' .
.
: oe . 2 as :
..™ , FEB 1
. . . . . . 1 - i .
. 1 . a . .
on
=
Fa 1
f OD
ial .
. .
m .
.

 ALITUSES.

Hind Sante
5 kalo ft
TAT 2— eo
3—

13.—_

o—

5
i .

~ ST an
vs. TS. :

a WL
3,59.
1¢.—

. oe

PEL gi

ee

hoes Sa

$1.95
ar
10

St if

$1.50 |
. §a~
70
$1.50

I IAAL NEL |

i iia

verdammt! Te. el
nade! Mis teil sija ~

mia on? Ja miks te
allal irtsete?’) Wir

fer, vertlucht noch

cleo T**

kslane. valvel, kui
is mul mootorrat-

ronda ja jattiski

mecisma, Sis andis —

ne mynema. Pisut
: kinni Ja. nina: sain
h sauna,

guste munajaojate
ust. vahele vOtta?
ini ilmatu: palju
tervitamise parast
mist tuleb, kellel

. et to

MEL:

« €i pannud teda.
finekord katsu olla.

2 peale. juhtusid,
Lxs tabtis asi eda-

da kokkw. puutus |

ele raadiote mu-

mB sOduripoest",. ja.
kima, sest kui Lil

oma meeste.kal-

sa mangida, sis’

tsa sell
SOdur- et mOfle.

motle! Aga pea...

‘lu lendad vahe-
is nid yviin?
Yjoni komando-

- Kui dokumendid

taks, siis tuleks Arnold Kukke pi- rikkalike vaimuannetega inimese,

| nooruslikkuse

1

ae ie AS eee eee a
Se de el Re hee ee od

moista tervitada, 7 -giimnaasiumi

r
. .
l

VABA EESTLANB teisipieval, 29, jaanuatil 1985 — Tuesday, Jandary 29, 1985

August Tuvikene 70 |

_ jubilar, hiliidnimega. J Oss, stindis.

25, jaanuaril 1915 Vorumaal Rouge

kitelkonas taluperemehe pojana.

Algnariduse sai ta. Krabi algkoolis.

@ Parast Varu Whisgiimnaasiumi 16-
@ Detamist 1925 kulges. teekond Eesti
J S6jakooli Tondile. Lahkus sdja-

viest Teservebvitseri auastes ° 1937.”
Siirdus tagasi isatallu, . et . ktinda,

kiilvata ja ldigata poldu esivane- .

mate eeskujul.

~ Mittoloogia -aigib. et vanajtmal |
“ Uku elas soomes pohjapiiril tundra
m rahus asuva “Inari- jarve kaljusel

saarel ja vanakuri, vanapagan ise,
elas Eesti unapiiril asuval maa-

lilise] Paganamaal, mille piirides. &

asus Tuvikeste vana eesti talu piir-

#| litena reas seisva nelja Kikkajirve &

ges el asu ainult vanemate vaimu-

SEER Tikkus, vaid sealt nagu peegeldub

dada. 50-aastaseks méheks. Need,
kes teda tunnevad, teavad ka tema
saladust.
on eluaeg old miit suitseta ja,
taiskarskjane, mdéddukas sportlane

ja ilimalt korrektne nii oma vili-

musés, kiitumises kui: ka- elufilo-

| soofias.. Uks kasvatustegur skaut-
_ Tuses.on jubi- eeskuju. Paremat
_@eskuju poistele, kui skautiiksus

Lembitu. Maleva rivijuht Arnold
Kukk, on raske Jeida. Muidugi —

~ koik inimesed ei ole Arnold Kuke-.
ga rahul. Monede jaoks on ta Jii--
ga korrektne —.nagu oleks méel-

dav ka selle omadusega

liiaida-
MY) ine, .

Arnold Kukk siindis 4. jaanuatil

7910 Piltsamaal ja temast sai Ees-

ii Vabariici sdéjavde kaadrichvit-
ser, suurtiikivdelane. : Ambitsigoni-

_.dega noore mehena Sppis ta Tartu
Ulikectis Oigusteadust ja unistas .

Eesti sdjavae-atashee poisitsioonist

none valisriigis.

Teise - maailmas6ja siindmused
lOpetasid selle unistuse. Ettevaatli-

ku mehena jahkus Arnold Kukk

pealesunnitud punarmeest séja esi-

- mestel pievadel ja keeras ome

- -relva -punaste vastu. Saksa okupat-
. Slooni ajal oli Eesti Politseikoolis
_ kursuste jilem ja sijaliste  ainete.

 lektor, kuni kriitiline rindeolukerd

noudis . jdlle. sojameheks:
mist.
Rootsis alas Arnold. -Eukk WHE.

hakka-

: -aastat dppis seal uue kutseala ma-

sinaehitus-insenerina ja tédtas H6-

ganas-Billesholm suurtédstuses sel

‘lal. 40--te aastate lopul asus Ar-

- nold Kukk Kanadasse) ja on siin

ning tyhendriikides | teentsenud
komplitseeritud . masinate, aatomi--
reaktorite ja lennutdédstuse insener-

konstruktorina. Arnold Kukk on

tadprotsessis pracgugi , moore me-
hena™, nagu te oma olemuseli Ja
+06vbimelt on, |

“‘Skaudiks hakkas Arnold Kuk
Opilasena Poltsa-
maal ja jatkab aktiivse juhina

. _Lembitu -Malevas. tinaseni, Taht-
_ pHeval Gnnitlevad juubilari tema -
‘arvukad sObrad skautiuses, sOja-

meeste organisatsioonides ja kéik-
jal meie tihiskonnas, kus teda hin-
natakse iilimalt positiivse eesti me-
hena. : :

. Heine Joe

VABA EESTLANE

TOUMETUS JA TALITUS

avatud esmaspilevast |
reedeni kella 9—3-ni |

Telefonid:' toimetus 444-4823
talitus 444-4832
_ KUULUTAMINE ©
‘VABA EESTLASES
on tasty aialehe laialdase :
-Teviku to0tte.

| Kuntutuste hinnad |
‘tks toll the! veerul $5.—

| Kunletusi vietakse vastus

t - nadala esimesse ajalehte kuni

esmasp, homm. ‘kella 11-ni ja
nadala teise ajalehte. kuni kol-.
map. homm. Kella L-nt.

seda et kinni-

uubillar

ni. pensionile

ka .lapsepélve radade ilumiiste,
mis on juubilarist vorminud viga

Kelle todpold on olnud vaga lai.
Jossi juubelipdeval voime Gelda,
af tema on veenvaks iGendiks —

terves kehas terve vaim. Juba keo- |

liteekonna algusega aigas -edukas

sporditegetus, mis viis ta silma-.

paistva sportlaseng -voistlema koo-
hi, sakutluse ja kaitseliidu varvi-

des. Teda on dnnistatud rij ilusa. |

lauluhale ja. swure muusikaalsuse- -
‘fa, mille juurde | kuulub andekus

naitlejana.

1930. aastal te astus skauthise ri-
dadesse. Yorus ja 1936 edutati noo-
reniskautmasteriks.
lusele olt aktiivselt tegey kaitselii-

dus. Paguluspaevil Saksamaal jat-

kas skautlust ja noorsootéé viljele-

‘mist, alles YMCA suvelaagrite ju-

hatajaks. Tema tééd hinnati mit-

mesuguste ati,

pagulasskautide aumarkidega.
Kanadas liitus eesti skautlusega

‘Torontosse asumise] 1953, kuuludes

Kalevi lipkonna juhtkonda, jeegio-

naride peresse ja on elnud aastaid:

Eesti Skautide Maleva staahi. ning

suurlaagrite juhtkontia liige, Tema

suuri teeneid. yAiristatl skautmas-
terixs tilendamiseka’  ,;Maailma-
laagris 1962", Juripacval 1868 an-

‘netati talle skaudijzhi:teencstemark

»rohjataht IIT jark,

Foss saabus Kanadasse 1849, aas-
tal asudes sildu; elektri-jiujaama-
de tamme ja tunneleid ehitama, ol-
jes 106dejuhatajaks. Torontosse
asumise] -oli ‘Pitts Construction
suureé masinapargi juhatajaks ku-
minekuni vaevalt
paar aastat tagasi..

Silmapaistyad on olmud tema tee-

ned Vorulaste Koondise juhatuses:

nende firituste  organiseerimisel,
programmi koostamisel ja jubtimi-

gede pojana“,
on igal mandril tuntud ;,Vorumaa
notana™,

Looja on andnud female - kaed,
“Inida ta kasutab osavalt maalimi-

sels, voolimiseks, | leivatécks ja
‘pillide mangimiseks. Olgu see puu,
metalli-, miiiirit6G- véi masinate
opereerimine ja parandamine, Joss
saab kaigega hakkama.

oma tilevoolavat energiat lisaks
Vorulaste Koondisele, Pensiondride
Klubi ftegevuse  rikastamiseks.

_, Ehatare puhkekodus on Joss Tu-
vikene oma iaulu ja muusikaga .
’ viga populaarne ja alati oodatud.

~— | kulaline. | :

Jossi ia Salme Srinetitast abi-

ie
coer

Re cca Sec ee PE a Ba
! a wy wate ae a
it BA en teetiet
Ct en ee
oe =r

Lisaks skaut--

poola ja ukraina

teadmete koguks,

. vaikest poega voih
Niitid pubkepievil kasutah ta

~ Jirgnine OTSE 1985. a. maikuus

-Rootsi eestlaste jargmine noortefestival OTSE toi-
“nub. 24.—27. maini eeloleval aastal Stokholm: Soome
Majas. Juba niiiid, pool aastat enne festivalt: on “prog:

rami enam-vahem valmis,

‘Nii on kavas maskeraadball Pi-
4 perska Murent ruumides. Tegemist
1 olevat tGelise balliga. Sellel pole-.
vat mingit erilist teernat, igallks ot-

sustavat ise: miss ust rijeiust ta - |
: : a Joadetakse kokku tuna, olevat veel

 raske Selda. Eelmisest OTSE festi-

kannab.

Seekord. etsutavat rohikent. te-
gevust-leida noorématele noortele.

Selle . eesmargiga korraldatakse

7 kunstingitus,. millest ainult noo-

red kuni 12-aastasteni véivad osa
Vota, :

‘Umbes samale vanusegrupilé toi-
mub viimasel OTSE paeval skauti-

# de korraldusel ,,Linnamang™. Loo-

detavasti tulevat ka tks featritttkk |

esitamisele,

- Seekordseks festivaliks fiirltakse
Stokholmi Soome Maja hastt kor-

: da-seatud tilemine korrus. Seal

Insener Raoul Peéttai oma raamatuga. Foto: Arno Bender

Raoul Pettai
tehniline kdsiraamat

_Jarjekordselt on. eestlane. kirju-
tanud tehnilise kisiraamatu, . milli-
ne trikiti méédunud aastal nime-
ka kirjastuse John Wiley. and Sons
poolt. Kirjastusel on osakonnad
USA-s, Inglismaal, Kanadas, Ausi-
razlias ja Singapores. Raamat

NOISE in RECEIVING SYSTEMS

— 265 ik. — -sisaldab . arvukalt
staaie, tabeleid ja fotosid ning ost-
tub .esimeseks seda ala kisitavaks

Teos on pithendatud autori abikaa-
sa Asta’le ning poegadele. Arno,
Allan ja Vello..Raamatu timbrise
kujundas autor ise, Kasutades si-
nist ja valeet varvi musta triibv-
ga keskel; raamaty ilmumisaasta

langes ‘ju eesti lipu 100. a. a. juabell

aastale,

‘Tus, Raoul Peitai elab Sudbury’s, .

Massachusetts osariigis ja tédtab

Raython Company juures Commu-
“nication Systems Laboratory -ithe
osakonna .mdanadzherina.
sel Kui Willem Teili tuntakse ,,mi-.
siis Tuvikese - nimi.

Varske
autor on tuntud -oma iimbruskonna.
eestlaste keskel eesti tdienduskoo-
li Opetajana — Ja viga hea opeta-
jana.

elust on sirgunud poeg Matti, kes

on elukutselt insener ja digustead-
lane, téitades iihe Kanada terase-
firma juures advekaadina. Mati
igal laupadeva
hommikul naha Toronto Eesti Ma-
jas teiste eesti lastega.

Juubilari dnnitlevad juubelipie-

(Hind $34.95).

Toronto jdctmete.
- @ravedaiad hdirivad |
filmimist

Toronto puhtad Hinavad.teevad

peavalu filmidirektor Sonny . Gres-
-sle, kes yantab- siin filmi ..Night

Heat", debulittahtpdevaga CBC's
al, Jaanuar. Et muuta Toronto ta-.
nhavapilti enam . new-yorgilikuks

(kus toimub filmi tegevus). tellis ta.
kehale suure hulga jidtmeid, mis _
laotati famavale ja siirdus parast.
seda restorani kohvi jooma. Suur.
ol ta

Oji ta illatus, kui ta tagasi tulles
olid jaatmed kadunud tanu Toronto
linnavalitsuse jadtmete vedajat ki-

rele ja tohusale tédle, Juhtumit kir-

jeldati ka .ameerika - ajakirjandu-
seg,

Toimetusele saadetud

kiriandus
BALTIMORE EESTI -ORGANI-

SATSICONIDE BULLETAAN nr.

196 — 1985, Sisus: L. Maiste luule-
tus ,,Onn"; Hi: Riivaldi kiri Neitsi-
saartelt (Virgin islands), ,,Kes on
Kes Ameerika giimnaasiumi Opi.
laste hulgas 1983—1994?', kirjeldu-
‘sed eesti-ingliskeelsest, joulusaa-
test -kohalikus raadios, Baltimore
Eesti Maja jdululaadast jouluéh-
ist ja wie aasta vastuvotust. On.
ka lehekilig noortele ja arvukalt
seltskondlikke teateid, Ara on too-
dud Jaan, Pedaka huvitay. ettekan-
ne eesti. ajakirjandusest valiaspool
kodumead. Kirjutus katab véalis-

asuks infopunkt, seal oleks olemas
baar Ja restoran.-

organisatsiooni nagu ménelt pooit

on ette pandud. See vOiks mOjuta-

da ka OTSE organisatsioonivormil.

Kui palju eesti noori seekord

valist osavOtjad peaksid seliest ole-
ma huvitatud ja neile ' on -peale
kasvanud noori. Taset tahetakse
vecloi tOsta, mis peaks omakorda
ka enamat publikut meelitama.

Praegu on esialgses neljapaevali-
ses kavas noortekoori esinemisi,
kunstinditus ja fotoklubi nditused,
poliitilise manifesti ayaldamine, —
jalgpallivdistlus Kesti-Lati, teater,
debatt, luule pealelOuna, maske- |
raad, linnamang, piknik

ja kui keegi soovid veel. omalt
poolt esitaiule lisada, slis.tulevat
vOtta kontakt noortekonsulendiga
Ann Ju Urisooga,

OTSE eesmirgiks on eesti nocri |

| kokku tuua ja nelle kOike pakkuda, |

ni kultuurset kui ka lobusat.

OTSE toimub teistkordselt, rnid:

polevat veel kindel, kas. see kn-—
juneb permanentseks, mida sliski
loodetakse,

kut ‘ei looda eesti noorte maailma-

esi dlimaal

Motieteri
, ko
Naistekiitt ei usalda oma mehti-
sust, kuid katsub saada oma kabht-

lnstele raanitust ute vallutuste
‘abil. |

~ Piihapaeval, 13. jaanuaril toimus Vana Andrese hd
rikus peale jumalateenistust kunstnik Abel Lee pooit val-
guspiltidega illustreeritud loeng eesti maalikunsti. ajaloost
selle algusest kumi mele iseseisvuse aja Jopuni. Loengut
ilustreeris umbes 40 slaidi. -

lugu algab 15, sajandiga, kui Eesti,

Tartu ja Tallinna kaudu arenes ti- ee
he kaubavahetus Laine-Euroopa 3:

ja Venemaa vahel.
Madalmaadelt tujid kunstnikud ki

Saksamaalt ja @228

rikuid dekoreerima ning alatari- 2:

maale maailma (Bernt Notke, Her-
mann Rode jt.}!

17, sajandi keskel 1 hakkasic jou-.

kamad kedanikud eneste ja pere-
kondade portreesid tellima,. tekki-

sid koguni portreede galeriid. Ni- ©

mekaim
slindinud Ernst Londicer,

portretist oli Tallinnas {2

- Tuleb réhutada, et need. ja eda- .
‘sised kunstnikud meié maal kuni- ©

19. sajandi keskpaiguni olid pea-

miseli baltisaksa pariteluga. Kuigi 4

nad olid stindinud Eestimaal, rai-
kisid eesti. keelt ja votsid osa ees-
ti rahva iiritusist: ning miaalisid
eesti ainestikul, ei olnud nad mit-
fe eesti kunstnikud, Nendest ‘olid.

silmapaisvasad Karl von Kiigelgen, a - <

kes maalis Eesti: linnade vaateid
ning maastikke, sama tegi ka
‘Aleksander Schlater, Eesti rahva-
Toivais inimeste kirjeldajana on ni-
metamisvairsed Gustay Hippius,

val sdbrad ligidalt je kaugelt, maal ilmunud ja imuvate eesti Ernts ‘Schlechting ja Karl von
skaudivelled Ja vOrulaste pere igalt ajalehtede- ajakiriade tekkeloo.ala- Neff. |

mandrilt,

- Leo Fuurits

sie

Ey Wee ys
Seer

a Le Le

Lye

ice
7

ae
ie

LE Seg, ae Feuer tnieea ttt
Me oe Ao a " m
2 ’ s wate mings _ are my a - jie
mitts ats ‘oh ee lee eee
= panei

tes 1897-ndal aastal pastor Hans
Rebase poolt valjaantud ajalehega

Hest Postimees“ New Yorgis.

Esimene Tallinnast pdrit Kunst:
nik, kes enesele Euroopas tynnus-
fuse sal ollés Hispaania kuninga-

__. koja. teenistuses ja tienidoliselt oli

’ pooleestiane, .

fins pare oe
8 Ae

pearreet
sates ae Be - ee a ne

. mr
ee ree rant cone meee

siindinuna § eest)
emast, oli. Michel Sittow ( 1469
1529). :

19, sajandi keskel kerkib balti-

saksa kunsti kérvale ka eesti oma

rahvuslik kunst. Talupoja korvale

~tekkis eesti soost  linnakodanlus

ning eesti intelligents, 1862. a. il-
5 ,,Kalevipoes

ghutust andev esimene' eesti laulu-
pidu.

Resti rahvustiku kunsti teerafa.
jaks sai 19. sajandi keske] Viljan-
dimaa suitsutarest  yorsunud ning
Peterburi kunstiakadeemia profes-
soriks tousnud Johann Koler (1826
1899): Ta maalis vene aristokraa-
te a kesirikoja likmete Porireesid,

“eiastas ta aina kodumaad ning

ning 1869, a,
toimus Tartus tugevat rahvuslikku |

Festi maalikunsti - esimene
teerajaja Johann Koler.

mojutatud Laane-Eurcopa kunstist. .
Leiame hulga tugevaid kunstnikke
nagu Ants Laikma (Hans Laip-
mann 1866—1942), kes 1903. a. pa-
ni aluse meie kunstiharidusele oma
ateljeekooli avamisega. Ekspres-
siiyselt maalis eesti rahvuslikku ja -
miitaloogia ainet - kasutades port-
Tee ja maastikumaalija Nikolai
Triik (1884—1940); samalaadseit
hingestatult {fOdtas ,,Kalevipoja’.
illustreerija Kristjan Raud (1865—
1043), Teised silmapaistvad nimed
on Konrad Magi, Paul Burman,
August Jansen, Ado YVabbe Jaan —
‘Vahtra, Eduard Ole, Willem’ Or-
misson, Aleksander Vardi, Johan-
nes Véerahansu ja veel mitmed
teised,

Juba kodumaal ‘tunfuks saanud,
kuid vabasse maailma péasenud
maalikunstnikest vGih nimetada
Peet Aren, Osvald Eslon, Jaan
Grinberg, Tuhan Némmik, Eduard
Ole, Erich MDS, Eduard Riiga a

meron patiilile mi-.
ulin just Rebase

mic mcesi¢ga, et
est asjast,“ ;

maalis meie kultuuriinimeste port-- tejsad..
reesid. KGleri samaaegsena oli
Karl Maibach silmapaistey maali- ~ Kaks eesti vabadusse padsenud
ia, Rahvuslikel ieemadel maalis kunstnikku Erich Haamer ja Endel

fl | | ronis | tein. (1863-1916), Koks (1912—1983) .:molemad asuko-
Leida Marley _ 223. 0080. : . | re Fons Grenzs “181 hag oe aac dectea 3
Postiaadress: Vana Andrese koguduse sr piapeakoot moored esitamas ioalun’ idendit “Joulad met- Saiandi vahetusel oli parim maa. B22 Rootsis, on - erilaadseina ja

| -9 Parravano Ct. fo : sakurus*, Pilail vasakult jinesed — Kristi Lear ja. Erik Laar, kara — Taimi Peter- tija nii portrées kui ka maastikus procucuyseiia ‘sand sure pau-
Willowdale, Ont, M2R 388 |. $00, mesilane — Andres Agur, édkull — Aleks. Kurm, rebane —.Toomas Orav, mesi- Paul Raud (1865-1930), 20. sajan- —_

: dil tckkis tugev. eesti rahvusest. Loengut oli - kuulamas kuni 66
=! lane = - Milvi-Katrin Tislar, jouluvana _ Balin Kurm j B ees. pollubi — Ingrid Laar. jonstrike Klass: kelle looming olf kunstihuvilist, -

te

one a = or ete Pree = oot Ts =". — ore oe ‘ ro A
ne OP re eb te ee pam a eee BR pe eo, Me eee a Bee Tt ein ae
.

“tel, 444-4832
-Valjaspoo tOdaegaz

ee SF re a
ae Megara! beaten Fee Hi

Bee = 5 8 irs

ee a Ped ee
are: ee Te da F Co ee
FE HES Sr Pag mee A le
. . ' .

a steel |

arf bease

A Erin

oe . =
‘- " . . "aos mon
Se ee ee OT