* ny. 19 (1836) 1994

imus
al

sas nositiivset Vase
‘i jatkab Mart Niklu-
le N. Liidu valitsuse-

atud Vabadusvoitle.
tembris 1984 alusta-

se vabastamise taot-
2 kogumise aktsicon

kisiooni kdigus saa--

skeskuse poolt tile
itu tuhat allkirjako-

aheksas keeles. Ke--
i Abistamiskeskusele .

rlehtikokku 3837 all-
aS5A-st 1970. Roatsist
137, Pranisusmaalt
t 75, Inglisrnaalt 57,
Hollandist 39, Soo-
mest 10.

ekirjul _
hud ka EKN biiroost

ida parlamendiliik-
at nad poarduksid

ministeeriumi poo-

tt Inimdiguste kon-

Bia delegatsioon pa-.
fecku Mart Nik!us’e ©

EKN poordub: k
ste poole palvega
lt isiklik kiri oma.
a parlamendiliik-
da sama. Jargnevat
sirja eeskujuna:

ndiliikme nimil,
Kperts’ Meeting on

and Fundamental -

e taking place in
ig May 7. It is my
hat at this meeting
elegation raise fhe
‘dissident Mart Nik-
Soviet Union to re-
allow him to emig-
t letter to this effect
a ta-the minister of
s and to Harry Jay,
adian CSCE delga-

ry much apprecia- —

sas been imprisoned
rights activities, in-

g to monitor Soviet
e Helsinki Accords.
A treatment in Soviet

in extremely poor ._

nger of dying.

ur support,

ja nimi)

aadressile: (parla-
mi!, M.P. House of
Miawa, -

sis} ja ka Kanadas

rainlaste eilevotte
to eestlaste ettevo-
tis Toronto eestlas-

alm, |

id ajast, mil Toron-
ng. EVN muudeti
iselt valisvditluse-
catsioon — kultuu-

ks: po |
bag sirgus eriti mér-
amendkaks aastat
‘a kestel, Ukraina
iheainsa segaduste-

H.RIGA.
toimis —
ohaselt
Paul Rohunurm'e

‘ on lahti’ meie ki-
la" ne. 17, 25. apr,

tudmik on Konsis-
9, dets. 1984 lube-
kandidaadi progvi-
odi kog. . dpetaja
u juurde. Vilmane
ustamist ja talaari
irele, mis kehtestati
paragraaf 135-94

ar, 1 — 1933 aastal -

ja tarvitusel taninj
tk ohta,

RL: RAUDSEPP
LK. Piiskop

ro

Canada,

eae

ANA aie
os sor pas

. 7 .
ee ee —=F =u: = ee eg
8 : rac es hel
. oe fa ” . *
ee | "od . a ee | . -= = =
.

aatiz.

Freee ts

i Beth

=, =,

By

a ey es

- wee ee oe ret

= an

Seo

oY oe oe

2 oe eee -
oe Ce eee ‘. aor

-

F
ee re Swe eee ee ee at _

I. - a
. . oe
ee ee —- as — om eee citadel
.

- Rabel cea oo eee
bt i Pe i a . Le . .
=. ein eo
cee ee a ee eee a
.

_

-oskusi ja vdimei

konservatiivide -

| » Wiele Elu‘ ar, 18 (1836) 1985

Konservatiividel .

fAlgus esikiilel

naksjatele véiks maksma minna mil-
jardeid dollareid, Peterson oskas po-
pulariseerida oma _parteid ja koha-
likke ‘kandidaate, esile tastes nende

, mida Frank Mil-
ler kunagi ei teinud, Uusdemokraa-

“tide (NDP} liider Robert Rae oli vali-

miskampaanias kahvatum kuju.
kuid ta oskas siiski oma pare! po-

_ pulaarsust suurendada ja juurde vdita

2 kohta parlamendis. Tema partet
kujuneb aues parlamendis kaalukee-
leks, kas seal moodustatud vahemus-

valitsus piisib vai langeb. Juba on

ajalehtedes ilmunud karikatuurid.

kus Miller ja Pétersonistuvad autos

juhi kohal, kuid rootiratast hoiab kin-
ni Bob Rag,

KUI KAUA KESTAB

VAHEMUSVALITSUS |

Kanada poliitilises elus on peetud
vahemusvalitsusi positiivseteks na-
heteks. Nende keste] on kehtestatud
parteide omavahelise kokkuleppe
ajusel mitmeid, valijatele vastuvie-

tavaid seadusi, kuid nende valitsuste -

iga ei ole olnud kulgi pikk. Tradit-
siooniliselt on ptititud vahemusvalit-
suse juurest kiiresti ile minna iihe
vol teise partei enamusvatitsuse jnur-

da,

Liberaalide partei lider David Pe-
ierson on vaimustatud oma partei
suurest voidust j ja kavatseb esimesel
VOlmalusel parlamendis kukutada
> vaihemusvalitsuse
uusdemokraatide toetusel.

Petersoni taktika voib olla sige,
kui konservatilvide partel kaotuse
pohjuseks oli nende liidri isik. Va-
hemusvalitsuse kiire kukutamine 4i
anna konservatiividele aega uve liid-
ri-jeidmiseks ja liberaalid saavad ker-
ge vdidu. Kui Peterson oma arves-
tustes eksib ja konservatiivide kao-
tuse pohjused on teised, mida nad
tulevikus vdlditavad, siis uued vali-

mised vdivad liberaalid Vilja suruda

isegi opositsiconipartei kohalt.

OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE

5000 Sheppard Ave, E. , Scarborough, Ont. ‘MIS 41.9

HELIPLAATE

Tésvoimalused
,Ameerika Haale”
eriprogrammis

Hest keelt valdavatel noortel or

hea t64vGimalus Washington DC’s

,Ameerika Haale*
rammis.

Selle programmiga alustati wuesti
1. mértsil 1985 ja tédkoht algab va-
liisuse 7-nda klassiga, milles ettenab-
tud $17,824 palka, Fdutamist on vdi-
malik saada kuni klass 11 ($26,381).

_ intern” Prog:

 Pohiliselt on see treeningprog-—

ramm, millest osavétjaid intensiiv-

salt treenitakse talkimises, uudiste ja

lihilugude kirjutamises ja raadiosé-
numite lugemises. TOdkohad on ava-
tud kandidaatidele 17 keele alal, mil-
ledest tiks on eesti keel.

Kaks absoluutset néuet igale kan-
didaadile on — esiteks oskus talkida

inglise keelest oma keelde ja teiseks
~ aal, mis on sobiv raddiotéiks.

Programmi informatsiooni tdieli-

- kus vormis véib saada: ,, Announce-

ment No: US[A-5-105",. VOA/PR,
Room 1192, 330 Independence Ave-
nue, S.W., Washington, DC 20547.

“MARIA PEDAK-KARI |

4500 dollarit...
‘{Algus esikiiljes)

buga ka maakondliku esinduskogu

ablesimeest Salme Vesi, kelle organi- .

seerimisvdime on alati lanendanud
kdik peoga tihenduses olevad lauda-
de katmise ja toitlustamiskiisimused.

Koosvitbimisel serveeriti kohvi ja
suupisteid. Ajaviitemuusika eest hoo-
litsesid kiilapillimehed August Tu-
vikene ja Elmar Tani. Lauldi tihslau-

le ja prooviti Isegi jalakeerutamist.

Sellega lappes maakondliku esin-

‘duskogu talvine tegevus. Uuasti tul-

lakse kokku alles jargmise} siigisel.

Sed muidugi et tihenda maakonda- -

de tegevuse raugemist. Uksikud

maakonnad korraldavad oma liik-

meitle ka suviseid kohtamisvaimalusi
Kas slis suvepdevade voi mone mu
nime all.

CC ee ee 2

PAUL JUTTUS

Mik ja rentimine |
Aris . 291-5054
Kodus 423-5716

- NELJAPAEVAL, 9. MAIL~ THURSpay, MAY

Eesti skautmaleva
juht kiilaliseks -
Ontario skautide

vasiuvotul -

_Laupdaeval, 13. aprillil pidasid Ka-
nada -skautide Ontario provintsl

skautjuhid oma 74. aastakoosoleku.
Ohtusddgist oli osa vGtma palutud- ka
Eesti Skautide Malev Kanadas juht .

Egbert Runge abikaasaga.

Kui 1983, aastal Eesti. Skautide
Malev Kanadas sdimis skautliku fe-
gevuse fepingu Kanada Skautidega

(Boy Scouts of Canada), stis ol tineks

eesmdargiks tiheda koostéd arenda-
misega saavutada tunnustust eesti
skautlusele,

Paistab, et see leping hakkab ntiiid

vilja kandma ja on kasuks mélemale

poolele. Nii on eesti skautide nimi

tuntud heas valguses korgemas ka-

nada skautide juhtkonnas, nii pea-

korteri-, provintsi- kui ka kohalikul

lasemel.
Maleva juht on osa votnud juba

kahes kanada skautide aastakooso-

lekust Ottawas, kinkides méddunud
siigisel peastaabi liikmeile Maailma-
laager ,,Eesti Lipp" laagrimargid.

Et meid tuntakse, selleks on kaasa
aidanud meie juhid ja skaudid, kes on

teinud hea t66 Eesti nime ja saatuse

vadrikal tutvustamisel ja esinenud
tublide meeste ja poistena skautlikel
suurkogunemistel. Meenutame al-

nult, Maailmajamboreesid Norras ja
Albertas.

Mende edukate laagriretkete taga-
jarje! on meil ntiiid se] suvel Guelph’)

jdrve dares peetaval 6-dal Kanada
rahvuslikul jamboreel C]85 avatuc.

koik uksed: eesti skautidele voimal-
dati saata Sinna tihine suur esindus-
tiksus ja meie juhte voetakse sinna
vastu kahel kdel.

Et Eestt Skautmalev oli esimpne
skautliku tegevuse lepingu sdlmija ja
on praegu -tiks tugevamaid etnilis!

_skauteruppe, kes teguiseb kanada

skautide peres, siis tuntakse meid
seal kui Eesti Skaudid Kanadas. Se!
viisil cleme suutnud ema skautlust

fl. tugevamalt tutvustada, kui oleksime

tegutsenud eraidi.

See tunnetus oli ka maleva junil,
kui teda tutvustati laupaeval vastu-

_ .¥étul kui Eesti Skaudid .Kanadas

esindajat, teades, et peokdénelejal,
Kanada Skautide presidendi) Claude
Taylor'il (Air Canada Chairman) oli
taskus mele ilus Maailmalaager

| Eesti Lipp" laagrimark.

rallinna | Kaarli- Giimnaasiumi endised dpilased 20, aprillil “Torentos, 801 Mt. Pleasant Rd. peetud
koosviibimisel. Istuvad vasakult: Illo Velner, Senta Laht-Aavik, Regina Tomson-Viikman, Sa!me Kondor-
Griiger, Oilme Varik-Reintam, Elmar Jakobson, Leida Avandi-Varbola, Arve Lehari-Piiberg, Seisavad:
Saale Otsason-Leis, Harry Nurmse, Heve Pettai-Ruiso, Hilve Madalvee-Saaver, Ella Randalow-Nikker,
Hilja Zimmerman-Saafeld, Lehti Verret-Saar, Bruno Freiman, Elise Ustal-Steinman, Helmut Aavik.

Kiilastage ,, MEIE ELU",

kus leiate

MITMESUGUSEID SOBIVAID KINKE
HINNAALANDUSEGA

KULD- ja HOBEEHTEID

EHISNAHATOID
~SOHVAPATJU
- SAUNASEEPE
RAAMATUID |

LINIKUID Je paliu, pallu! muud .

rathat qin!

—korralise

Bef my ee ibe.
ve ne! i. Me
hoe om vans th a

osavitiad ¢ Ulemaailmse Eesti Kesknéukogu taiskogu koosolekult 23, martst] New Yorgis.

ua Teg 4 n
Lhe

om cal “i _

ee ARS ae ee
if bat ane say ae a Bene
hs i ; in oi

a} ae id Me ee

= a a . Te

o Int 7 i a “= 1 ie; Fa: _ " :

u t We ¥. at tl ee bos
ae ane on F . ie

La
. =F " os J . .
eats re . . . we .
1 . wow tbe '§ .' oS “ =
Bee E no eae 4 I oy ue “4 woe
. . “oe 1 ze “ i= .
. . gifs ; ;
, . 5)
. oo”
. . . me .
_* 7 . ron :

Istuvad

vasakult: Herbert Michelson, Kaja Kool, UEKN esimees Lembit Savi, Hans Lupp, Vaike Lugus, E.V. konsul
dr. Aarand Roos, ERKU esimees jJuhan Simonson, Walter Pent, Harald Raudsepp. 2. reas: Ylo Anson,
Oskar Uusima, Maida Kari, Kari, Virko Keder, Harald Teder, Harry Must, Aino Paide, Rudolf Panksepp,

Enda-Mai Michelson Holland, Veljo Areng, Heino Taremie, Mati Kéiva, 3

. reas: Kaljo Popp, Henno Uus,

EKN Kanadas esimees Laas Leivat, Jaan Tiivel, Endel Mi ido, Peeter Kiik, Madis Valge, Uno Teemant. (Pil-
dilt puuduvad: Ellen Kapsotins, Paul Saar ja Rudolf Susi). |

Esto ‘88 informatsioon’

léramiste Ulemaailmsete Eesti
Paevade korraldamine anti 23. marit-
si11985 Ulemaailmse Eesti KesknGu-

kogu Taiskogu iiksmeelsel otsusel

Austraalia Eesti Seltside Liidule.
Austraalias. korraldatava Esto ka-
vandamisel ja Jabiviimisel ei saa vol-
ta aluseks eelmisi Esto kasvu. PGh-
jused on kdikide} kii}laltki hdsti tea-
da, Meie kavanhdame siinse Esto ja
viime selle Abi oma vGimaluste ja
kandejéu kohasellt. -
“sto ‘88 kodukorra vastuvdtmi-
seks Ja Esto ‘88 juhatuse valimiseks
on AES Liidu juhatus kutsunud kok-
ku AES Liidu Esindajatekogu era-
koosoleku 9,
1985.4. Melbourne'ts.
AES Liitu, asutatud 5.1, 1969, kuu-
lavad iile Austraalia 24 lilkmesor-
gallisatsiooni, kes koos oma 70 allor-
‘mnjsatsiooniga moodustavad Aust-
réalia organiseeritud eestlaskonna,

Paralleelseid keskorganisatsioone
_ ega poltitilisi riihmitusi meil el esine.

Liidu juhatus tédtab $. juuni koos- -

Oleku ajaks valja meie siinsete Eesti
Paevade tava ja kodukorra alusel
Esto ‘88 kodukorra, mis esitatakse
-vasluvatmiseks Esindajatekogule.

Liidu aseesimees Melbourne’(s
Vvald M@éisa, kes on juba pikemat

aéea olnud seotud Esto kisimustega..

jatkab nitiid seda toid eeskatt Esto
‘a8 juhatuse moodustamiseks, Juha-
tus Kinnitatakse ametisse Liidu Esin-
dajatekogu kooscleku' poalt.

Informatsioon! saamiseks palu-
taxs pddrata kuni 9.6.85, AES Liidu
junatuse poole aadressil: |

{00 Jeficott Street, North Adelai-
ce, $.A. 5006.

Hiljem aga vahetult Esto '88 juha-
fuse poole Melbourne'ts.

FI

MINGIT
KOMPROMISSi
KOMMUNISTIDEGA

K. Pats — 1916.

juuniks

Sojasutl

iidlaste otsimine

Ameerika Uhendriiges
| Uldmarkmeid |

Kui sai teatavaks, et USA presti-
dent kavatseb kevadel Euraopasse
minnes kiilastada ka saksa lange-
nud sodataste kalmistut, siis Jaks

teatud ringkandades lJahti suur

torm. President arvas, el peagu
inimpolve moddumise! viimase s6-
ja sindmustest on aeg !epitusteks
omaaegsete vaenlastega. Voib veel

lisada, et need langenud vaevalt

olid stitidi milleski muus, ku! vaid
voitlemises oma riigi kisul ja selle
eest. Kui see nuud on siititegu! |

Tegelikult naitavad stindmused, et
vaen ja viha pole kaugeltki kustunud,
Vald mida enam edasi, seda enam
lakkele puhutud. Kui USA-s on kai-
nud tegevus sdjasiiiidiaste nime all
isikute jalitamine juba rida aastaid,
siis Kanadas on see just algamas.
Seeiuures paistab, et minetatakse se-
ni kehtinud Otgusprintsiipe tisna ker-
gel kéel ning kisitatakse mOisteid
taiesti valjaspool seni kehtinud loo-
gikat. |

Esimeste protsesside puhul USA-s
isikutelt nende omandatud koda-
kondsuse tihistamisel selgus, et
méisted selle timber polnud kiilialt
selged, Alles pikapeale koorus aru-
saamine, et nendes protsessides pol-
nud ega cle tegemist mingite stitikii-

simuste arutamisega, vaid administrat-

tiivkohtute toimingutega, mis e1 at-
susta muud, kuid vaid kiisimust. kas
kalleliki tuleb vGtta-dra USA kada-
kondsus. Motiivid selleks ei kasila ka
stiikiisimust, Vaid isiku moraalse ka-
rakteri selgitamist seoses andmete
esitamisega oma tegevuse kohta mi-

~ nevikus.

USA eriuurimiste osakonna e$)-

_ mese direktori poolt anti laialt seletu-

si, nagu oleks tegemist isikutega, kes
on, natsi-sdjakuriategijad" ja ,,kolia-
boratsionistid’, Nende nimetatute
ouhul on peamiselt tegemist ida-Eu-
roopa sdjapdgenikega, kes olid sdja

ajal Saksa okupatsioonide valduses.

| Balti noorte kongress (BNK) austas eesti, lati ja leedu tihiskonna
| aktiviste esimeste Balti noorte kongressi auhindadega. Vasakult:

ERKU esiees Juhan Simonson; BNK liige Kaja Kool, kes eestlastele

: auhindn iile andis: Paul Saar, ERKU aseesimees; Martin Suuberg, kes
| oll teadustajaks ja Maido Kari, Uhendatud Balti Ameerika Komitee
kauaaegne eesti esindaja } ja ERKU aseesimecs.

- lum crimen sine lege’

Niisugused nimetused on ajalehe
andmeil tulnud kasutusele ka Kana-
das tratud huvigruppide poolt.

Mis puutub , kollaboralsionismt,
siis tahendab see ithe rilgi kodaniku
koostédd méne teise vdimuga oma
riigi kahjuks (lavalisell). Need iim- ~
berasunud pogenikud Kanadas pol-
nud aga sOja ajal Kanada riigi koda- -
nikud ega saanud selletdttu mitle Ka-
nadal dra anda. Nende voimalikku
koost0Gd sakslastega tuleb hinnata .
nende tolleaegsete ritkide voi rah-
vuste erihuvide seisukohas! valju-
des.

Populariseeritud sGna ,,nats'' yGib
levelikull kata vaid sakslaste kobta,
kes kuulusid saksa natsionaaisotsia-
listtikku parteisse, Teistes maades
sellesse parteisse kuulunuid ci saa-
nud ofla, nagu oli ametlik saksa sei-
sukant. Ka ,nalsidega’ koostoiftta-
jaid ci saa korrekises méttes nimeta-
da seeparast , nalsideks". See oleks
vaid maarimine, sest kaostdda pabju-
sed vGisid olla tilimalt vajalikud suu-
rema dhvardava hddachu ees,

Seases nn. sdjasiiiidlaste protses-
sidega — Niirnbergis ja mujal hiliati
Liitriikide omavahelisel kokkulep-
pel seni. kultuurriikides kehtinud Gi-
euspohimolteid, nagu see, et ,,nul-
, 3.0, ef tegu
saab olla siititeoks vaid siis, kui see
enne teo toimimist oli seadusega ka-
ristatavaks kuulutatud. |

Teise olulise Giguspdhimitte rik-
kumisena hitljati stititegude cest ka-
ristamise aezumine. See on vanates-
tamentliku katlemaksu {kKolmandast
ja neljandast péjvest) eseme! kultuu-
rirlikides kehtiv veel ntiidki. Ni
kealdus hiljuti Tshifli kohus selleko-

hasele survele vaatamata sojastitite-

pudes sitidistatava valjaandmises!
pohjusel; ef-asi on juba aegunud.

Kuid need hitilgamised véivad keh-
tivad olla ka ainult rikides, kes seljes
kokku on Jeppinud ja neid hiilgamisi
ej tohi laiendada leistele riikidele eo
inso, (Saksamaa on korduvalt katsu-
nud taastada aegumise ka sdjasiliid-
laste asjades ja pole seda saanud teha
valisel survel kui soja kaotaja.]

Tagant jargi seaduste alusel xohtu-
nidamine oleks, kul see eri toimup
lisraelis, missugust riiki soja perioo-
dil ega tildse varemall ei eksistee-
rinud. | ) |

On esitalud (ukrainlaste poolt] vdi-
malus mooduseks, ci nn/sdjasiitite-
eusid arutataks kohapeal, Kanadas.
Selle vastu kdneleb, et sel jubul tu-
leks ka Kanadas loobuda siititegude
aegumisest, mida ei tohiks lubada-
Ukrainlaste seisund diguslikult on
halvem, kuna nad olid NL kodani-

Aud. Baltlaste seisukohalt oleks vai-

meliseks sellist kohul pidama nende
oma riigi kahus, Nende deporteert-
mine NL-tu, nagu seda taotletakse
Uhendriikides, oleks vastolus Balti
riikide suveradinsuse edasise lunnus-
tamigega. Viimane kohus Uhendrii-
kides pole sellest hoolinud ja vasta-
vad ametnikud on leiutamas igasu-
guseid kummalisi seletusi, kuidas
baltlaste ktiiiditamine NL-tu ei ri-
kuks nimetatud mittetunnustamise
pohimétet. (Ei deporteeritavat NL-ut
kui sellisesse, vaid ainult riiki, mis
deporteeritut ainsana on nous vastu -
yvétma!]

(Jargned)