. fom dee
ace

| AMEIE ELU" —

boikoteert :
poolt Rodeesiat. Auid Louna-Aafrika

USA. Tel, (201) 262-0773:

|

»MEIE BLU" valjaandjaks « on Eesti Kirjastus Kanadas |
|. Asut. A. Weileri algatusel 1950, | :

|

|

|

 Meie Blu!’ toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 proadview oe
Ave.,'Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951. pS

|
Teltimiste ja kuulutuste vastuvétmine igal- tddp., kl. 9 hy.

»OUR LIFE" -- Estonian Weekly. |

Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd.; Esto- |

nian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2K60 —

Toimetajad: H. Rebane ja §. Veidenbaum. Toimetaja New qe
Yorgis 8. Parming, 473 Luhmann Dr. New Milford, N.,,

Tel. 460-095}

| 5 pl, esmasp. ja neljap. kl: 9 h-8 6. Laup. kl. 9-1 pl,
| Tellimishinnad: Kanadas — t a: $27.00, 6 k. $14.50, 3 k. :
$9.00, USAisse — 1 a. $29.00 6 k. $15.50, 3k. 9.50, Ulemere- |

AKTUAALSEL TEEMAL

| ..maadesse: i a. $33.00, 6k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa
f.- Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
 «USAssse: i! a. $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa lilemere- h4

maadesse: 1 a, $32. 75, 6k. $16.46. ee |

| Uksiknumber — 50¢.

, |
|. -Kuulutushinnad: 1 tol! tihel veerul : “esikiiljel $4.00 teks. : )
- tis ig 75, kuulutuste Kile § $3. 50. |

RODEESIA UUTMOODI KOMMUNISTUK
RIK

Rodeesia, voi uue nimega Zimbabwe on uuimoodi kommunist-

‘Wik riik, mts kujundati Briti konservatiivide valitsuse vilisministri
* ‘lord Carringtoni poolt korraldatud valimistega. Mitte ef tea, kas
selline kommunistliku valitsuse alla viimine oli inglaste eesmark,
-véi toimus siin eksitus, Serine rahvapoolt valitud piiskop Muzare-

wa valitsus sunniti oma ametist loobuma péhjusel, et seliega pol-

nud néus kaks terroristide gruppi, millised said abi ja relvi Mosk-

vast. Briti iilemvalitsuse all korraldatud valimised andsid tihele
terroristide parteile, Robert Mugabele sajaliikmelises parlamendis

 koguni 57 kohia. Teine terroristide partei sai 20 kohta, endise pea-

ministri Muzarewa partei ainult 3 kohta ja valged 20 kohta kokku-
leppe kohaselt ainult valgete poolt valitud endise peaministri Jan

Keegi ei tea, mis tuleb ja rnis saab

Rodeesiast. lahemas tulevikus, us

endisast. ‘erroristide juhisi peaminis: -

ter Robert Mugabe on esiaiglt yoga
vastutulelik ja-cttevaatilk.

KOALITSIOONLVALITSUS

astus juba ametisse. Ta e1 moodusta-

nud mitte ithe ‘parte! valitsust, nagu

Briti siasteemi juures oleks voinud.

eeldada, valid kutsus oma 7 hikme-
lisse valitsusse kdigepealt kaks val-
gete esindajat. Nimeit Bal palluma-
jandusministriks valgete farmerite
ametiuhingu president Denis Nor:

man ja endine majandusminister '
madara, kaubandus-todstusministrtks -°
nimega! David. Smith. Siseministriks -
Sal teisé terraristide bartel yuht. Jos: :
hua Nkomo. ‘Valisministriks cal ka

| vastaspartel |

mees’ Joshua
parteisse kuniluy. Simund Atuzenda.

Méned vaatlejad atvavad, et dus va

litsus ey mangi Wines kommniunistlikus
riigis kuigi tahtsat rolli, vaid kér-

gem véimi jaab poltitbiiroo . taclise

organi katte, milline moodustatakse
Robert Mugabe partetst. R. Mugabe

jattis oma dilesanrictesse alles ka se--
nise. sOjavagede tilemjuhataja, valge

kindral Peter Walhi, kes. pead nuuc
liitma uude armeesse ka senised ge:
riljad. .

KAS AINULT

ETTEVAATUS ABINOU?

Kiisitakse. et kas selling cttevaat-

dik toiming pole ainult tiktiline vate,

et valtida valgete poglt koos Luuma-
Aafrikaga voimu Ulevaimist fa kogu
ingiaste valimisprotsessi ihistamnist
Niitid: e1 ole selleks eeldust. 200.000
valget farmerit loodavad, et nad saa
vad kuidagi visi mustade terrorist:

.. depa’ Koos todtada ja jaavad kaik -
-enamikus oma kohtaiele.
— «gile avatakse ka koik krediidid Lg:

Luele Fie

laste. ja teiste vaba maailma. riikide

 poolt, Samuti algab nurmaaine lab

keimine kGikide naabmises asitvale
kommunistiikkude ritvkide, kiwid eri

Mosambiiki ja Zambiaga.

 Kurdas | Kujuneyad ‘ahekorrad

-Loéuna-Aafrikaga, see on omaette ki}:

simuseks. Robert Mugabe on taielik

. kommunist. Ta oli endine rahvakow »
‘ligpetaja, kes hakkas terroristide jw

hiks-ja mstus oma MAssulise tegevuse
parast 10 aastat lan Smithy peam
nistriks*olles Kinni, Ta sai oma ter:

roristidele abi nis Mosks 45h, kui Ra

Pekingist

-VALGED ARAOOTAVAL

SEISUKORAL |

|
Rodeesias kestis ig] 7 aastal TUS:

suline tegeyus. Valged otid hambuni

_Telvastatud ja - -nende farmid olid

muudetud kindhusteks. Nénde dou

rus ei olnud nautinud olukorda. kus
vabalt ilma ohuia oleks voinud Hiku-

da. Parast seda, Rui Ian, Smith oma!
ajal kuulutds Rodeesia-.isesetsvaks
Brill ja terste rikide

kaudu, kes ka olf boikoti all saadi

vajalikke tarbekaupasid ja elu laks |

edasi. Kuid terromstid tapsid ikka

SOTO

.seda

Smithiga eesoisas. Seliega tid. valimised tihele terroristide par-
| telle absoluutse enamuse.

rohkem.ja rohkem valgeid.ja itksi

kult asuvad farmid tulid maha jatta.

Isegi sur osa mustadest elanikest |
koondati laagritesse, Selles olukor-

ras iiteldakse, et moddunud valimi-

sed heidavad Rodeesiale: ithel aja!
‘Valgist ja varyu maa

tulévikule.
Vahemalt Hihtkeseks ajaks raugeb
sisevcitlus, Kui R. Mugabe eé1 oleks

‘moodustanud koalitsiconi, siis oleks
kestnud.

-yGitlus kahe  terroristide
grupi vahel, Vahemusse jaanud J.

~Nkamo erupp oleks véinud iihineda

valgetega ja J. Mugabe oleks pida-

nud asuma Mosambiiki tagasi, kust

ta terroristilkku tegevust juhtis..

VITTED TULEVIKKU

Robert Mugabe j isegi mirkis, et Ro-
deesias el tule farmide sundvocran-
damist, mis on aga kommunistliku

karra juures.yéimata. Kahtlemata —

vahendab: kindral P. Walli jatmine

Unhendatud valgete ja mustade armee

jutuks ohtu, et nende: mustade valit-
sus laiali.saadetakse ja LOunav4af-

Tika vaed Rodeesia lihtsalt dle vdta- -

vad, et kindlustada omi pure.

Kuid on ka. neid, kes loodavad; et:

Rodtesiast moodustatakse uutmoodi

‘kommunistlik riik; kus kapitalisrm

teatud viisil eksisteerib edasi. Kui

see jluhtub, stis ootab Rodeesiat pa-

rem ;tuievik, Kommunismi ‘tundiad
ie suuda uskuda,
Vafst kuulutatakse Rodeesia ase-

mele’ tekkinud us kommunistlik
riik nimega Zimbabwe iseseisvaks ja

seda piduikult Brith valitsuse esin-

daja poolt, kelleks on irooniparija
‘Charlies. Ainult Louna-Aatrika ja sei-
le maa uiemvalitsuse ail olev Nam —

bia on ootel, mis edasi saab. Kui
uuest ‘rigist toetatakse miassulisi
Namibias ja Louna-Aafrikas, siis ei
saabu rahu, vaid sdjategevus kestab
edasi. Moskva ja ka Pekingi eesmidr-
giks on Aatrika lounapoolse osa

Tuutmine Kammunistlikuks ja vae-
valt on usutay, et niilid taieliku vali-—

misvoide puhul ja valimiste kaudu

‘moodustatud kommunistliku rig!
 puhul see cesmark Jactakse saavuta-

Nata.

ATK

Suur. veok kolimisehs
J. KRULL
A a
WILCOX LAKE SAUNA:

_ PEREKONNA SAUN
464 Sunset Beach Rd, P.O. Box 4
Oak Ridge, Ontarlo LIG IPG
Telefon 883-5777 _
Johan Krull juhtimisel,

MELE ELU"

" Jugejad, atge unustege oma —

sdpradele soovitamast

.MEIE ELU"

NELJAPAEVAL, 27. MARTSIL — THURSDAY, MARCH 27

Eesti Kirjastus Kanadas juhatus ia Meie Elu‘ tolmetus 30. aastapiteval, Esireas — A. Ramwaul (abl.

esimees), H. Urm. (abiesimees), S. Veidenbaum (esimees ja peatoimetaja), H. Rebane {tegevtoime-

taja). 2. rida — K. Kurg (abilaekur) M. Hansen, L, Puurits (laekur}, A, Irs (abisekreta ir), E. Salu->
rand (sekretar). Pildile Puudub juhatusliige A, Kalm. | )

= =

[——

LUGEI A KIRJ UTAB

,Meie Elu“ avaldab meelsasti.

oma lugejate motteavaldust — ka

‘neid mis et ithtu ajalehe seisukoh-

tadega. Palume kirjutada kokku-
votlikult ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jdtab endale di-
guse lugejate kirju redigeerida ia

lithendada ning ‘mittesobivuse

korral jatta. avaldamata. |

Kas on meid toesti nil
vahe?

TULGE KAASA. LAHME KOIK!

Selle ileskutsega astus Kanada eest-

laste ette lahemale 114 aastat: tagasi
“Sihtasutus

Festi. Paevad Kanadas,
milline organisatsicon on uhtlasi ka
ESTO ‘Bidat esindav organ Kanada
osas, Kui palju on siis selle! itleskut-
sel clnud vastukaja? Kuigi ESTG ‘80
née alguseni on aega jarele ainult 5 lt-
hikest kuukest, on sellele, saadud
andmete kohaselt, senini jargnen

Kanadas ‘asub, ligemale 25.000 eest-

vahernalt $00: Mis on aga veelgi mot-
lemapanev on asjaolu, et nende 600—

F

' yaevalt 600-—A) kaasmaalast: kuigt 7

last. Kohti lennukeis pidi olema aga —

700 registreerinu hulgas on vaga vai-—

Kene protsent ESTO ‘80-ne eeskavali-

ses osas kdasategijaid, s.t. rahvatant-

sijaid, lauljaid ja vdimlejaid. Tekib
kiisimus,:mis voib-olla sellé vahese

nuvi pohjuseid? Kas on n ecstlaskond |

seks, et isegi enam sellistest sautiiri:

tustest, nagu on seda Ulemaailmsed

- Eesti Pievad, ei taheta osa vatta!

Kui see testi nii peaks olema, siis
on mei! .viimane aeg_,talveunest’
ules argata ja kaed asjale kulge pan-
na, sest ESTO °80 ei ole ainult Euroo-
pa eesti pagulaskonna ettevéte, vaid
on meie k6ikide thine -tilesanne. Nii
Magu nemad meile ulatasid oma abis-
tava kde stin mandril toimunud

U.E.P-del, nii on ka meil kohustus
_ Seda vastu pakkuda,

Mis puutub esinejate leigusesse

ESTO ‘80 vastu, siis vOib see olene-
da viga palju nende tiksuste tuht-
konnast ja ,kambavaimust". On ol

ud kuulda et meie tksusest on

ESTO '80-nele nii vahe minejaid, et
pole vaevaks ydetud isegi ESTO ka.
va dra Opetada". Sarnane olukerd
kindlasti vétab huvi minekuks dra

_ka neilt yahestelt, kes oleksid mine.
misest huvitatud, sest pole ju mobtet:

minna esinema kui kava pole selae
Meie. ,maa soola" kohuseks oleks

oma grupile dpetada selgeks ESTO .

‘80-ne] esitatayad laulud, tantsud ja
voimlemised, et saavutaksime olp-
korra, kus ka need iiksikud tahteli-
sed ESTO'st osavotjad esinejad olek-
sid ettevalmistatud. Kui juhtkond

aga on ,leige’ ja mOningal juhul véik -

olla isegi , Kulm” asja vastu, kandub

see tunne edasi ka tavalisele ,reame-

hele" ja nii v6ib juhtuda et | Jahin:

gu’ ajaxs pole ,armeed" iildse ole.

mas, alnult mom harv wURSikyaitle.

ja’) Ka publiku osas maksab See sa
ma reeel.

iga pagulaseestlase. piihiaks kohus-
tuseks olgu kaasa aidata, et ESTO a9
folmuks . sama vadrikalt,
suurejooneélisemailt: kui tema eetkdi.
jad, sest eks toimu seekordsed ESTa
‘SO pidustused meie kalli kodumaa
»akna all" ja kindlasti kostab meie
laul ja mangud tle Laanemere laine.

te kodumaale selgemait ja valjemini
Kul kunagi verem, sest oleme oma

kodule nii lahedal kui see praeguses
olukorras iildse uusiliselt Voimalik

: on!

Seeparast iihinen Sihtasutus Eesy;
Paevad Kanadas iileskutsega ja kut-
sun sellega iihinema ka. kiki tes),

_kel see véimalik on: TULE KAASA

LAHMEr KOIk:

Uks mineja fa kaasategiia

VOL ¥ celg.

kes on 3
la: mai Kuust tegevust alganud eriii- .

Foto — 8. Preem

dusel on oluline ja tah-.
tis koht eesti rahva va-
‘badusvéitluse rindes, mi-
da meie tihti. ef méista
kiillaldaselt
muiiksi _ sidemeesteks
_ dadele kui informatsioo-
ni vahendajad, vaid nen-
de lehekiilgedelt kostab
eesti rahva vabadusvdit- &
luse tiivustav fa julgus-: &
-.tav sinum. Nad on meie §
-rahvusliku vaimu ja ¢
hoiaku kandjad ja edu-
| tajad. | Ss
 -Veel enam, nad on: §
“eesti rahva tée ja diguse #
eest voitleiad selle vale |
propaganda vastu, mida

saadetakse kommunist-
likest allikatest, -.  ;

YuUSES.,

plirgimisel k ka tulevikus.

=
oy
_—
ro
La
Ls |
ad
|
a
=
dole
=o
—_
=
=
_* |
|
ao
—
Le
=
=
, |
=
=
_
=
=
=
7
—
7
_
7
—_
—_
=
holies
—
—_
=
7
oa
=
=
a
=
mm
—
=
a
=
a
io
7
a
7
_
=
a
—
=
ia
==
—
=r)
=
=)
—
a
—
a
P|
—
munleh
—_
—
om
—_
i
=
a
io
—_—_
=m
-__
iol
om
—
|
=
=
—-
=
De |
—
ms
iiok
—_—
_—
=
|
7
Ln
in
—_
ial
—_—
io
—
——z.
=
=
ies
—-
—_
—
7
i
—_
a
=
—
—_
=
=
a
=
7
Yr
=
nz
=
7
|
7
=
=
pC]
=.
i
—
=
_
=
=
|
—
=|
—
=
iam
=
L |
=
7
—
=
oop
—_—
i
=
ia
oo
hing
—_,
=
a
=
—
ip
a=.
a
=
—a
=
_—
7
=
am
—_
7
ieak
|
—-
_—a-
fol
=
Le
todo
a
—
doce
fa
=
a
Lo
—
—_
|
—_
—
|
—
—
a
=
Ln!
=
—
ia
=
_—
=
a
=
—_
dg
=
=
—
a
=
_
=
=
Le |
=
—
iat
=!
a
=
a
7
=
=
=_
=
—
om
—_
TC]
=
—_
—_
=
—-
=
a
7
deh
.
-_—
|
—_
no
=
—_
_T
—_
a
=
=
a
=
[|
_
=
=
|
a
=
=
=
—
—-
=

ToT

-PARLAMENTAALSET JARELVALVET

hinnata. & aces He E goes
_ Meie ajalehed ei ole ai- Ho

- meie kohalikele iihiskon- t ae a

massiliselt meie keskele. eee

- Uheks’ vadrikaks liikmeks celles véitleva eestl ajakir-
janduse peres on Kariada eestlaste vanim ajaleht ,.MEIE |
ELU", mis on jarjekindialt oma lugejaid teeninud 30 aas-
tat. , MEIE ELUL" on hindamatu panus Kanada eestias-
konna rahvusliku palge kujundamisel ja kajastamisel.

Tema. 30-dal iimumise aastal kuulub mefe thine ténu
»MEIE ELU” toimetajaile ja administraatoreile, kelle en-

-nastsalgava panuse kaudu on see ajaleht kujunenud res-

pekteerituks institutsiooniks meie rativuslitcus elus fa tege-

Kanada eetlaskonna nimel soovin »MIEIE ELULE” fat.
-kuvat edu eesti ajakirjanduse parimate traditstoonide eda-
si.kandmisel ja meie iihiste rahvuslike eesmirkide poole

ILMAR HEINSOO
BR. ¥. aupeakonsul Kanadas |

—

uu) ee

30 AASTAT TOE JA OIGUSE EEST

Vabal eesti ajakirjan- _

—

_ ARVATAVATE SOJASUUDLASTE .
WURIMISTELE

NEW YORK (M. E.) — Uhendatud
Balti Komitee. Washingtonis D.C, on
avaldanud spovi Esindajfatékoja ja
Senati dlguslikkuse (Judictary) komi-
tee esitnehele ja vahemuspartei esin-

dajatele nimetatud komitees, et ko-
-nitee jalgiks USA kohtuministeeriu-
mi ja N. Liidu vahelise kokkuleppe |

kisimust Ghenduses ,arvatavate s6-

-jasiiidlaste" siiiidistustega — kuna

on v6imalik, et kohtuministeerlum

kasutab N. Lfidust saabuvat ja mit. -

jetoestatavat informatsioonl neis as-
jus.
Samuti on Uhendatud Balti Komi-
ice kiisinud valisministeeriumllt mil-

line moju saab olema sellel USA-It

deklareeritud Balti ritkide (de jure
jummustamise) poliitikale — kui koh-
tuministeeriumi ametnikud relstvad
okupeeritud Eestis, Litis ja Leedus.
at koguda informatsiooni seal niat-
nitud JE Maailmasofa aegsete aba
kuritegude kisimusis?

Balti komitee on juhtinud kohtu-

tades N. Luidu susteemi !seloomu, ei
saaks Kohtulikus meretiuses osuta-
da tarvilist vaartust Néukogude do-

kumentidele neis delikaatsetes ktisi-

mustes. Pikemalt on selgitatud seda
Walter Rocklerile saadetud kirjas,
kohtuministeerium) -

5p juurdiemise asutuse direktoriks,

Selles utelat muuseas, et N. Liidus

t or 1

juures

on elanikele jdetud mufje, ef natside

eS

sim mennnna aeRO TH

-

‘Mele Elu" nr. 13 (1371) 1960.

,Mete Elu'

_ Ohendus Eestiga

halvenenud
STOKHOLM (M. EB.) — Kaesole

-yast aastast on taheldatud, et then-

dusepldamine Eestiga on eriti halb,

kirjad! Liiinest Eestisse on teel paar

kuud vol ei joua fialgi adressaadini,

le alatt ka telegrammid Eestist Va-

basse Maailma. Takistatakse telefo-

1

oht on alaline. Peetakse jahti natsi-

dea sOja ajal koostédtanud isikute —

paljastamiseks, kus ‘aga diguslik
kehtumdistmine ei nai olevat mitte
koige. tahtsam eesmark neis kiusi-

mustes. NGukogude kehtuvdimud on _

leppinud kokku: teie juurdlusasutu-

. sega dokumentide ja tunnistajate

toomiseks $Samas asjus $114 Mis on

-nende protsesside iilekandmine (ex-

tension) .N. Liidust teie asutusse, kus
mGnedes sittidistusasjades véib .olla

| puudulikkus Giguslikes: alustes.
| POOLIK TODE

Balti komitee juhib erilist tahele-
ipanu imants Lesinskis isikule, kes.
2a. eest pogenes UNO N. Liidu mis-.

siooni koosseisust ja- kes latlasena

_ Varemait iegeles okup. Latis just st

jaaegsete natside kuritegude wuri-

mise ja dokumenteerimisega. I, Le.

sinkis paljastas asiiuli saades, et-nii-

_ Sugused dokumendid sisaldavad poo-
_ ministri tahelepanu sellele, et arves-

likut (Ott ja ‘ka valjamdeldisi, Balti

Komitee soovitab seeparast ka. mai-

nitud isikuga kontakti. astuda. Komi-
tee sellest kirjasi saadeti drakirjad
valisminister -C. R. Vancele, kohtu-

minister B. R. Civilettile, samuti juh-
 tivatele poliitikutele, :

Juurdluskomitee. dir. W. Rockler
oma vastuses markis, et olemascle-

dokumendid vastavat tdsicludele, on

vate kogemuste aluset Noéukogude

‘tatud

vate terroristide gruppidega.
nresident Carteri valekGnesid on vab-_
-_ritseeritud. J. McMahon utles, et kok |

nikénede saamist, nende kuulammist -

hiirltakse vol keeldutakse erinevate

ettekiiinetega hoopiski konesid and:
mast. On juhtunud kénede katkesta-

misi: tsensuuri poollt.

Venelased valtsivad

dokumente

USA Esindajatekoja komitees, Tmil-
lele alluvad: luurekiisimused,. seletas

CIA direktori asetaitja John McMa-
hon, et N. Liit on laiendanud USA
yalitsuse dokumentide voltsimist ja

kuna KGB on need korvaldanud. Es-
makordselt parast Staliniaega el tu-.

nende teatud viisi levitarnisi, et teki--

tada segadusi, provokatsioone ja

‘|éhkumist paljudes maades, Viimase

nelia-viie aasta jooksul ei ole mitte

‘iiksnes niisugune aktsioon neilt pat-

sunud “kvantiteedis vaid ka kvalttee
dis. USA armee dokumentide vélts-

valjaannetele on valmistamisel kasu-—

sellekohaseid  kirjutusmasi
naid, paberit, ameeriklastest sOjavae
laste shargooni j.m., kasaarvatult
voltsides ka ndit.’ kindral Wilham
Westmorelandi allkirja. Nitsuguste
valepaberite ja sealt arendatud infor-
matsiconilevitamiste kaudu on: ka
N. .Liidu vastavad organid piitidnud
tekitada arvamist — nagu oleks USA
seatud Ladne-Euraapa maade! esine-

see on toimunud N, Liidu kéige k6r-
gemate funktsiondride  ieadmisel,
kes on kinnitanud venelaste salapo-
litsei pikaaegsed tddkavad sellel alal.

Moneti meenutab see analoogilist
olukorda selles, kus “punavGimud va-

rustavad USA-d, nii ametiasutusi Kut

massimeediat ,tdele vastavate doku-
mentidega” siilidistuste alla haara-
tud isikute ,sojakuritegudest ja
muust, Niisuguste kahtlase vaartuse
voi Ka vOlismaterjalide kogumist on

: kahjuks sooritanud isegi moned /ad-
neriikide parlamendilitkmed oma ku

laskaigu! Moskva.

- Olitoodang
~ Noukogude Venes
langeb —

HELSINGI (M. E.) — Juhtiv vene
eniergiaspetsialist Aleksander Krylov
hoiatas hiljuti Novosibirskis tImuvas
majandusala ajalehes Eko’, et N.
Liidu dlipoliitikas tehtud. vead y6t-
vad tOsiselt Ghtoodangut - alandada.
Lisaks mainib ta kirjutises, et ku N.
Liidu Slivarandusi. kasutatakse prae-
puse kilmusega, saavutab olitoocang
oma tipu suhteliselt lithikese aja kes-
tel ning hakkab sis langema. Oliva-
rusid kasutatakse 4ra nutid nii nobe-

‘dasti, et produktiivsus kannatab je

Glallikatest saadakse Gli aila nende
tiit kapatsiteedi, Arvlov itleb, et Ve-
nemaal peaks labi viidama:> muuda-

_tusi, ni et puurnihmad vdiksid endi-
selt rohkem aega Kkasutada uute Oli

allikate otsimisel.

Ka’ mdoned Hidine vaatlejad, nende

hulgas USA luuretéenistus CIA, on
samataclised prognocsid temud ja

arvataksegi,.et N. Liidu Olitoodang

sellel ‘aastakiimnel langeb nii palju,

et ta peab dli importeerima.

Mdddunud:aastal Yene dlitoodang
e! suutnud plaani tdita, vaid peatus
286 milj. tonnile. Seilel aastal see

nile.

autentsed 1a tunnistajad on usaldata-
vad. [a selgitas pikemali milliseid
kahjusid ia kuritegusid on sdja ajal
tehtud, kuidas séda natsismi likvi-

‘Geerimiseks on Hinud USAle’ palju
maksma majandustikult ja. inimelu-
. des, ja et USA ei saa iitelda teretule-

mast s6jakurjategijatele ja kaasaat-
tajatele USA-sse asumisel.

EESTLASI ULEKUULATUD
ONY, Times avaldas 6. veebr: pike-

ma artikli sojakurjategijate teemal,

[segt |

peaks tGusma 3,6% ehk 606 mit} J. ton-

kus oli ‘ka mirgitud, et Noukogude-

_ prokur6rid on avaldanud, et mdned

siilialused saaks (USA-st) deportee-

ritud kohtumdistmiseks N, Liitu —
mida aga Moskvas olnud ameerikla-

sist :ametnikud ei ole saanud neilé
Iitte garanteerida. Mainitakse sa-

mas, et.eestlane K. Linnas méisteti
N. Liidu kohtult 20. a. tagasi taga-
selja surma. Ta otnud Tartu KZ jaag-

-Yl kKomandant. Kohtukgik tema suh-

tes on praegu USA-s pooleli. Idaran-

_ nikul on mitmeid eestlasi nende ko-

dudes mainitud  juurdtusasutuse

esindajalt iilekuulatud andmete San:
miseks. |

7+ =,

eest TV d

-(Non-Featul

TV, draas
Osa ungari

 pooll -pitseet

3 juhifilmis

. korda -cestla

eae
see

Rudolf Li

RUDE
Kolma -
deemia (A@
ronto St. |

Rudolf Lip
lywoodi ,,O

znurii valikgg

Kui- jirick .
naitleja teat

vottia on Riv

-stutud kilalis

Sellele” pid
Rudolf Lipu
kaasa Riina §

“Elu’ reporter

Auhinda val
utles:. ,Glen

nada Nation

toonud venn

se. Ecsil ja

saatust. Low
jatlegi vabad

»Genie Aw
mus neljapad
Aleksander
auhindade s2

kalvad doku

PAREM NAl

Festi uhisk
Lippu, kun uh
jat ja lavas

-~kadumaal i93

jate paan WR
Lippu nime

meic suurlavl
Vabadhuteatr
Kun jutuajam
dust ,Eesti-t
‘dolf Lipp no
Jusega, KU) §
vad ka mele
rivaliast Lirag
dor. Vestluse
Gn varem peal

ted. Ta on kei
dusvolllejat;

premecritud

PAUL

HOGAN

348 L
Telefo

PON
BUI
LE
PHO
FIRI
SUN
CEN
AC
SK ¥5

G.M.

|, Pruuy