— Nationay Li vrory:

Gcn, A

ya » Ont,

Second clase ue
tegen tember — 1063,

i Br: r

55053

eae OtOns Section.
. KLA ont .

| : Nr 73 (3186) XXXIV stale 7m

Vois péhiustada drahiippamiste ahela

Lagne-Saksamaal -

WASHINGTON -— _ N. Litdu diplomat, kes oli iste. 7

joudnud USA’sse, iiflesid USA. calatoure ametniked.

50-aastane Vitaly Dzhurtchenko

_tulevat. Fille nahtavale eélolevatel

. kuadel ja kuigi USA ametnikud ej
winud seda kinnitada, vOivat- s-
jane @rahtippamiste seeria Ida-Laa-

-. me vahel olla osa sellest ahelreakt--
. stoonist, mille alustas Dzhurtchen-.

ko otsus réakida Laine salaluure
teenistustele, mida ta teadis N. Lil- -
.~ du spiconidest nendel.maadel, -

_- Dezburtchenko,: ke
N, Lndu vaélism tr “nduniku
ametikohal, oli ‘ajitise itlesandega —
 saadetud Ttaaliasse. Fa. kadus. niib-

tavusest. augustis: piirast seda,

Imi ta oli if Liidu frlgeotelu
 . agentidele. teatanud, et fa Waheb
» Vatikani muusenme kittastame.

| Salaluure | allikaist, kes: TBakisid :

-tingimusel, et neid ei identifitsee-
rita, Oeldl et ta oli olaud _,,tahele-
_ -panuvaarsel | ametikohal* “GB
“hierarhias ja tal ‘oli liksikasjalikke
teateid N.. Liidu | salaluureoperatsi-

§ oli esimene ©

- gel kohal KGB: salapolitseis on ira hiipanud Roomas ja - .

dus oranda alls kus CIA en

did on teda viimasel kuuel nidalai
kusagil USA's We kuulanud.

‘Dahurtchenko y6ivat olla k6rgei-

mal kohal olnud KGB ohvitser,

kes hiipanud LAdnde perast 1930- : ok -

ndat,

kui keks N, Litde- salahuure
kindralit pdgenesid —

likvideerimisel.

Washington Times teatas,
Bzhurtchenko oli or. 5 mees N.
Liidu salapolitseis, Kuigi salaluure

mast.

| Lithikest nega pirat Dzhurt- -
chenko Kadumist kolm kahtlusalust
tundlikul -.

kommunistide . agenti:
Lééne-Saksamaa postil, kaasaarva-
tid spiconide -pitiidja’ Hans Joac-
him Tiedge. pogenesid ‘kk Tda-
Saksamaale.

‘Lid pant el

 Vilmane avana. kaardivée" ‘meet oli fohumud

omal soovil -_

Kremlis, Jahkus ,omal soovil* kohalt méidunud reedel.
Teda - asendas koh eselt 5 6 ~aastane tehnokraat Nikolai

. WRozhkov. —
Tass iitles, et Tihhonov i xir-

jas N. Liidu Ulemn6ukogule teata-
mud, ef tema tervis oli ,,viimasel

ajal margatavalt halvenenud* ja et -
arstid oid tal soovitanud minna-
oma tO0kohalt pensionile. Peamt-.

ESTE. ‘kohal ta on olaud aastast

_° 1980,

Tema ‘ahkumist ennustati juba

sls, kui wue jubi Mibhail. Gorbat-
* oli mOned kuud

shovi ,uus luu
puhastustGGd teinud, nit N. Liidus
Kui ka valisriikide vaatlejate poolt.

VYihemalt bitmomee minisirit on

ftanavu jubs asendatud Ja ooda-
fakse veel teisigi lendavat, kut

 kommunistlik partei ja valitsus *

- valmistuvad 27, partei kongres-
_ sile tuleva aasia veebruaris,
.. R6zhkovit pectakse kOrgemaks

. Gorbatshovi »leitnandiks’. Ta on
~ @lnud kérgemaks isikuks 54-aasta-

s¢ paiteljuhi reformide teostamisel

NN. Liidu tihiskonnas! Tema Ulen-

- .dus peaminisiriks on tiks mitmest.

| Gorbatshovi plaanist tuua noore-
maid mehi jubtkenda, Roézhkov
foodi 13-likmelisse poltitbiiroosse
alles aprillis, kuus nadalat parast
Gorbatshovi 3
Varem ol ta oinud valitsuse plaa-

‘nimajanduse osakonna eslmehe esi-

mene abi. a
 Kanadadrgu
 kasutaguN. Lida
: toendusmaterjali ;
~ OTTAWA — Kanada féderaal-

valitsuse komisjon ei peaks mitte ¢

kasutama N. Liidu tOendeld sGja-

kuritegudes sitiidistatute kohta, tit §
_ les ‘Kanada parlamenililiige liberaal $
John Nunziata; kes on opositsioo-. §

_-nipartei . peaprokurdri kriitik. Ta

soovitas, et konservatiivide valitsus 4
keelaks Uhemehe uurimiskomisjo-
il etten’htud 'N..Liidu wirimis- .
_reisi, kus ta koguks andmeid ka- :

 heksa kahtlustatava vast.

juhikohale asumist.

 ‘Tihhohoy olf Leonid -Brezhnevi

-gilises instituudis Ukrainas. 1930.

“ambit RGzhkov valitseb
90) ministeeriumi Ja riikiiku komi-
tee tile.

Ta yoivat olla positsioonil neil
de majandusprogrammide refor- -

meerimiseks, tals Gorbatshov | -ridstused kardavad, eriti tekstiil-

ja jalatsitetGUstused. Ka on orga-
. .piseeritud tGdlised sellele vga vas-
tu, kuna. nad peavad arvestama:
voistlusega kahe righ toostuste va-

_ootuste kohaselt tegevat feata-
| vals veebruaris,

N, Liidu yOimuvai tluses allub Va-

litsus parteile ja tGeline. vimukes-

kus on polutbiroa, mida juhib

Gorbatshov. . -

' Poliithtiroo | on kiiresti imbere
korraldatud _ pirast
voimule piasemist; Peamine rivaal.
Gregori Romanov suruti-sealt val- -
ja, Andrei Gromoko tehti- uucks .
MSlemad . asendati.
Rochkovi ja Jegor Ligatshevisa,

Gorbatshovi

presidendiks. -

kes viidi poliitbtircosse ilma kan-
didaadiks clemata, =

_ Tihhonovi loobumine aktseptee-

titi formaalselt itlemnGukogu pre-
siidiumi poolt, mille juhiks on pre-
sident Gromoko.

| Presiidimm oli mirkined "Wihho-
novi suurt panust N. Liidu ma-

_ jandusele ja sotsisal-Knultuurilise-

Je arengule ning tema markimis-
 -vaeysele teeninduscle pariei ja
-imigt kasuks,

tuttay juba Opilaspaevilt metallur-

Ta tousis ‘peaminisiri - abl kohale

1965, aasta parast Brezhnevi \ vl.
anule saamist.

= 1 ‘i F 1

Moskvast.
Stalini aegsel sOjaviie fabtkonna |

li

. kitsenduste:

ametnikud keeldusid: Seda kinnita- «Bee

osavotjad

“Kanade dlustab.
_ labiraakimisi vabos |
kaubanduseks USA’ga

Oma senise peaministi ameti
taskeiinal nadalal tegi peaminist tet °

Brian ‘Mulroney parlemendis teata: :. 3

Vaks, et -ta.on teinud kauaocdatud -:

| : sam Ja avanud lbirédkimised *
MOSKVA — N. Liidu peaminister 80-aastane Nie
kolai Tikhonov, kes oli viimate ,,vana kaardivae* mees

USA presidendi Ronald Reaganiga-
vabakaubanduse tile, MGlemal pool

on avaldatud mitmesuguseid, Sape- _
| 'seisukohti,
Valge Maja tegl ka kobe teata-
yaks mOned ome’ eeltingimused,
nende hulpas kanada tollitartifide

otse vastukaivaid

kaotamise, USA investeerimiste

hing  provintsivalitsuste - toetuste
Kaotamised ettevOtetele — _‘Parema
voistluse huvides..

Kanada suurtiistused toctavad
peaministri-plaani, aga paljud vai-

hel.

Quebeci separatistid:
valisid uue juhi
‘MONTREAL | — . Separatistide

partei Quebecis valis endale uue
juhi, Pierre Mare Johnsoni, parast

seda, kui senine partei juht Rene
‘Levesque astus oma Kohalt tagasl.

39. aastane Johnson on 248
Quebeci peaminister ja astub sel-
lele kohale 17 aastat parast oma
isa; tollase . Quebeci peaministrt
Daniel Johnsoni surma.

Rene Levesque .ignoreeris wut
peaministrit, jdfdes- eemale partei-
juhi valimise konverenisist Mont-

‘realis. Ta polevat isegi saatnud
: kombekohast

Onnitlustelegrammi.
Johnson | iitles, et ta esimeseks iles-

andeks on tugeydada separatistide
“ partel. tihtekuuluvust ja arendada
koost6d partei radikaalsete, Que-

beci iseseisvust taotlevate rithm

: tustega.

kactamise ja kesk-.

Koran KGB ohiser hi ps in| eer

ugk

VABADE : here! as , nS " KK ra NDJA |

Toronto Eesti Seltsil 35 liget

TES. jdtkab omaseks saanud iirifusi —
,BesHlased Kanadas". iatkuteose ilmumisest -

; Méédunud. neljapa eval toimus .

_ XLMUB IGAL TEISIPAEY Al.
: TA NELJAPARVAL

"Thaealcl ind 70 oud

1a/ 15. . septembit toimusi Kote eesti id ja skautide malevat -noupdevad Pildil néupiievadest

- Foto: Ervin Aleve —

Ajalookomisjon vis teatade

esti. Maias |. fagasil oidlika osavétuga. Toronto. , .. |
Ei Selisr aastapeakeosolek.. Koosoleku 2 avas esimees ¥. Terts, milestades aasta jook-

sul surma labi lahkunuid vaikse leinaseisakuga. Koosoleku Fobatajaks vali Ermi
Soomet, protokollijaks Leida Pajur.

J. Terts markis tepevusaruandes

eelmise aasta sUgisballi, Eesti Va-

barligi aastapSeva aktust séllele jarg-
neva kohviga Eesti -Majas, histi
Ganestunud - TI kevadpopurriid,

Taamatukogu:e¢ muretsetud wusi

rramatuid, tosies sellejuures esile
raamatukoguhoidja L. Pajuri t6dd.

- On toetatud ‘eesti lasteaeda, koole

ja skautlikku noorust, Kopu aasta
Jooksul on -iititud varvata wus
jiikmeid, ‘aii ex. Tukmete ary } tOusis
325-le,

Jargnevalt H. Lupp esitas eesit

‘Koolide aruande, miarkides et md6-

dunud aastagse langesid. keskkooli

/20. ja algkboli 35. aastapdevad,
faida algkooli osas tihistati suure
_ sinnipdevakringliga:

on toimunud - AkGik tavakohased

ritused, valjasdiduga Montreali ja

osavOtuga Eesti Vabarligi aasta-
paeva aktusest, Ka toimus ESTO-
84 jéreltiritusena tiemaailmne ktr-
jandite voistlus noortele; sissesaa-
detud 66d on praegu. hindamisko-
misjonis, Ka’ alustati . ‘eesti keele
kursusega koostdds Eesti Opetajate
Uhinguga Kanadas,. Opetajaks on
Elle Martens, Kursus oli mOeldud

katiada koolides tédtavaile noorteie-
eesti Opetajaile, Kursus.-on jatku-.
nud sel siigisel algkooli lastevane--
maile. Ka on jatkunud Sppe- ‘ja.

noorie juturaamatute kirjastamine.

Moédunud aastal olf Sppeasu-
~ ftistest J&bi kdinud Gpilaste arv
 agxoolis 119, keskkoolis 49,

Aeglustused postiga

..Vaba Eestlas “ on. _viimasel

_Kabei-kolmel nadalat oluad. rasku-

$i Kanada postiolude titta Gigeaeg-

_ elt tugejaint jOudmisel, kuigi min-

" SARVALASTE BRUNCH’ lev

Tartu College’i kohvik, Bloor} sisi
: Pihap., 26, okt. kell 2. 36 os

Hel, Leo Prif, 251-0737, Helmi Riinava, 4 494-8229,
| ‘Lembit Saar, 225.5532 |

” Soe soak veiniga $17. Op

git teadaolevat stretki vai téUseisa-

‘kut pole olnnd, Nago on moOnes

osas siiski selgunud on posii sor-

teerimine aeglustunud lepingueelse

surve avaldamiseks postivalitsusele,

ka eesoleya suure téamahuse i6t-.

il, founa sorteerijad hoidvat tood

nadalalippudeks, mil on idletéiitun-

nil kahekerdne tasu, Ajaleht ‘on

omalt poolt teinnd koik, mis vO ~
’.% muses ja lehed on alati postitatud
soooes MCILe ettemihtud ajal. :

paitas

Aastajooksul.

giimuaasiumis ke ja keclelaursu-

sel 30,

Toronto Koolivalitsuse. ja fode-
raalvalitsuse toetuste abil on dp-
pemaks hoitud vOimalikult mada-
lal, Oppeasutuse majandusaruanne
sissetulekute ——spoolel
$16.497,53 = ja )
$14.594,06, Kool tahab jatkata
eestl keele ja rahvusliku meele
kasvatamist ning viljelemist,

TES: Lasteaia aruande luges ette

L.. Pajur.

-Ajavahemikul - 15. sept. 1984
kunt 11. maini 1985 oli laste-
aias 99 last seitsmes Klassis 15
kasvataja jahtimisel |

valjaminekuid

Kokku ¢ ali i kevadel eeloiste pete
nutesa 416.

Majandusaruande esitas lackur

Piret- Komi. Selles oli tulude poo-
lel $10.191,86, sellest Jiikmemak-

sude osa $1.905,00. Kuiude poole! -

$9.534,60, mis jattis tilejiagiks
$657,26, TES varanduste seis oli
$22.224,03. Parast revisionikomis-
joni protckolli lugemist. kinnitati _
aruanne. HO. Lupp tegi ettepaneku,

et koosolek avaldaks. juhatusele t#-

nu hea majandusaasta eest.
Uues tegevuskavas ninetas J.
Terts 16. nov. toimuvat TES pidu,

 (Jirg Ik. &)

Johannes Hint suri

Fotegraafi pildistasid mavusest esavétjaid

Fl lays

10. septembril kl. 16 maeti poliifiline vang Johan-

nes Hint Metsakalmistul Tallinnas. Matusele oli kogune:

nud suar rahvahulk, 300 j ja 400 inimese vahel. —

“Joh. Hiat, tuntud kommunistliku
kirjaniku ja parteitegelase Aadu
Hint'j vend, l6petas Tallinna Teh-
nikatilikooli 1941. a, Oli” 1961—

66-ni: Silikaltsiidi Teadusiiku Uuri-

mise ja Projekteerimise Uleliidull-
se Instituudi direktori asetditja tea-
duslikul: alal. Sai oma teadusliku

tO0 ‘eest N, Eesti -preemia 1949. ;

aastal ja Lenini preemia 1962, aas-
tal. Sattus-mOne aasta eest ebasoo-
sinpusse ja vangistati. |

Johannes Hint oli juba vangista-
Mise ajal haige. Sellegiparast: sai ta
viga range karistuse. Nagu. paljud
sObrad kartsid, e1 pidanud ta.ter-
vis vangilaagri oludele yastu.

Haisuse ¢ittu lasti ta vangilaag-

rist tagasi Eesti, kus ta viimase

aja istus Patareis Tallinnas
kuni teda tabas surm neljapaeval,
5. septembril kell 12.30.

. Hint kannatas ‘soolestiku tsiroasi
(kortsumine) all, mis. tihendab, et
toidu seedimine oli takistatud.
Metsakalmistu kabel ei suutnud

kGiki matusekiilalisi mahutada, vi- -
hemalt sada Intmest Jéi-uste taha.

‘tud suurest rahvamassis

-Matusetalitus oli ilmalik, aga vaga

kena, ditlevad’ inimesed, kes sellest
ose votsid. |
‘Seal lanlis kvartett isamashkie
Jaule, peeti kOnesid ja mangiti
vitutit, |
Kohale oli tulnud kirjanikke ja |
tuttavaid koguni Moskvast. Matu- -
sekGnedes rohutati, et Hint olt and-
nud koa oma elu rahva heaolu ta- ~
gamiseks ja et tema kaitumine oll
oloud kempromissitu. —
Kohalikud vaatlejad olid tillata-
matusel.
Rahvamass kogunes hoolimata pal-
judest fotograafidest, kes oma kaa |

meratega piilidsid kGiki matusekl- —_

lalisi jaadvustada ja hoolimata sel-

lest, et ettevdttest, kus Hint varem
oli direktor. (kooperatiiv Defibra-

tor) ei lubatud rohkem kui 20 ‘isi-
kul matusest osa vOtta. ,

Aga voib-olla olid Hindi viimsed
sOnad Jevinud ktiresti mGne Ukst

Ku paevaga, mis modus tema sur-

—- Ma tinal Kiki, kes tulevad |
minw matusele: So