. rte 7 ;" 1 tatt] so aad fattonal Liprary S6253° jeu -Acquisitions Sections ttawa j OnE « KiA: ON4 Second class mall regis ratios Dumber -- 16889. VA BA DE Bebe gd 23 ls he eelLereugig Nr. 63 (2412) XXVE aastakdik Hina polit STOKRHOLM (EPL}.— ee STL os ' ' aces thige Seal ate To 4". ee ee As TE Peete et Pda es Sl as ae ta ae: Pi go "] sean kites hk goso4 . tavuih "rad é stat vii z HARK LE KAN OD. Neljapieval, 1. septembril 1977 — Thursday, September 1, 1977 if ha N. Liidy vast Fitna juhid sii iidistavad USA-d ee ee ee eee ee ee J jdrelandlikkuses Koikjal Hiinas vaimistah rahvas ette sdjaks N. Liiduga, kixjutab kindral Stig Léigren Svenska Daghladetis. Lofgren kdneles muubuigas Hiina valisministri asetaitja Yu Chaniga. Valisminister vaitis, et Rootsit ja Hiinat ahvardab uhine yaenlane — N. Lilt, ; Tanapseva Pecter Suar . or -kavalam kui 1700 sajandi tsaar: — ia lehviteb pingelodvenemise daksid Ahvardada ldaneriikide inastingit, aga ta jutt pingelddve- | toorainetocdangut. nemisest on meie vaate jargi ai- | nut suttsukate ja copium, mille sibtks on -rahvaste vastupanu jou ndérgendamine. ! — Kergeusklikud intmesed usku- sid, et Helsingi.kokkulepe viib ot- semat teed rahu poole. Xremli | N ead naitavad hoopis, et hende tee | viib soja poole. | Liifgren refereerib edasi: N. Liidu voimuahnus tuleb sel- _ geit esile Adirikas. Ta on néiteks pugenud Liibiiasse, Kuuba palga- sodurite kaudu sai ta voimu An- cuoas, koos Katanga palgasiduri- : tefe prcovis ta 4alre okupeerida, - Rhodeesias katsub ta luda utit An- fone e@ltekdandega abistada va- | _hacuslikumisi Louna-Aairikas. Kk. Liidu peasihiks on Inua tu-! gipunkte, kust N. Liide vied siuu- t — As el 0 lis ell Mls sigi, aga vene sOjaetievaimistuste tSitu. peame k6ik t&helepanelikud olema j@ ise valmistuma enese- kaitseks. Oisustay ei ale sOjavagede ‘oud N. Liidus v6i Ameerikas. Oisnstay on asjaolu, ef amee-| riklaste poliitika on jarelandmis-. politika, mis annab Moskvale aint joudu ja julgust jatkuvaks agressiooks ja ekspansiooniks. Kut Hiings tuli uns juhtkond, soovis Moskva sellega luua pare- mat vahekorda kui enne Maoga. : Uus juhtkond keeldus ‘vastu vot: mast Keastindeavaldus ja seletas, et Mao-poliitika N. Liidu yastu jat- kub. N. Liidwu poliitikat kutsusid Hiina juhid koige suuremaks rant- | jutupebtuseks ja sojachuks. Kokkuvéttes leiab Lofgren, et Hiina on sdja vastu, nagu Root- Hiina politika Noukogude Liidu m ik Es phe ee LE Te es Ee) ee Oya ld peed! Wadbe | pb ae t ps tee can qetedie. 7. Oksiknumbri hind $5 ceeti | aso] op ee = fal lb . ee jVeel kolmandate- vast midrab ka Hiina kOik suh-| ses ve ea ar Sime ted muu maailmaga. Hiina pooldab kdigi ¢gruppe ja riike, mis toota- vad WN. Liidu vaste. — Nonkogude Liit on praegu kdige agressiivsem suurriik jal #2: tegeleh peamiselt Euroopas. N. Liit tekitab paljn tilli Aafrikas. Relvatédstus .on t66stus, mis areneb k6ige kiiremini N. Lildus. Péllumajandus ja vitketOéstus ¢ ole tasakaalus vajadustega. Rah- vas ei ale rahul olukorraga. Nonda iitleb Li. Hsien-Nien ‘in- | teryjuus Svenska Dagbladetiga. Ta on 72 aastat vana ja tahtsusyarjes- ‘tuses neljas mees Hiina valitsuses. — Euroopas on palju riike. Aga nad on iksteisega rilus. Meie tee- tame Euroopa thinemist. Selle tét- wait 1 ir. “a ead ‘7 ee . : vt a = Be . he Satna ue ue ia cleme solminud diplomaatilised haa : sidem ed EG-a. | | Kodumaa silat famine - jah} ulik vaadusvol lusele VER Séjameeste suvepaevad Seedriorul | VIII Séjameeste suvepievad moéddusid korraidajate arvates rahuldavalt. Osavotjaid olf ise- vi USA Jdinerannikult, Marylandi osariigist ja.sdjavigastatu Bielefeldist, Saksamzalt. Michigani YU auvliikme G. Oiderma arvates on paljud keasvoitlejad ja Kaasmaalased unustanud oma. kehustuse eesti sédurj' vastu mitte toetades nende tiritust hulgaliselt. Olles ise $2 aastane,.on ta osavOtnud kéikidest suvepaévadest ja vapralt marssinud nooremate maaswoitlejatesa 1 rivis, alts-— | tades oma langenud. kaasvendi Vabadussojast ia IT maailmasojast. Taumieva horn kul & kevoistlus Oigeaegselt, Vv tamata varahommikusele paxsule udule. Endised rindeyotlejad, vanusele yaatamata, Saavutasd . yahulda- vaid tagajarei 100 voimalikust saad) 80 silma. Parimaks osutus laskerOistluse juhataja Evs. A. Kukk 94 silmaga. | Aktus algas veteranide paraa- diga, millest v6tsid osa T. E. V. U., H. E. V. U., Michikani EVU, lat tiksus Hamiltonist ja leedu- ik- sus Torontost. Paraadi vdtsic vasti Bukonsiul I. Hejinsoo ja kal. A, Tomander, kes oma ter- vituses tiivustas kaasvoitlejaid jatkama vabadusvéitlust pagulu- ses. Parasdi juhatajaks oli ksv. A. uke | | Vemuliky kine ja palviuse p- das op. 0; Gnadenteich, kes _ manitses eesti rahvast mitte unustada Oma maa ja rahva vabaduse eest langenud kange- gst. Palvuse Kestal asetati pare ma- iestussambale I. V. Reskuse ju- hatuse likme R..Tralla pool. Jargmiseks U. E. V. Keskuse esimees Esy. A. Jurs andis . ie Kestuse teenete-risti II klasst aupeakonsul I. Heinsoole ja M. Randlale; 11] klassi H. Teder’ie, A, Udustele. Hiljem anti A. Jur- siie sara teenete risti iI Klass. lgas las. |. Kéneleja kusis, knidas on ms- nel rmcie ,,.kultuuari-tegelasel" voimalik majanduslikult kulas- tada Kodu-Eestit paar kordz aastas, tasudes $60.00 paecvas - , Wiru* hotellis viibimise eest, peale sdidu ja teiste kulude. Kes maksab need arved? Ta 10- petas oma sénavétu sGnadega. et aestlane, kes toelab Kodumaa kii- lastamist, tostab kommiunistlik- ku korda. ‘Killastamine ei tohiks kone alla tulla uhelepi eesti ar-. canisatsiaonl julitivale tegelasele. see sobiks ainult noukogu sop-| rusithingu liikmetele! Kone suure aplausi osaliseks. -Esimesena tervitas aupeakon- sul I. Heinsoo; kes tdstis esile koostGo vajadust balty rahvaste vahel ja teatas hikjuti leedulaste kaudu Eestist tahtsa dokumendi vyabasse maailma saabumisest, EEN-u nimel toi tervitusi H. Te- sal der, kes tistis esile véitlejate dit kumise osatihtsust mete vaba- dusvoitluses js rohutas kokkKu- how vajadust. fles k6iki tegélasi ja suvepievade kiblalisé. Balti veteranide nimel tervitas A, Jokubaitis ja biti veterane _esindas E. Robez. mainides, et ‘es voitleb vabaduse heaks, sagh tia voitma. | | | U. FE, K. Keskuse tervitused an- Naiste lassi vOitjales tui L. Raik- Kel ja noorte klassis T. Rocsimi- Uritus jatkus meeleoluka db- nae a tuga G. Iltali orkesiri saatel, | 3 iit2cmt mida sisustas S. Freemi kokku seatud muusikaline kaya, Virmases esmmesid Silvia. Preem, Hilda Sepp, E. Luksep, R. Tralla ja M. Niinvee. KGik esinejad yée- ti. Vastu suure aplausi¢a. Daami- dele anti lith. Vioitude rohke loterit viisid 14- bi pr. K. Lember, E. Lindaja ja pr. H. Sapp. Suvepsevi korraldav toimkond tinah k6fki lahkeid voitude annetajaid. | Toitlustamme oli korraldatud M. Pertensi ja M. Nimvee pooit. Korkide: suvepdevaliste tdnu prouadeie S. Pertens, H. Kiilm- alltk, A. Tammer ja EB. Lindaja ennastsalgava, abi eest kddgis. Jélle maavarisemine UGS HONG KONG — Edela-Hiinas ali Oo] vastu teisipZeva wus maevari- semine, mis mdideti Richter skaalal 6,3 punktiga, Ametivéimud | shski uflesid, et see ei clnud tihe- dalt asustatud alal nagu mdddu- eestlasele © lusbeli | medal. Meie ajalehes on ihununud tea de, et Austraalias vadristati Ku- hinganna Juubelimedaliga Tiiu Krotl-Simmulit Sydneys ja Hei- no Lompi Adelaide’is, niiiid on hilinenult saanud teatavaks, ‘et. Kuninganna Juubell Medaliga on vairisiatud ka Melbourne’ eest- lane Amvi Parbo, kes on Western | Mining Corporation Ltd. juhata- ‘ja ning asjasjaja-direktor. Kies. — oleva aasta alul madirati Farbo fe | Austraalia valitsuse poolt etnilise raadio néusnda komitee esime- heks. Ka juubelimedall ettepanek tuli féderaalvalitsuse poolt silma- paisivate teenete eest Austraalia whiskonnale, Parbo auvidrne ak tunnustamine on jarjekordseks if or iF . ee ts tag - he ee - Pag gerne lee oe Bee oe eres ie as i eat _ : a) ! ar MES jc noe eat oe ie te tet tay been ie! Tah a a Cor = ss a orm ee ee eee ee ung ri aye gis 2 ees a ee ats, Ne oh ear ng On Sear a ee a, yt austuseks mele rahvyuskonnale- seal Maal. Oma otseste lesanne- te thitmisel pole A. Parbo wrus-. tanud oma tahvust ja votab osa ka selle tegevusest Melbourne'i eesti uniskonnas. _ Saal \Otsitakse Nixonite - : : - | susele edasi kingitud asju WASHINGTON — Endist presi- dent Richard Nixoni pole ikka vee} rahule jaetud. Nutiid siliidistatakse teda, et ta vdartuslikke vélisriiki- dest saadud kinke on jétnud valit- andmata. Vastava ] s. “iL = | seaduse kKohaselt, mis pandi maks- - ma i966. aastal, tuleb registreerida koik itie 50 dollari vaértusega kin- gid, mis kuuluvad riigile. Uhes as- | | jases repordis Washington Post tit- pre terterteh ae pee ie ee he ee ee i: be eee Eee a ce: ies at ae te i Ae oe a vd ae nthe te t et aoe ee 8 mitre an ee ve Uae so Bs fr 1 a . ifn ae ith ne) Tce: an ee . . ‘= “! Pe er aa a ee Resti Komitee. ” Newrtetbs korraldusel toimus. traditsiooniline. - noortejuhtide valismaine kursus tanayu Sitsiilias Naxose ran- tal 6.13. augustini. Pildil osavétjad, kelle bulgas oli enamik ow a skaudijunhte, allepHaskonna tegelasi ja poliitilis] ncortejuhte. Tappis 6 inimest [ct siis enese HACKETTSTOWN, N. J. — Lin- na poliitikamehe poeg laskis kuus'! inimest surnuks mahajaetud raud-| teetammil ja surmas siis enese, | Kul iugevasti relvastatud politsei- salk ta sisse piiras maisivaljal. 20- adstane Emil Benoist on endise seks tapatalguks on teadmata. £50 uppusid kut parv laks pobja - DACCA. Pakistan — 250 inimese Umber kardetakse oleyvat uppunud kul tiks j6e parviaev porkas kokku suure kaubaalevaga Dacea |ahe- dal. Parylaeval oli itle 350° so1tja. \linnanduniku poeg. Pohjus selli-) | Foto: Paldrock fgas labiotsimine -lépetada, }Uks foderaalkohtunik keeldus seda les, et ,,kadunud‘! astade hulgas on haruldane parsia vaip, kelli, an-— tiikkesemeid, _ dlimaale, hobekarp, kullast kaelakee. ja kdevdru. Kokku olevat, nende veartits 50,000 dolla. Sellise siliidistuse peale oli Nixon | otse keenud vihast ja ta abikaasa - Pat vaga haavunud. Nixoni advo- kaat soovitas valiskinkide panipai- . kuid nouel taitmast. ‘Eskimod vastu tu Quebec} Keeleseadusele FORT CHIMO —~ Mitusuda noord oskimet organiseerisid nre- testimarsi kohaliku previntsi politseijaoskonna. juurde, ef nzi- data oma vastuely Quebect provintsi parlamendi poolt vastu- voetud keeleseadusele Maha seadus 101!“ Ran jus noor eskime inglise keeles, ,,.Maha prantsuse keel!*. : Kibestunud. meeleolu eskimote ; hulgas pohjustas erilse rahwtusi. nistri spotsiaal-assistent,’ kellega toimuniud andnud tulamusi, kuna kumbki pool viitis, et teine ei saa aru, MIS lus Seadus nelle took vol pa- kub. : | mahasuruva politseitiksuse koha-| dumisele provintsi esindajatega. lle toomise. Fort Chimot kiilastas Quebeci kultuurilise arengu mi- | lgbirsakimised aga el | tihiskonna ssindajat ja 12 esinda. jat teistest Kvladest tulid néupi- Libiridkimised kestyat seni kun: igaiks seda taielindt |. mdistvat. Praesune wus seadus, Oma suures inglise keele vasta-. fuses, jattis tahele panemata ‘Kohalike elanike omad keele-— grupid, -fepa tepid nende sdilitamiseks - ern. viljelemiseks vajalikke eran- Pary pddras. cummuli ja it : msmaspaeval siiski 30. konaliku deid. Jaromiseks deklameeris Lydia cis tije RK. Tralla, ‘rohutades, et pohje. Tori oma loomingut, mis véeti) vabadust ci ole vdimalik saavu- pushki poolt soojait vast. ltada vGithiseta. Viimaseks teryi- nud aasial Tsngshanis, kus sai sur- ma vihemalt 750.000 inimest. ; Peokonelelaks ol] A. Salumets, kelie humoorikas ning hasti vil- mistietud ettekanne kasitles mel le viga valusat paevaprobleem) _.— kodumaa kiilastamist.: Sellega _kaasuvaid probleeme ja kahjus- Lavat moj Mele vabadusvéitluse- je rai moraaiseli kui ka imajan- duslikult toetades yoimu Westis. — okupatsiooni | taiaks oli K. EB, V, U. Litdu esin-} daia R. Piirvee, kes ithtlasi esin- das ka Ottawa EF. V. U.-d. Tervi- tus] oli veel saabunud USA E. ¥. Liidult, Seedrioru Sihtasutuselt, Lakewoodi E. V: t,, | Laskeauhinnad andis - itte Kune eelolev esmaspdey, | 5. september, on Kanadas riiklik piha (Labour Day), siis ilmub tuleval nadatal uks uVaba Eest- lase number, mis kannab neliandeva, 8. septembri kuupaeva. oe uVaba Eestlase™ toimetus | ia talifus Ohio &. V. U-.it ja H. E. ¥: 0. auliikmelt ksv. J./f Pallop’ilt. | | A, Kukk, keda abistas E. Lindajea. i} ce ee oe ee EFRIK PURJE, 65 Sunset Trail, Weston, Ont. tel. 653-7815, Asjaarmastaja. seas? -Leiab aset laupdeval, 24. septembril 1977, umbes kell 7.00 p.m. - Eesti Maja Yalges Saaiis, Toronto linnas — mit Verptlegung und Marketender. Piletid sagdaval Asjameeste kdest. Uhine 50-aastakssaamise pihitsemine 1927-dale aastakdigule. Hind | 25 pulka nde pealt — teadaandinise tdhtaeg 10. sept. 1977. Tule ise, kamread, Ie vote sébrad ka kaasa, kas mees- VOI nais= . / KALIU JOGI, 55 Duggan Av. Toronto, tel. 487-2004, Asjamees. ARYI TINITS, og Falmouth Av. Scarboro, Ont: tel. 261-5200, Asja-ajaja. nT ie a Konfiikti téttu.eskimod néua- | vad, ef provintsi politseinikud ja ~{} Quebeci provintsivalitsuse. esin- || dajad peavad sellest piirkonnast 1: latizuma kuni keelektisimused on i tahbendatiued,. j| tugevdanud survega, vOttes nen- Al delt vee ja ahvardanud vigivalla- {| ga. | Nad on: seda ntuet. Uheks ja yeelgi drastilisemaks noudeks on, et eskimod eralduvad : oma maa-alaga, mis on pohjapool — 1) 57-ndat faiusjoont, lildse ue- becist ja vGtavad proviritsilt salle | rikkalikud loocusvarad. ex Kittask laulab I ‘niga Raton Centre’i 1S esitades kag. om‘ keid Verdi coperist Don Carlos‘.