——

Uus juht je

y ABA BRESTLANE teisipaeval: ll. septembril 1984 — Tuesday, September 11, 1984

a ieee belie el ot Pi | 1 ol =Ll Bee

| VABADE EESTLASTE HAALERANDIA

-VABA CESTLANE

3 VALIAANDIA: ot Vaba Bestlane, 1955 Leslie St. Don Milla,
Ont, M3B 2M3 - .

-TOIMETAJA: Hannes Oya |
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Kar! Arro, Heine Joe, Oey Trilss

TELEPONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
: —s gkspeditsioan} 444.4832

TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaasias $28. —
: ja vecrandaastas $15. —

" TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: ‘aastas $65 = ook.
- aastas $35,.— ja veerandaastas $138,—

“Aadressi muudatus 70 C= > Uksiknumbri hind 70 G..

KUULUTUSTE HINNAD fiks toll tthel veerul:
fruulutuste kUljel $4.75, tekstis $5.—, eaikliljel $5.50

=“

FREE ESTONIAN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St, Don Mills, Gat. M3B 2M3

Kanada rahvas on teinud ‘oma
oisuse ja Ufelnud oma sina. Kogu

_ koutinendi ulatuses: Newfoundian-
. Gist kunt Briti Kolumbiani, Attandi

ookeanist kuni Vaikse ookeanini —
oisustas Kanada valijaskond anda
tugeva ja mOjuva ioetuse Kanada

: progresstiv-konservatilvide parteile

ja selle juhile viies 282-litkmelises-
s¢ fOderaalparlamenti 211 konser-
vatiivi, Kuna seai enamuses olnud
liberaalid pidid Jeppima 40 ja sot-
sialistid. 30 kohaga, Seda valimis-
vOitu ei nimetatud enam maalibi-
semuseks vaid liberaalide partei
taiclikuks kokkuvarisemiseks, mil-
lest toiburmine yotah toenioliselt
eastaid —— kui mitte isegi aasta-

| kiimneid.

- -puudusid.

Progressliv-konservatiivide partel,
45-aastasele fuhile Brian Mulro-

neyle.olid valimiste tulemused sun-

reks triumfiks kuid samal ajal hi-

_ vitavaks kaotuseks liberaalidé {uhi-

le John Turerile, kellcie inglise

Kanada - ya Lberaalid. panid snuri.
Jootusi kui Turner peaministri ja

parteijuhi. Kohalt taandunud Pierre
Erudeault voirau tile vOttis fa opti-

 mpiisfliimit Kiiremas korras ‘wed

partamendivalimised vilja. kuulu.

tas. Turner mangis. valimiskampaa-

nia ajal margatavalt oma. poliitilise-
le minevikule, kuna -ta off varem
Ottawas “juhtinud mitut ministee: -
riumi, mu hulgas ka finantsmi-
nistecriumi. Ta rohutas alati ‘ama

pikaajalisi kogemusi valitsuses ning
_ piltidis sellega vdita rahva usaldust.

Mulroneyi ei olnud nende viidete
vasin midagi yalja panna kuna fal
igasugused kopemused
valitsemise aparatuuris, kuid nahta-
vasti ei pannud valijaskond selicle
rohki ja usaidas rohkem Mulroney
vOimeid kui tema - vastasmangija
Turneri kogemusi.

Nii konservatiivid kai ka libe-
vast aids! valimiskampaania afal

-sauri lubadusi ja tootasid afustada

Sgedat. yoitiust Kanadas valitseva
{o0puudase vastu, milemad rohe-
fasid wue maksustisteemi rakenda-

mise vajadust, intressimfdrade al-

laviimist ja muudatusi energia-

probleemide korraldamisel. Suures

laastus. tihtusid m@lemate ‘parteide

-valimisprogrammid iisna lahedalt

ka paljudes teistes punktides, yil-

jaarvatud ' valispoliitika, kus kon-
-servatitvide plaanid ja kavad olid

palju laiaulatuslikumad kui liberaa-

‘lide partei Inbadused, Kui. Turner

‘dthidalt téotas ainult. viljeleda | en-

dise- peaministri Trudeau rahupro-
prammi, siis Mulroney lubas anda

 genisest tugevamat toetust Uhend-

riikide yalispoliitikale ja‘ NATO-le.

Uhtlast lubas ta suurendada Kana-
', da sijavae koosseisu 2090—-6000
mehe v6rra, situdistades liberaale
sOjavae kokkutOmbamises ‘ja sdfa-

meeste moraali allakiskumises.

Kuigi koik need lubadused main

| gisid valimistel oma osa, oli vali-

miste tuleniuste miiramisel siiski
suuremaks ja kOige tihtsamats te-
guriks rahva tahe Ottawas muuda-

tuste tegemiseks ' ning liberaalide
~ paadunnd fa pankroieerunud polii-

tika valjajuurimiseks, Nooruslik ja
cahvamassidele imponeeriv silma-
paistvalt osay poliitik Mulroney oli
selle rahva.soovi ja tahte kehastu-

| seks. ning Kivistunud ja nérviline

yalitsemise pdeyil

‘secu cman ome |

“juh thond

—r

ie
Turner oll paredamatul ‘sunnitud
Mulroney kOryal taanduma, =

Mis saah edasi? On selge, et

konseryatiivide rekordiline vallmis-

voit ei ole niitte Asya lopp vaid al-

les algus, Mulroney ja.tema parte!
on vGitnud iilekanadalises ulatuses
raiva usahluse ning niitid tuleh
uuel peaminisiril ja tema valitsusel
ndidata, et nad on selle. usalduse
vaarilised. Koorem on seda raskem
ja kobustused seda suuremad, et
konservatiive toetasid ilmselé koik

Kanada rahvastiku elemendid —-

inglased, prantslased, — etnilised
grupid, Atlandi provintsid, suured
isentraalsed provintsid, preeriapro-

vintsid ja ldanepiirkonnad. Koik
leidsid, et Kanada ei saa enam se-
nist teed edasi sammuda, tuleb fei-

da midagi wut ja paremat ning selle
uue kavandainiseks-planeerimiseks
ja. rakendamiseks om vaja wusl
mehi, Viieteistktimne endise libe-

‘raalide yalitsuse ministii libikuk-
‘kumine valimisiel. niitab tulekirja-
ga, kust poolt tuuled puhuvad ja

konservatiividel peab niitid Jeidu-
ma -inimest, kes neid Wbikukkunud
mehi vdarikalt asendavad,

Mulroney iilesamded ef ole ker-
seq, isegi valitsuse koostamine on
vigg. konuplitseeritud itilesanne,
kuna tat tuleb valitsuse kokkusead-
tisel arvestada koigi previntside
soovidega ja- mojuvoimuga. See
nOuab peaminisirilt, sensitiivset ta-
sakaalutunnet jaz — eriolukordade
arvestamist, kusjuures Quebec
véib moodustada omaette problec-
mi. Yaatamata sellele, et separatis-

tid on praegu Quebecis nii-itelda

latentses olekus, ei tihenda see veel
kaugeltki seda, et nad on oma Joo-
tused © Kanadast ~ Jahkuléémiseks
tdielikult maha matnud. .

Siis tidpundus, See oli kiisimus,
mida Brian Mulroney valimiskam-
paanta ajal pidevalt alla kriipsutas
ja miiles ta liberaalide valitsust
siitdistas. Tiédpuuduse probleemi
ei ole’ viimalik lahendada mone

-lthtsa, ajutise ja pealiskaudse pro-

grammiga, vaid siim tuleb teha pi-
hilisi kaugeleulatuvaid majandnspo-
liitilisi otsuseid, mis vOtavad arves-
se ka viimaste aastate tehnoloogilist

suurt .arenguprotsessi. Kahtlemata

aitab siin- kaasa valisinvesteeringu-

tele uste avamine Kanadasse, mis

lineraalide valitsemise perioodil oli

peaaecn suletud. Kuidas Mulroneyl.

a4 04

tiipunduse Jahendamine Snnestub
seda peab nditama tutevik.

Kanada eestiaskonnal on pohjust
Mulroney ja konservatiivide. partel
vOitu eriti tervitada partei valispo-
Ktitilist programmi silmas pidades,

mis tactleh Whendriikide kommt-~

nismivastase vilisoolit tika toetamist

‘ja Kanada riigikaitse tohnstamist.

Need olid kitsimused, mis Trudeau
fdielikult ara
»unustati voi Sigemini — Kanada

afas) paiguti vélispoliitilist ltini,

mis oli iiielikult vastuolus Uhend-
tiikide vilispoliitikaga ning mtirgl-
tas molema riigi vahelisi vahekor-
| : mo
 Nii-siis — kanada rahvas on kin-
kinud unele juhile ja juhtivale
meeskonnale oma usalduse, Niiitd
fuleb juhil ja meeskonnal naidata,
et nad on sellle usalduse yidrilised.,
K, A.

i ee ee le Ln ee) ee ee oe
“ St eet

Stokholmi Eesti Majas korraldati 22. augustil pressikonverents. kus paljude ajalehtede ja mul “meedia esindajad tundsid ela at huvi kdou-
‘maalt gra hiipanud kobluniinistri asetaitja Valdo Randpere ja abikaasa Leila mer -vaheyuhturmt vastu.

Soomlased abistasid eestlasi pogenemisel

Valdo Randpere ja Leila Miller andsid Stokholmis pressikonverentsi

Kuigi Festist ‘hiljuti tile Soome pogenenud Valdo Randpere ja Leila Miller judsid Rootsi pinnale

juba 6. augustil, moadus 16 paeva eine kia nad eesti avalikkusele, samuti rootsi ja rahvusvahelisele ajakir-
jandusele voisid ise iutustada oma pogenemislugu.. See toimus esmasp., 22. augustil Eesti Vangistatud Va-
hadusvoitlejate Abistamiskeskuse poolt kotraldatud pressikonverentsil Eesti Majas, kuhw oli kogunud aja-
lehiede, raadio ja TV-jaamade ning arvukalt ka ek siilpresst esindajaid. Kohal oli ka Vabadusraadio ees-

Pressikonverentsi avas abista-
miskeskuse esimees Ants Kippar,
andes llevaate ajakirjanduscle val-
mistatud materjalidest.  -Alustatl

kohe kitsimuste ésitamisega mile-.

male pégenikule.

Wad andsid oma seletused eesti
keeles ning tolketoiming rootsi ja
yahel ka inglise ja sakea keelle
kujunes aegavoivaks,

Roots] ja ‘ka rahvusvahelises aja-
kirjanduses oli eelmistel “nadafatel
pogenike ja nende ametite xohta
esitatud tihti vastukiivaid ardmeid
ja seeparast oli oluline kGigepeallt
Zra kunlata nende endi poof esita-
fud kokkuvétlikud eluloolised and-
med, mis on jargmised:

VALDO RANDPERE |

on siindinud 4. veebr. 1958 Tallin-
nas. Isa Heino tddtah Hest Mere-
laevanduses vanemmehhanrkuna,
ema Tootmiskoondises  ,.Norma”

‘fiblisena. Parast Tallinna 36. kesk-
4.1976 dppinud.

kooli lépetamist
1977—82 Tartu Riikliku tlikeoli 6i-
eusteaduskonnas, mille Jépetanud
cum laude. Alates 1981. a. novemb-
rist kuni 1983. a. oktoobrini tédta-
nud okup. Eesti Justiitsministec-
riumis ministri abina. {Minister:
Erki Silvet, E asetditja Faak Kiri-
kal ja asetaitja Peigo: Nuuma.}

Alates oktoobrist 1983 kuni lahku-
miseni. kodumaajt olnud Eestimaa
Leniniiku Kommunistliku Noersco-
fihingu (ELKNU) Keskkomitee pro-

paganda- ja kultuuriosakonna jrst- .

‘ruktor. Alates 1983. a. milirtsist N.
Liidu Kommunistliku Parte
(NLEP) liige. Abiellunud 31. det-
sembril 1982 Leila Milleriga, Abi-
elu registreeritud ‘Tallinna lirna
nerekonnaseisuosakonnas. Abielust
stindinud 1, joulil 1983 ttitar Kaisa,

Leila Milleri ema Kasvatada. Yalde

‘Randperele on okup. Eesti Riikliku

Fitharmoonia poolt omistatud elu-
kutselise laulja ja noore helileoja
kvalifikatsioon, |

LEILA MILLER

on stind, 26, jaan. 1961 Tallinnas.
Isa suri 1874, ema Mare tiiiab
ETKVL-1 Tallinna. Kooperatiivkau-
bastus kaupluse. mittijana. Peale
Tallinna 1. keskkooli lipetamict a.

‘1979 asunud raalioperaatorina toe

Tallinna Veepuhastusjaamas. Alus-

tanud 1981 dpinguid Tallinna Peda-

soogilise Institundi kwtuurharidys-
{Oo ieaduskonnas yaamatukoound 11 F=
se Ja bibliograafia erialal. Tegelnud
alates a. 1979 laulmisega ansamb-
lites. ,,Kontor™ ja ,,Karavan'', AbI-
ellunud 31. detsembril 1982 Valdo

Randperega. Ka Leila Millerile on

okup, Eesti Riikliku Filharmosnis
poolt oniistatud elukutselise laniis
kvaliftkatsioon.

 Taflinnast Helsingt.

pl lauljatena. -

pere: .,,Muidugi

fikeelsete saadete juhataja Aleksander Terras. Munchenist.

KUIDAS TOIMUS POGENEMINE

Selle kohta jutustasid pogenikud:

,2. augustil sditsime turismigrupi
koosseisus laevaga |
Grupis oli 34
osavotjat, nende seas 4 rahvatant-
sijat ja mele kaks kuulusime grup-
Gibisime laevas. 3.
aug: sditsime bussiga Kotkasse,
mis oy Tallinna. na. sopruslinn ja
kus toimusid: jérjekordsed ,,mere-
paevad". 4. aug. estnésime Koika
Neertemaias ja Shiul péirdusime
tagasi Helsingi kus oobisime hotel-

dis President’. 5. aug. éhtul iahku-

sime Helsingist laevaga , Viking
Saga‘, mis saabus Stokholmi 6
aug, hommikul Kell 10.00. ‘Purismi-
arupp alustas iima méiéia oma ta-
gasishitu Helsingist Tallinna 7, Allg,
hemmikwl,'* -

_ Jargnesid iilekuulamised Rootsi-

nolitsei ja julgeolekuvoimude poolt.

POgenikud said astiuliGiouse ning

elamis- ja todload Sisserannuame-
tilt vaga Kkuresti. Seletuse andmine

poliitilisele. politselle aga kestis

hoopiskl kauem. Valdo Randpere

‘on teatavasti kKOrgeima ametialalise
‘positsiooniga isik, kes okup, Hestist

senini on ara hupanud, Pressikon-
verentsil jai temast mulje, et tal
vois olla Rootsi véimudele paljugi
olulist ja huvitavat jutustada, Mi-
da tipselt, selie kohta keeidus ta
seletusi andmast. |

MIKS POGENESIME?

,Valmistasime oma pogenemist
etie juba vabemalt kaks gastat.
Selle eelduseks on, et sellest kunagi
ej raagita.: Pohjuseks
kord, mis Eestis on tekkinud pa-
rast nn. ,,vabatahtlikku fiitumist'
N. Liiduga ja mis on pidevalt hal-
yenenud, Piitidsin oma ametikohta-
del eesti rahvast kuidagi feenida,

aga need yOimalused olid valksed.

Siitime jairei- tédtamine on kedu-
maal voimatu. Otsustasime Festist
lahkuda."* :

Hiljem lisas Randpere veel et ju.

ha ecloleval sugise! ali hidaoht
saada kutse: mobiliseerimiseks pu-
naarmeesse ja siis oleks saadetud
ndit. Afganistani.

. Pe es ee
: ~a

POGENEMINE — RiEGE

REETMINE SURMA-.

NUHTLUSEGA

Kiisimusele, kuidas nende pige- -

nemine voib mojustada teiste ame-
tikandjate ja ka kultuuritegelaste
viljapa#su edaspidi, vastas Rand-
raskendab . see
ntitid teistegi valjapaasu. Meid kah-

re ootaks aga mahalaskmine - sec

on karisfus nm. ,,kodumaa reetm!-
se“ eest, Kodumaa ajajehed ja raa-
dio on juba alustanud propagandat
meie Yasti: mina olevat krimimaal-

Georg Ofs'"

| sin, nagu
coma.’

oli see. olu-.

teada juba

ne tegelane ja Leila nn. _kergete

-elukommetega".

OLUKORD KODUMAAL —
VENESTAMINE :

_, Mille vastu. Eestis koige rob-
kem protesteeritakse on wha suure-
nev venestamine, vene sodurid ja
baasid on kdikial, halb ja politisee-
ritud majandus, kaupade vahesus
ja Jevinenud korruptsioon. Ma el
ole mingi nn. natsionalist aga ve-
nelasi on Eestis hakatud saamas-
tama kommunismiga ja ametliku

/, sotsialismiga’. Riigiaparaadi +ttp-

pudes istuvad nime poolest eestla-
sed, aga ainujt tiks neist on Eestis

-glindinud, teised koik Venemaal.‘

POLIITILISED VANGID
KRIMINAALKURJATEGIFAD!

Kiisimusele poliitiliste vangide ja
vangilaagrite kohta Eestis vastab
Randpere:

»Noukegude seadusandluses puu-
dub poliitilise vangi mdiste — need
on koik ,,kriminaalkurjategijad" ja
neid koheldakse selliselt. Olin eel-
misel aastal Vabariiklikn Amnes-
itakomitee asetditja (komitee asu-

_tati N,- Liidu 60. juubeli puhul) ja

kiilastasin k6iki vangilaagreid
Eestis. Selliseid laagreid’ on ka-
heksa, nimetame neid kolooniateks,
siia lisanduvad tingimisi karistatu-
ie laagrid. Minu abikaasa Leila ku-
lastas neid laagreid veel se] keva-
del, neis esinedes. Kohtlemine on
_ ikriminaalkurjategijate

KESKKOMITEE KONTROLL-
BRIGAAD OL{ EESTIS |

Moskvast Eesti komparteile teh-

‘tud kurja peapesu kehta ideoloogi-

lise kasvatuse puuduste kohta utleb
Randpere:

Moskva seisukohad old meile
kul kaks

mals,
Moskva kontrollbrigaadi olid Ees-
tit kulastanud ja seal olukorda
uurinud. Teadsime ka selle kontrol-
li tulemusi ja mitda Moskva poolt
oodata oli."

_aamulehti® esindaja on eriti hu-
vitatud, mida Eestis arvatakse po-
cenemisvoimaluste kohta Soome.
fandpere vastas:

 Kodumaal on iildiselt teada, et
Soome annab poliitilised pégenikud

ja drahiiopajad valja N. Liidule, Ka

meie teadsime seda. Aga teatakse
ka, et soomlased pitiavad igati ai-
data selliseid pogenikke Saomest
lahkumiseks ja sellist-abi saime ka
meie, Kellelt ja kuidas, seda me
ej title." |

Randpere titleb ka, et Stome TV
saadcte jalgimisvOimalus Eestis fr-
rifab volmusid vaga. Nende sega-

oto: i Traummer

ee ee ee

Kommentaar

Kanada kommunisiliknst narteist
on avalikkuses viata harva 1 yiga

vahe juttu, kuid enne fisja toimu-
valimisi

nud ifdderaalparlamendi
andis partei endast efimarki, aval-
dades Toronto paevalehes Globe
and Mail poole lehekiilje suuruse
kuulutuse, .milles partei liikmed
avaldasid oma seisukohti Kanada
probleemide ia nende Jahendamise

‘voimaluste kohta. Neid programmt- 7

lisi @eklaratsioone lugedes jaab

 miulje, naga oleks siin tegertist
mingisuguse taiskasvaniule comics’)
raamatuga, kus peategelasteks on

Kanada kormmunistlikn partel liik-
med,

Nagu kuulutusesé seleub, kandi-
deeris Kanadas fideraalparlaimenti
52 kommunistliku parte: Wiget, kel-

‘Jedest seitsmele anti vaimalus oma

ockspidamisi, mis nahtavasti ka-
jastavad partei programmi, kina:
tuse kujul avaldada. Moise rohkkem
ruumi on antud partei peasckreta-
rile William © Kashtanile,. vanale
paadunud kommitmistile, kes truu-
alamlikult Moskvast antud kiske
ja korraldusi taidab ning seetéttu
pikema aja jooksul peasekretiiri
hobuse seljas on ratsutannd, ehkki
Moskvale oleks palju kasul&kum
kui seHel kohal oleks moni noorem
fa energilisem mees. Kuid yorbolla
on see niji maeldudki, et passiivne

Kashtan, keda Kanada voimud oht-—

likuks ei pea, on nimeliselt kom-
munistliku partei juht, kuna delist
parteitidd teevad nooremad mehed
ja naised — loomulikult kolavate
ja sitiiitute nimedega. katteorgani-
satsioonide varius.

*Tilrg Uk. ff

mine on tehnilisclt raske ja ma-
janduslikult vaga. kulnkas — prob-
leem. Taliinnas on siski alustatud
kolme segamisjaama chitamisega.

LAULUBARRASTUSED

Valdo Randpere ftleb, et ta vil-
mase] ajal tegeles rohkem lautu-
tekstide koostamisega ablkaasale.
»Mulle on alati meeldinud Jauida
ja kui selleks voimalusi ja scove
On, jatkan seda4 ka siin.‘' Leila Mil-
ler aga Utleb: ,,Nagu teate, . anti
mulle kaks aastat tagasi Eestis
,Woortelehe poolt tipplaulja titel.
nus siindis tiitar ja jatsin laulmise
kérvale. Kui tulla vaikesest Eestist
stia suurde maailma ja. Rootsi naib
kuidagi ebatoenkoline, et siin voik-

Sin mingit karjdiri teha.-Aga vaib-

olla ma proovin.‘' Need kes Leila

‘Milleri valjaopet ja esinemisi tun-

nevad Utlevad, et tal on stin siiski
hiid viljavaateid. Rida ettenane-
Kuid esinemisteks on juba tuinud.

Pressikonverentsi lopul kinnitasid |

mélemad pogenikud, et kik nende
pulidlised on suunatud tiitre Kaisa
valjasaamiseks kodumaalt: .Tana-
ne: pressikonverents on esimene
samm selleks. N, Liit peah tditma

rahvusvahelisi kokkuleppeid ja sea. -

dusi, millega nad-on tihinenud. Sa-
muti Helsing: kokkulepet lahutatud.
perekondade osas."

(Teataia)

Maa

Skaut
Kotha

Aue
ilimalaag
rast lane
loppenud

Vahep
maaan
Sd; Adon
pubkuse
pes, WaOi
netind k
div, hoy

Vastu
Herel
ecsi inmm

lide of -

Ve

NG
15, jn 4
‘dr, R

22, ja 2:
dr]

Kasit

ralyvale

votterd,
lita
mlagt in
ne vilis
lihine ti
meni s
seid iq
meni sti
niendis
Rashi

TTR

rahkvas

malat +

 almase

parame
Inahe
me Fr
Enste f:
Spiomt
Triste
idayel:

Inbavey

dads
dada (sy
kitte
ni r

— proftses

eriiy. fr
kirpreki
dle het

ressiv"

seks.
Bet y ©
cHre

Vly eil
(dat
ike!
koe ke

fa dae

7)
Nitpaet
AE tyes

nist *

a ee
te oil
nas’
vip:
knit |
i

ir wit

Nt

kore
julie!
prosits
Waste

Yee
mise
komt
met§
dent
daan
prot:
noort
reid
vari 1
Cem:
Tatts
see |

Ke
ats
taksl
sped tt
ya ¥
nii
sid
Buu!
ker’: