sat arash
ry, vei i pacers aa

Chey seagate baggies aude es core eeTapen are pes tei iaan cs cove coal i sues gal 1 aay a
sie ab SiSced KEE AGe an SLE GRATG? gh tcn es TSU EU SAd AR EEE Da ECM A

«80 eksliibrist
| ~~ deann Saarntidult
7 eS 2 2S RAE oe Eesti eksliibrist ja nende loojaid
— oue-cs! on tutvustatud mitmete maade eks- —
Rone : ee liibriste | alalistes ajakirjades ja
oe 5 : pyecccc sc8 erinditustel, mida on korraldatud -
Ae See Kanadas tile 20.
Kaks kirjutust. on ilmunud USA
eksliibriste kogujate ja kuiundaja-
te ajakirjas: aprilli kuuwl A. Vilm-.
silt Abel Lee an Estonian Exlib-
ris Artist in Canada‘ ja E. Ker- -
Veen melt juuli kuut ,,Silksereen Ex Lib-
i oy ris by Joann Saarniit*. Mélemad
2 == kirjutused on varustatud sisseklee-
—bitud paidetega.
Joan Saarniit on kdesoleval aas-
tal j6udnud 50-nenda ekslitbrise

oo.
arid
vilmasel ajal
WUSe SIETeRe-
iti suurlinna-
morvad Trl: |
nuheteks ja
e vastu voit-
lisImuse: ayva-
takirjanduses
fl whe: poept-
Na esile po-
damine kuna
olevat kéige

meoduseks
ihentisel,
id Nimetada
pead Hiva
amGda_ Hbi-
p see peale.
fest. Nahta..
elnud seilele
. hes suur-
eE . kuritege-
Gi vahemalt
elist m@tle-.
jouaksime
3s iga inime-
polttseinik,
‘ust Ja koiki
uni . hauani
ou koik val-
sfanda kee-
nid kelkulat-

rn

Vf pay LY E= pay R & : ati! ee to eg elo TBS Scot RES hs Ri Ee ct ee aa ty yee vei ope Se vs : ae wR ;
, 8 es a ee he ease] FM eee «| ea CADRES Me Boe oan Se ads CE Neh eR inant vs
. . ; Hen at ce on othe Pay Fes ics. aR a as a Fer ee aes OT eh cat a iA ots ia en he ae ANG ark oe a
: ee apps fae Re a tabs s fea ne REA aT a Se Petar Sash eter samt aprauattyetetce Tygenes tener ne ats pete Th my
Eg CABS ate cl gee aa ee pete Sear cco : : LS Bee ae CO a oa DTI tebe ts
N ADAL Al 6 ruil gece eres nan ey a Same a thea, co ete S Ae : :
| . eco = ES foe ee 2h acl ot ere Sa hl oh
TS ge Rp! oe a eee ni RO
ea as | mo ua ee Se meee ce pot z S: : a

| {mus ANTS VOM’
. Kanaoodatud

| Magus |
LUULETUSKOGU
wVARJUD"

Hind s§.— -L saatekuln 50 ¢.
hliiigs VABA EESTLASE talituses

vate

Be

et
cane

ae ees
z Le

a

mee

or = oF mats rete

een a
pen

| eae Se at Ss Ps SOR SH cretnat a ae a Lae

iL, 12. ja 13, okt. dr, Tt. Sauk,
. del. 491-0912, :

a
Ea
=

ena,

See

ee
eta
aera
i

rs
raat
ora

Mpa ree
or ae a aa ¥ Palas
i sparenet Frade tate seen — BE
0 Sa -
re ent eee a wala Liat Pee ee 7 Preis
ae aerate, eofatt Lt my
phous ara aa : f

ar ‘a eee = ate 4 are =
Se ace ranean at
a ri rs oll ell Z

pees

ee kl | ane
Ee ae
ae ee a pare
Safe gies tat Br oar
eect ett a ep

oer . Fe

aes

renee
sea
“ sae

mee ae
ane
oa

A =
puree

ms or mee a : a) ar
riald rial een nro CRE
nA
Le
oe

afb pe tok

eas

- er ra oe
pena retiaree
er

mane
n= =

my L.
reer ean. rn v
a, a :
pect otra Re faa 7
FJ

rere erie:

a ea te 4 ee ag .
= ie va a 7 LPC ererae, ~ “ teat — :
Phlbrer -D-cna! ine Pia Pag orc ee Cana ae ieee
r a rs tam "f oe
a ae ee ee = at =

5
Paces
rial ora
Gace a

a

Zac
“a
Serre

Tareas erent a eater
al
tr
nr rae eer bae ear
Seas a

4 seca eee ae a

pe EB et Erect
ai Hh eateries
J tant inne eee eee

ae eae

a im 1 a ! aaa

oi emai tarot
ans 7 at aS fa a r = =
5 | orate A eae Parad re ae - i ae
either meat rs pals cr Gee i! : Se Serene

ree tha
tai

rise a a t = St ee al = al “aan Cee ee "ry
— = 7... 7 . F . a F, = 1. oem! ay _ . a,
ro a 7 44 re i Dante rf an aa ee Pe fe a Eee

' He : . = : =
Pata ete
Pe ee ee

Eesti ‘kirjanitud |
scabumisest Rootsi

-STOKHOLM (EPL) — ° Ajakiri |
.nvandrar-rapport . on  lasknud
-yiitmel vahemuskirjanikul kirjel-
‘dada oma kohiumist Rootsiga. Kir-
janike hulgas lciame ka Valev -Ui--
bopuu ja Enn Nou, kes kirjeldavad
Dina muljeid Rootsi tulekust,
‘Uibopuu -kirjeldab, kuidas tema
yana kaabu saitus kerjuse katte ja
iuidas kerjus seda kasutas ‘kerja-
miseks avalikel kohtadel muusika
saatel, | | |
' Enn Nou kirjeldab, kuidas ta
aeglasclt hakkas séjamOllu taipa-
ma ja kuidas ta vanemad temaga
-Rootsi pégenesid. | |

eh He 7 a a a _ 7
+L Wes ia 1 by atepanarey atte a pte eee tart ee"

wage oe nine ae
bat ma oe | = eh ms
a

Lembii Kooritsa —
muusikal Terontes
, . Lakewoodi Eesti Teater ‘esineb
— | en ee BR cage loomiseni, mis on margitud ka te- Torontos piihapaeval, 19. oktoobril
~ — ee os ae a Ay pave) ma konta esitatud artiklis, kus on kel 3 p.J. Eesti Majas. Esitamisele
sera = 3 ok: peer s= — taodud =6vérdlemisi Aiksikasjaliselt tyleh Lembit Keoritsa muusikal-
kunstniku elukdik ja tilevaade tema Emajéel. Néidend-sai hea menu
_mitmepalgelisest loomingust. Kir- osaliseks ESTO-80 ajal Stokholmis,
jutusele on lisatud ka neli eksliib- pyc esineti kahele tHismajate ja
tist, mis loodud’. Eesti Vabariigi nilvis kriitikute heakskiidu.
esindajale HE. Jaaksonile New Yor-  pyyusikal viib. meid tagasi-vaba-
gis, aupeakonsul I. Heinsoole, kir- rijsi aegsesse ja paljudele. tuttavas-
Janik-ajakirjanik WY. Ojale ja-kunst- co © Tartu: vaimu‘' Shkkonda, kus
niku pojale Matt Saarniidule To- yyidendi tegevus kulgeb kahel jée-
rontos. aurikul. See kiire, hoogne ja lobus .
muusikal on tdis originaalset rah- -
yaparast ainestikku, kom@ddiale
omast strateegiat ja eredaid karak-

eee sae eet tate
ape eer, ath eT eset Pi th nee aie
Ee a Frag anercat Meow eae tine cra apt rel scene teat raced ee ead aoe
ra a = ee - ‘4 a ey — Sate ee ee el = Z Fi
a role agar een eS we be Se Oe ae eee eee ry See | eo ren eee Pere wan
oa Laie, . ot eer * a Se i - - a7 "a 7
: aT rf at an == in, wf ae er = a: -= hh, ro =
sipen . 7

ee ee
a re

Eesti Maja keskmises ja uhiuueks fehiud saalis oli arvukas noorte- ja nende vanemate pere, et ot tihista:
da kooliaasta algust. Esireas vasakult Elema Pilvet, kes titles avasina, algkooli juhataja H. -Rundya,
keolikomitee esimees AL LUpp. - Foto: Yaba Eestiane

=_— d

ganis san | ia Poola varjulave

Euroopa rligid pooidavad venelastele jdrelandmist

WASHINGTON (Vaba Eestlase. kirjasaatjalt) — Libiridkimised 35 riigi esindajate vahel Madriidis oni
Juba kaigus, kuigi Helsingis 1975. aastal saavutatud kokkulepete taitmise Ulevaatamiskonverentsi amet-
lik algus on ette ndhtud alles 11. novembril. Madriidi labiriikimistele omistatakse erakorraliselt suurt
tahtsust ravusvahelises ulatuses, kuna need on praegu ainukseks regulaarseks diplomaatiliseks kokku.
saamiskohaks Laine ja Ida esind2jate valel. |

Viirlais wus remean
iimunug © - —_
ous ge oe, a: arse terkujusid.
Hiyuti ilmus Lundis Eesti Kirja- :
nike Kooperatiivi kirjastusel ja on - vel Kes 0 . vase Leia veri
tellijatele valja saadetud Arved Keel, kes . Kooritsa mu “ikalide
Virlaiu uus romaan_,,iargitud‘ ba varem COLTS TWusieande

See on kirjutatud Viirlaiule omase , KOrgemasse ; em a
asjatundlikkuse, pOénevuse ja dra- nik undo oe8 ne none.
-maatilisusega tegevuses, teravuse- “UUSMANS Mangivad Kaase te

ga inimkujutustes. Tegelasteks on. bariton Harry Verder, uus taht,

valmistaks pinda ette wutele lepin- - Kampelmani noolt korduy de. etidised sddurid, kes. paras? sdja | laulja Peet Jurgens  altok

gutele Eureopas julgeoleku ja de- tente mainimime oli ilmselt midra- lOppu joid mitmesugustel pGhiustel oor Prmadone / a ° ;

sarmeerimise alal. tnd Liaane-Euroopa riikide kérva- Soome. Noukogude Liidu survel voi. raine-Ly D Te ¢ C id ‘ ahh

. ves oo le, kes toonitavad ‘pingelédvendu- Seda eeldades hakkah Soome sdlt- amMe-LYya als Ja Wilco man.
Uhendriigid on aga selliste Sut" ‘se vajadust suhetes Ida ja Laane lasvalitsus endiseid Soome armees ‘New Yorgi teatrist ldbvad kaasa

te kavede osas seni ettevaatlikul vahel, ning on hirmul kiilma sdja SOdinud eestlasi vangistama, et tuntud naltlejad Aime Andra, Ralt

seisukohal, scovides asetada pea- taaselustumise parast. Kampelman neid venelastele valja. anda. Autor Sams ja Rudalf Susi. Sus veel -

roby sellele. milleks konyerents vaatleb Whemalt mitmeid s#ara madrused ja tiidrukud. Muusikall
Sieti ette nahtud on; nimelt seni “2S 284 tahelepanu, et kui soo- Saarase sv adab 7-likmeline orkester. mida

\ H. KIREK
y [nsurance
Agency

~ KINDLUSTUSED

DOpis teisest
Mis piutub
niosse, Siis
vuse kasyvu -
koenna tasa--
moni aeg
ilimatu im-
tna. Nende -
sed Imaksa- -
ja valiisus..

Rexdale, Ont. Mav avi.

| Pel is-4622 Niitid kdigusolevatel labiraaki-
mistel on etteyalmistav iseloom,
Kus katsutakse kokku leppida 41.
ila, et pii- og | . - novembril algava pdris-konverent-
| saabumist | : | : si kayas ja ,muangureeglites‘,
urifeceyuse. (Algus Ik. 2) seega Volks isegi ttelda, et arva-
on surima. tavasti mitmed olulised kiisimused
ja iilibe. Kommentaarid otsustatakse Madriidis juba enne,
Kohtlemine

mise) ning.
olitsemisel,
njalehtedest —
& eest voit-
ll kaugele,
maldatakse
kaks pde-
ai vabaahi-
rs reservee.
ide. komi- |
ld, et. neid
eelgi laiex-
fidel elada

paindlik ja jarelandlik demokraat-
liku rezhiinz rakendamisel amee-
rika stiilis, .

Huvitaval kombel e suhtuta SU-
gigi nii rangele demokraailike
printsiipide alusel asja Tiirgis toi-
munud. sdjavielaste riigi péordes-
se, mis lépetas seal pahem- ja pa-
rem poolsete ekstremistide | vastas-
tikuse voilluse wing paastis. Turgi
terrorist ja -verevalamisest, mids

te oleme ndinund mitmes Ladina-

Ameerika riigis, Ameerikigsed on

kui see. Olge ja. ametlik labiraaki-
mine pihta hakkab, Kas Eesti ja
teiste balti rahvaste pagulasorgani-
satsioonid on selle peale midtel-
nud, tehes ettevalmistusi novemb-

rikuu ametlikuks alguseks? Niitid.

kdigusolevad: lWibiriakimised on
kinnised, kuhu tildsuse esindajaid
Sisse él lasta. Tahtsaimaks punk-
tiks on avalike, 11. novembril al-
gavate istungite péevakeva | kind-
laksmaaramine.

Sellega seoses tulebh tOendoliselt

saavutatud kokkulepete. taitmise
kontroilimisele ja iilevaatamisele.
Samuti on Uhendriigid deklareer!-

nud, et nad kavatsevad Noukogu-
‘de Liidule teha tésiseid etteheiteid

nii Helsingi kokkulepete rikkumise
te kui ka Afganistani jatkuva
okupeerimise pérast.
aga

- Eurcoplased manitsevad

ameeriklasi vagurusele ja taga-.
on hitjutised siindmused ' Poolas.
Nii nagu titles itks Madriidis vii-

sinpidlikkusele.
Washingtoni delegatsiooni juhib

vitakse -defentet, Isiis peab | sec saatusliku tuletahega »margitud’
olema mélemapoolne ning ei tohi mehi valjaandmise eel ja vangis-

vaikides moddda minna pingeldd- tuses, Seejuures poimib ta vahele

venduse ° aluste - Tikkumisest Mosk-
Va poolt. .
Labiraakimistel Madriidis. ni
praegu.alanud eelkonverentsil,

kui novembris pihtahakkavatel pé- seid reaktsioone, Nieme ka meile
is -istungitel, lasub aga eespool-

mainitud probleemidele lisaks veel
hehe siindmuse tugev vari. Uheks

biv Laane-Euroopa diplomaat, jél-

mialestuskatKeld 1941. aasta mobili-

Satsioanist. ja sunnit6dst _siberis.
: Fumedad aimused sellest, mis ees

seisab, kuisuvad asile mitmesugu-

sOhralikkude soomlaste
bastada, kohtame perekomnaliikme-
te eneseohverduslilske paastmiskat-
seld,

Romaan on faktidele rajatud. pil-

Katseid
eestlasi Shvardavast haardest ya-.

juhatab autor Lembit Koorits..

Etnograafiline Ring
alustab sugishooaega

Etnograafiline Ring alustab kiim-
nendat tegevusaastat 16. oktoobril
keli 7.30 Eesti Majas, Klassiruum’-
nr. 12, | :

Tegevust alustatakse’ rahvuslik-
kude kirisukkade kudumisega. Iga-
sugustes kiisimustes palume helis-
‘tada Ene Runge, tel. 438-6500° vo:
Hilda Harm; tel. 699-1979.

On vol _

Turgis toimnnud riigipOdrde suhtes |
erakordselt leehed ja leplikud. vaa-..
tamata VOIR kooudamiseie kuue-

distik ihe inimeste grupi saatusest
aastal 1947, mis polegi nii kauge

agedaid ja pingelisi motete lahk- Madriidis alanud eellabirdakimis-

Jay |
arvamusi Moskva poolt. juhitud te] Max Kampelman, Demokraatli- malik saada H, Kurrik’u ',,Eesti

rahvardivad‘ raamatut.

ima Daiste-
tepa*, Ka-

pitakse asjade kulgermist Poolas

tahele analikuit.
P él q vahest

Haplan ar- -
vabadused -
a. (a foobus
> tegemi-
ifas sellele
25-aastasga
a ° alanda-
mrvale soo-
fa avalda-
‘slooni pal.
angivalyu- | |
advokaa- .
‘kes noin-
eimist -van-.
ise! Korral
ranglatest
“ad ja val-
Bnised,
m ahilemeta
‘1 Ge min--
unsionaat,
nude Kitiie
Kurjategi-
Mm ansia on
BsuiNS ning
fa 6 Sealne
Kul mo-
2ksperdid
vangide
isi otehes
d ja pant-
't nad va-
feeln, kal:

@ Ameerika
ae. 2ANeCritki-
‘gatevink-
‘S0yavae-
~ Ladina-
s Tshilis,
B On sHja- -
& liberaal-
Stl Vast.
Bau sthtw-
brea. prae-
i suites,
ntab kom-
edasitungi
‘mSele pa-
ele ring-
= kihalt

glk. 3)!

ST SS er.

=
1 .

—mocrmess

. seks?

liikmelise sdjavielaste grupi katte.

- Mis on selle- leplikkuse ja dikta-
iuurist méddavaatamise
Arvaiavasti
Kealutlused ja saured . omahuvid,

iis ei lase Turgile ja sealsetele

siindmustefe vaadata selliste sinis-
ie ja sititute lapsesilmadega nagy
tehakse.seda Kesk- ja Louna-Amee-
rike arengusunndade jalgimisél,
isegi faanemaailma maailmaparan-
dajad ja snurdemokraadid peavd
aktsenteerima tosiasja, et Tirgiga

ei saa miingida, vaid siin tuleb ar-

vestada karme
néuavad kaineig

tisiolusid, mis
| realistlikke

Kaahnathast,

Purgi suur tihisus. seisab. selles,
et ta mocdustab pohvri N. Liidu ja
Vahemere vahel ning on NATO
iGunapooiseks ingisambaks. Prae-
gu ou Tiirgis 4500 ameerika sGdu-
rit, kellede kasutuses on 16 tirgi
sejavaelist baasi, mis peavad and-
ma NATO-le vajaliku seljatee En-
roona kaitserinde  Kounasektoris.

Samui peavad ameeriklased ja
 feised

laaneriici¢d arvestama, et

' pohyu-:
siratecgilised.
korda. Seevastu. novembris alga-

idabloki esindajatega.

Eellébiradkimisi peétakse bare-
meetriks, mis peab nditama Laane
ja Ida praé¢guste suhete téelist olu-

vat ametlikku konverentsi, mis
vaneaepadega kestab kuni 1981.

dasta’ martsinl yOj isegi veelgi .

kauem, on nimetatud -..detente"
‘termomeetriks, ehk pingelédvendu-
se kraadiklaasiks. Sellise hinnangu
andis juba ette sellele -olulisele
konverentsile Javie Ruperez, koha-
liku. organiseeriva komitee — hjs-
paanlasest esimees, .

Juba praegustel eellabiriiikimis
fel on ilmnenud tunduvad lahk-
arvamused mitte a:mult Ida ja Laa-
ne esindajate vahel, vaid ka Laé-
ne esindajatei omavahel,

Nimeélt ei ale Washington sila-
vutanud uhist keelt oma Euroo-
pa-Hitlastega selles osas, kui tu-

 gevalt ja Hirjekindlalt noéuda.

‘Moskvalt elsingi: kekkulepete
taitmist inim@iguste ja keostio
kusimustes,

Tirgi 566.000 mekeline armee on

oma suuruselt ja tugevuselt Uhend-
riikide jarele teine armee Euroo-
pas, |

Paljud . ‘idinemaailma vaatlejad

on arvamisel, ef voimu iilevotmine
sOjavdelaste poolt oli tiirklastele
ainsaks voimaluseks praeguse kao-
se lopetamiseks ning stabiilse olu-
kerra ishile. seadmiseks, See ei ole
siiski fitine ja kerge, kuna lisaks
vasak- ja parempoolsete ekstremis-
fitega tuleb uutel valtisejatel pal-
ju tegemist ka mukamedi Gigeusk-
jikega, kes nGuavad Tirgis Uraani
taolise islami riigi leomisé.. Sdja-
mehed aga kinnitavad, ef nemad
tohayad jareneda! mootsa Tir gi
looija Kemal Atatiirgi liinile ja té-
tada koos idineriikidega. |

see sijameeste hotak strateegili-
selt wiitahtsas Tiirzis ongi voiholla
pohjuscks,. miks i2anemaailm on

sundolukorras ja vaatab Tilrgi dik-
tatuurile hoopis leisisnguse pilguga

kui mone feise riigi dikatuurile,

samuti kuidas ja millisel kajul te-
ha Néukogude Liidule selgeks te-
ma eksimusi Afganistanis.

Kureopa rigid, kaasa arvatud
NATO maad, soovitavad kasutada
pehmemat katt ja sdna, selleks et

‘mitle ile pingutada, mis vitks

Madridi konverentsi nurjumisele.

_ Euroopa rigid soovivad nimelt ku-

jundada Madriidi konverentsist
keskset labiraakimiskohta Laéane
ja lda vahel, mis viiks edasi Hel-
Singis saayutatud kokkuleopeid ja

SLMAR HEINSOO.
INSURANCE

Eesti Majas
$98 Broadview Avenue, rum 202,

Toronto, Ontario M4K 2R6
Tejefon 461-0764

. ku Parte veteran-poliitik, kes 11.

novembril algaval paris-konverent-
sil'on USA delegatsiaomi abiesime-
heks. UWhendriikide delegatsiooni
juhiks on teatavasti ette n&htud
eelmine Kohtuminister ja’ - presi-
dent Jimmy Carteri isiklik sober
Griffin: Bell.

Max Kampelman olevat saabu-
mud Madriidi tipris -séjakas meele-
olus, pirast seda kui tal oli ‘ile-
ameerikaliselt rida kokkusaamisi
Ida-Euroopast parit etniliste grup-
pide esindajatega,' kes néudsid
Uhendriikide delegatsioonilt kind.
lat ja selget jaont inimdiguste kii-
simuses ja t#helepanujuhtimist
Moskva dominatsigonile Ida-Eu-
roopa iile, a

Saebudess Madriidi iities Kam-
pelman muu hulgas jirgmist: ,,Kui
Konverents: istungid algavad; siis
mangivad inimdiguste kiisimused
nende] tahtsat osa, samuti Afga-
nistan..

Siindmused - Atganistanis olid

Helsingi kokkulepete jimedaks —

rikkumiseks ja seepdrast on tali-
tis neid kasitleda.

Kdigile saab selgeks, ef Afganista-
mM sissetungiminé on t&ielikult
vasiuolus detente ideega. N6uko-
gude Liidus suurenev seesmine
repressioon ei ole mitte ainult
Helsingi lepete rikkumine, valid
see muudab ka detente vdima-

Siis kui. Poola uus kompartel jz
Yalitsuse juhtkond peaks tagasi
vitma streikijatele antud luba-
dused ja eriti siis, kui asjade
- Poolas wuesti teravaks muutudes

ning voimaiu aeg, nagy
paistab.

Niakogude Liit peaks sea] otse-— |

selt sekkuma, on ette niha Mad-
Tildi konverentsi | kokkuvarise-
mist, |

Teiseks varjuks konverentsi ke-

hal on éelseisvad hendriikide
‘presidendivalimised, mis leiavad
aset veidi enne istungite algust.
Mis saab siis kui Ronald Reagan
VGidab ja Carter kaotah? Siis esin-
dab ju USA delegatsioon Madrii-
cus ametist lahkuvat president ja

valitsust ning ei oma enam kau- .

geltki mitte sellist kaaiu kui vastu-
pidisél korral
Carteri véidu korral muutuda USA
delegatsiooni hoiak konverentsil.

Praegu, enne valimisi, pddratakse -

nil vabariiklaste kui demokraatide

 ‘Boolt rohket tihelepanu ida-euroe-

Past parit einilistele gruppidele.

Kui aga voit Kies, stis ei ole Car-
Ceri valitsusel-enam kuigi suutt
Su?yet nende seisukohtade ary D5.
‘ainiselss, :

G Laupieval. 13.

lismaa) Péhja-Inglismaa eesli ko-
gliduse perekonnadhtu, kus koneles
A. Tonska - teemal _Kristlus ‘ja
kommimism’,

eS en a  * Oo Eee

LE A A lB = ers fe
ie ee oe a Bale

a

7H
an, wore ly.

ad AY be od

ial re = : ce 4
ata a} mn ie Play :

cas ae ee — FE
ie ee eet

Aer ass —
Sean, aim (es

ae 7 Sn

a
i fo tr
i= =

Pa

are ae a ase

A TARIAAL

ripe eat
=e Bees
ken eee Srinteopl:

SED TOLKED

“JA TOLKIMUINE ROUKEM KUL 7% KEBLDE

361
\ SUITE 1108, o/ YONGE STRE

eae te eer PeSrea Ry TREO Eee ge tg ae
i ae =" a rn Me Last” / 7

0303.
aa FRONT, ONT. Mt wy,

Kuid samuti yoib

septembril tol
mus Eesti Kodus Bradfordis, Ing- |

Makeah Kanadas:.
Aastes
Poolaasias .
Veerandaastas

KREiRIP
Kanadas:

Aastas
‘Peolaastas
‘Veerandaastas

$35 .—
$19.50
$10.50

 $56.—
$30.50
$16.—

LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse:

ETNOGR. RINGE JUBATUS |

‘Viiljaspoo! Kanadad:
$38.
$21
$=

CEPTIGA |
USA-83 . |!

$61 .—_
$32.50
$17 x=

Aastas $72.—, poolaastas $36.—, veerandaastas $19.— |

| Andres muudatus 50. centi.

‘tksiknumbri hind 45 centi.

_ Kanada aadressidele palume miirktda POSTAL CODE" ia
USA aadressidele »£IP CODE“

Pangatshekk voi

Tellimine soata:
VABA EE STLANE

) P.2. Box 70, Postal Sin. C, Torenie 3, Ont.
M6) 3M?

Tabakaart kirjutada.

‘Free Estonian Publishers nimele.

Paiun mule, saata VABA EESTLANE aastaks / poclanaa f
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates ,,.---

cece Wil.

Tellimise katteks lisan ne _ glijuures

| rahas / tsnekiga / sahakaardiga. (Raha Saata ainult tahtkirjas}.—