VABA RESTLANE telsipdeval, 19. juni 1984 — Tuesday, June 19, 1984. oe - VABADE EESTLASTE HAALEKANDIJA, VABA GESTLANE | YALIAANDIA: o/tt Vaba EFestlane, 1955 Leslie si. Don Mills, Ont, M32 2M3 © | TOIMETAJA: Hannes Oje TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arto, Heino i6e,. Oley Triise TELEFONID: toimetus 444-4823, tali : (tellimised, kulutused, ekspeditsioon) A832 | TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28. ja Veerandaastas $15.— - TELLIMISHINNAD viiljaspool Kanadat: ‘aastas $65.—-s pool , - aastas $35.— ja veerandaastas $18.—_ | Aadressi muudatus 70¢, — Uksiknumbri hind 70 c.. KUULUTUSTE HINNAD tks toll hel veerul: Luulutuste ktliel $4.75, tekstis $5.—, estktljel $5.50 FREE ESTONIAN Published by Free Estonian Publisher Lid. 1955 Leslie St. Don Mills, Oot. M3B 2M3 SIGNET. AOE TEGeG TEU Ee SURE UTE ones Pool, abesamisada” "6, jeunil kogunesid L#ane-Eu- Foopa ja Pohja-Ameerika riigipead eesotsas Inglismaa kuninganna Eb- zabethi ja Uhendriikide presidendi ‘Ronald Reaganiga Pohja Pranisus- inaale Normandia ravnikule, et mecnutada Jaaneliitlaste thise hiip- ' aslika maandumisoperaisiooni .40. " gastapaeva, Kokkutulek pidi esialg- sete kavatsusie kohaselt olema_ta- casihoidlik, .kuid paisus ootamatult spursindmpseks, mis margistas Ukest kldjest Hitleri. Saksamaa kekkuvarisemise algust, kKuid ku- janes teisest killjest ka nende tu- handefe sOdurite malestamiseks, kellede viimast puhkepaika : tahists- vad Iugematud ristide read Nor-. méilemise vastane olukord, - kus mandia kOrgkaldal poliste punde all. | Voitluste Agedust ja suurt chv- rite. arves arvesse vOttes on selge, 3 Je ja teistele ldaneriikidele paliu et Hitlaste. sOjajOudode jubid ning kéigi vieliikide sOdurid andsid j24- gituli oma parima Operation Over- Jordi nime all tuntud maandumis- operatstoont Smnestumiseks. Seda sOjakdiku, mis pidi kergendama venelaste olukorda idarindel ja ku- janema kirstunaelaks uatsi-Saksa- mauler, nimetati- » vabastamisso- jaus“, millega vihjati vabaduse taastamisele Euroopas ja Hitleri tiirannia’ kukniemisele ia 1plikle Tkvideerimisele. Niiiid tapant} tdirele paljuk@lavat sona. ,,vabastamissoda® hinnates ning . selle maandumisoperatsioon! ghyreid milestades tundub iroonia- na, ¢t inhandete _ jiitlassOdurife _maale saatmine kujunes kull laia- ulatuslikmks: Lédne-Euroopa ritkide yabastamissOjaks, kuid samal ajal kergendas see vene pnaarmee olu- korda idarindel ning yOimaldas neil edasi tungida ja vOimatikult laial- dasi_territoriaalscid alasid Kremli_ ‘nud .sellest kaootilisest. hirmust, m- ~hirmuvalitsuse .. ala pamutada. Nonda voiks Utelda, et Normandia 7 maanduimisoperatsicon sTabastamissoyas™ Prantsusmaale, Belcrale, Hollandile ja Itaaliale, iwid pohjustas Balti riikide, Pools, Tshehhoslovakkia, Ungan, Rumee- nia, Batgaaria ja teatud midral ka Jugoslaavia Iangemist Moskva or- biti ja konfrolli abla. Vabastamissojale nende piivi- joonte- tOmbamine ei ole. J4anemaa- iia sdjavieliste juhitide ja siduri- te. teeme, vaid vastutus selle eest langeb Jidneriikide toileaegsetele . tigimeestele ja poliitilistele judti- s _ dele, Kahtlemata oleks 1944,. aasta . juunis: Normandias maandunud j2 kifresti edasi tunginud. iiif{laste s0- | jajoud palju kaugemale joudnad fa 1, | me Suure Konverentsil, ' kujunes. palju Jalaldasemaid SEY ECT lt oe ee bce . é ee ; TA a Ww a a a ae — — = EA \ S = semana ie A . \\ “ ht fyi a “ ~ wN Te Ve 7 Stunt ates t gett Res unn taser tes ~ yeh a < oe a. oe aa ha i _ male nimel lehvitada {ippu! Mé tahame héisata sinu yoi- meie lippu nad ei voida!“ dust ja oma Jumala nimel leh- Sini-must-valgele on saabumud vitada lippu ... Ps, 20:6 kibedad katsumise ajad. Tundub, et Pikk Hermanni kantsi tornis, saatan on ise voilmule paasenud. ‘ meie rahvuse pealinnas lehyib juba Noéukogude Liit on oma kitinte va- | teemale 40 aastat, punane plagu. hele haaranud sajad miljonid ohr- Hesti rahval pole midagi iihist sel- rid. Niaib, et elame krufilise] pe- le kirevalt verise, sirbi ja vasara-. rioodil, meie peaksime olema tuge- ga dekoreeritud vagivalla ja orjas- vad ja innustatid voitlejad — vap- tamise siimboliga, Eestlane on oma rad mehed ja naised vabaduse iip- hingelaadilt demokraatlikult mot-. pu lehvitades, ley ja tegufseyv aisiksus, kes pole. — aunaei | sallinud vecroxiviimma. ‘a Shveitsi hes katoliiklikuis kanto- nis. kiisis macimatkaja kunagi oma diktatuuri, ega ka sellele yoitluseta Lae teejuhilt: alistunud. nolvakule asetatud Kristuse Kuju?" Resti rahvale ajaloolised siida- Kuna ta mujal oli imarganud ainult melihedased ja pohjamaiselt kar- pithakute omi. Giid vaslas: ,,See pWLiks OTL selle kurishku , ged varvid on sini-must-valge, mis oma tdlgitsuses on Hgilahedased usulisele mdottele. Sinine tahendab taevasi, jumalikke: joude — usku paremusele, truudust, sdprust, usaldust; must peegeldab mure- muliutusi (risti kandmist), meie ‘rahva karmi ajalugu, pollumehe traaditsioonilist musta kuube ja ka . vs * a a ee ee ‘ma . conte ae ere oe ae ee oe o tae Be * 1 ae r rn ee a wit Pa 1 . . " oan af “ “a ay feud 1 nud vabastada, kei poliitiimd ef ©: oleks nendele kiirmarssi ida suunas pidurdanud. ,, Vabastamisséja“ poo- lele feele seisma j&tmine otsustati tegehkult 1943. caasta veebruaris Knimmis, Jaltas toimunud nn. Kol- g liine- riikide juhid, eesotsas ‘igasnguse Poliitilise drienteerumisvéime kao- tanud Ubendriikide tolleaegse pre- sidendi Reoseveltiga, Stalinile sauri ‘fareleandmisi tegid ja kogea Ida- Euroops Moskva kontrolli . alla andsid. Jalias tehtud otsuste pohjai loo- di ka selline loogika ja normaalse osatt lianeriikide kontrolli alla jadnud Saksamagz. pealinn Berliin jai kaugele noukogude tagalasse, mis on tekitanud 7.43ne-Saksamaa- peavalu, suuri probleeme ning ma- jandusikke koormusi. JSerliin ji4b ida fa liane vahele alaliseks tiliGunaks sing vastavate olvkor- dade ja eelduste tekkimisel voib Berliini Umber kujuneda Moskva ‘poolt aigatatud. uus kris, Sellest ‘ajast saadik, mil liitlaste vied 1944, sasta ‘6. jaunil Nor- Inandias maandusid, on maailma poliititises straktuuris palju muutw- nd ning endistest sOpradest on saa- nd yaenlased ja endistest vaenlas- test sObrad, Laine-Saksamaa moo- dusiab praegu NATO riikide peres Uhendriikide tugevama ja truuma liitlase, kuna laneriikide lutlasena Teises maaiimasOjas veideloud N. Liit on kujunenud oma endistele sipradele vihasemaks ja itulika- maks vastaseks ja vaenlaseks, Pre- - sident Reagani ajal on Uhendriigid tile saanud oma senisest unimis-~ jalgsest valispoliitikast ning ~ toibu- da tunti N. Liidw ees. Kuid Jda- Karoopa riikide vabastamine on vaatamata presidendi pingutustele ikka yeel kauge! migede taga ja valjavaated sélleks praegusel mo-. mendil on minimaalsed. Normandia maandumisoperatsi- cont 40, zastapaevat tuleb hinnata —neid mehi, kes andsid oma elu suu- re eesmargi — Euroopa vabastami- se —- sanvutamiseks, Nende meesie | misiestusele lasknb sliski tumeda Varuna Wainemgailma tolleaegsete riigijuhtide lihinagelikkus ja naiiv- us, mis {Oi séja lOppedes kaasa poole Euroopa painutamise teise terrovirezhiimt — kommunismi -— alla. : ‘x A | RAE TA Soovitakse teadlaste ) vahetamist N. Liiduge VYaatamata koikidele irikkidéle ja USA aadressii -levita- tud. valedele ning teotamistele on USA Teaduste Akadeemia otsusta- wud saata juunis Moskvasse oma ' \delegatsiooni, et ldbi raakida tead- ' laste vahetamise kiisimustes. Tea- tavasti katkestas akadeemia tead- laste vahetamise 1979. a. detsemb- ris kui N. Liidu vaed tungisid At N. Litdu — canistani, kui Poola ,Solidaarsust* SUruti _yastu seina’', kui Vene tei- sitimétlejaid hakkas represseert mA. ‘Margitakse, et teadlaste vahetus alamas astmes pole dieti kunagt olnud katkestatud. Moskvasse soitva delegatsicon! juhiks on USA T. Akadeemia presi- dent ise. Moskvas olevat nende vastuvotjaks sealne kroonu akadee-. mia, mille moodustajaks on Krem- li poliithitras, VES Peetri koguduses toimunud Festi lip 100. aasta juubeli téhistamisel. olid kaastegevd kolme eriajajarku markivad osalised, vasakult EV an- neakonsul I, Heinsoo, kes liges riigivanem K. Patsi kone, mis peetud 1934. aastal, Miss ESTO-84 kandidaat Kristi Liidig, kes Juges lipnle piihendatud Iuuleiuse ja Eesti UiSpilaste Seltsi esimees Ivar Nippak, kes s luges Hipu 0 Onnistamise aense EUS" esimehe P. Hellati kone, Foto: Vaba Eestlane il eA i4, juunil 1941 teostas Noukogude iit esimesed suur- Istiiiditamised Baltikumis. Uks agasta varem: okupeeris sams suurvOim. Kolm viikest Balti riiki Lidnemere kaldal, Kuni finasent on N, Litt kiitiditangd Baltikumist tile 600.000 ini- . mese, Kelledest viga suur osa pidi lOpetama ome clupdevad . ebaininilikes oludes ja karmi kiimaga Siberts. -Peaaegu koiki N. Liidu poolt alistatud § fa nende mario- nettide posit valitsetavaid rahvaid on tabanud sama saatus,. ~ | | Mainigem ka, et Ida-Euroopa — Poola, Ungari Tshehho- | _ Slovakkia ja mitme telse maa — vastupanuliikumised On ava- _ jiku_ kriitika avaldamise pirast Kaotanad oma nidadest palju patrioote, | Tihelepannvairivad oma sulguse, slgatusvdime ja Vap- _ ruse poolest on balti rahyaste vabadusvOitlejad oma kodumaa- ‘del. See on viipud nende vangistamisele ja Siberisse-saatmi- -sele. Vaba sOna kasutamine demokraatlikul ‘viisit voib sageli _ l6ppeda pikaajalise vangistusega vii halyemal: juhul seal sur- - maga (ndit. Stiri Kukk). Ulemineva] ja ka miédunid aastal kunlutas USA presi- dent Ronald Reagan. 14. juuni Balti vabaduspievaks. | Sellele apellile allakirjutanod Dalti ja teiste rahvaste esin- . dajad_tahavad . kéesolevaga meenutada nf Balitthumis kui ka mujal kuditamise ja terrori ohvriks langenufe mrilestust ja juhtida kogu maatima fihelepanu obule, mis varitseb ka prae- gu, eriti N. Liidu pliride heduses asuvaid rahvaid, kui N. Liidu terrorile ei suudeta piiri panna. Siinkohal tarvitseb vaid ; nimetada Afganistani. _ , Qleme veendunud, et Lidmes vabaduses elavad rahvad peaksid oma huvides: selgitama hadaohtlikku NN, Liide polii- - ~-tikat ja selle taga kumimitavat terrorismi, mis vOib sasda saa-- _ tuslikuks ka nende. maadele # rahvastele, kui saabob selleks soodus aeg. — TOETAME JA NOUAME EURO OPA-PARLAMENDI MGODUNUD-AASTASE RESOLUTSIOONI BALTIKUMI- RUSIMUSES VOMIST LRO- SSE, NOUAME N, LDU POOLT TEOSTATAVA VENES- : _ TAMISE JA MAJANDUSLIKU KURNAMISE LOPETA- MIST EESTIS, LATIS JA LEEDUS.. ___ NOUAME N, LUDU VAGEDE LAHKUMIST baLTl- KUMIST, AFGANISTANIST JA. IDA-EUROOPA MAA- DEST. | ee | NOUAME, ET N, LEDU POOLT OKUPEERITUD VOI NENDE MARIONETHIDE -POOLT VALITSETA- VAD MAAD SAAKSID DEMOKRAATLIKEL VABADEL ALUSTEL LRO JARELVALVE ALL ISE VALIDA : S00- VITUD VALIFSEMISE Voriil. Stokholmis Suunis 1984, —s«€, KRACZKOWSEI Peela PigenikenSukogu esimecg A. REZOFI VYabade Ungarlaste Koondise esimees W. PATEK . ACEND elegatsioont Stokholmis | esimers M, JUBKAM Kesti Rahvusfondi esimees G. GRAUFELDS Lati Rahvusfondi esimecs . Leedu thinen esimees B. HAGARD Balti Komitee esimees. Le —- — | enol = = | end =. | rs = = =: —. P| Es = ioe =: ele: rr a = a nn | el i a — a a =, =a a dole a a — zz. _ =r = = ele — P| elie | eo — — —- a =, | | el iil a — 7 Pe a a Le a P| ell a = P| _a a oe an iol —_— a —_n — | a Ld —- pk i — = Bele: — a | Ps | — = a oh — =! a [| Eek _ | P| | Miele oh a =u Le —— a — a | _ a — Le = a | — — epee P| | el | a a col Pt | a | a __ __ zz Le oor =a P| ok Po iT ell _ a | | = —- oh a | P| — a in Lg a — a — 7 Pe =a a a a — a — a a a a a a Le _| a = bn) = | Ls gd Ps — = a ill, el [| a m=, Ye — a a — = Ld inliall- _ Yd = pe Ps | — =z =i | el i 7 — _ | —_ a I el La ra — a — a a = | ee _| _—_ bes | a ar — ss a =: | Err | = = —_ T= | doin _s — ilk P= = = =x: — zz —_ zz Le —- — =u maa Ps | ale ar a a — 7 i | il a —— a —— a ok a iia io a =a a = Ps | =, = a = T= 5 —_— = = ed = | = = =x —— Vs =a =: — Ps ior a =z. zz Ballet — _—a a — — a | el —— Le =a a Ce — _— Yd a _ a Le a _— _ a 7 a — = _ {== 7 1 a __l a | 7 = | Ln * | — L | — Ls _n = = Cm | _ P| =) =u =—_, L e_| a =o = —_— Le a — 7 sR maapinda, mida ta hoole Ja armas- tusega on harinud; yvalge kajastab lootust heigemale tulevikuwe, siida- meéepuhtust, ausust, diglust, isegi . valendavaid kasetlivesid. El mingeid revolutsioonilisi tapa- taleuid, purustamist, klassivaenu ja taevase vae hiilga- mist, Sini-must-valge on eestlasi tihen- flavaks trikolooriks, meie esinda- jaks koigil mandreil ja maailma meredel -—- meie ranvuse atline voitluslipp. Sini-must-alge lipu all Oh.eesti rahyas voidelnud enne ise- . ¥ortaud Eesti Yabadusséja, nautinud omariikluse helgeid paevi ja voidelnud IJ maa- ilmasojas ohvriterikast vyéitlust rd6- vitid iseseisvuse taastamiseks. Ja seisyuse siindi. . see yolilus jatkub . Detsembris 1918, a. heisati sini- vihkavat vabadusvoitluseks me paik siin on nii ohtlik, et Issand © ise peab valvama ja randureid bu- katuse gest hoidma.” Sadtana- vastases voitlusés sut- dab iksnes Jumala Poeg atdata, ristikandey ja ennastohverday Is- sand, kes on voitmud saatana vie. Usuline laulik, tuginedes nahta- vasti oma kogemustele vaidab: ,Uhed usaldavad vankreid, ja tei- sed hobuseid (tolleaegse. s6javae paremaid vaeosi) meic aga oma Jumala nime!*: Ka mei uurime hoolega polutilist: taevast -- kas eG] paista yningit lahendust. Ent meie gotused ja loctused on osn- tunud sageli petlikeks, kuna poltiti- line eetika on kovera joonega, Sel- jataga ollakse valmis maha sah- kerdama rahvaid ja maid ning dek- lareerima inimoipusi koos nende Ciguste suurima vigistajaga. Usuinimene piliiab stiveneda Ju- mala tahtmisse, Tema sana valgel ennast kotrollida ja hankida vaim- set energiat, mis kannab iile kuris- tikkude. Heaks ja tulemuslikuks -yagame Kristuse ideahstlikku ja vaprat voltlusvaimu, cnnastohverdavat ar- mastust ja ustavust lopuni — kor- gemate paleuste taotlusel, kuhu kuulub Eesti ja Inimkonna vaba- dus. Roomlased klassifitseerisid voitluslippude viadrtust :,,Quo lace- ratius eo pulehrius!‘' — ,,Mida re- must-valge Pikk Hermannile — ja saatuslikel juunipéevadel 1940 tal- laS punalipw bolshevik meie rahva vYabaduse vale ja yvdevoimuga porri ning rebis maha me armastatud KEEN css ennneensinneseeenntnnnasu INGER lipu. Ainult puhuti on hiljem eesti ‘lippu nahtud lJehvimas Pikk Her- mannil, kahe johkra rezhiimi tule- ku ja mineku lithikestel vaheaega- del — yiimati septembris 1944 — enhe Tallinna langemist. Ent tasa- jiilitamata eestlaste milestusis: ja siidameis lehvib ta uljalt veel prae- -gug?, nti réhutud kodumaal kui ka védrastel radadel. Fuba eestl lipu plihitsemisel 4. ‘juunil 1884 Otepsal (Cesialgul kill Eesti Ulidpilaste Selisi varvidena) kinnitati konedes: ,,See lipp peab alati lenvima vaprate meeste ees!" ,Oleks Eestimaa tas kuradeid, Heategevuslikud Middunud — aasta rligiecelaryes miraiti, et alates 1984. aastast ei esine enam tulumakswilehel isiku sissetulekust ilma tOenditeta maha- arvatay standard summana lubatud sada dollarit. JHrelikult kdescleva aasta kohta tuleb iga yahemgi heategevaks ots- tarbeks tehtud annetus téendada ‘vastava ametiiku tihikuga, kusjuu- res. seda tOendit valjaandey organi- Satsioon peab. omama heategevus- Trky organisatsioonI registreerimis- numbri. seni nautisid lubatud ‘ mahaarva- mist ka need isikud, kes tepelikult ei olnud mingeid heategevuslikke annetusi teiud. Samuti isikud kelle annetused aasta kestel’ chd olnud kusagil saja dollari -piirides ja ei olnud ‘ tikstkuid t6endeid -talleta- nud, yOi ei scovinud aega kulutada nende tilesotsimiseks, kasutasid lihtsustatult lubatud standard ma- haarvamist. Eesti organisatstoonidest Kana- das omavad tavaliselt heategeva organisatsiooni registreerimisnumb- ri Kiriklikud kogudused ja mitmed erisihilised organisatsioonid nende eristhtide plirides. KOige Jaiema. edasiannetamise Giguse omab aga Eesti Sihtkapital Kanadas, Selle oreanisatsioont kaudu on vOimatus erlsoovide niéol teha annetusi mit- mesugustele mittekasutaotlevatele eesti organisatsioonidele, kusjuures annetaja saab illdsummalise anne- tustahiku sihtkapitali registreert- misnumbriga, Festi organisatsioonid ei ole sen teadaolevalt -kasutanud -moodust, kus korraldatakse koosviibimine eeskavaga yO1 GhtusGGgiga ja selle paasmed osaliselt on tunnustatud heategevuslike annetustena, bitum, seda -kaunim!“ Ka mele sini-must-valge on nar- mastatud raskes heitluses, kuid see on ta eriine au ia vaarlus, sest kulda proovitakse tules. Lawlik soo- vitab hoiskavat optimismi kriitilis- el: aegadel ja lipu lehvitamist Ju- mala nimel: ys l6sta lipp, las ajakdidnul lehyib téotus tuulte vaanul tile mandri, ile vee... Hoisakem Elu ja Vaba- duse Issanda véidust, wstime inim- konna paremasse tulevikku — Ja nieme vaimtus mele pilha trikoloo- ri heiskamist .voidumasti, . Praost Oskar Pubhm annetused Kaesoleva aasta veebruaris ‘aval- dati valitsuse poolt uus muudatus- tega Dbilletdan or. IT-110R (Cha- ‘Titable Donations and Like Re-. celpts:. Tickets and Special Fund - Raising Events}, milles mdningal méafiral on lihtsustatud varem keh- | tinud valltsuse tOlgenduslikke ees- Kirju ja telsal tdpsustatud ja kit-— sendatud valltsuse varemaid gseisu- kohiti, : Eelmargitud biilletiian kohaseli tegistreeritud heategeyad organisat- sloonl vGi amattr-spordiseitsid vOivad oma sissetulekute suvrenda- miseks korraldada Ohiusddke, bal- le, kontserte ja muid etendusi. Nendest osavGtt vGib kas Biel mé&iéral vOi osaliselt ojla annetuseks sellele organisatsioonile, Annetatav summa peab olema vabatahtlik, miullest annetaja ei cota mingit tu- - ju ja mille va&rtus tOestatult tifetab sundmusapga seotud plisme furu- hinna. Kui Kaupa voi ‘teenindust taotie- takse nende organisatsioonide kav- du, sis mingi osa hinnast ei moo- dusta heategevat annetust. Ka oks- joni enampakkumise kaudu oste- tud esemete hinnast mingi osa ei moodusta heategevuslikku anne- tust. Samuti mitte ka paésme hind — sellele stindmusele. Kui heategey silndmus on tihen- duses loteriiga vOi preemiaga {prize}, siis mingi .pdasme osa ei moodusta heategevat annetust. Heategevuslike annetuste tilem- madraks kalendriaasta jooksul on 20% isiku neto sissetulekust (tulu- maksulehel liin 41). Kut aasta jooksul tehtud annetused tiletayad lnbatud maura, siis Ulej%v osa on Wekantav jargmisse aastasse, =&K, Soomet VA NAD/ 23, ja 24, jum dr, H. Ts 30, juunil ja dr. R. Pall Realistid Realistide tab, et realis kutulek Esto-4 paeval, 12. ju tu College's, See On ped realistid. ka ke retulnud, | Karastusekg koik on tasute Nagemiseni ESTO-84 ' 4a 0 & valjasac Kirjutamisom on lOpelanit: miste postilany mised laksid Buroo juhata et selle kuw | pilelid, mis t Iv) Juuniku enam pilcicngam sest MOned 8 ja. Valjavotn ESTO bliroo _ Torontosse j asub Eesti Avenue, kuid 7. juulist, onj Royal York dign tubtjate _ katte toimetsa tega, kui rey selt bllroole . Terontolas! ESTO bliroogl nevait: méarta on valmis, ap detakse valmi markuu ona Fi tecks aga ne paeva ace: piletetd (r6dr parast lga en virvituh kogu — Matkuue jo bunud, var | miletiic tellim lely Jaoks, Pa tol olijad hel laks teha kas piletcid veel : mahtiinud ka rety cletuluse] pakuiakse ko ctendust reed Labi on m tised: sun omaakendad (penlelOuna Paliismeid : yasoidud de ity kKolsnayy: nei efened saadavel}, mid“: ja} Esic Wisin SiS. Esto Visio daliirilist pcm Hilpenmtedlj mete alsalopy museks, Kuid kohti veel sti naitused, spo rentsld ju ka vahacd (Estoy: teid polnud «x Uhtekokku 4360 tellimusl Vahemalt 16, militia, eritl cc, Esta Visic letid. Kui su on tehtud, ha nii Selda tle le