gf =
a. *
eI

Sie te
-, a

rs a
oa Pl

. cra
a en ee |

rectedo! an

i ewrpor', wae

Te
="

. . . on | Fa
. . F . .
. . . . . . : L
. . . . L . .
. - . . .
. _ - ha . . . .
a 77. r . . .
. . . - — =: SPC oe. ip Paes,
. —_ a =. . - : — = : = . ” . ro a Se sy
Pelee ela ll al re = ah = 7 " " Jae _ oo . L rote wa wet oe my a: r Er, - Pa =“). 7.4 =. Hi on a . = ag are
pr ee a te en k on ee ee = oe ie _ 7 ‘wT ap id ‘ vIs LJ f-_ ar ous _. : oe . _ -= J ae Ll ek
- ep . pT bee ope " . -— a7" = 1, * = _ an . . =P ee yee ee a
2 Lr = eS ee ' Pet tle se Tre “ tplay in uo. a, . ie, — 0 Ao ooo 2 os a a Tere Sree =. "= . eel . .
—o- ops i Cite | ro: oe ‘. i= - . 7 moat oe mo et on ae a : Pr
soe le " “a = oPn Ne : ne i o- ney - * . — " lat, et 8 ys . or ae i 1 2.5 ¥ trei'- TL, rm 7 =. a ——— ei a 7 =" eee ". e om.
man Tet - "0 oo Tags . = eo eer | Por i a Fr = el Ce " De ee Sl a . ed -_ =) 5
Cl es i ot iL sqee: sal, : . - a4 Le et 1” oy an ind Vo "4 el vet = boas ee =
fone r mt ee eee 4 . a ta te pees oo: = ot) ba. “ , m ‘1: . 2st wie re a oP lee oe ed . a rr “al a F .
- sete oP ae LE ee | TT - bs he w= - wa ~o™ ws . i Fe 7 4 1 em ee See ea  o. * 2 te ee a ee ee ee =. 7 ™ oy
a - bE ee De ; wa a ‘ an en iz np lee ate ae "I a efe Du Pos oat ot rk nS id op a i ee ra ace 2 1 fra wee pe Crete r
ln . = is et ie he re be eee . om Foe ee os wi ow Ne. me Ve o.oo. ‘. 7 7 bs . en ot | Pa er ters,
1" 7 fol Te ie iets oa one oy ee a Pe eee =aa0 oe ratte Pi or i “pe . a aa ot Ts pee ee ee de pete ls a .
. ern” Fe Cr ee ee See wa et ee PE a a EL eae 7 wast aT . om me . ol ae pO at tee ene some sped 1 eh tlie
! =a" = a ree . =_ wal ooo 1 aye cae ee ETT TS Ey * pry . en ee a ee ers o weet ee TO ae Nee as
. “Lo. woe . oe ee to ew . . = rs = : a oa wae yy ee ee ee eg
. 7 st = 1 ! . 7 1 . wot ih, er “1 ray FS " . =o rr: pets, “ot ee thes ve et ot an . "oma -— wer teem os oe .
re 7 otys . set we a rena a eh . uF . . a a de oUt. 7
. “at . . ee Poe oe t ete a int . - -F . . loge ey r - - Y
. . Ari a . a4 a . ™

A Sel a
Ln ae ee 2 ee
._ =a peste - “hao
a . . Sage 4. ma ou
rae ST =:

“Eesti Vabarilgi aastapaev_on jaa-

nud viéramaa pinnale Higa kauaks, ~

Eesti Vabariigi aastapi#ev ei tohti-
muks siin iildse olla. Kuid samal ajal
vilismaad on meile ainukeseks véi-
maluseks, et Eesti Vabariigzi aasta-
paeva pithitseda. Seepdrast ‘peame
seda voorsil ka puhitsema.

See pole. meie siiii, et kaks agres-.

sorit, Hitleri Saksamaa. ja Stalini
- Venemaa, muuitsid oma riiklikku pa-
iet ja asusid koos teisi rahvaid ja
iseseisvaid riike havitama. Kui oleks
atentaadi kaise Hitlerile tema oma
peastaabi kindralite poclt teostatud,
yoib olla..oleks Euroopa poliitline
kart selline,.
aastal, Kuid atentaat jai teostamata
ja 1. septembril 1939..a. tungisid Hit.
-leri vied -kailale Poolale ja Teine
_maailmasGdda oli alanud. :

Siit peale algasid saatuslikud po-

liitilised valekaigud, mis ei likvidee- -

rinud. ainuli Eesti Vabariigi, . vaid
_poorasid peapeale. terve Eurcopa,
- kus jargnenud sodadega peagu kogu
maailma ulatuses. | Viliksed rahvad
on. poliitiliselt maetud,. kuid nid
virisevad suured. rahvad ‘ ise ofa pO-
liitilise tuleviku’ parast. |.
Oli vihe sellest, et Yaltas tehti of

7 sused, millistega anti Noukogude Lil. -

dule voimalus tungida Kesk-Euroo-
pant, likvideeriti Néukogude Liidu
pliririigid, kui poliitiline’ barjaar
kommunismi vastu, poolitati Poota
ja Saksamaa ja muudeti poliitiline
pir Euroopas Moskva kasuks, Uks-
ki ei saa meid sitiidistada, et Eesti
Vabariik, Liti ja Leedu iseseivate,

‘mafanduslikult arenevate ja poliiti-
liselt neutraalsete ja rahuarmasta-—

vate tiikidena sunpitt olematusse ja
need ravad muudeti Noukogude’ Lii-
Gu varustus. ja sojabaasideks, .

-” Keegi ei saa siitidistada Poolat ja_

..osa Saksamaad, et need asuvd Mosk-
‘ya volmu otseses orbiidis, Need vdi-
‘maldati ja osalt sunniti sinna lddne-
maade hoolimatusest ja ettendgelik-

-‘kuse puudusest. Veel 30 aastat hil-
.jem ei méistetud olukorda. Euroopa

julgeoleku konverentsil Helsingis ja

kinnitati Noukogude Liidule tema
vallutuste piirid ja puntumatus. Kul-

-—¥aste

nagu ta seda oli 1939,

. . a
de =
. ay vii ;
an PRs te cet iy . -
am] 7 .
7 a on = = F. .
apes

ay ee
= : = ; rma ,

das pidanuks vaike eesif rahvas sare

nasele iilevoimule vastus saama?
Kuid meie! maksame otsest kontvi.
butsiooni Noukogude Liidule véd-
rahvaste ‘kodanikena veel
praegu, otse tina. Ei USAds ega Ka-
nadas poleks iihtegi majandusiikku

‘kriisi, kui eksisammud poleks itiha

jatkunud. Kurikuulus detente, Ka-
nada sdprusleping Moskyaga, kul.

tuuriline labikdimine ja aritegemine |

Néukogude Liiduga on loonud mit-

med N. Litu soodustavad olukorrad.

Kultuuriline labikaimine on tahen-
danud seda, et jaanest soidavad uli-

Gpilased Moskvasse, et uurida néu-
kogude kunsti,

, kirjandust ja sot-
slaalseid saavutusi niiteks koolihart-

‘duse alal. Moskvast saabuvad_,,iili-

athe

_ Spilased" dine iilikoolide {uurde, et

Sppida masinaehitust, elektroonikat,
laserit {a missilite Jaskevéimsust,

‘Liane tlidpilased saabuvad tagasl
tead. .
mistega. Moskva iiliépilased viivad.
kaasa praktilised teadmised raken- .
-damiseks oma sojaliseks produkt-

propagandatiste-kultuurtiste

siooniks.
* USA ja Kanada ei mii ainult vilja

niilgivale Venemaale. USA tidstus

on Yenemaale ehitanud terved teha-
sed _, rahulikuks“ tilesehituseks, kuid
sGjatoodanguliseks otstarbeks, Ka-
masse ehitati maailma suurim veo-
autode ja diiselmootorite ichas kdigi
finessidega — ,rahulikuks" otstar-
beks, Kuid vecautod sédivad juba

Afganistanis ja diiselmootorid. vea-
vad missilite aluseid, mis on iilesse
seatud Eurcopa, NATO-riikide vastu.

Elektroonilised seadmed on niiiidl
N. Liidus véimsateks kommunikat-

siconideks ja mikroelektroonika on

installeeritud N. Liidu t4psusmissili.

tesse. Iima selle kaubavahetuseta po-

leks N. Liidu relv¥aarsenaal seal, Kus
ta nuud on. See toimus k6oik detente

varjus N, Lildu poolt ja detente val.
mustuses laarnes,

Niitid jarsku lelab Amerika, et
-nende endi. krediitidega on Noukogu-

de Liidu relyavéimsus Ja sdjatehno-

Jloogia joudnud USs-st, ette ja tuleb
Adirelt jargi jéuda, Tinu president

_ EESTL ASTE. AJALEHT PAGULUSES |

Second Class Mail Registration No. 1356.

+ Paci let

ri NA ITUSED (

" Kiirmnenda Balti Ohtuga seats’ iiritused Ottawas alsasid méddunud niidalal Balti kunsting ituse.

val, 20. veebruaril. Naitused saved avatuks kunt 15. miartsini,

Kunstinditusel oli wviljapanekuid

—tkokku 30 eesti, ti ja leedu kunstni- .

kult, eestlaste osas 11 kunstnikull.
Balti raamatuniitusel ,esitati eesti,
lati ja leedu kirjanduse ¢ sindusliku-
maid valjaandeid Kanadas clavate
760i siin triikitud balti kirjanike tord

ja balti maade kohta kaivat inglis-

ja prantsuskeelset ‘Kirjandust.- Balti
Ohtu peastindmus toimus Parlamen-

dimiel ‘kesknadalal, 24. veebruaril -
ja setlel oli kiilaliskonelejaks kind-

ralkuberner Edward Schreyer,

NAITUSED ) |
Balti kunstinditusele valjapandud

kunstiteoste autorite kohta olid: Vile.

-rabvuskultuuri
 Steila Kersoni juhtimisel.

Ja pandud ka lwhikesed. eluloolised

andmed nende kunstilisest tegevu-
s€St inglise ja prantsuse keeltes.
Restlaste poolt olid  valjapanekud

Xunstnikelt Debbie iKehkla, Andres

ingissepp, Abel Lee, Merike Lugus,
Andres Manniste, Eric Pehap, Jaan
Poldaas, Ants Reigo, Endel Ruberg,

Joann Saarniit, ja Lembit Soots. Igalt

Kunsinikult on esitatud iiks valjapa-
nek. Kunstinaituse eesti osa valja-
panekute esitamise korraidas :- EKN
komisjon esimehe

Raamatundituse “VAM apanekud,

kokku umbes 50 téost igalt rahvu-

“TE. E. KESKKOOLI

‘OMALOOMINGU-OHTU
reedel, &, martsil 1982 kell 7.3) 6, Eesti Maja suures saalis.

Noorte kirjandite voistluse auhindade kiiteandmine.
| Kalk fete tral -

" puhapieval, 7. mitsil me’ ; Ph tobm Peeiri kirtkus

_ MUSICA VIVA je “MUSICA DIVINA

-VAIMULIK:

KONTSERT

LEMBIT AVESSONI juhatusel

K6ik teretulnud!

Pee dsmeks Kiril koirjandus.

Toronto Eesti Rahvotantsijate Rihm © |

—  KUNGLAS
Kaastegevad: Jaaniku, Lindau
ansambel, Positiivsed mehed

Laulu ja tantsulavastus.

MER,
~KORRED,
IMARDISANDID

Seneca College _
Minkler Auditoorium
1750 Finch Ave. E

-§. miartsil 1982 kell 7 6.

: Piletid saadaval: Abistamiskomitee aris, Poko’ S, Eesti
_Kodus, rahvatantsijatelt.

MAI-BALL

toimub laupaeval, 8. mail 1982 Toronto Downtown ‘Holiday
Inn’is. Laudade reserveerimine ja piletite eelmuiik algab
6, mérts! esinemisel.

Reagani nigelikkusele ongl eelarves:
relvastusele véetud tile 200 miljat-

di dollari, kdige raskemal ajal USA-
le. Seda polnuks fuhtunud, kui USA
polekis nif lahkekieliselt Jevereert-
nud Néukogude Ltidule.,,rahulikuks”
otstarbeks. Selle raha peab valla pa-

nema USA tiétaja ja meie nil seal,

a Kanada
seotud,

kui Kanadas. Sest USA fa
malanduslikud arengud ¢
samuti nagu tagasiminekud,

Tési, meie Kanadas el maksa Gise.

selt relvastuse eest. Mitte veel. Pea
legi on Kanadal wsOprusleping 4a
lcultuuriline vahetus" Ndéukogude
Liiduga. Nii, et relvastuse uuendamt-
sega el ole kuhugi kliret; Kuld mele
ometi maksame tekkinud kriisiaeg4-

de eest, miliste tekkimise pohjus —

test slinsed polit el. oska aru
Saada, -

Mele maksame detente hinda iga-
pDidv ja veel aastald. Sest majandus-
4riis kestab ja tahe rahuks on swur.
Nii el saa meie ka Eesti Vabariigi
64. ‘gastapieval end siiidistada, et

‘Meie pagulaskonna aktiivne polfitili-

ne tegevus ef ole suutnud veel eesti
rahvast vabastada. Aga meie teame,
et oleme tiitnud oma kohust Ja sel-
lest kohusetiitmisest on ka monda-
gi kasu olnud, Nii kohustab meld ka
Seekordne Eesti Vabarligi aastapaev

Jatkama oma. tidd selles permanent-

suses, mis lahenduse tcob ka meile.

 Selleks kéigile ‘lugefaile parimat.

Eesti Vabariig aastaplieva

jaotatud ‘sisuliselt

_ etteteatamis

-esindajaid. -

 uraaniuml.
_kohta antakse Ottawast vaga nappi
Vilisminister: Mark-
'MacGuigan titles mitiemidagi tead-

7 ga ja raamatundltuse avamisega. “\nstinditus avati Kanada Keskarhiivi (Public Archives of Cana-
da) ruumis kesknidalal, 17. vecb-varil ja raamatunditus Ottawa linnaraamatukogu ruumis laupie- :

4

selt, on dr. E. Aruja kogudest, Nai-
tuse eesti osa oli korraldaja poolt
osakondadesse,
mis olid varustatud dr. EB. Aruja

koostatud liihikese selgitusega valja-

pandud raamatute kohta.

- BALTI-OHTU

Balti Ghtule 24. veebruaril oodati
jargi suuremal arvul
osavotjaid.  Juubelidhtu .
suurendab ‘ka kindralkuberner Ed-
ward Schreyeri osav6tt kulaliskone-
lejana. Kokku -codati Balti Ghtule
tile 20) osavétia, parlamendiliik-
meid, senaatoreid ja  valisriikide
Iga balti rahvusgrupi
poolt oli nahtud ette umbes 25 osa-

votjat, Eestlasi sditis Ottawasse To

rontost tile 10 osav6tja, aupeakonsul

(Jarg Ik. 2) |

Kanada uracnium
ON, Liity

OW, Lid laev, mis liks pohfa Sa-
mas totmts, milles hukkus Gliauku-
de yuurlmiseks konstrueeriiud

dast N. Liltu laadungi puhastatud
Selle laadungi p4ritolu

informatsiconi.

vat, Maapouevarade ministr! John

-Robertsi seletuse kohaselt pidi ofe-
ma tegu uraaniumiga, mis oli too-

dud kusagilt Kanadasse puhastami-
seks ja oli siis valmis transportee-

tahtsust

,Ocean” Ranger’ “pidi -vilma Kana-~

XXXII aastakililk |

“USA valisministri_
tervitus

Vabariigi sastaplieva publ
saatis Uhendriikide vallsminis- |
ter Alexander M. Haig Eesti Vz.
bariigi esindajale Uhendriikides
Ernst Jaaksonile alljargneva.
tervituse.

Washingtonls,
1. veebruarll 1982.

L . Armas br. Jaakson,

Eesti iseseisvuse 64da aasta-
pdeva puhul on minul aw ter-
vitada Teld Ameerika’ Uhend-
riikide valitsuse ja rahva nimel.

Kui tele pthiisete oma ise-
seisvuse aastapaeva, 24. veed-

i ruarl 1918, see meenutad mieile
ameeriklastele jalle Eesti rahva
| vabaduse ja demokraatla hin- -
7 . damist. —
j Maatlmas, kus tithe vaba rah-
t+ va iseseisvus on mahasurutud,
ej] saa seda fakti mitte lasta |
unustusse vajuda, Sellepirast .
soovin mina sel tahtpieval kin-
nitada Teile, et Ameerika -[
Whendriigid ei tunnusta Eesti
vaglvaldset annekteerimist Nou- |
kogude Liidu poolt 194. a, *
Fesmirgid mis juhtisid uut ©
Eesti valitsust aastal 1913 va- |
baduse ja rahu saavutamiscks —
Eestile, on eesmiargid mida
méte kdik piitiame saavutada
sin rahutus maaihmas,

Stiralt
- Alexander M. Hatg, Jr. -

rimiseks N, Liitu, téendoliselt Lai.
ne-Saksamaa. kaudu. ,,Eldorad Nuc-
lear, valitsuse ettevdte, kus puhas-
tati stia toodud uraanium, el and.
nud lahemat Sseletust,

EESTI. PENSIONARIDE KLUBI TORONTOS

| Tervisvéimlemise Ringi ja Naislaulukoor! ithise] korraldusel
toimub

~ PARASTLOUNA KOHV

-peljopieval 4, martsil kell 2.30 pl. Eesti Maja suures saalis,
MITMEKESINE BESKAVA wv LOTERIE

Sissepads $4.00

he el ee a

Koik teretulnud

f

Piihapdeval, 7. méartsil kell {1 homm, toimub Peeti kirikus
| Peetri kiriku noortekoor! »LOOTUSE”

~-KONTSERT- JUMALATEENISTUS.

— ee

_ ae,

Koti teretulnud!

ee ee

Teenib pastor UDO PETERSOO.
Keori juhatab ROSEMARIE LINDAU.

Patismeks kirlku orJandus

Toronto Eesti Sngifsejate ja Jahimeeste Seltsi

| KALAMEESTE KEVADPIDU"

EESTI MAJAS laupi eval, 20. martsil 1982. Re

alcusega kell 7 shtul,
Tantsuks mangib Gustavsoni orkester, 2

Eeskavalises osas ,POSITIIVSED MEHED“

Loterii *

Einelaud *

Baar

vbitbe $8:—. Laudade ettetellimine pr L. Laanemets

tel, 422-4585.

Kéigile teretule mas

J UHATUS