itt ‘4 7 . _ | i "oe _ a ci i . 7 soa . =v . ory - . 1, . a We woe ta .: ‘ voy. . : Tet bey i Se nt a rr PO ee “ao . as i tee . _ "4 . ne . eo Pe ete rr . 2a Hae see ae ro ee “" : rae Lil. sar estas Che ie ee Te Bot : mo ae wm ae =" . . , wit nate! . we re area a . , : “ht “her we ee TA. waa ele 4 eae Th " det 0 Set th Batt BS tene ar tSsag eo ils om, ni pe : aay a “ts ue . pad i. 2rd segen Loon pee he Sade . i re Or ee be le = = " . a . " ¥ABA EESTLANE neljapaeval, 23.-may 978 — Thursday, May 25, 1978 VALSAAND SIA: o/t Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Sf Torontos. / : - ~PRATOIMETAJA: Ear! Arro_ TOMIETAJA: Hannes Oia - POSTIAADRESS: P.O, Boz 76, Stn. C, Toronto 3, Oni. MBI SMi TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, | -ekspeditsioan) a04-7673 | TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.—, poolaastas $16.— jp ‘veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.— , Poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. | TELLINISHINNAD viljasnool Kanadat: aastas $32.—, poolaas- tas $17.— ja-veerandaasias $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas | $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LEINNUPOSTIGA ‘ilemere-maadesse: aastas $62.—, boolaastas | $3150 ja veerandaastas $16.) _ Andresat mundatis 30 Ct, = - Oksiknumbri hing 35 e, — | FREE ESTONIAN Published by Eres Estonian Publisher. ‘Ltd. 135 Tecumseth St., Toronto 3, Ont. MGI 22 Couprotes | | Moskvas isja léppenud dissiden- | teada inimoiguste austamisest N. di Juri-Orlevi protsess toimus ‘eht- | Liidus ja teistes kommunistlikku: sas bolshevistlikus stiilis ja taieli-! des ritkides. nt Hihimodeldud ja kavandatad Ja- vastuses, ‘milfele isegi Staiini la- 7 vastusprotsesside peategelane ja neaprokirér Andret Voshinski ka- te cleks olnud. Kohktusaali (aitsid selieks kohale toodud truud partet- sulased, kes oma vahelehitlietega kaekealuse maha karjusid, teda feotasid ja laimasid sine kehin sesistija pidas oma kohustuseks]N. Liidu- pidevalt xatkestada ja teda hiirida. / aid see et aloud veel kGik.. Juri Orlovi siilidistati selles, et ta on pagandat, millele kacheainne vastu —-yaidies; yaites, et ta oli parast Hel- "sine? konvereatsi ainuit kKeogunud konverents) materjaie ning nowt nid nends pohyal intmiiguste ra- kendamist, miliel pole midapi te-: ega jamist ubukesnde vastase propa- ganda levitamisega ja N. Liidu lat mamisesa. Orlov tahtis oma tege- vuse iseloomustamiseks kofitusse kurtsuda omanooiseid tannistajaid, kuid' kohus keeldus sellest, Kohtus- se ei lastud ka kaehealuse SOpr, -nende hulgas tuntud teadlast And- rei Sahharovi ning kohtusaali luba- tod Oriovi ahikaasa kist? anne seda kolme miifitsamene ja miilitsanat- se poolt alasti ja 9 otsifi pohjalikull iahi. ge Ning kogw selle omaniirase | _koh- tuproisessi® tagatipp: Juri Orley — mGisteti sutdi ja teda karistati Kaige kirgemate karistusmiirade jirgi -- 7 aastase vangistusega or- jalaagris, millele jargneb viis aas- tat asumisele saatmist seileks ette nahtid plirkendades. Meile tundub, et selle olsusega naerdi kaudselt vihja Uhendrikide . president Carter, kes pirast oma ametisse asumist hakkas niudma inimOisuste rakendamist kngu maailma-.-uiatuses, see oli look nakku oka kileile laiinemaailma nendcle riigimeestele, kes. Helsin- gis koos Brezhneviga alla kirjuta- sid inimoiguste rakendamise koit- kulepetele Ging see oli ka nende; fidneriikide esindajate piikamine, kes kiisid Belgradis Helsing: kek- kulepete rakendamist .,revideert- Belgradi konverentsi ehadunes- tumine ning dsja toimunud Juri Orlovi proisess, millele peatselt Ke ais pe eta aera Pet Bie < Wire iy fer - | ae et ae obit enue Bene Bee Rr ots 2 # aie : s a Lan 1 -e ‘ pa fe a Pe a4 a rs any rere i! a re Se ee oa Pk ats coos aati ae Fa ‘14 eet sore eet ih sania ota a ee Pr Sr ot aa BANE an aera A eee Aa na ae 4 aS: RC a 4 [Komment aarid Asjad sure Wimaga ei ole nil lintsad kui viitkese Eestiga. Vane iit genoratsiconi intmesed malcti- }vad koik sada véigast ja julma AABS konverentst puhul rorrakdatud vastuvott | Toronto rackoja moodsates ja " esinduslikirudes | | Tumides kujunes muhaseks Balti ft suurin AABS': Konverents teaflaste ja AABS'i likkmete ja Killaliste Kokikutulekuks. Balti readlaste KGkkutulek taitis veatameate méningatele vdiksematele puudustele oma lesanded Asja Torontes foimunud AABS’i (Association for the Advancement of Baltic Stuiles } konverents, ‘mil- le korraldamiseks Toronto Ulikool andis kasutada oma ruumid, kujunes erakordselt ulatuslikuks Balti teadiaste kokkutwekuks, Kolm pieva kestnud konverents oli tihedalt taidetud loengutega ja siimpoosio- nitega, milledele lisandusid mitmesugused lisaiiritused nagu balti raamatn- ja kunstinditus ning selts- - kondlikud kokkutulekud nagu Inuledhtu, vastuyéit Toronto raekojas, iihised lantshid ja lOpuball. Konve- rentsil esines ule 100 teadlase, kes olid. sashbunud Ko hate Vhendriikidest, Kanadast ja Euroopa maadest. Kuna kony erentsil esifati mitme- largnevad teiste intméiguste ndud- | sugustelt aladelt tile 150 ettexende, mistega pretsessid, male, et N. Liit ef tala ega motle- ‘gl tRita Helsingis allakirjutatud I I ie ee eT —— . kokkuléppeid. Laduertigid on seni meeléevaldset Helsingi kaehealise kuitstkonetikekkulepete viuriti tOlgendamist ) Sotsiaalteaduste. bibliograafia, ku. nduiult pealt vaadanud ja tréésti- nud endid sellega, et 1980. aastall: adridis tolmuval —konyerentsil 7 arendand viigivastast tegevust ja tOstetakse ste kisimus uuesti pie- leviiariud néukogude vastast’ pro-{ vekorda. See fundub vaiksch aia varji pagemisena, kuna Jdiine- masilma riigimecstele ja diplo- maatidele on kahtlemata juba am- muy selge, et N. Viailt e4 kavatse ku- nazi Helsing kokkuleppeid austada inimoigus: rakendada. Sel puhul tekih leemelikalt kisi tegelenud. dissidentide | siis on lcomulik, et kik ettesan- | niltevad Etinemaail- | ded ei elnud tibtlase tasemega ning ! , nende hulgas olid kérgeklassitis} j ja. norgemaid, pinnapealseid ette- kandeid. Uldiselt kasitati sushi pohjalikult ajaloolisi, keelelisi, Janduse, rahvaluule, cunstielu sektoreid, teatrite. ja kusfuuves. scekor dsel konverent- sil moodustas silmatorkava Ja. iledimensioneecritud — erisektor’ jundikiisimuste paevakorrale t0simine ning balti juutluse s2a- duse selgitamine ja anstamine. Huviiaval kormbe] ‘oli see ka konve- Balti ‘piikidega seotud teaduse - ne ja postitamine), Laine Pant. alasid, milledega nad tegelevad | inga Hichenbaum, Helge Kurm, unrimisel, opetamisel voi kirju-!] Aing Lokk 1a Asta Lokk (registree- tamisel. Kut AABS kiimme aastat tacasi ra- jati, siis oli aleus vaga tagasihoid- lik, samuti oli vihese ozavotuga es.mene AABS'1 konverents. Niitid on Aga organisatsiooniga liitunud xa teistest rahvustest leadiasi, kes ti rahveste kultuuri arendamisele vabas maailmas rahvuste ja keele edilitamiseks. | ‘Kuna Torontes tolmunid kaks AABS’1? konverentsi on olnud osa- vOtult suurimad ja paremini orga- niseeritud, siis oll Ka seekord or- [ira balti teadlastele kaasa hal- | rentsil ainsaks idisimuseks, mis giniseerival toimkonnal palju téod caatelaamasid huvitas,. Mel inenana eiskirjandust i) felevisin- i. konverentsi paliude uirituste mus —.miks peah ainult tks poo! a suju- vaks lavastamiseks| Konvyerentsi rimine je informatsicon). Endel Aruja (raamatunaitus), Mall Puhm (kunstinaitus). See nimekiri nditab, et organi- geerivasse toimkonda of toodud ka rohkel arvul noorema gene- ratsiooni esindajaid, mis annah ridmustava tiendi meie jarel- kasvu aktiivsnsest eestluse rin- aed. - Konyerentsile andsid oma ma/ jandusiiku. toetuse terve rida eestt, lati ja teedu kohapealseid organt- voiteid. Hesti organisatsioonidest ja ettevGtetest toetasid: Artistic Woodwork -Co., Eesti akadeemih- sed organisatsinonid Tartu kolledz- allakirjutatud tepinguid tiies ula- I kaenarast olevatel andimetel C1 pel organiseeriva komitee esimeheks j his, esti Kunstide Keskus. oran- oli WAtlanna Wve Kalnish ning abi- jto Eesti! Uhispank. Estoman Lear- duses ausfama, kona teine pool akiseptecrib dinult neid, mis on talie Kasulikud fa heidab. kiik. bei sed kohustused file parda. Miks ef avalda Idineriigid N. Liidule sur- vet sellega, ci nad omapoolselt tl histavad lepingu need osad, kus nad N. Liidule heldekaeliselt yastu hid ja dema Teise maailmasGja setsétele valluiustele kaudself tun- hustuse andsid? Miks ei kaswa faa- nerigid ¢ma majandusikkuy ja teh- noloogilist ileolekut N. Liidu kor- rale kutsumiseks ja ieda allakirju- lafud Jépinguie aastamisele sundl- miseks? Miks mangivad l4anerilki- de iuhid N.. Liidy agressiiysete sapmide puhul peitemingu ja ia- sevad vilja paista, et N. Liiduga on ¥Olmalik koestood arendada ja kokkuleppeid saavutada? — Selliste kiisimuste seeriat vib jatkata Ja nvéie el oska netle selget vastust anda. Vahbandusi N. Liidufe ia deistele kommunistiikkudele rii- kidels jurelandmiste tegemiseks oa palju kuid kotk need osutavad te- gelikkn olukorda ja N. Liidu impe- rialistlikke plaane ja kavatsusi,ar- vestades kergekaalalisteks. Uhe kaaluyama vabandusena kinnite- takse, ef koosted N, Liiduga vol- mult ja fihjade katega, kuna N Liidu ésindajad olid valmis nende- ga arutama krediitide saamise jaije kogu demokraathiku ‘Susleemi ‘tuumasoja araheidmist. i665" vaste amult as‘, kuid talid sealt tagasi SS Mele arvates viib selline ,,koos-{ ldanemaailm a: med - . matshide puhul, mis kaubatehingute sélmimise yOima- | | hiky ingule, —dysi, kuid’ nad ei tahtnud midagi Venelased osisid iiles. jaghoki padsmed Prahas BY. Litdu saatkond Prahas ostis. ‘konnal oli seljataga vdirnalikult vatakult tiles suurema ose. pads-!tugey Jaulukoor". MM-voistluste | Praesugi-on venevastasus Pra- toimuvad (has selgesti silmapaistev, jae hoki venelaste ja tshehhide vahel. Nende paasmetega tulid matshi mingiks, publiku enamus on ala-| vaatama Tshehhoslovakkias ela-|t1 yvenelaste vastu. Ja kaesoleval ; vad venelased, keda arvatakse|aastal motdub tokku olevat wu: 200.0000 {seile arvu sisse on arvatud séjavield- sod, keda iwaphevases ehis palju nahe pole, aga kes on. kopu acs _valmisoleku olukorras). * 1972 Prahas -peetud vOistlustel kujunes. matsh venelaste : | mA tshelihide vahel, ‘mille tshehhid voitsid, - suureks - venevastaseks ' meeleavalduseks. Kardeti selletao- Peale. lise