Belmi ‘Hermani_ lilied olid otse a
yastopidised. ‘Seal ei olnud akva-
rellilist filigraanipeensust nazit oli
Kadakule iseloomulik, vaid ta Jil-
meeleoludest —
ia varvidest, mis. ohuliselt™ pinda
katsid, sugereerides keskkonna ta- —
jumist, liiirilist Inuleelamust suve-
minguile iseloomulike tundeiga.

H. Hermeani keraamika niitas -
aga iillatavalt kunstipirast todde-
kegu, kus rakuutebnika ‘Tnitme-

kiilgsuses oli loodud esemeid soo-.
-jades varvitoonides, peamiself. aga

poletatud savi elavaks' muudetad
olemuses, mida ostiad | ka tundsid .
Ja omasid,

«HO -

" GEORGINA VALLAS HAALETAMINE

JOE DALES

| vallavanem
- palub Teid valla valimiste temale hiiletada.-

Udora C ommunity Halis

‘Tam. 30 okt. kell 9 homm. —j pl.
_-esmasp, 8. nov, kell 11 howm —S pl

TORONTO | LINN 7

~ ULEMINEK STANDARD KELLAAJALE

rey 1982.

Linuand Gukogi avaldas proklamatsiooni mille kohaselt kodani- 7
kelt nOwti suvise kellaaja rakendamist 25. aprillist kuni. 31. ok-"
toobrini 1982. Kodanikelt n6éutakse, et’ nad Wikkaksid niiiid
oma kellad je uurid tihe tunui vorra fagasi

KELL a. SOSEL 31. OKTOOBRIL.

ARTHUR C. EGGLETON