u‘ nr. 36 (1855) 1985 DrIsPANK Toronto, RG. ow. 46 # smi arendama ja lae- asmist propageerima @ide digust pankade itud rahadele, Ghuta- ike streiki" as asuv panganduse International Mone- a World Bank koos phaasutustega seisa- - ees — antud laenud, neist, ei laeku iialgi. el aita enam v6la- ada, Kanada olukord ‘aadates peab nenti- - dangad tegid iilekohut KikeettevGtjatele, kui tuse paras! oksjonile hisivdlad oma rahva igistati, kui miljardi- Bde kustutamised on {! oleks iilekohtune like, mis kdigest joust Sigu tasuda (vérdie — sOjavGla tasus, N6u- | S otse keeldub ,, Lend- mast} Tublid riigid. 4, kui tildine volgade stub me. majandusieadlane aha mis tulemas on. ingad seisavad mOd-. - Isuse ees — volad a!._ Kas seda tehtakse universaalselt: voi plekteerivalt: varem ra VGi kurjaga — tu- elduvad jargnevate Ba poliitilises pales. Mm selleks, et abivajayv dljast ja stabilisee- ult, mitte selleks, ei jimast elujSu-natu-. ada ja suurlinnades BD itade Olukerd on - usel just niisuguseks us ei fohiks maailma Lja pangad ajamarke “sis jOutakse mone emi, et vilga paljudes ‘valutsiooniline olu- naiteid juba on}, et ei tasuta ja pangad Kse., jukas (s.0. suure asa, ustuiamine annaks lugeva touke.majan- l2,, mille tahtsust ja ma tiata ei moisteta. Qn alati rohkem kui H. RIGA + e Kaitse Initsiatiiv: » tiheks eelduseks petamiseks relvas- ise alal, | use annab sellele RUSA administrat- - e) selgunud, = . NTs an a Ts re i¥—- "SE “ee ied = : A ae ee r 7 eee : eee eee ae av ot = = . . al a i. : = . i. r =o =" The Peet ee es _ 8 . = a ee aie —-_ t em Tp oe | Pha) . - Ve . a a | ee - cn 7 Seni meat: oe ee 1) | kiilmutuskappe 3 tembril. ” -yushooaega. ~ tusel | _jutlustas pastor r66must kui kaaspro- duktist ja ' kavas ,,Kodusaare ohtu", »Meie Elu“ ne. 98 (41888) 1988. : : Saared Arktikas ja | _ meri nende vahel Kuulub Kanadale Kanada valisminister Joe Clark teatas Halifaxis, et Kanada valiteu- sel on kavas erilise deklaratsiooni- ga kuulutada Kanadale kuuluvate _Arkttka saarte vahel ine meri Kana- da sisemereks, teostada pidevat kontrolli laevade liikumise kohta saartevahelisel mereteedel ia ehi- NELJAPAEVAL, 19. SEPTEMBRIL~ THURSDAY, SEPTEMBER 19 Pagari- ja kondiitrisaadused, delikatessid, shokolaadid ja maiustusod Suur valik linasaadusi ja juuste. Tordid pidulikkudeks | siindmusteks, 80- istmeline kohvik. Nid on. meie tooteid ka saadaval: | ‘BUTTON’ s EMPORIUM, 592 Mt. Plaasent Ad. (Tounapoo! ondisest POKO’ ost) a 200 AUTO PARKIMINE tada Polaarklass- 6 titipi j#alohku- © : ja, mis oleks voimeline iiikuma aasta ringi nendes vetes. Jaalohku- ja ehitus véib maksma minna kuni $500 miljonit. Valisminister Joe ‘Clark nentis ~ selle juures, et valitsus peab oma ldhemal : deklaratsiooni tegéma ajal, et mitte olla vastamisi mone teise riigi deklaratsiooniga, mille- ga tahetakse kuulutada Kanadale kuuluvate Arktika saartevaheline mert, eriti Pohja-Laane mereteena tuntud labikaik, rahvusyaheliseks i mereteeks, Valisminister arvas, et tosisem | -Vastuseisja sellele deklaratsiocni- | ; -le on USA valitsus, kellest vaib | arvata, et ta poérdub kitsimuse sel- sitamiseks rahvusvahelise kohtu poole Haagis. Kiisimus on muutunud akuut | seks. parast seda, kul Polaarmere $aarte plirkonnas avastati suured maaoli lademed, mille kasutamine | lanapdeva tehnika juures on taiesti fenstatav.- BON AIR APPLIANCE SERVICE PARANDAME e fa pliite -— igat lik! & 31 aastat tidpraktikat Tel. 543-9334 — Peier ON Ne ee ee ae ee a Ae AR eb Kalevi skautlipkond ~ alustab tegevust laupaeval 21. sep-. Avakoondused, toimuvad hundudele Eesti Maja keskmises saalis ning skautidele ia venduritele Eesti Majas asuvas Kalevi toas. Hunduparvik .,Taarapojad" vatab vastu uusi poisse 7-10 aasta vanuses, palun tulge avakoondusele! Kutsume ka -kéiki eesti poisse, kes el ole veel mingil pdhjusel skaudid, -meie ridadesse. K oondused algavad Kall 9. 30 hom- mikul. : KALEVI JUHATUS Siigistegevus baptisti _ kogudyses Piihap. 8. sept. alustas Toronto bantisti kogudus-oma siigist tege- | Hommikusel jumala- teenistusel kGneles pastor Raid siim- boolsetest usulaevadest, mis Titani- cu kombe] véived hukkuda véi Noa . laeva viisil oma tilesande voidukalt lépule viivad, Teénistust:-kaunistas segakoori laul Charles Kipperi juha- Ohtuses kuulutuskooscolekus seda Psalm 126. péhjal, Laulis alt Asta Kaups. 7, sept, Ohtusel koguduse koos- olekul esitas.K. Raid !iihikese iile- vaate koguduse suvisest tadst, miir- kides dra surnuaiaptiha, valjasdite eesti suvilatesse ja Kivioja vaimulik- ku laagrit, Vilmases teenisid Sénaga, noorte osas —.~Ross Carkner ning _ Anne Kaups ja ildjumalateenistus- tel, Vancouveri siirduv pastor Edgar Toompuu. August kuus, mil K, Raid oli pubkuseél, taitis ta kohustusi abi- ‘pastor Harry. Eller. Eelseisval siigise! loodad baptist! kogudus kerraldada mitmeid iiritu- si, mis ka laiemat tildsust tohiksid huvitada, Nii nditeks piihitsetakse 29. sept. kKodumaa ldikus-tanupiha, mille raames kl. 6.00 6, k6neleb kiila- lisena dr, Taimi Proos Vancouverist. 20, okt. Ghtul toimub jarjekordne vi- lismisjoni-Ghtu, Piihap. 10. nov. on kuhu on kutsutud Hiiu rahva kdrval kasaar- lasi, muhulasi, kihnulasi ning prang- ‘lilasi, Arvatavasti on sils k6nelejaks niidlane dr. Artur Proos. Laup. 30. nov, korraldab misjonikomitee valis- _ jnisjoni-paeva. Pihap. 1. dets. esita- vad koguduse koorid ning solistid jdrjekordse advent-kontserdi, Regu- laarsed jumalateenistused ning kuu- lutuskoosolekud toimuvad baptist! kirikus, 883 Broadview Ave., endi- salt ki. 11,00 hom. ja 6.00 Ght. Ohtus- tel koosolekutel kasutatakse vasta- vat suurt ekraani Piibli Speluse il- | lustreerimiseks. Tegevust on alustanud segakoori karval ka noortekoor ,,Paike’ Ch. Kipperi taktikepi all. Koori esimene asinemine on 6. okt. kl. 11.90. Koori- de kdrval loodab lcogudus rakendada: ka rea‘soliste, Pihapaevakool alus- tab Sppetegevust, klassidesse jagu- nedes, 22. sept, kl. 10.15 ning 11.00. Kaaseestlased on lahkelt kutsutud -gsa votma baptisti koguduse iritu- sist, Lahemat informatsiconi saah pastor Raidilt, tel, 499-6488, —detada x oneems ETD. [BATHURST Maailma aknal . “484 QUEEN ST. W. GARDINER EXPRESS AUGUSTA AVE. SPADINA 484 Queen ot. We. TOrONio, 366-1205 __LAKESHORE BLVD. Ontario MSV 28? 366-3619" Tuhast kerkivad Briti-Kolimbia irgseic laantes Ja | Euroopas léémas ‘sel suvel suri kahjutulesid. MetsapGlemisi on alati esinenud. Arvestatakse, et vilmase saja aasta jooksul on metsi umbes nil palju maha polenud, et see vordub 50%-ga kogu Kanada metsamassist. Metsa- pdlemisi suureulatuslikke juhuseid, nagu neid esines enne moodse inime- se sissetungi, tuleb vaadelda kui loo- -mulikke loodusnahteid. pélislaante noorenemise protsessis ja neid kor- cus keskmiselt paarisaja-aastaste va- heaegade jarele, Nitidisajaks on aga nende sagedus kahanenud igale paa- rie vGi kolmekiimnele aastale. Ja seda inimliku lohakuse, rumaluse ja ‘kuritehtlikkuse tattu. Mets pole kunagi staatiline. Tai- med ja loomad siinnivad, kasvavad ja surevad, Metsapalang vaevalt l6ppe- nud, tajab loodus juba teed uuele elule. Kuumuses pakatanud manni- kabid puistavad seemneid hddgu- vasse tuhasse ja jdtkavad seda veel mitmeid pievi. Kus ebatasane maas- tik eeldusi loob tuuletombele, seal voib. metsapalangu puhui kohati | dasitule taoline efekt mdjule padse- da, mille tagajariel igasugune orgaa- niline mateeria taielikult havineb, jattes jareie ainult paljad ja pragune- nud kaljupinnad. Tuli pole nii halastamatu tasandi- kel, kus ainult kuni 10 cm pin -asest tuhastub ja soiseil mail ainul pinna- oealne taimestik havineb. Metsa tuli- kahjus hukkub palju vaikseid ime- tajaid, nagu karpe, hiiri, janeseid ja muid. Suured loomad aga, nagu mets-karibud ja hundid, on juba vara- - kult ohupiirkonnast pégenenud. TAASSUND Kevadiste ja varasuviste palan- sute asemed haljenevad juba siigi- seks mdnnitaimedest, kohati kuni 100 taime ruutmeetrikohta. Sinikate, vaarikate ja smilekside (iiks roni- taim] juurestik on ellu jaanud ja nen- de varsked kasvud on. iiksteise voidu 3 kerkimas. Piisikute {piisitaimede! taassiind on enesestmdistetav, kuid kuidas se- imet, et ka ks tiheaastase taime Jiik, mille elu ainult seemete ‘kaudu edasi kandub, nagu muinas- jutuline lind,Phoenix, oma enda tu- hast jalle ellu tdusta sai? Kuidas on vGimalik, et metsaalused, Kus ainsat- ki kurereha (geranium bicknelli} pol- nud jeidunud, parast metsapalangut korraga selle ditest tulvasid? Saladus peitub kurereha seemne haruldases omaduses aastakiimneid voi koguni -sadu elus piisida. Kul kord minevi- kus metsaalune viludus ja teiste tal- medega vdistlemine avaruse parast - talle talumatuks muutus, jdid tema seemned maa ail paremaid aegu oo- tama, Kui need paremad ajad laas- tava tule nol siis ikskord saabusid, vohas metsaalune akki kurereha- dest, mille Gied kiipseks saamisel laaned (ks aastat parast palangut on ke karibu juba tagasi polenud ala piiri- mail. Varasuvel hakkab ditsema smi- -Jeks(sarsaparilla), mille sinakasmus- tad marjad karusid kokku meelitama hakkavad. Juba on mannitaimed pik- kuselt kahekordistunud ja -kibedas voistluses toidu ja pievavalguse p4- rast metsvitsaga, kibuvitsaga ja koikjaje tungiva sinikaga, Madala- mail ajade} tarkavad ellujaéanud juur- test fepad, kased ja paplid, NOOR METS -Mida enam areneb mets, seda va- hem dramaatiliseks jaavad muudatu- sed temas: Neljandaks aastaks on sintkad oma arengu tipul, Labitiheda taimekas¥u sirguvad iihe- kuni kahe- meetrilised mannid, millede esialg- sest kiilvist ainult vasi pooled sai- linud on. Kadunud on kurerehade ilekiillus ja smilekski on muutunud haruldasemaks. Muusid on ilmunud niiskemaile aladele, et maitsta kase, haava ja pa ju Ornu lehti. Karbid on leidnud endile sobivad pesakohad polenud tiivede déntes, et chtuti ja- nestele jahti pidada. Kiimnendaks aastaks on mannid juba tile kolme meetri kirged ja es- makordselt valmis oma seemneid kiilvama laikudele, mis tulekahju- jargsel seemendamisel paljaks olid mérgata esimesi tlutunnuseid — samblakate on kasvanud juba the: mm paksuseks. Veel 50 aastat ja ku- nagine surnud ala saab lemmik-s66- damaaks karibudele. Nii saab péhjamaa polismets aasta- te jooksul jalle taastatud kus taime-ja locmariigi iksikud liipid iksteisest sliudes elavad [abi oma kiilluse- iE: puuduseperioodid, kuni. jajle tiks- kord tuli selle arengutsikli katkes- tab. MetsapGlemise juhtude sagenemi- ne moodsel ajal on toonud kaasa tohutuid kaotusi rahvamajandusele.. Veel suurem_on aga selle Kahjulik mdju. keskkonnale, kuigi seda alati naha el osata. Palangute sagenemine lihendab mitmesuguste taime- ja loomariigi esindajate aktiivset eluiga ja kdigutab seega tasakaalu aeglase- malt ja kiiremalt arenevate eksem- plaride funktsioonide vahel. See pohjustab kahjutikke dkoloogilisi muudatusi, mille heakstegemine kaib tile inimliku j6u ja voib havita- da mdnegi taime ja loomariigi toud jdadavallt. K. UTSAL MASSAAZH & TERAAPIA. | LEILI TERTS. Registered Massage Therapist | Vastuv6tt kokkuleppel. Jel. 757-8679 oma imevdarse katapuldi-taolise me- © hanismi varal seemneid levitasid, ’ Yue taimestiku vahel sibab valge- jalgseid polluhiiri [(peromyscus). Need seemnesodjad, kellel niiitd tai- tu kiilluses, siginevad tohutult, agen- ‘dades lehesddjaid leetehiiti, kelle- dest metsaalune kubises enne tuli- kahju. Madalamail aladel tarkavad uuesti kanarbikud, kailud, rosma- tiinid jm., millede juurestik sambli- ku all tule eest kaitstud oli. Teadaanne ~ Eesti Pensionaride Klubi Toron- tos fuviringid. alustavad siigis nooaja tegevust jargmiselt: - Raamatukogu, kasitGdring ja mae lering 25, septembril ja tervisvdim- lemisering 7. oktoobril, esimene erupp kell 41 ¢.1, ja 2. grupp kell 12.. JUHATUS Noortejuhtide Noupaevad Kotkajarve Eesti skaudid j ja gaidid on alati nimetanud oma organisatsioonide Peakoosolekuid aastakoosoleku- teks voi liihendatult AK. Nii ali see kodumaal ja nii on see ka paguiu- ses kiikidel maadel, kus leiduvad meie malevad. Need koasolekud On tavaliselt kahepdevased, ajali- selt varieerudes, olenedes kohali- kest. olukordadest. AK-d toimuvad sliski tegvusaasta algul, pohjapool- keral septembris voi oktoobris. Vabas Eestis kasutati selleks liihi- kest koolivaheaega_,,kliistripiiha- de“ ajal. Sellel ajal pandi koolima- jadele talyeaknad ette, kasutades akende tihendamiseks kleeppabe- rit, millest ka nimetus »kliistript- had*, -Skautlus ja gaidlus aga marsib eda- s1 J muutub ajakohasemaks koos noortega, Kanada malevate AK-de labiviimine on leidnud méningat kriitikat mitmel viimasel aastal. Osa- | -vOimine, eritinoorte juhtide poolt, on muutunud loiumaks. On proovitud AK-de asukohta vahetada, tuues need Kotkajarvelit Torontosse ilma himetamisvadrse eduta. Kotkajdrve a1 ole enam mitte suvine laagrivaijak, vaid aastaringi kasutatav vabadhv- plirkond mitmesuguste talvekindlate - hoonetega, kusjuures kdigil Toronto poisie ja tiidrukute lipkondadele on seal omad kodud. Nendes kodudes an toimunud tegevusaasta algul itk- - susle omad n6upidamised, millele jargnes siis paar nadalat hiljem male- vaie kokkutulek, tingides kaks pikka soltu Muskokasse lithikesel ajaperi- oodil aja), kui linnas algasid regu- _laarsed koondused. Ka vajas AK-de - programm uvuendamist pohimottel — vahem kuivi arve igasuguste aruan- nete néol ja rohkem 6petlikku, mil- lest kasu noortetéés. | Eeltoodust koordus valja uus ja loodetavasti huvitav skautide ja gai- dide aastakoosolekute kava, mida — dnnestumise korral — kindlasti jal- jendavad ka téised malevad. Uhend- . flikide skautmalev oli kohale saat- _ nud oma skautmastriie koondise esi- mehe skm. Linold Milles’e kes leidis, et kanada eksperiment on teretulnud ajal, kui vajame uusi ideid. See nn. ,,uus'' aastakoosolek on jafatud kehte ossa: néupdevad Kot- kajarvel ja peakoosolek Torontas. Fsimene osa toimus méédunud né- dalalépul iksuste saabumisega ja -arutlustega reede Ghtul ning jatkudes kahel jargmisel pdeval. NOUPAEVAD Laupdeva hommikul koguneti pé- . rast kehakinnitamist Anton Ouna- puu valjakule, Kotkajarve ilmastik, -mis suve lépupoole oli olnud eriti karm seal tolmunud iirituste puhul, oli seekord toonud valja oma naeruse nale, Heledas pdikesepaistes ja tuu- levaikuses seisis poolsada noortejuh- - t1 pika lipuvarda timber. Malevate juhid ngdr. Anne-Mai Kaunismaa ja skm, Egbert Runge sddri keskel jub- tisid liihikest avatseremooniat, mis seisnes tavakohases lipuheiskami- ses, hommikupalves, tervitustes ja. informatsioonis. Tervitasid Gaideri- te Kogu Kanada Kocndise juhataja gdr. Lisanne Vaher, Toronto Eesti Skaudisdprade. Seltsi juhatuse liige skm. Heino Jée ia kahe Uhendriikide maleva poolt skm. Lincid Milles. Huumoriga viirtsitatud kones andis jervitaja edasi ka kutse tulla USA gaidide ja skautide malevate aasta- kooselekule oktoobris ja jargmise! ‘suvel Jarvemetsal toimuvasse juube- lilaagrisse. Pikki aastaid Lakewoodi nime all tuntud ja niiiid iimberristitud jarvemetsa laagrivaljakuteks on need Uhendriikide eesti tihiskonnale sama, mis Kotkajérve Kanada eesti ihiskonnale, Jarvemetsa asteti kol-. kimmend aastat tagasi, sellest juu- beltlaager. | Avamisele pealipuvaljakul jargne- sid liksuste ndupdevad, kas hoonetes vOl valjas hilissuvise taeva all. Aruta- Ui tédkavu javaliti juhtkonnad. Selle kohaselt juhib eeloleval aastal ,,P6h- ja Titarde' gaidlipkonda ngdr, Mar- got Nortmaa, ,,Rajaleidjate’ lipkon- da. ngdr. Ingrid Kitt, skautiiksust uLembitu Malev skm: Harold Kivi ia Kalevi" lipkonda nskm, Margus Tae, Samaaegselt skautide maleva staap ja gaidmaleva juhatus tegeles oma probleemidega, tulles isegi kord kokku thiseks néupidamiseks, Aas- laSt aastasse tavaks kujunenud tege- vse kOrval oli kavas ka monda uut. ‘jarvemetsa juubelilaagrist oli juba juttu. Esmaabi alal on ettenadhtud etikursus vanemgaididele ja -skauti- dele ning juhtidele, mis tegeleb ainult probleemidega tingitud stidametege- VUSE lakkamisest. SPPE EPAEVAD SAKSAMAAL Skautide ja gaidide liidud korral- davad iihiselt Saksamaal Godesburgi 1088is 27, juulist kuni 1. augustini e@Stl gaidi- ja skaudijuhtide 6ppepie- vist ,,Miilu", vad, kuhu ocdatakse osavétjaid ter- vest magiimast. Vanusepiiriks on 17 zastat fa vanemad. Kanada malevad otsustasid selgitada programmilisi ja majanduslikke kiisimusi ithenduses kursusega, mis toimub kaugel Kana- dast. Jiiripdeva paraad, mis toimu- nud viirmaseil aastail Eesti Maja suu- res saalis, kavatsetakse vila tagasi suurde sdjavie treeninghalli kui jei- takse ruume. Péhjuseks on ruumide kitsikus sellelaadiliseks iirituseks Eesti Majas. Vanemskaudid/-gaidid lubavad korraldada ,,tdika" (inglise keeles ,, garage sale‘’} ja hundud/hel- lakesed karnevali. CGhtune tegevus ndupdevadel oli kdigile kocs. Nedr. Tiia Kitt jubtis arutlust teemal ,,Koo-ed" tegevus. Viimase all on moeldud peaasjalikult poisie ja tiidrukute Ghist tegevust skautliku organisatsiooni raames. Uhiskondlike arusaamade muudatu- sed, naisdiguslaste aktiivne surve ja muud tegurid on loonud viimastel aastakiimnete! olukerra, kus mehed ja naised tidtavad rohkem dlgéla kérval kui kunagi varem ajaloos. See ei ole jatnud puutumata ka skautlik- ku liikumist. Nii akisepteeritake tii- drukuid Kanada skautluses koos poistega 14 eluaastast ilespoole. Meie noorteliikumises on see veel uudne, kuigi sellega on katsetatud. Arutlus oli huvitav ja kasities ni} pluss- kui mlinuspoole. Koosolijad alid aga arvamisel, et tendents on koo-ed" skautluse suunas. Arutluse idpul votsid peamaja tile tantsuhuvilised nocred,-kus muusika east hoolitses nskm, [mar Kiitt. Kob- vikus aga istuti pildiprojektori taga. Skm. Silver Kask tGi ekraanile males- tusi suviseit Kanada jamboreelt, Jar- vernetsa laagrist USA-s ja Soome skautide rahvusvahelisest suurlaag- mida all ktilastanud skm. Egbert Runge. TEGEVUSKAVA ‘Lakkamatu paikesepaiste jatkus Ka puhapaeva hommikusel lipuheis- kamisel. Palve fuges skm. Endel Ru- berg. Planeerimiskoosolekud olid et- tenantud eraldi poiste ja tiidrukute malevatele. Gaidmaleva juhatuse ja skautmaleva staabi poolt ettepandud — tegevuskavad vdeti vastu moningate muudaiustega. Aruthused moodustavad alati buvi- tavama oSa noortetad. probleemide lahendamise! ja seda vGib Gelda ka sellei pdeval toimunud arutelu kohia pealkirja all: ,.Meie tulevik’'. Kiisi- | mus on tésiseiseloomuline ja oli leid- nud asjalikku kdsitamist aine esitaja- le poolt, kelledeks olid kolm skaut- mastrit skautiiksusest,, Lembitu Ma- lev; Harold Kivi, Vello Soots ja Ants Evard. Osavéliad jagati gruppi- desse, kes piitidsid leida vastuseid esilatud kiisimustele, Leiti, et skau- tide/gaidide arvu vahenemine on tingitud jive vahenemisest, segaabi- eludesl, eastlaste majandusliku olu- korra paranemisest, mis: vGimaldab lastevanemate!l pakkuda noortele tei- si kallimaid vabaaja veetmise vGima- lusi, rahvusliku tihiskonna ajumi- sest, iimberrahvustamisest, ja leisist tegureist, Ka yoib pohjuseks oila ees- ti noorte tileorganiseerimine. Kiisi- musele, kas on vdimalik tegelda eesti skautlusega/gaidlusega inglise kee- les, oli kgosolijate vastus jaatav. Teo- reetiliselt on see vdimalik. Kiisimu- sele, kas clla eesti skaut/gaid ilma eesti keeleta o]j vastuseks kategoori- line ei. Keskpdeval saabus kahale kana-*- dalasest lektor kahel eesti metsamiir- si kursusel Doug Cunnington, kes oli andnud néusoleku pidada noupseva- de! tunniajaline loeng ja demonsirat- | sioon matkavarustusest. Doug on Ontario laagrijuhtide kursuste asuta- ja ja praegune juht. Elukutselt on ta Muskoka piirkonna koolide valitsu- se metsatarkuste dpetaja. Noupdevad léppesid gaidi- ja skaudijuhtide tihise planeerimis- koosolekuga peamajas ja hiljem lip- ulangetamisega ning sGprusringiga Anton Qunapuu valjakul. Toitlustamist korraldas edr. Anne Orunuk, Perenaiseks oli pr. Eda Loo, abilisteks ngdr. Siiri Lepp ja nedr. Maie Kask. astakoosolekute JI osa toimub Eesti Majas piihapdeval, 6. oktoobril kell 17.00, ‘Eesti saidide tegevusest | Zesti gaidluse 65-| juubeliaastal on toimunud rida pidulikke kaos-— viibimisi nii Kanadas kui mnujal ning tahistamised jatkuvad aasta idpuni. Kanadas alustati iuubeli tahista- mist jaanuaris ,,Taliharja’’ koosvii- bimisega Toronto E. Majas Gaider - kogu korraldusel. Beskavasse oli ra- kendatud kaunis péimik — labildige eesti gaidirajalt, Kanada Gaidide Ma- lev. korraldas kevadel meeldiva ema- de-titarde piduliku eine. Uhendriiges tahistati juubelit su- velaagris, kuhu tile kauguste kokku tuldi. Huvitava kavaga suurloke oli piihendatud vanadele eesti tradit- sioonidele ja gaidlusele, kus peagaid Hilja Kuuima kéneles noortele. Rootsis langeb sellele aastale veel teisi juubeleid. Peale kodumaalt lah- -kumist téstis gaidlik/skautlik .tege- vus jalle pead 40 a. tagasi ning algas nn, vilis-eesti gaidlus/skautlus. Jiiri- pieval meenutati aega, kui Eestis alustasid tegevust esimesed gaidiik- sused 65 a. tagasi. Ka Saksamaal on organiseeritud gaidlus/skauilus tegevuses oinud 40 a. See t0d alpas juba pogenikelaagris, et noortele lootust sisendada pare- muse poole, Suvises malevalaagris meenutati eesti gaidluse pohiméotteid ‘jabi aegade. Austraalias — teiselpool maakera — toimub laager alles aastavahetusel,. ‘kus tihinetakse gaidlixuks sOprus- ringiks. Tanapdeva muuilikus maailmas on eriti tahtis, et me oma rahvakilde iiksi ei jAta. Uhenduses, ka iile mere- de, peitub lootus ja jaud. Eesti Gai- dide Liit on tiheks selliseks sillaks mandrite vahel. Uue tegevusaasta alates tullakse igal mandril kokku aastakoosolekuiks. Peagaid Hilja Kuutma, tihendades oma puhkusrei- si gaidliku tegevusega, kilastab aas- takocsolekuid Roatsis 12/13. okt. ja Saksamaal 2/3. nov. Peagaidi asetail- ja Aili Silm vétab osa USA AK-si 19/26.okt. ning Kanada AK-| esindab Liitu -majandusjuht Helgi Rosen. G. Suits iitles kord, et olgem eest- lased,kuid saagem ka eurcaplasteks, E, Gaidide Liit on ka sidepidajaks ning sOpruse siivendajaks teiste etni- liste gruppidega. Mododdunud suvel kiilastasid Liidu esindaiad rida vilis- . laagreid: Kanada skautide jambo- reed, mis toimus Guelphi idhedal hii- gel-telklinnas milmekesise ja moodsa oregrammiga. Poola skautide 75. tepevusaasta juubelilaager jai meele kui vaga dcistsiplineerilud kogu, sil- matorkaya puhtuse ja korraga kdik- jal. Teel kirikusse astuti sirges rivis, kies valged kindad. Ohtusel lokkel oll meeleoluline esitus gaidide ja skaulide ajaloost. Peale l6ket toimus eriline tseremoonia juhtide tilendus- teks. Ungarlastel samuti 75. juubel. ja nende maailmalaagris Buffalo li- — gidal viibis ligi 1000 noort mitmelt mandrilt. Paevases eeskavas iga tik- sus tufvustas eri Ungari maakonda tantsus ja laulus. Teiste rahvusgrup- nidega suhtlemise tiheks eeliseks on, et igali vib midagi dppida, Sugisese tegevuse alguseks soo- vime kéigile, malevate noortele ja juhticdele, j6udu tadle! EESTI GAIDSDE LUT ESTONIA” ORKESTER tulab kokku 25. septembril koll 7? ohtul Eesti Majas. Samal ajai teimub peakoosolek jargmise paevakorraga: 1. Koosoleku avamine ja rakendamine. 2, Aruanded 1984/85 - 3. Tegevuskava 1985/86 4. Valimised 5B. Kohal algatatud kusimused Palume kOIKt likmeia osavotte. Uued Hikmed alati teretulnud.