lest samuti kui a ee ee - wed eT ye ee err os ee) thee Pee Te et Tel mank il ge (eee se MONTREAL ' Wks aasta taas veeremas Selle vil- - mMase veerandiga oma ring) loppu ning uus adsia (aas. lahedas piieva- . korras tiheskeos talvel6budega nen- “dele, kes neist ro6mu tunnevad, VOI suhkusreisidega AOunasse ' neile: ‘Kes talvest vahem vaimustust leiavad — see on ka aeg tagasivaateks lppeva- le aastale: Kuna need read tulevad Montrealist, siis; mis’ Montreal: ees: . li peresse puutub —.see oli teadagi referendumi tottu. Kuid Selle ajaloo- lise siindmuse Ginelik lahendus se- dapuhku rahustas mecli wuesli ja... Montreal on edasi koduseks paigaks disnagi paljudele.meist. Mis puutub meie éndi sundmustesse, sls ,,Esto- 80" oli siindmus,.mis. iimestas Monit- reali eestlaspere’ tegevust kogu sclle -,. aasta jooksul. sul, Alul etievalmistused scllele tilemaailmsele kokkutulekule sGgitmiseks ja slis — Rootsist tagasi - saabunult — koik, peed muijete jaga- Fesit. mised. Diapositiive’ nendest pacvadest samuti kui ,,Vikerkaare® - maailmalaagrist vaadatakse ja mul- jeid ning milestusi kutilatakse nagu _ lapsed kuulavad muinasjuttu. Innar Teose markimisvadrselt rikkalik val- suspiltide kogu on olnud . ulimali -. nauditav niihasti Laitemae laagris Sa- muti kui Pensionaride Kiub: ja Eesti _ Naisselts Montrealis klubidhtutel. L- saks see nauding, et Montreali Helle Leittham oli Miss kandjaks. Koikide muljete kohaselt Mcntreali. eestlaspere osavott nen- dest tilemaaiimsetest Eesti Paeva- osavott ,,Vikerkaare’ Jaagrist oli suh- ieliselt rohkearvuline. Ja-see on kind- lasti tiks neid pohjusi, et ,.Esto80" ja w¥ikerkaare’ elavad nii elavalt edasi _ Montreait kokkutilekutel. wt Montreali ikks kauaaegseid. tradit: . sionaalisi kokkutulekuid — Vabadus- s0Ja alguse aastapaeva ja skautlikku- _ de noorte vanematepdeva tahistami- ne uheskoos leidis ka sedapuhku roh- kearvulist osavGttu ja.. asjaolu, et enamik seilest kerkaare"’ maailmalaagri — kajas- tus ka siin selle rahvusliku sundmu- se meeleolu. Endel Rubergi tagasi- ilmekas.. ~ Eestlaste Kesknaukogu Kanadas abi- _ esitnees Walter Pent Ottawast oli sel- te -kokkutuleku vaade selleie laagrile oli. Meenutades elavas esituses Vabadus- - s6ja algusega kdasunud jsiindmusi, stirdus kéneleja edasi maailma prae- .guse olukorra vaatlernisele seoses eriii mele jatkuvat vabadusvéitlust mOjutada vGivate asjaolu analiiseeri- -misega. Kiilalise ettekanne leidis ela- vat tahelepanu. Montreali skautide Kalevi" lipkonna juht Ende], Ru- berg andis ulevaate noorte médddu- “nud. aastasest tegevusset. ning lagas valja tunnustusmargid ning auhin- nad noorie mitmesuguste kordami- nekute: markimiseks. Juba mitmen- | dat aastat jarjest olid laskeauhinnad Toomas Altosaare.monopoliks. Too: mas Puhvel andis skauditdotiise ning - sai skaudimargi ning skaudi kaelara- tiku kandmise Giguse osaliseks. Kok- : kutulekut kauinistasid ettekannetega _ We’ Leitham (klaver) ja Kalle Vii. Fes (lunledeklamatésioon). Tervitusi ‘iitlesid EKN nimel Martin. Puhvel ning Montreal Eesti Seltsi poolt Ric- hard Leitham. Aktuse loppséna oli Ylo Ojamaalt. Jarenev koosviibimine kohvilaudades. hoidis kokkutulnud _ edasi -pidulikus. meeleolus. voll rin ihelepanu. -myénevérra narviline aasta- Quebeci | = a tel nit hasti esinejate Kul - Esto-80 kroon! . Montreali noorte: ‘deri, Kusagil", | ‘kokkutulekust osa’. ‘v6tnud noori olid kaasa teinud ,,Vi- | klaverisaatel te “Kahjuks ei. olnud kiesolev ite rida: de: kirjutajal - yoimalik ki ilastada Montreali Eesti Naisselts Montrealis viimast kiubiohtut kiilalise Ruit Tul- yingiga Torontost samuti kati mitte | Montreali Best Pensionérids Kiubi poolt. korraldatud Alar Kivilo fim: ,endel. Ruberg": esitamist. Molemad - kokkutulekud on leidnud elavat os osa- Montreali Festi Seltsi traditsioon!: line jaulueelne. kunsti- ja kasildonal- tus, jarjekorras - ‘kahekiimanes, leidts - sedapuhku vedi. tagasihoidlikumat osavottu kur kéikidel eelmistel aasta- ubliku poolest. Kujutava kunsti grupis est- nesid Koidula Kent, Olimaalide val- | japanekutega, Ende! Rupert akva- rellide ja ehisnahatiiédega, Rutt Tut ving: ‘graafikaloominguga, Salme -Ut- sal Oli- ja akvareilmaalidega ja Kalle Viires valiku. sketside, ja visanditega. Neile lisaks valik ‘noorte aivare maalinguid | moédodunud suvisest Lat lemae laagrist. Foto-valjapanekute- re esinesid Meeme Sultson rf Tonu | Sultson ning rakenduskunsti alal Ar: ‘gela Arusoo,,Tiidrik Helde ja Jaan Rebas. Anton.Pindamilt oli -yaljana- nek kanada joulupostmarkidest. Val japanekute miiiik oli elav nag tava- liselt, © > W Samui traditsioonilistest kokkutu- lekutest Alma Materi.paeva al tus lei- dis. jarjekordselt "4 a ‘gaali osavotjaid. - Korraldatuna sedapuhku Eesti Nais- .— sisutihe ja méeleolukas. Aktuse avasd- — na lausus Karl Utsal, Helle Leitham iidpilaste Seltsi poolt, see a oli esitas |uuledellamatsiooni Marie Un- dla parlamendis; suivenedes pohjall kult parlamendi ‘menetlustesse seo- ses ,Speakeri",. ulesannetega. Riigi- teenistujana Irene Vau-Ruus seisab lahedal => parlamendi ~ -téGrutiinile.. Meeskvartett-. -Hemo ° L aneots, Eduard Leetma, . Herbert Raud ja Lex Soom esitasid Dagmar Kokkeri Konstantin Tiirnpu Miu armas isamaa” ja Mihkel Lud)- - gu ,Koit". Jargnes auhinnatdade tu- Jemuste. teatavakstegemineé.' Seigus, kiilalisk6nelejaks.- et Montreali eesti akadeemiliste orga- nisatsioonide poolt korraldatava | iga- aastase Ulemaailmse vOIStIUS{OU aul: hindakomisjon koosseisus. dr, Alfred Kurlents, Gp. Heino Laaneots ja dr. - Martin Puhvel! on virion tane- vu sissesaadetud ainukest. ydistlus- tédd esimese auhinnaga. Selle 166 au- tortks osutus McGilli ilikooli esime- se semestri lili6pilane Toomas Alto- — saar Montrealist. Tema voistlustéd teemaks oli tlevaade Stokholmis asetieidnud Esto-80 kokkutulekust tiheskoos tagasivaatega - taolistele meie rahvuslikkudele plihapievade. ig ajaloos, . Valjavatted Toomas . Altosaare tédst dr. Kurlentsi esitusel osutusid. Puhvel aktuse kérgpunktiks. Dr. M. tegi ieatavaks vOistlustéé jatkamise -eeloleval aastal suurendatud |rahatis- ‘te auhindadega. Uksikasjalisemad voistlustingimused leiavad. lavalda- mist meie lehes eraldi. Aktuse lépp- sona Toomas Altosaareit Oli |meeldi- vaks kooskdlaks. -Monus kohvilaud rikastas coosvubimise pidulikkust. HENN: NN ARVO. S99 e SE cad Be ees ee eso | VELL KINNUNEN, 179 Byng Ave. Willowdale, Ont. M2N KB Valige, ostke oma kodug EATONIST: Stereo; TY, video, jidakapld, pliidid, pesumasinad, kulvatajad jt. elektrimasinad’ garantiiga _,, oA Satlsfactory or Monéy Refunded". + Miitik fa tellimiste ilimine: #l- jaspool Ontariot ilma Ontario Sales Tax'lta. HELISTAGE — TULEN TEEE, JUURDE 188) 2 221 1696 “4844 tn Unit 25, Downsview (léunapoo! Finch ) ) _ Telefon: (ole ve 6) 6: 638: 82255 dare e set tet | L, La o- ' eel SL =. r r ie ee 9 ty ar) fe ee / wae ae Ostke otse 1ddstusest ede inil AS sulgvoodid, — padjad ja YC} di- ) pesu. % Parandamine ja umber- y tepemine, , PRODUCTS ah trotlae pe ne f mised isikud: aktusekGnes | ‘kulalt - ne mag. Irene: Vau-Ruus 0 tawast ‘vaaties elavalt- i Speakeri" osa kana- Dg ea Rae ee a ei el a eal ae gg lg e e _ KOLMAPAEVAL, 24, DETSEMBRIL ~ _ WEDNESDAY, , DECEMBER « F KK gastakoos- —. @lekult See on vist esimene Monte’ Carlo" ohtu, millist Eesti Kunstide Keskus — kavandab oma sissetulekute tasakaa- lustamiseks -valjaminekutega, 34. jaanuaril (981, a. Tartu College'l ruu- mes. Koos projektidele assigneeritud summadega olid ERK. ‘abikaik le 30 tuhande dollari. Ometi on laeku- - mised administratsiooniks nagu tith- rid: jne, tagasihoidlikud ja ootavad i ntitid manguporgust abl, - hastakoosalek toimus Liti Kul- ,iuurmaja uutes ja moodsates rite mides, 7. skp. ennelounal tumbes 15 liikme -osavotul. Koosolekut.-juhtis irustiide president J. Pahapill; prote- kollis: sekretar- $. Yeidenbaum. Te- gevuse aruanne naitas elavat aktiiv- sust aasta kestel. Sama tOotab ka --. - esitatud tegevuskava, mile eelarve kinnitamisele “tuleb esitamisele ja trusthide Juhatuse kaudu, . Valimiste:all valiti tagasi trustiide. juhatuse esimeheks J, Pahapill ja uu. . te liikmetena U. Taft, K. Aun ja E. Tampéld Jahkunud seniste juhatus - litkmete asemele. Eksekutiivjuhatu- se presidendiks valiti tagasi Stella -Kerson ja juhatuse koosseisu jare- ilma Anijas, Linda Leetmaa, Uno Taft, Marta Kivik, Reet Marten-Sehr, Mall Puhm, Anne Tull | Ja. 5. Veidenbaum. Elimunud | FRED LIMBERG't iSAMAA EESY | 224 Ihk, Hind $18 60 Postiga tellides lisandub saatekwlu. munud B. KANGRO — KUUS: PAEVA ' Andreas Sunepoja paevaraamat ja pihtimused Hind $11.50 Postiga tellides lisandub sastekuli ae. : ee ~— Thnunud op »Meie Elu" nr. 52 (1610) 1980 Eesti Kunstide Keskuse aasta peakoosolek Liti Kultuurimaias. Isiuvad, vasakult _ _ kunstipirandi esakonna juhataja I!le Mai Gerdels; majandusjuht Uno Taft, EKK ekse- kutiivjuhatuse president Stella Kerson; Usalduskogu esiiees Joh. Pahapill, sekretar Siegfrid Veidenbaum, abisekretir Linda Leetmaa. Seisavad — EKK liige Joann Saarniit, Tampéle, fotoosakonna juhataja Hans Westerblom, Mineviku varamust - ESIMESED TRUKIKOJAD FESTIS Kut Festis asutatt estmesed aim: paasiumid (Yartus 1650. ja Tallinnas 1641. aastal), ‘siis tekkis nende juur- de vajadus ka trikikodade asutamh '- geks, sest giitnnaasiumid olid selle aja méistes kérgemad koolid, mille- ‘de Sppejéud (professorid) pidid te- gema ka teaduslikke toid ning need — avaldama. Selleks asutatl sifis ka Tartu giimnaasiumi (muudeti 1632. aastal akadeemiaks, see tahendab — iilikooliks ): juurde 1631. aastal tritki- Skoda, Esimese raamatuna triikiti sek. leg triikikojas Viiburlst périneva_ _ Henric Boismanni ladinakeelne dis- putatsiocon |Disputatio sexta de mi- raculoga.,.", mida autor kaitses -31.. detsembril 1631..Seega veel giimnaa- slumi juures. Raamatuna ilmumls- gndmeina esinevad tlitellehe!: ,Dor-. pat! Livonorum excudebat Jacobus ‘Pistorius, Amo MDCXXXL | Tallinnas asutati trikikeoda augus- tis 1633, kui selle triikikoja triikka- ]ikg kutsuti Stokholmist sakslane = Christoph Reusner. On teada, et veel” samal aastal alustati selles: triikiko- jas kalendri trikkimist. Uldse oman- das see Tallinna triikikoda suure. . --“thhtsuse eesti raamatu ajaloos, sest Bt KAUR TUNE EESTIT Lo Eesti rahvastiz Hind $4.00 | — Tlmunud _ARVED VIRLAID - MARGITUD | romaan, 220 Ihk, —Hind:a $13.56 - MARIA KOPPERMAN MINU 12 AASTAT SIBERIS | (teine tritkk) hind $12.00 Postiga tellides lisandub saatekuiy, — KODUMAAL - KEELATUD | _RAAMATUD — ‘Hind 99 ot Fostiga tellides lisandub. saatekuly, te “Tetum ‘vahetusid kill "Selle {. osa trukiti kill veel Rijas, ta kujunes peamiseks cestikeelsete Yaamatute trukkijaks ja valjaand- Jaks. Ka oli see tegur, mis .aitas tril kikojal jdida piisima labi sajandite. Et triikikoja sisustus oli triikkali oma, siis liks triikikoda parimise teel jarglaste katte edasi. Seetdttu kuid tritkikoda oli siiski tiks ja sama ‘ning Jatkas ,Uhiselu“ nime all tege- yust ka meie omariikluse aastail. Li- — saks kannab see triikikoda ka veel niitid Uhiselu“ nime. Tartu akadeemia ({tillkooli} triiki- koda oli akadeemia omand ning seal triikiti peamiselt akadeemia pro- gramme, dissertatsioone ja professo- rite teaduslikke tdid. KGik need val- jaanded puudutasid vahe Eestit. Ei ole teada, et seal oleks triikitud m6- ni eestikeeine raamat, kui- selleks mitte jugeda Johann Gutslaffi Jadi- nakeelset eesti keele grammatikat Observationes -Grammaticae circa Linguam Esthonicam’ aastast 1648. Aastal 1709 evakueeriti see trikrkoda Parnust, kus ta sdja t6éttu vilmaseil gastall tegutses, Rootsi, ja_ sellega lappes siis ka tema asa Eesit kuti riloos, Tallinna triikikota -enmensis eastl keelseks valjaandeks oli H. Stahl ae ja koduraamat”. 1—4. osa aga, alates 1637, aastast, iuba Tallinnas. Rijas tritkiti pearni- selt léuna-eest] murdes raamatuid, Tallinnas aga pohja-eesti murdes ehk Tallinna maa keeles raamatuid, See olukord jai endiseks ka siis, ‘kul (695, aastal asutati Narvas Eesti kol- mas triikikeda, sest seal ei trikitud ~ dildse eestikeelseid raamatuid. Kok- -RAIMOND KOLK © — TUULISUI JA TEISED. Markmeid aastaist 1945-1950. Hind $10.00 - * " ODAVMOUGIL HELIPLAAT _ ORKESTER ESTONIA STEREG/ Hi-FI | Hind $3.56 Postiga tellides isandub santeluly, seadaval nMiele Elu" talifuses $58 Broadview Ave, Toronto, ; Ontario, MAK 2R6 ty triikiti Restis 1630-ndaist aastaist kuni 1710. aastani umbes 40 raama- tut eesti keeles, neist 25 Tailinnas. Parast Pohjasdda siilis ‘ainsana Tallinna. glimnaasiumi triikikeda, mis aastal 1716 muudeti Tallinna lin- a 20a ja, giimnaasiumi triikikojaks. Ju- a ene seda iimus 1715. aastal esi- wmese sojajargse raamatuna Tallin- sas tallinna-murdeline ,Meie Issan- da Jesusse Kristusse Uus Testa- ment’. Sellele jargnes 1739, aastal ‘Pjibel. Uldse triikiti Tatlinnas siis — XVIII sajandi esimesel poolel — vai- . muliku kirjanduse kérval peamiselt . sabitsaid ja eestikeelset kalendrit. Kuid kdigi nende valjaannete kohta - on vahe andmeid, sest 18, -sajandi I _ poole raamatuist on vaga vahe sili - aud, isegi vahem kui 17. sajandi Taa: matulst. Taliinna triikikoja ainueksistentsi- ‘je Eestis saabus lipp 1766. aasta}, kui jubati Péltsamaa linnaarstil P. EB. Vil- del trikikoja asutamine. Sée oli-siis triikkalite nimed, | Sid tilleswotta _teosed. Parnu triikikoda aga kujunes lildse_esimene ceratriikikoda Vene- maal. Selle tttu vis Vilde seal tritk- kida ka ainult oma teoseid, milledest wneks oli esimene eestikeclne ajaki- ,Liihhike sppetus...", -millele im aastal jargnes ,Arsti ramat nende juhhatamisseks, kes tahtwad tobbed arraarnwada .ning parranda- da." Sellest peale alpas lldse eesti-. keelse Spetliku, praeguses mdistes populaarteadusliku Miranduse areng, Kui 1783. aastal lubati Venetnaal asutada ka trikikodasid: samal alu-— sel kui teisigi tédstuslikke ettevat- teld, ilma eriloata, siis asutati Tal linnas ka teine triikikoda, mille oma- nikeks olid Martin Iversen ja Johann Fehmer. Esimeste raamatutena trii-: kiti Iversen-Fehmeri triikikojas Fr. G. Arveliuse ,Uhhe Kauni Jutto- ja Gppetuse Ramatu“ 2: jagu ning »Ramma Josepi Hadda- ja Abbi-Ra- mat’ ning Fr. W. Willmanni ,Juttud © . ja Moistatussed”, (2. triikk) Ja Ella. tnisse-Jubhataja.” * Sajandi lépul likvideeriti Tallin: nas Iversen-Fehmeri trukikoda ja Poltsamaa triikikoja ostis M. G. Grenzius, kes .viis selle. triikikoja Tartusse, Ka tekkis Tallinnas plirast Jversen-Fehmeri triikikoja likvideeri- mist uus, Johann Gresseli triikikoda, Nit oli 19. sajandi alguses Eestis jai- le 3 tritkikoda, Aastal 1809 asutati juurde- veel. G. Marquardti triikike- da Parnus ja aastal 1814 J, C. Schiin- manni triikikoda Tartus. Tekkivas fgedas véitluses Tartus ei suutnud Grenziuse’ triikikoda enam vastu pidada ja 1817. aastal uhendas Schinmann mélemad trii- kikojad. Kuid Schtinmanni: triikiko- da el .jaanud siiski kanaks Tartus ainsaks, sest 1838. aastal asutag oma triikikoja ka Heinrich Laakmann ning 1848. aastal veel C. Mattiesen, . Nuud pidi Schiinmanni triikikeda omakorda katkestama iseseisva_te- pevuse, minnes rendi korras Mattie seni katte. Lisaks oli ka Narvas sel ajal jatle trukikoda, kuid seal ei trii- kitud eestikeelseid raamatuid, Kok- ku aga tousis stiski triikikodade ary [9. sajandi esimesel poolel kuueni ja need asusid neijas linnas — Tallin- nas, Tartus, Pairnus ja Narvas. Statistika niditab, et kui. 13; sajandt jooksu! ilmus iitdse um- bes 200 ecestikcelset raamatut Ja broshitiirl, _ siis 19. sajandi esimesel pootei tri: kiti. netd juba tile. 600. Eestikeelsete valjaannete arvu poolest jai Tallinn - sel poolsajandil esikohale, triikiko- dadest oli esikohal endine giimnaa- siumi trikikoja :(Lindforsi péarijate trukikoja nime all}, Sisuliselt aga nihkus iilekaal juba viljapoole, sest Tartus ja Parnus tritkitud raamatute arv kokku .lletas Tallinna eestikeel- séte trikiste arvu. Tallinnas Lindfor- si parijate triikikoja tiheks marki- misvdirsemaks viljaandeks sel pe- rioodi! oli P. Mannteuffeli ,Willem Nawi ello-pawad" (1839). Ka pani . see triikikoda aluse eestikeelse muu- sikakirjanduse valjaandmisele triik- Kides J, A, Hageni noodidpetuse. _,Oppetus, kuida laulomehhed, ja kes tahtwad foudwad notidest laulo wi- ... (1841) ta ta teised alguses .eriti silmapaistvaks «eesti. keelse ilukirjanduse ning ménevérra ka perioodika viljaandjaks, Nditeks iimusid Parnus Rosenplanteri. ,,Beit- _kuraatori asetditja Emil Eerme, Kultuurifondi esimees dr. Jaan Timusk, trustee Elmar - Foto -— Hans Westerblom USA soomusmasinad ai mahu lennukitesse USA maavae relvasiuse arendami- sel on peetud ‘silnias, et neid Kasuta- takse peamiselt tilemeremaadces, Yas- tavalt sellele relvade ja relvastatud joudude transport ulemeremaadesse omab olulist thtsust. Méédunud s6- dades teostati seda peamiselt mere- . teel. VGimalikus tulevases sGjas te- kib suurem vajadus Ghutranspordi jarele, See on kiirem, pacnduvam ja mitte nii kergesti blokéeritav kui meretransport. Putiduseks on see, el lennuki kandejGud on putratud ja transport. suhteliselt ‘kallis. Relvastuse arendamisel on peami- seks eesmareiks parem tapsus, kau- gus ja suurem havitusjoud. Tavali- selit seda vGimaldab raskem ja suu- rem rely. See on paratamatu eritl socomusmasinaie juures. me, kuna lennuki toste- vai Kande- joud on piiratud. Aastal 1986, tahen- das hiljuti USA sdjaminister Harold Brown, enamik USA maavaes ‘kasu- _.tatavatest relvadest ja soomusmasi- natest on liiga suured ‘ning rasked, et | neld -olemasolevate transportlennu- kitega Ulemeremaadesse vila. Ainu- _‘kene selleks kohane on C5 Lockheed transportiennuk, kuid. selie kasuta- mine on kulukas ($11,051 tunnis). .— Naiteks kahe 6Q-ne. tonnilise tanki transport USA-st Parsialahe plinkon- da taheks maksma $221,000. Arenda- . misel on-kergema kaaluga tank, kuid selle kohta on titelnud N. Liidu rel- vastuse inspektor, et USA tamkid, ‘kergemad kui M60 ja XM1 ei ole suu- telised vastu pidama N. Litdu tanki- térje relvadele: USA seisab tdsiste ’ probleemide ees, kuidas. iahendada relvade ja relvastatud tiksuste Lrans- _porteerimist ulemeremaadesse, Antud momendil ta piiiiab Jeida enesele juigestatud sdjalisi baase ulemeremaades, criti Parsialahe plirkonnas.- Praegu on hulk USA iransportlaevu sdjalise varustusega ankrus India ookeanis, Diego Carcia saare [dheduses. _Kavdandamisel on yolmsamad transportlennukid ja kit- remad transportlaevad,. mida vene- laste] ei ole nit kerge havitada. GLANCE TT »MEIE ELO” talitus vétab vastu ajakiri | tellimisi. SCN raged" (1813—1832), 0. W, Masingu ,Marahwa Naddala-Leht (1822. ja 1825, aastal} ning Jannseni »Perno. Postimees," Perioodi l6pul kujunes k6ige ak- tlivsemaks: eestikeelsete raamatite . trukkijaks ja kirjastajaks H, Laak- manni triikikoda Tartus, Nalteks il , musid Laakmanni valjaandel peaae- gu koik Fr. R. Kreutzwaldi selle pe- rioodi teosed. Kui 1857. aastal -hak- kas Parnus ilmuma Jannseni ,Perno . Postimees", siis selle nidalalehe il- muma hakkamine viis l6pule eesti ’ rahvusliku kirjanduse ja trikisdna : celarengu. Uued ja parandamine ¥ OLI ja GAASI AHJUDE vahetamine | ROLAND KULLIK Tel, (416) 275-1280 Se es ee Ohutrans- - pordile see toob esile crilisi problee- ———————— cali bial ee . = =. 8 a ee Te te i a i a i = Mes [_o4-. “lanl ba “a ee See ee hE = el re ee i ke 1 . io 1 —_— =r — ear —Lt, _— a an = ak. 7 ee EC, = — : is, Se ah 1 = D = r eT naa ie ieee sl el al —— ar ae ™ w= Me mm ae r. 1 = = . ' ee ee 2 Ae 2, a. | 7 : | | | I 1! it in ‘ t 1 L. b. \" t rec I- yp a " Pitka 1 . i] - . ae . . ot - a] oo _— 2 ". TY _—_" * SO en . oe" = ——"s -- “as - — Mele El (7 Fran . Tel, 6% Kolma TU JUM#@ Laulab k Neliapg LATEEN§ Avo Krttg Joulup# TEENIS (Caral Sc Kolmal ‘Aasta kell 4 pl tamine. J Avo Kitt® Neijap Aasla J paeval. © | GOPET? val ja né _kidrkam@ EFSTI §4 Dinnl JOUL kesknad: - Jateenist pacvakor git Viia Leena _ kell 4 p Vitulisol jumalate tekoor .@ juhatuse ke, Koigil kogudus gpa Kor) jumalate Opetaja ganist | Joulure NISEUS ‘kell 11 hg - JUMAR 28. dets. ff Vana-é armuiau Estra Vi Uue-Ad kell 1] OPETS paeviti } ~ Muul aj: 14 Joulul:i JUMAL! lium ja Jéulup LUIUMA Allan Le Puhap} -MALATH — Uue-A kell 2 pl neleb Al TORG Praost ~ RR JOUL _ takse jd - Andresc J -Teenibd 3 pik. La Raagl } Laululeh _ UUE-# toimub Peetri k EELK | | 4938 JOULU laupaeva lulehed.