sel: beaks.
had said -hitiem Poola katoliku ki-
KU

. hukkamdéistva  kriitika osaliseks,

4

7 Séjaseadus ei anna leiba
) Kommunistlika ‘parted “keskko-

Varssavis sja toimunud Poola »
-kommunistlika partei keskkomitee

kokinututek - ning parte juhi sing
praeguse sOjaseaduse ~
kindral Woiciech Jaruzelski asjane

_ killaskdik Moskvasse on aidanud

anemaailmale mOndagi selgitada
Poola praeguse poliitilise olukorra

- “fa Jaruzelski poliitilise hoiaku
 kohta, Isegi suuremad opfimistid

ja sitaseaduse rakendamise pocl-

 dajad W@anes on nid = sunnitod
_ funnistama, ‘et kindral SNaruzelski
ei ole Katigeltkt see Poolat kaosest.
-  piistma (tanud ‘sOjamees, magi

feda on pliitad paljude poliiti-

-  kute ja massimeedia kommentaa-
. ‘ferite poolt kujutada, vaid ko-..
yakskeedetud vyaadetega ©
 marksist ja kommunist, kes on val-
- mis oma. rahva Oigustatud vaba-
 dusndudluste allasurumiseks otsi- J

jdeeline

ma Kremlist abi.
Partei keskkomitee koosolekul

~ esitatud sOnavétud ja kindral Fa-
| . ruzelski kGne vihjavad range par-
. teipoliitika. rakendamisele, mis - ei
. tunne mingit kompromissi eg. -ASe-

seisvale ametilihingule tegutsemis-

"Joa andmist. Keskkomitee litkmed
‘rohutasid pidevalt, et Poolal tuleb

astuda drastilisi samme olekorra

a ,normaliseerimiseks,’ * — see. fa
. ... hendab pariel diktatuuri tohusta-
niseks ja. rahva. poidiakruvide

pingutamiseks.

' Moned delegaadid laksid isegi
nii-kaugele, et nad sulidistasid So-
lidaarsust FPoola - majanduse ja

-. Poola sotsialisiliku stisteemi. hivi-

tamises, millised vitited tunduvad

. pentsikutena ja. isegi propaganda
tegémiseks odavatena, kuna need

ei olnud Solidaarsuse juhid, kes

__ .¢@id poola rahvale kaela 27 miljar-,
. di: dollari

suuruse vojakoorma,
yaid selleks oli kommunistlike: par-

tei politfbiiroo oma valekalkalatsi- —
. oonidele | ‘rajatud majanduspoliiG-

kaga.

Liinemaailma:. noliitikud. ia

. yaatlejad, kes Iootsid partei kesk-
-” Komitee koosolekul partei liberaal-

se tiiva domincerimist said: kibeda
pettumuse osaliseks, kuna Jaru-
gelski Yange survepoliitika poola
yahva pdlvili surumiseks sbjasea~
‘duse raamides kinnitati tksmeel-
Keskkomifee seisuko-
piiskoppide kokkutulekul
kuna kirikujubid ei nodudnud mitte
ainalt sOjaseaduse kohest. ‘16peta-
mist vaid ka kOigi vangistatud ja
interneeritud. isikute kiiret vabasta-
mist. .

 Partei juhid ja sOjaseaduse ii

- | kendajad on iimselt veendomusele
7 ‘joudaud, ef Solidaarguse likvidéeti-

mise jarele on nende vigivallate-
gute suuremaks ‘Kritiseerijaks ka-
toliku kirik ning mitmed tunnus-~

; margid lasevad juba ennustada, et
_ gbfjaseaduse rasmides hakatakse ka

vaimulikke kimbutama, taga. kin-.
sama ja arreteerima. Varssavist.

_saabunud teadete pohjal on juba-
* quit. katoliku preestrit arreteeri-

tud, keda sulidistatakse valitsuse.

|  [gimamises ning rligivastase. propa- |
ganda le levitamises. | |

_ VABADE RESTLASTE, HAALEKANDIA |

- VABA GESTLANE |

on VALJAANDIA: G/U Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don 2 Ml
| | | Ont. M3B 2M300 °° 4

if : ° TOIMETAIA: Hannes Oja oe ‘io
‘TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino. He, Olev ‘Triise is

POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Sta. C, Toronto, Ont. M6] 3M7

: TELEBONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, Kaulutused, =
ia " ekspeditsioon) 444-4832,

3 ‘TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.— poclassias $24, |
ja veerandaastas $13.—. ; a

rakendaja |
‘kendaja ja parteijuht vastu voeti

: hi anda ‘konksus sOrmedéga, ku-

i,

‘GABA RESTLANE teisiplieval, 16. mrtg 1932 — Tuesday, Marell 16, 1982

kitlaskiik
sOjaseaduse Ta-

Jaruzelski  teatraalne
Moskvasse, : kus

‘suurte: austusavaldustega ning te-
ma sammud poola rahva diguste

mahasurumiseks Kremli juhtkonna.
poolé heaks kiideti. Tasst kirjeldus-.
test vOib jareldada, et Jaruzelski.

ei saabunud Kremli mitte ainult
oma sammude kohta aru andma,
vaid ta kais ka pinda: sondeerimas
kni palje venelased on -valmis selle

eest maksma, et Varssavis Kom .

munistlik. ststeem piissitdakide 12

tankide toetusel yOimul hoitakse...
‘Poola ja vene ajakirjanduse tea-

dete pohjal anti majanduslikn. abi

andiniseks lubadusi, kuid sumrmade -

nimetamses mindi vaikselt moo- .
_ Nahtavasti, Inbas Brezhnev

na -N. Liida majandns veereb

praegu kiiresti allamige ja vene-
lased yajavad ise laanemaailme

abi toidusabades kulmetavate ini-
meste niljahada rahutdamiseks,
Millist stindmuste kadiku on tu-
levikus oodata Poolas?. Kas on see
vOimalik, ef’ Jaruzelski icujtmmeb
Poolas Napoleoni taoliseks yoimu-
meheks, kes surub partei tagaplaa-
nile ning rakendab samm-sammult
taieliku = sOjavaelise ..
-Laanemaailmas leidub. iisna robkel
arvul selle teooria pooldajaid, eriti
kui meenutada, et Pookas on mi-
nevikus  eksisteerinud

valitsusi. See. teooria tundyh siiski

soiovunelmana kuna’ Jaruzelski Se

nise kaitumise. fa hoiakn, jarele -

voib otsustada, et' fa pole mitte ai-
nut sojamees vaid ka ideeline
kommunis¢ ' ja - yeendunud partei-
Mees. , :

‘Tundub Seniiolisena, et Jan
gelski surub sOjavae abil ja Mosk-

va toetusel ajutiselt maha aktiiyse.

opesitsiconi, kuid sellega ei lahen-
da ta kommunistlikule parteile tle
pea kasvanud majanduslikke © ja
sotsiaatseid. probleeme. Jaruzelski
ja tema vOimukaaslased teavad se-
da ja teevad juba ka selleks ette-

valmistusi, ‘et opdsitsiooni juht-"

‘Konda vOimatikult stigavalt valja
juurida. Opositsioonijubtide nrassi«
line | sunnitdéle saatmine oleks
Poola: kommunisttikule vaktisusele
fanemaailmas halvaks reklaamiks
ja soovimatust. elemendist -lahti
saamiseks hakatakse nud kasuta-
ma yana Krermli: trikki pakkudes

rezhijmivastastele Poolast Jabku-

mise ja valismaale umberasumise
yOimalusi,

nad anasele sarteezhilnile alfe
liseks . okkaks silmas, kes. isegi
yanglamiiiride taga olles voivad
Ghutada. poola rahvast. wuele vastu-
panule ja uuele iiiestOusule, ' mis
voib olla veelpi agedam ° ja jouli-
sem kui Solidaarsuse poolt organi-

seeritud ja. sdfaseadusega mahasue |

ratud opositsioon.. Tt
KA

~ Lugege kaks korda nddalos itmuvat

VABA EESTLAST" —

a eesti ajalent \ vabas magilmas!

» sisukam j ia odavani |

diktatuuri?

sOfavaelisi ev kui N. Liidu pollumajandus-

, valja arvatud. eesti polevkivi,

of TELLIMISHINNAD viljaspool Kanadat: aastas Sh, poo
1 aastas $29.— ja veerandanstas $15.—. }

Aadressi muudatus 50 C. = -Uksikoumbr hind 60. °.

BREE ESTONIAN
Published by Free Estonian Pubtisher Ltd.,
1955 Leslie St Don Mills, Ont, M35 2M3

i oo

1 Kommentaarid,

‘Asia Tpule foudned Festi Kee. ee
le- ja. Kooliaasta’ tiritusena teostu-. .
“wud noorte ‘kirjandite viistlusele |
sandetud todd niitasid - kiillaithi

head eesti keele oskust. Kirjutami-

ne eeldab paremat keeleoskust kui . -

lugemine, mist6tty vOiks jarelda-
- da, et noortele on avated eesti kir-
janduses olevad -viirtteoséd, V4-

hemalt iiks osa, mille kaudu tekib.”
-teadmine ja iildpilt selle olemusest —
. valjaspool kitsast kuolikava. ar
‘Meie vanem generatsioon tin-

neb suurt rodmu noorte saavutuste | -
“ile, véibolla ‘suurematki kui noo- -
. red laureaadid. ise ‘oma auhiadu .

vast: vOttes, Selle sammuga . on

noored tiitned oma vanematesii-.
damesoovi, katsetades eesti’ keeles .
‘vaimuloomingut . fitkata aue. loo.

- misega. Toendosuse kohaselt peaks
-sellega KGik olema korras. -

‘Ometi- jaa. noorel. emakeelse

Faamate lugemine stinduseks, S6-

Montreali, eestlaskond tihistas EY. 64: aastapieva aktusega St. Philipi kiric saalis, kus osavotjad tait- na sona jirel on ‘tekstis. seda, Bis
sid avara: saali, Pildil EKN esimees Laas Leivat kb nelemas. oo |

a Foto: M. ‘Suitson

Moskva tunnistab

-. Bahu on Ni.

Liidu oi fia

Rootsi N. Liidu uurija emapdrased rapordid Baltikumi olénevusest

N. Liidust

{44b tundmatuks, mida tuleb ki, | -
sida. yi ise sellele selgust otsida,
See Kaotab ilukirjandusliku, teose

. tugemise pidevuse. ja ucored Jeia-
vad, et kui tore vOiks selle raama-  _
~ tu lugemine olla, Kui- seda Saks -
tela inglise keeles, milles sOnave- |
va on. suurem., :

Siin tnleb esile ‘{Slkeprobleem.

> Senine eesmark on olnud katsuda
eesti kirjandust tilkida vOdrkeel-

‘fesse meie. kultuurivaramu tutvus-

—~ Eesti ja teised Balti rigid: moodustavad endast olulise osa N. ‘Liidu toitiasprogrammis, seletas: tamiseks; siingi pole kaugemale

Moskva-raadio ithes saates, mis nagn kogemata kokku langes streigiplaanidega Eestis, mis mb. puudntasid jOutud iga-aastasest: tOlkefondi ja.
foimkonna Koosolekust,; nagu see _

ka produtseeritud pollamajandustoodete Venemaale vedamist.

"Svenska Dagbladeti Moskvakor-

respondent Kjell Dragnes on seda

teadet tahele pannud, miirkides. .
aga, et raadios el avaldatud statis-
tilist andmeid selle kohta kui suu-
re osa Balti rigid oma liha, juus-
tu v6i ja muude pSllumajanduspro-
duktide toodangust peavad loovu-
tama teiste N. Liidu osade toitmi-
seks,

- Seda miilest. eestlased, litlased
ja leedulased peavad laobuma ise,
peab aga olema tisna onl arvab

7 ‘Dragnes tahete . ‘pannes,

, ot Eesti likaproduktsioon on N,
Liida korgeim 132,6 kiloga ela.
niku kohta, korge on see ka La.
fis (123) 3 ja Leedus (122), |

kuna mujal N. Liidus. mulluse sia-
‘tistika jargi produtseériti liha fi-

sut alla 56 kilo elaniku peale. Na-
eu teada ei ole sellegipaolest ci
Eesti ega Latis ja Leedus oma ela-

nikkonnale lihasaadusi.

Dragnes margib, et Balti vaba-
riikides on hasti valjaarendatud ja
efekilivne. pOllumajandus, mis ci.
olevat. nii ilmastiku. otiketest ole-

alad. Baltikum aga olevat_ oleney
,importeeritud -energiast™: -

— Koen Baltikum, ‘millisel on
suhteliselt vihe energia allikaid,

on kiassikaline energia fmportee-
‘Fija ja sama. klassikaline valmis-

kaupade eksporteerija, milised
. sagell celdavad KGrgetasemelis
‘telmoloogiat. - 7

Festi, Lati ja, Leedu - meenutavad
siin mitmeti Taanit,.kirjutab Kjell
Dragnes, m&rkides, et energia tule-
vat peamiselt Yenemaalt, tépsemalt
Seldes Sli ja gaasi naol Siberist;..

— Kogu Baltkium on |liitatud

ndukoeude elektrivGrku - ja selle

vorgu . tsentraalne
asub Lait pealinnas Ruias,

Teguieerimine
titled

‘Dragnes oma raportis. Leedusse

plaanitsetav aatomjOujaam pidavat

téegema Baltikumi rohkem isevarus-

“Qandussaadusi,”

1Gpuks, |

. Dragnes fugineb- oma artiklis.
ilmselt tdielikult Moskva andmete-
le ka energia osas, kuna vahemalt

Eesti osas on pOlevkivi Usnagi olu-

liseks energia allikaks Venernaale

— teatavasti jaheb polevkivist vai-

mistatav gaas suurelt osalt Lenin-

gradi . kittmiseks Ja Narva suur-
elektrijaama energiatoodang sinna-

samasse, Mis puutub kaupadesse
ja toidusse, sits oli Besti isescisvuse:
ajal isevarustav, pOllumajandussaa-.

-dusi eksporteeriti selle kOrval. ka-

N. Liitu ja anemaailma. Niiiid ei
ole aga eecstlastel endil - pOlluma-
raikimata . nendest
' kyaliteetkaupadest, mida nad too-
davad ja mis lahevad Ule plirt Ve- .
nemaale. ,

‘Sanjas Svenska Dagbladetis Or
12) vaatieh Johan Myrsten’ roots:
N. Liidu-uurija Jan Ake Dellen-
branti raportt Baltikumi ‘maiandu- -
se kohta, kes-leiab, et Eesti, Lati
ja Leedu ,,saavad puhtmajandus-
ikult selgeid eeliseid N, Liitu kuu-
lumisest"; Dellenbrant, kes on.
Uppsala thikooli dotsent,. avaldas
mOGdunud aastal raamatu ‘N, . Lii-
du -regionaalpoliitika kohta (So-
viets Regional Policy), milles ta

’ avaldab arvamist, et raske oleks

ette niha Balti riikide majandus-
likku arengut, kui nerd; et oleks
liidetud N. Litdu ktlge. Eeliseiks

‘olevat toorainete saamine N: Li J

dust ja sealne turg valmiskaupade--
le, Need eelised puudunud teadlase
arvates iseseisvatel- Balti rirkidel.
Kuid Dellenbrant konstateerib siis-
ki’ ka miinuseid, mida annekteert.
mine on kaasa toonud:

_- Eesti, ‘Lat ja: Leedu kuuhe
vad paendumatusse plaanimaian-
duslikku. siisteemi,.
kohaliku algatuse ja mis ei sobi
lildse’ moodsa majanduse tasemega.

- Peale selle peavad Roalti vaba-.
rigid teatud méaral. finantseeri- .
., ma ka + arengut Siberis a Kesk-

tavaks. energia osas. Balti kerge-.

t6dstuse: vOime kvaliteediks olevat
pohjuseks’ teatud kokkuporgetele

-keskse Moskva juhtimise ja koha-
Arreteeritud a inter-:. J sé ja koha-

jike vGimude -vahel, kes er taha ét
sealt rohkem tddstusi platseeritak-
se nende aladele, kus rahva_ juutr-

dekasy- dn wiadal ja see tihendab
tébjGu sissevoolu mujalt.” Moskva

teab, et Baltikumis tehakse head
t0Od ja selle tOttu aiva. suunatakse
sinna Wusi tUGstusi.

~— Nagu ‘kaupade -yahetus N,

Lidus praegutoimub, on raske

selgitada, kes keda dra kasutab, -

_ sioonist maalt.viilja voolah

Kuid ef nil palju nende produk m
olnud rahulolematase “i

_- halflaste juores, kes tehayad hoi.

da oma head: elatustaset,

tiks niide: Rootsis saab osta nn.

| Gollandskijuustu, mis et dle mida-
. gi.muud kui eesti Goudajuust, iim: -

berpakitud Leningradis ja ekspor- 1

~ teeritud ‘sealt. Gollandski -on vene

sdna hollandile, teiste sGnadega -

Goudale, kirjutab jel Dragnes | |

mis Jimmatab —

“Assia Néukopedevabarifkides, |
Kapitali tileviimine Baltikuntist Si-
berisse. ja: Kesk-Aasiasse ei toimu’
otseselt, vaid Moskva kaudu. Seal -
toimub kdikide kitbevahendite ja-
gamine, Beskatt neelavad suured.
ja Kallid Sibert projektid palju ra-
ha. | ' _

Majandusteadlane konstateerib,
et Balti-riikides tootmise areng on
olnud marksa suurem. kui -elanik-
konna ‘elutaseme’ paranemine, mis.
kriipsutab. alla;- et toodang: voolab
valja, a

Dellenbrant on Jahtunud Nou.
Kogude stattstikast, mille ebausal-
datavusest | et. utleb end olevat:
‘teadlik. . :

Selle statistikaga on ecstlased ioma

_bratotocdanguga esikohal, teisct
kehal or ltlased, alles siis, selle
jirel tulevad:-venelased, kes on
‘peaaegu samal tasemel kui lee-
 dulased, kitid ka need on kaugel -
| ees N. Ltidu keskmisest. |

Andmete kohaselt ‘on Eestis cest-
-lasi. 65, -Latis latlas} 55, -Leedus.
leedulasi 80 protsenti. Kommunis-
te on vahem kui mujal N. Liidus.

~Dellenbrant titleb end mitte OS- I -

kavat ‘ette kujutada, kuidas Balti
rigid. oleksid ‘end. majandustikult
Klaarinud ‘ilma Moskva anastami-
seta. Ta ei ole ilmselt tuttav selle
tohutult kiire arenguga, miida -nait.
Eesti, abi tegt lihikese isescisvuse.
jooksul Arengu katkestas N. Liit -

. 1940,;. Keerates ,,kella tagasi*
majanduses vihemalt
mend aastat. .

Kui niitid. Baltikum majandusli-
kult taas' nii palju'on kosunud, et.
ta, nagu -eelnevast selgub, .,on oly-
line .N... Dudu -toitjana™. Vaatamata
oma kehvale pinnasele, stis el ole ©
kabilust, . |

ef. need rahyad, nage paljud tei-
sed: vaikesed riigid,. oleksid kaht-

’? Jemata omlaga joime tulnud ja

paremini Midne iihiskonnas ela-
nud. kui. niitid. ikestuses, EPL
®).

Saline! kaneles St la 5

Rohkearvuline osavatt
aastapdeva aktusest —

Eesti Sasernst

” St. Catharinesi Eesti Seltsi poolt korraldatud Eesti Vabariigi 64.

‘aastapdeva aktus toimus piihapaeval, 28. veebrparil Russell St. Christ:
Yutheran Church ruumides. Pdrast kirikus peetud pievakohast juma-.

jateenistust tofmuvast aktusest. volts, osa tile. saja i inimese.

-Akiuse avasonas. “toi seltsi‘ esi-
mees E. Timusk esile eesti rahva
yoitlust' rahvuse. piisimiseks ja ise-
seisva riigi loemiseks, see voitlus

| on kandnud ohvreid, keda austati

ia malestati vaikse leinaseisaku ja
kiitinalde siilitamisega,

Solist Gnne. Laikve esitas “kaks’
viga mecldivat ja haaravat, iim.

s« sisseetamisega Jaulu,
AktusekGne pidas Aksel Sali.
yaets, kes ladusas ja huvitavas ké-

nes analiiiisis ‘meic. pagulaskonna

poliitilist tegevust.

«Ta ‘toi esile negatiivseid nihteid
ja vastukdivusi, markides samu-
ti selle korval ka positiivset,

raivaste esindajad rohkem ihiselt

| teguiseksid.

Juhatusliige R, “Pill tudes “ete
saabunud tervitused ja J, Eucheit-
baum oma lopusGnas tanas aktuse
konelejat, solisti ja perenaisi, kes
olid -korraldanud. rikkaliku kohvi-

. laua koigile aktusest. osavOtjaile.

‘paarkum- :

katseid . olukorra
kwid. kumbki partei -pole jarele-

Uksinda Jahendaks’. koik problec- .
‘mid, Senise arengu juures ei “saa |
olla kindel, milline -generatsioon

selle t00 vilja vaiks ldigata,.

_ Kas oleks viga. -ketserlik mite,
et tilgitakse mGned raamatud eesti
kirjandusest nooremale eesti kee-
Jest vOOrdunud sugupOlvele? VGib- |

olla suudetakse selle abil noortes

suuremat havi, dratada eesti kul- .~
tuuri -vastu. nii,“et nad piliiaksid
Sppida rokkem eesti. keelé rohke-. — :

maks lahenemiseks eesti kirjandu-
sele, aga kogu kultuurielule?. Pea-

‘legi taidaksid need raamatud igal’

juhul ka eesti kirjanduse tutvusta-
mist vOOrastele,

| Need -teosed ei ‘oleks: mitte: ai-  -

nult’. pirisnoortele, yaid _huvipak-

Kuvad ka neile, kelle lapsed oms-~ —
korda kooliteekonda alustavad ja.
variemai] enestel on probleem ‘fas- °

tele ‘eesti keele Spetamisega,. aga

veelgi rohkem eestlastest, nende |
ajaloost ja maast raéikimine. Just...

selles on pOhjus, miks. kodumaal.
On itha sagedawini hakanud -ilmv-

ma ingliskeelseid raamatuid Eesti |.
kehta, mis kogu maa ja’ rahy2 Co
yOOpavad pakse sotsialistliku vir- -
vitooniga, Kui sellist tilkekirjan-.
cust peetakse seal propagandaliselt. _

Hihtsaks, .nii féhtsaks, et raskesti'

saadavat paberit kulutatakse pagu-

lasnoorusele vadra pildi andmiseks =~
Eestist,; stis tuleb. sin sama vahen-. :

diga vastata:-

| ‘Télkeprobleemi tuleks katsetada
mine noori huvitava teosega. Seda
{06d tuleb meil enestel teha ja en-.
ne, kut tiikekiisimused lipikult
koosolekujutuks on jianud. Inglis-
keelne raamat ,,isudiratajaks" cesti

Kirjanduse tutvustamisel vdib-sidu-
da noori ‘eesti ‘kultuuriga, kuhu

siis ajajooksul mun ja pohjalikum
eestikeelne kirjandus peaks Tiitu- 7

ia.

| Voib-olla keele- ‘ja
" parandiks on kérjandusydistlaste

fayaks muutmine,. Et noored jefak-.

sid: peale kohustusliku: koolitéé “ja -
sundusliku lugemise ka teise tee
omnia kultguri juurde lahenemiseks,
lesialpsete loojatena, katsetajatend,
aga ulatusliku-

: maks eesti. kirjandusega kogemus-
‘te .saamiseks, fuleks: neid Wabi -

' yVOdra ukse“ viia, voibolla. on see ’
Sliski kasulik oma ukse leidmiseks. -

Bee seob- noori,

Loge

Kanada parlament on paar nae

dalat: olnud tegevusydimetu, kuna

konservatiivid boikoteerivad ja keel- |
duvad té6d jitkamast, kui prae- |
gune valitsus’ ei muuda oma enci-
mis hoj-  -
‘mab kogu Kanada’ enerpiakiisiniu- |
sed, Konservatiivid ‘vaidavad, et
-selle seaduseelndy peaks jagama
Ta nicks tohusamaid tulemusi kui
-kéik kommunismi all kannatavate

giaseaduse etfepanekut,

mitmesse ossa ja neid. iseseisvate

seaduseelndudena aruflenia. Lihe- |
raalid aga tahayad kegu pakendi
 ‘yiia Bibi samaaegselt, vaites, et sel-
by osade omaette arutlemiseks pole a
vajadust. Seni on tehted mitmeid
lahendamiseks,

andmisi. fteinud, Regeliult sskeel:
: (Dkg. ik. 4)

PERS eee ear reel Tee EP GE ee Spee te Ree ete Eee oe ene a non

. : . . I
=the kre,

na

. ‘aa -
2 pp sea Pe
1

s,s

soatanste

Po)
hee

C1 | . yo La
=a Se ae ha

Sot ™ybre!

fap

ri ta a te =

rao
_
1
Bis
.
Is
Ph .
i
=
J
hh.
a
i pl
=|
int
=
a
Fr
a
=,
a=
at
. 1: .
ral
a
1
—E