~ Tueaday, Febuary 7 7 1984 | Zz VABA BESTLANE ite 7 rt i984 — | VARADE EESTLASTE HAALERANDIA | VABA GESTLANE 4 VALIAANDIA oftr Vaba Eestlane, 1955 Leslie St, Dow a Mil - Kommentar - ESTO-84 j jar Eesti Majc SS Jitba ‘mit kuud on Kainad Libi- : paikimised, aruilused ja monel : ee ai a miaral koguni vagtkaika vedami- ! | “TOIMETAIA: Hannes Oje 7 —_ : i ae eo a sed Eesti Maja otstarbekama ka- TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jée, Olev Trtiss | | gma - sutamise iile suvisel ESTO-84 ni- | TELEFONDD: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kamlutwaed, 1 ga Gea i | ee To _ , _ 7 ekspeditsioon) 444-4832 : eS ES eee SRE ESS ESTO-84 peakomitee en selie et- TRLEY 2astas | tendinud nditustele, nii foto-, etno- 7 nals INNAD Kanadas: aasta $51. _ pool $28 _ ' graafilise kui ka globaalset eestlust. : ia veerandaastas $15. — |. kirjeldavaks niituseks, mille hol- / ma alla mahuksid ka raamatunai- . tus ja filateelia koos postkontoriga. Kunstnik Seltega oleks enamus nende pieva- Herman 16 de ajal toimuvaist nitusist the. § ; | eC katuse all, valjaarvated kunstindi- oo 10. Januari R A . tus O’Keefes, . ietonaitus Eaton : : Herman Talwik, SN Centre’is, etnograafiline naitus On- maalyja ning gra: tario muuseumis ja kaks paevast nud tuntud ja hi niitust eesti rahvardiva mustriga laste hulgas, vai seljariietest Royal York’is. ......... . esinenud ka ro | | rootsi arvustajad Mitmed tema kohta viggy vOtnud ning mu astnud. Ta alu Opinguid Tallinn VALY NADAL LL. ja £2, veebs. dr. i¥ Sauks, 18. ja 19, veohr. | dr. HR Tari,’ - Ont. M3B 23 a : oo av “ee eee Li TELLIMISHINNAD vljaspool Kanadat: aastas. $65. — , pool °° gastas $35. jay ‘veerandaastas $18.-- -Aadressi muudatus 70 C, == Uksiknumbri hind 70 G, -KUULUTUSTE HINNAD ttks toll tihel veerul: “fpaulutuste Killjel $4.75, tokstis $5.—; esiktiljel $5.50 FREE ESTONIAN Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie St, Don Mills, Ont, M3B 2M3 organisatsioonid = aga | : : - deiavad, et Eesti Maja peaks olema - | Moment 1 E. Voitiejate Chingy At. aastapeva avamisest, Vasakul konepuidis teadustaja Aadu Tooming, neil pievil kohtumiskohaks kelgtte, -efilee juht Arvo Lehari, Rene Lindemann, Johannes Kirsipyu ja Albert Lukk. Taustal kunstnik Joann kus saaks sitia ja tuttavatega ves- 7 _ foormnile vilmiseks, .. Kes kinnitab, et Uhendriikide po- ” ‘gey Heritage Foundation .atakee- Ae | ORO j ja balti kisimus Besti vabadusvGitluse orgaitisee- mille ile “domineerivad N. Litt fimisel valismaailmas on lati oma satelliitidega, Eureopa : pa-- suurt rohku .pandud Uhinenud hempoolsed ja Kolmanda imaailmsa Rahvaste Organisatsiooni ‘yoimali- radikaalsed. riigid. ‘kate abile eesti’ rahvale tema pOhi- | oe liste Diguste taastamiseks, Abi saa __bkki Uben cides | feidab po- mise lootused on olnud ka ké digit litikuid ja ringkondi, kes. toonite- | pobjendatud, lama maaihnsorge- vad, et Jeane Rirkpatricka vaited nisatsiooni pdhialnstes kriipsuta- Uhendriikide - positsiooni _iseloo- takse ‘eriti alla enesemddramispé- ™¥Stamiseks. URO-s on hialdatud, himétte alistamist ning inimdigus- kGénelevad faktid Stiskd. Kirkpatric- -. fest ja p0hivabadustest .Ingupida- ku kasuks. Nii olid ameeriklased mist.. Neid aluseid silmas pidades sunuitud alia neelama kibeda pil- | 7 loodl: balti rahvosgruppide esinda- li, kui nad jaid méddunud asta | jatest URO Hikmesriikide mojuta- jooksul kdigi oma ettepanekute miseks ja’ neile vajaliku informat- hddletamisel sageli tiksi véi said -siooni andmiseks eriline organisat- ainult tagasihoidlilas toetuse, Kui sioon, mis BATUN-i nime? on ju- Uhendyiigid saatsid oma s0javie- ba aastaid teguisenud ning nende Uksused Grenadasse, et lOpetada ndhimGtete alusel vottis ka Enrog- *#lsct terronit ning iikvideerida ‘pa parlament. vastu otsuse Balti “+ Lidu ja Kenba poolt voimule - ‘fikide enesem@iramise diguse-kii- upitatud ‘terroristlikka kommunist-— simuse URO komisjonide ja ydi- Wdcu _yalitsust, sis m@istsid ii maliknit. ka Peaassamblee ette J#geolekunOukoga kui ka Peaas-— vitmiseks. Peale gelle on teostatud samblee Uhendriikide valitsuse -mitmeid .teisi ¢riaktsioone, erifi »Ojariistas interventsiooni pirast- . Uhendriikide Kongressis, kus abi Grenadesse~ hukke ja tunnistasid on loodetud Uhinenud Wahvaste selle jimedaks rabvusvahelise ii Organisatsioont ! —liikmesriikidelt E8S¢ Tkkumiseks, balti kitstmuse’ maailma’ avalikule ihendriikide poliitiliste “Tedict. muste analuiisijad ja URO_ kiisi- Kahjuks ei lole nendel aktsiooui- muste eksperdid on pOhjalikult del olnud seni loodetud tulerausi. Ubendriikide seina darde suramise - Enroopa - parlamendi otsuse URO- pobjuseid wurined ja jOudnad of- sse .viimise aktsiooni jopptalemu- susele, et siin on tegemist peami-— sed ei ole veel selgunud, kuid Selt kahe pbbjusega: URO liikmes- BATUN-i tegevus ja mitmed ich riikide spur kasy. viimaste aastate sed . aktsioonid jn niidanud, e¢ Jooksul ‘vaesete ja mahajdanud meil on viga raske oma oroblee rahvaste arvel on andnud -marga- -. midega Uhinennd Rahvaste Orga- tava joudnde jwurdekasvu N. Lit- _ iafsatsioont. komisjonide ette piliise- du blokile ning ameernka diplo- da, riikimata Pesassamblee koos- ‘maatia ef ole olnud kiiilale osav ja -olekutest. Monede liikmesriikide ®8t¢SStivne oma ideede ja demo- delegaadid. suhtuvad. stimpaatselt kraatlike printstipide propageeri- meie - pitiidlustesse, teised kehita- uSel Vene diplomaatidel on dunes- yad kaastandiilalt ‘Olen in kol- tunud asaya propapandaga ‘Wusi mandad- ei taha Balti .riikidest, ja Sotstalistiikult hadlestatud liikmes- neile. tehtud iilekohtust midagi tea- riike. oma soiduveite manooverga- da, Maasilmaorganisatsiooni peasek- , da ning Uhendriike isoleerida, kus-- _ retail on alati hoidunud Balti rii- juures aineeriklased on teinud sel- hide probleemidest nagu katkust | le vea, et nad Palestiina kitsimuse eemale ning selle -organisaisiooni ja probleemide kasitamiseks ei ole _aksed, kes peaks kéigi rahvaste di ajanud objekilivset ja erapooletut gusi kaifsma ja nende eest viitle- polritikat, mis on toonud nelle pate. ma, on #iinnd mefie seletuks. oe vaenlasi. Miks? co | : N, Liida bloki tagevuse fulemu- oo ae sena on URO otsused kujunenud: Pohjuseks naib siin _ olevat iihekiilgseiks ning maailmaorgani- { Moskva ~ mojuvéimy kasvamine gatsiponi tegevust v6ib iseloonss- URO-s, Kui Uhinenud Rahvaste jada originaalsete pohialnste par Organisatsiooni algaastail Ameeri- roodiana, Nii niiteks ei ole inim- ‘ka Uhendriigid ja ta lahemad hit-. diguste rikkumisi N. Liidus 3 ja teis- ‘Tased undailmaorganisatsioonis do- tes kommunistlikes riikides kunagi mineerisid ja ta politikat juhtisid, yOatud Peaassamblee vii: mone sis niiid on ameenikiased kaota- Komitee pievakerda. Samal ajal aud . sellel foorumit oma kaaluva on ‘gga paljusid Washington! stra- sona ning tooniandva -osa mdngi- geepitisi liithasi sageli hukkamdis- mime on nutid tle kanduaud N, fefud ndukogude bloki enamuse _, Hilde -katesse, Uhendriikide taga- poolt, kuhu kaulub diktaatorlikke | _ Plaanile. surumist iseloomustab rezbiime, kas intmidiguste rikku- kéige kojukamalt ameerika peade- | mised. ja elanike terroriseerimine - legaat- URO-s Jeane Kirkpatrick, on jgapiievaseks mahteks, Sellises olukorras Ja nende celduste fuures. ‘Sitsioon ‘maailmaorganisatsioonis on ka vahe viljavaateid, ed Enuroc-. on impotenine, indjuta ja isoleeri- pa parlamendi resolutsioon ‘ja tei-. _. tad ning ameeriktaséd peavad pea- ‘sed algatnsed balti rahvaste huvides “segu alati leppima. olukorraga,. et Jeiaksid Uhinenud Rahvaste. Orga. —Rende ettepanekug: hadletatakse pisatsiooni Peaassamblees. ja vasta- maha, Selle olukerra tausial.on yates. komisjonides vajalikku ja _ moistetay, et Washingtonis tegut- giglast késitamist — kui nad iild- ‘seal . Setakse. rib pidevalt URO-d, vites, et sel- ". sem paevakrorda ‘ etakse lest saurte lootustega rajatud rah- @n armsaaday, et tihendriigid -vitsvahielisest organisatsioonist on on sellises olukorras iilimalt hairi- kajenentd smeerika-yastane [kiobi, tad ja Washingtonts ming New Yor- Ss “¥ohmas, . Mustlas, Koigi-Nurmsis, _ Kunsikul (Rapla). - - mnaatiline. havitamine on: jiudaud Saarmiide poolt: valmistatud siindaasekchane kaunistus. Foto: Yaba Eestlane telda.. Peakomitee poolt on selleks N ‘Lidy baasid | ia isikuline koossels Eestis ‘Avaldasime » Yaba Eestlases Rett kaardi sellel leiduvate N. Liidy sBjaliste baaside asukohindega. Alljargnevalt avaldame *psuetatenalt nende asukohac ia isikulise keosseisu suuruse. LAEVASTIKUBAASID TANKIVUKSUSTE BAASID Kokku umbes 30. sSialaevs ja Umbes 300 fanki {2 allveelaeva, SOjalaevad on Tal- | hinnas ja Paldiskis,. allveelaevad - Tankitiksused asuvad Tallinnas, Paldiskis ja Naissaarel, -tuumaener: Kioogal, Paldiskis, Parnus, Koht- giaga allveelaevad celmistes baasi- Ja-Jarvel ] Ja Yorus, des. | ISIKULINE KOOSSEIS RAKETTIDE BAASID | : : Tallinnas on- laevastikus: sOja- Suurupis ja Hiiumaal on pracgu véelasi 5000, piirikaitsetiksusis ehitamisel, _ Aegviidus, Kundas, 3000, KGB eritiksuslasi 1200, Viljandts, Tartus ja Valgas val. MVD (Siseministeeriumi) eriiiksu- mis, — : ses 1300, tankitiksustes MAnnikul, | : Odra tanaval, Liival, Raudalul Kokku 1500 meesi, sadamakaltses | So _ 500, transportiiksustes 420, raud- Resti pinnal’ on mvarlennu 1 feeitksustes 420, sadama miinitik- 6 isivul- ning tagavaraiennuvild suses 420, muusika- ja spordikom- umbes 350 sOjalennukiga. Titm#st-paniis Jarvel-Tondil. 210, inseneri- liigist, P jiksustes -600, . t6Opataljonides 3000, Lasnamie baasis 210, Ves- kimetsa fiksuses 100, erlitksuses Rocca .al Mares 300, muudes_tik- sustes 1500, mis annavad kokku 19.680 meest, : Naissaarel ja teistel saartel asv- Adaveres, Tapal, Kundas (Vainu. vad 5000 meest, mis tOstab Tallin- | moa ha imbruses olevate N: Liidu vae- pea), Kohtla-Farvel (Kahula} ja osade a rvu 24 680-10, | LENNUVALIAD ~ Lennuvaljad. asuvad Viidina-I6e- suus, Vasalemmas, Paldiskis (Miz), Haapsalus (2}, Lihulas, Saaremaal {2), Satigas, Valgas, Vorus, Tar- tus, Toomal (MustjGel), Viljandis, — “TEISTES KOHTADES: | BIS radgitakse sna sageli ameerii- . Kloogal tanki- ja inseneriiiksus- laste vOimalikust lahkumisest maag- tes 2200, Vasalemma Sennuvaljal iimaorganisatsiconist, See nurin j2 1500, Keila-Joa baasis 600, Prang- kriitiga’ URO arvel on seda roh- [ij saarel 200, Pakri saarel 300 kem pobjendatud,. et Uhendriigid Vormsi saarel 100, Hiiumaal ra- maksavad kaaluva osa URO iile-: ketibaasis, pilrivalves ja t6Gpatal- valpidamise kuludest, Naib, et esi- jonides 3000, Saaremaal invasico- mest samme. selles suunas hala- nitiksustes; eriliksustes Dejevo ja takse juba astuma, kuna Whendrii- tcistes baasides, Kaisvere-Vintst ja kide valitsus. tegi teatavaks, et ta SOmera-Kaida lennuviljadel, vdit- labkub aasta parast maailmaorga- Juslendureid ‘ja’ plirivalvetiksusis nisatsiooni hariduse, teaduse ja kokku 5510, telstel saartel 1000. kultuust organisatsioonist (United: Paldiskis laevastikus, GhujOududes Nations Educational, Scientific vOitlusiendureid, tankitiksuste s6- and .Cultural Organization — ii. dureid, inseneriiksusi, eriiiksusi, hendatult UNESCO), Uhendriikide {6ipataljone, ailveelaevade. ja valitsuse otsus on seda- mOjuvam, muudes laevastikuliksustes 25.000. ei amteeriklased maksavad ligema- Haapsalu Kahes: lennutiksuses, le, veerandi sellé organisatsooni 8383 == suureks paisumud yaljaminekutest. Lahkumise pohfusena tool laagrite vOitluslendureid ja muudes sdja- vaelksustes (ks lennuvéli on maa-atune) kokku: 4500, Parnus tankiliksustes, OhujOududes, trans- todpataljonides porttiksustes ja. 6000. Lihula lennuvaljal 1000, Rummus (Yasalemma juures) t66- valvemeeskonnas 150. Aegviidu. rakettide ‘ baasis - 1200. Kunda rakettide baasis ja Vainv- pea lennuvaljal 2000. Toilas piiri- valyelksustes 200, Letipeal 100. Narvas £000, Kohtla-Jarvel 3560, Sitam#el valveitksustes uraaniumi kaevanduste juures 1000, Vadna- ‘Besuu lennuvéljal 500, Loksal piirivalvetiksuses 800, .Tapal side- iiksuses, raudtee-pataljonis, lennu- valjal 4500. Suurupi strateegtlises kahurvietiksuses 200. Viljandi pa- rashutistide uksuses, Ohuvyae -riin- nakUksustes, mehaantlistes vaeosa- des 3500, Viljandi- rajconi ‘raketi- ja muudes baasides 1200, Paide rajoonis 2500, Raplas 300, Rak- vere rajoonis 2000, Kuusiku rd nuvaljal 500, Adaveres (12 Poltsamaalt pOhja poole) maa-alu- sel lennuvajjal 800, Koigi-Nurmst lennuvaljal 300, Mustla, lennuval- jal 420, VGhma lennuvaljal 500, “Tooma tennuviljal 420, Sauga lennuvaljal 600, JOgeva rajoonts 1000, Tartu rajoonis rakettide pa- tareides, lennuvaljadel ja “eritiksus- tes 9000, POlva rajoonis 1200, VOru rajoonis tankiiiksustes, ka- , hurvaées OhujGududes, mehhanisee-. ritud tksustes 3500, Valga raico- nis raketipatareides, lennuvaljadel, raudteepataljonides “4000,. andes kokku 97.800 sGdurit. Lisada sel- lele Tallinna plirkonna isikultse koosseisu saame N. Liidu vaeosa- de Uldarvuks Eestis 122.480. — Sdjav'elastega koos arvatakse , Glevat nende perekonnalukmeid vahemalt 25000, mistOtiu Wdkok- kuv6ttes saame-N, Liidu okupat- - soonijGudude ja nende perekonda- ‘de suuruseks 147.480. Chena vioiiecian wi * Venelased vasinud Afganistais oma ofsused poliitilise tagambttega ning on vaenuline vaba iihiskonna Moskva otsivat voimaiust Omg vaigede pohilistele institutsioonideie ja ya- bale ajakirjandusele, Sellega a ‘ valjaviimiseks — takse N. Litda mojule UNESCO.s, mille. peamiseks eesmiargiks on Uhendriikide rahadega finantsceri- fa igasuguseid vOimalikke laltyu- rillis, ja mis olevat moeidud tosiselt,. . rilisi, teaduslikke ja hariduciikcke ’ programune arengumaades, Selleie otsusele.. olid veaelased joudnud pOhjusel, et pikemaajall- | -Voib oletada, et ‘Whendriikige | 4@ ne konflikt muhamedi partisanide- URO vahekorrad muntuvad yeelgi ga Afganistanis on jOudnud viiki pinevamaiks ja komplitseeritu- ja poliitiline lahendus, kus garan- maiks kui president Reagan tyesti teeritakse Afganistanile _ neutraal- Valgesse Maija tagasi valitakse. sus, oleks nitiid parim lahendus. Kuid voibolia jovame Siig ti riikide servel lOpuks ka Peed Vastutasuks 110--120.000 vene geile, et Balti riikide. iclisimus sOduri ‘yaljatOmbamisele loodetak- URO-s les tOstetakse ja Ukgtkas 5¢ Moskvas, ) | | jalisolt Klisitamisele.” vGetakse. ¢¢ Pakistan’ sulgeks “oma piri Niiiid, kus balti rabvaste allasuru- ja takistaks meeste ning relvade inine, .Umberrahvustamine ja siiste- sikcamist N. Liida poolt ametis- -. se pandud rezhiimi vastr. . On kuuldud, et Pakistan‘on. tei- LK As mid omapoolse ettepaneka kuue- oma koérgpuckti, on Vilmane neg selliseks aktsiooniks.: MOSKVA —~ N. Liit olevat teinud salajase katselise prkinmise oma yigede Afganistanist dratoomiseks 18 _kuu jooksul. N, Liidu al- likaist on kuuldud pakkumist, millest. oli raakitud. faa moddusud ap- kuuliseks aj atabeliks venelaste vil- jatOmbamiseks; PObjusel, mida po- le avaldatud, pole sellekohane arutlus suski Kaupemale jSudnud ja luhike N. Liidu ja Pakistani su- hete soojenemine muutus kohe _ vastupidiseks. | ‘Pakistani ametivOimud kinnita- sid, et N, Liduga ol pet selli- sest ajatabelist sils, kui Moskva oli niidenud vahest paindlikkust Afganistani imvasi- oon OS2S; | aga nad Utlesid, et Moskva‘ei ole kunagi sellega lshenenud ametitkul pinnal. ettentihtud praegurie kdhvik, kuid see on Vaga vaike. Ka on Eesti Ma- | ja juures parkimisyoimalused ta- sufa, kuna Royal York’ juures on innaks $2.00 tund ja mones kohas | isegi kallim, kuid ka -neile parki- ‘miskohtadele on all-linna liikluses — ligipads turismihooajal raskenda- tud ning parkimisvoimalused kogu- ui piiratud. Peakomitee pakkus ideed, et koh- viku laiendamiseks voiks Eesti Ma- ja éuele asetada suurem telk, mis (séékla ja kohtumispaiga iilesannet tiidaks, Kuid seda vist ka soovi- tuse tegija ei _yotnud tesiselt: tull- knuma ja monikerd lammatavalt. aliske ilmaga muutuks see taluma-— tuks nii toitudele, ara veelfi roh- key inimestele. Peakomitee on kéiciks kohtumis- paikadeks ette ndinud Royal Yerk hotelli, kuhu ju siindmused suureit osalt on paigutatud. Ka kasutasid litlased seda hotelli oma samasu-. gustel rahvuslikei. paevadel peaae- gu tiismabugea. Kéik oleksid maiu- tatud samas hotellis, iiritused toi- muksid alumistes. saalides ja lihe- duses astivad ka mund iritused, eriti kung hotellist saab otse all- . maarauidteele ja selle kaudu seod- salt mujal asuvaisse iirituste asu- kohtadesse. Selline sisteem tootas | km téesti Baltimores ESTO-76 ajal, kui kolmes suures hotellis asus viliast- peolt tulnute enamik ja need hotel-. ti tihis- lid moodustasid nagu & kondliku siidamiku. Baltimore Ees- ti Maja oli eemal; kuigi seal olia vaiksemad siindmused, J#i see tdi- sest tegevusest eemale. Stokholmis asusid Eesti Maja ja ESTO-80 keskus. teimeteisele vaga lahedal, Viimases ofid nattused, teatrietendused, informatsioonl va- hendamine, vostkontor ja saadaval kergemaid sooke, kohtumispaigaks oli siiski enam Eesti Maja, kus igal ajal vois leida ESTO-80 kiila- lisi [Ounatamas voi ohtust séémas, aga ka sealseid vaiksemaid naitust vaatamas, v6i lihtsalt tuttavafega koos vesteldes, Neile siindmusile korvutades ei saa Eesti Maja osa jatta siiski mit- te ainult niitustele, kuhu praegusel korral nagu inimestel enam muud asja ei olegi tulemiseks, mis aga seniste ESTO-de puhul on kahjatse- tavalt vahest tihelepanuleidnud ak- tiivsemate korval. Aga miks ej vil- da naitused sinna, kus en uritused, kuht on majutatud inimesed,. siis satuvad need ikkagi vaatajate sil- - gnade ette? Ja Eesti Maja jaaks selleks kohaks kuhu tuliakse tutta- yatega’ kohtuma, jalgn puhkama, eesti tihiskondlikku whiskodu vaata- . ma, Eesti Abistamiskomitee rikka- likust miitigiarist suveniire ja.ees- tiparaseid esemeid ostma, sest neld ju mujal Pohja-Ameerixas seliises valikus pole saadaval. Ka on esti Maja inimestele kogunemiseks ker- gemini kittesaadaval, kus pealegi mingisugune ESTO-84 biiroo asub ja Eesti. Qhispank,. | 7 Viimasel ESTO-84 idkoosotekul lifles tiks peatoimkonna lLiige, et Kesti Maja parast yirisevad ainwt Toronto eestlased, kangemalt toli- -— jailt pole thtki kaebust olnud. Kul- das jfeaksid nad olukorra parast nuriseda, mida nad ei tunne ja mis neid alles siin ees ootab? © ESTO-84 on nil ligidal, et nagu liigne oleks veel planecerimisest (Jérg tk. 3} tuskoclis, jargnes singis ja Pariis, taiendas end vil alustas realistlik} jana, 30-ndate jOudis Talvik ja sellisena ta o pija pracguses realistlixus maa! ne tunne ec: ale s la usutunnistuseg Talviku loon mOeldakse esmis tele lehtedele, k on ta loomingus perat, hilisemal maale. Lauljatar Senta Moo Lauljatar-peda Hallberg suri | kas, Rootsis. T jaan, 1920 Vor Giimnaasiumi Pedagoogiumi | tus algkooliSpe mal ajal Tartu _ kakoolis laulm: Tartu Blikoolts nikuna Rootsis Jasena Stokhe Ooperi kooriliik mGnikord solisti] mal ajal kui-ta- hoimi Muusikaag mitme! korral Roatsi raadios, kontserdi ning | eestlaste Urituste™ sioniikka jOud ninglikku Oope Leopold Kia suri Sao P Sao Paulos sut stindinud Leopol on seal oilnud eestlaseks ja 5¢ Sao Paulos tot aastall hambat -gaabus Brasiilta ja vennaga. Vii tagasi Eestisse. tagasi Eestit, 01 Baplisti Kogud Kuusikule, kes. § maale, et seal Tallinnast oli -t maale sugulas Kwarnstrom 1! Baptisti kogudu: oli Sao Paulo si ter, korraldasi¢l ti kooli, mille al Brasliliasse saa —kaat Helmi Kaba —Asja surnud mi festisse slim tiitar, kes oli 5! Temate voimal tagast oma § praegu tédtab wy puuterite alal. Kommente (Ale raakida, koik { yalmimise are juhatuse ja E yahelised arutl list otstarvel pes mid iaitma nei paevadel.