—

Looliste

VABA

RESTLANE teisipieval,

6. okigobril

1981 — Tuesday, October 6, 1981

7 —  POTMETATA:

TELEF OND: toimetus 34-7521,

. veerandaastas $li—, -kiripostiga

Moskva kardab.

Sedamddda - kuidas FPoola tédlis-

kond iseseisva ametiiihingu. Soli-

’ daarsuse konverentsil kommunist-
ikky parted kritiseerib, — seda-
misda kasvab ka WN. Litdn jubti-
vates: ringkendades meeleharm ja.
noutus .Poola siindmuste méjuta-

miseks -vajalikkude sammude as-
‘tumiseks. Koik hirmutamise voited
“_ Jakkamatud ahvardused ja hoia-

tused ning vene pungarmre ma-
nijvrid Poola piiri Jahikonmas —
on juba dra Kasutafud kuid ‘need
ei ole poola. kindlameélsele téa7is-
konnele loodetud . maju: avaldanud.
Kasviamata on ainult ks ja koige
drastilisem samm — Poola okupee-

gimine — kuid nii kaugele ei ole

N. Liidu juhtkond riskinud veel
‘minna, kartes, et see voib kaasa
tua. ootamatuid: tagajargi, mida
‘Kremls ei suudeta . ette naha jh

- kontro'lida. |
Kuid sindmused Péolas arenevad

- oma rada ja Solidaarsuse kongres-
- SH esitatud sonavottudest vaib ja-
 valdada. et Poolas ei kardeta enam

kommunismi kritiseerimiseks. suud
avada ja -selle.siisteemi poliitilist

7a majanduslikku pankrotéerumist -

_ Pallasta‘’. Olvkord muutub ~ iga
pievada uha pinevamaks ja ‘Poola
. trilevyik pilvisemaks, kKusjuures va-
“ditseb tésine kartus, et Poolas pub-
. kenud vabaduse ja Kremli poolt
pealesurutud kommunistlikn ‘ikke

. maharaputamise ‘pisik. voib naka~

-tada ka teisi ida- -Euroopa komma
nistlikke riike ja viia Stalini-ja te-
ma jargiaste poolt. hoolikalt. kokku-

semisele, Moéned Moskvas ‘asuvad
[3nerlikide poliitilised _ vaatlejad
peavad olukorda erakorraliselt

. ohtlikaks ja piissirohu jarele loh.

navaks ja leiavad, et Kremi ei ole
warast Teist- maa: ‘Imasoda kunagi
yarem seisaud selliste tema moju-

voiru dhvardavate probleemite

lees nagu need. niliid esile on kerki-
nud Poolas.

Nende ‘vyaatlejate
selliseks pessimistlikuks arvami-
seks. on vaga selged —' venelased

ei saa enam piirduda ainult. Shvar--
dustega ja oma punaarmee tankide

militamisega Poola piiri!, kuna

-mangus on nende punane im-

- peerium, Ligemale kolmkiimmend

aastat on nad suntnud selle im:

peeriumi Moskva kontrolli ali. ole-
-yaid totalitaarseid siisteeme raken-

dades koos hoida, surades alla kik.
_ etnilised, keelélised ja . kuifuurili-.
ged erinevused, kuid niiid. on nad

joudnud tdenioliselt. teelahkmele,
kus fuleb teha vaga kKaugeleulatu-

vate tagajargedega otstuseid.

Poole dissidentide —
organisatsioen —
likvideeriti

‘GDANSK — Poola dissidentide
. organisatsioon Tédliste Omakaitse | ]

Komitee otsustas-oma tegevuse ]6-
petada, kuna selle orgautsatsiooni
iilesanded on enda olgadele votnud
ametithing Solidaarsus,
Tabliste.. Omakaitse
(KOR) tegevuse lipetamise  tegi
Solidaarsuse kengressil teatavaks
iks KOR’: ‘asutajaid 93-aastane

"  majandusteadlane. Edward Lipins-
KR, - Lipinski oma sdnavotus kriti-

E
]

| VABADE 5 EESTLASTE : HAALERANDIA

VABA Gestiane :

VALSAANDIA: ov Vaba Kestlans, 185 Tecumseth Sk. Torontoa.
|, PEATOIMETAJA: Kar! Arro

“POSTIAADRESS: P.O Boy 7, Stn. C, Toronto Ont, MBS SM]

: _ ekspeditstoon) 364-7675 | :
-TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38, poolaastas mje |

ja veerandaastas $17. —

TELLIMISHINNAD viliaspool: Kanadat: pastas $42.— , poolass-
tas $23.— ja veerandaastas $12.—.

$67, poolaastas $35.00 ja veerandaastas $19.50

| LENNUPOSTIGA filemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas |
$33:-— ja veerandsastas $20.— 3

: Aadressi mundane 50 e. - ‘estkaminbri hisd 50 oe

BREE ESTONIAN.

Published by Free. Estonian: Publisher Ltd., 135 Tecumseth Bl:
‘Toronte Ont. MéJ 2512 |

_ mist

‘rezbnevi doktriin, mis sigustab |
Bremnevi <0 ie -kogude liiduvabaritkideks ning tim-

pahjendused

Komitee

Hannes Oja

talites (tellimised, Ktuulutused, - |

aastas $61—. poolaastas, 13—

Kiripostiga USA-8: aasiag

ja ofa

1956. aastal Ungaris 12 96s. AaS-

siindmused kinnitasid, et noukogu-

de juhid suhiusid. nendesse vaba- -

dusliikumistesse kui oma impeeriu-
mi lshkumiskatsetesse ning  nad-
kasttasid tekkinud vas(upanu ma-
ha surumiseks punaarmee SOOTUS:-
iiksusi, Ehkki tshehhr siindmustest

on mbédunud 13 aastat, on Kremli
pehithurac .

seisukchad . jaanud
kommunistliku ikke ‘maharaputa-
mise katsete. suhtes entliseiks ning
parast Tshehhoslovakkia okupeeri-
‘Krenmilis - viljakuplutatud

raudeesriidetagustes riikides vaba-
dustiikumiste mahasurumist, mak.
sab taies tilatuses ka praegu. Kel-
(oodust jargnevalt ei seisa kusimus
selles, kas WN, Liit tahab Solidaar-
suse algatust Ja . taotlusi-likvideeri-
da, vaid. Moskva probleemi. iuleh

vaadelda’ sellest seisukohast, Mi: |
das Kreml kavatseb ametiithingust.

ja selle juhtidest lahti saada.

ida- Euroopa Salelitiibde aja-
kirjanduse artiklitest  fuhtide
kénedest yoib vireldada, et Poola
siindmuste parast ei olé mures mit-
te ainult venelased vaid ka Iga
Berliin, Bukarest, Praha, Sofia
ja Budapest. Poota stindmuste kom-
menteerimisel: on naiteks Tsheb-

hoslovakkia kommunistliku partci.

hadekandja Tribuna® lainud isegi
nii kaugele, et ta seovitab Poolas
‘Solidaarsuse ja selle juhtkonaa jik-

videerimiseks kasufamisele votta .
-samasuguseid vatteid, mida raken-
_, ommeldud - impeeriumi kokkyvari-:

dati 1963, aastal Tshehhoslovakkias j
Praha Kevade lopetamiseks. Teis-

‘te sonadega: ,,Tribuna“ arvates.

peaks N. Liidu punaarmee tankidi-
viisid: Varssavisse sisse tungima,

kes Kremli abil ja toetusel Poolas. ;

tekkinud. vastupanulé ja liberaalse-
‘le liikumisele havakivi piistitavad.
Olukord Poolas: on praegu uli.
vord segane ja ebamidrane, etka
koige paremini.— informeeritid
kremloloogide | ennustused voivad
‘téest vaga kauge! alla. Praeguste
iunnusmirkide kohaselt vitvitavad
venelased suuri riske sisaldaya in-
yasiooniga, leotes, et Solidaarsus 5
kuidagi kokku ‘variseb ning et ma-
jandustiku kaose: taustal on voima-

dik ‘Varssavis. uut-rangemat komt.

munistiku partei meeskonda ¥ol-
mule upitada. Kuid see on siiski

ainuli lootes, iiks véimalus palju-

dest feistest. voimalustest, mille”
korval kummitavad mitmed: teised
Moskvale ebameelidivad ja. tema -

impeeriumit jhvardavad arenga:
suuaad.

KA

kide okupante kGige.

Esimeseks appeiilesanitek: Rest Keskkeoli esimeses - assis oli : registreerimislehe tditmine. Pildil. siivene-
aud tGbs vasakult Vivienne Medri, Ingrid Sitm, Lisa Lambur ia Kaia Kraus, 3

a te tp ee
Yi ies, ip
Wy Ys, ye Be

YB i ae
| LD
of we y iy _

ann i me al

shan toate at mah ie Naot
Re
: : or a aes oe pee eat ie

-_ Paculst 7 alti fivsus. { feeb Kremlile peavalu

tai Tshehhoslovakkias toimunid —

Be
: a a oe a
t 7 ke Pee a8 Be ae
. et mn mee

Ga eRe reteset
: ae See

Foto: Vaba Eestlane

a eG) a | | : { a | |
aes
te dy Kommentaa -
ee
ee

shiitiri
joud“,
asjaliselt N, Liidu sOjavage ja rel- |
Teose valjaandmine toi-
mus toendoliselt “energifise kaitse- —
ministri Caspar Weinbergi -algatu-
sel,:kes on ka selle signeerinad. —

.. vastust,

antud
Tassi hoolde,

-Uhendriikide kaitseminis cerium |

‘andis valja 99-Ichekiiljelise bro-
sOjaline —

NOnkogude —
iiles kirjeldatakse | Uksik-

See broshuiir on “uks Uksikasja-

likumaid ja. pohjalikumaid. kirjel--
dust, mis viimasel ajal noukopnde
‘relvastuse keohta. avaldatud . fa on

piiris loomulik, et ‘Moskvast saa-
davad selle vene ‘sOjajOudude ana-
titiist “ publitseerimist lakkamatud

7 vihapursked, millede levitamirie ‘on
teadeteagentunri |

ametliku

Mida kisitab siis see paljuraapi.

tad broshititr, mis on aratanud oit |
Pool |

suurt tahelepanu mélemal,
raudeesriiet?.
Yoib iitelda, et see on esma-

-kordseks..juhuseks kus N, Liidu — :
relvastuse fa -sOjajOudnde tugevas.
on: toodud ali: piltlikult, arusaada-

valt ja reljéefselt avalikkuse étte.

Latis ilmus.,,teaduslik UUrimus: bali. pagulaste tegevusest j ia
nende organisatsioonidest = = -

Stokholmis ilmirvas ,,Teatajas“ annab Adelaida Lemberg huvitava analiitis okupatsioonivdimude piiiid-
Tustest paguluses tegntseyate balti organisatsioonide mOju elimineerimiseks, Autor v6tab eriti vaatluse alla
Riias 1979. aasta Umuoud raamatia »Msltimeade : reakt siondime emigratsioon tanapieval\, Kirjutades fare:

mists.

“Baltimaade reaktsionaiirse emi-
gratsiooniga -tegelejad Eestis, L8tis
ja Leedus vist usuvad ise,.et niitid
on l6plikult paljastatud koik yaar-
kontseptsioonid,“ nagu ‘nad. ttte-.
vad, nendé maade muutmisest nou-

ber liikatud k6ik valekujutused

-sealsest poliitilisest, ihiskondlikust

Ja a ajandustieut elust.

- Et samal ajal oli kaigus ka tel-
ne projekt —. ,,Baltimaade reakt-
sionaamne emigratsioon tanapae-

val", nagu selgub sama pealkirjaga

raamatust; mis-ilmus Rijas £979.
a. EessOnas Getdakse, et see olevat .
ligi paarikitmne isiku koostdd,

-kokkuyGte kolme balti nn. lliduva-

bariigi - teadlasté  wurimustest. ja

selle aluscks on liiduvabariikide va-

helise, teadusliku konverentsi’ ma-
terjalid, Konverents: peetud. Ritas

(tapselt_aega’ pole antud) ja sellest

votnud. osa spetsialistid Moskvast,
Leningradist, . Kiievist, Munskist,
Riast, Vilnjusest ja Taliinnast.

Raamat olevat Moskvas: redicee-
ritud, mille éest avaldatakse teg
sOnas tang. .

Selles on kaardistatud eesti, Tat a
Jeedu pagulasorganisatsioonid
nende mitmepalgeline tegevus is
nerikides, vaadeldud ja hinnatud,
muidugi kommunistliku vihameele
seisukohast. “Sellest kaardistusest
ja hinnangust. paistab kdegakatsu-
tavalt valja milline .,.reaktsiondar-
ne emigrantlik* tegevius Balti rii-
valusamalt
puudutab,

| Esimene suurem projekt sel é ees:

margil pidi valja t60tama vaielda-
matu .vaite, et 1940, aasta siind-
mused Baltikumis polnud = muud
kui -lodmutik jatk. 1917. a,. liihike-
sele -kommunistlikule {terrori} yO

mule, mis nud taastati nendé rah-.

vaste endi tahtel nn. -sotsialisttiku
revolutsiooniga. . | 4

Selle poliitilise . vidrvalemi vile
fatootamine oli kestnud tigi 20.

zastat Moskva Teaduste Aka-
deemia ajaloo. osakonna juhen-
dusel, . | ,

nag on mirgitud selle pikaajalise
t66 avaldatud ‘tulemuse | sissejuha-

tuses,. (,,Sotsialistlikud revolutstoo-

nid Leedus, Latis, Eestis 1940, a."
Moskva 1978),

Eestipoolne: pea-

oe OSaline of] Viktor Maaméagi.

WABA EESTLANE”

cu valvel eestlaskonna
-iildhnvide eest!: |

seeris ‘Poola kommunistliku parici
‘ja val'tsuse juhte ja sai suurte kii-
duavalduste osaliseks. Ta mainis.

et Moskva stilligs kommuaism on

Teetnud ‘toelise, sotsialismi ‘ning
heitis Poola kommunistliku partei
juhtidele .ette, et need tahavad ka-

sutada sOjavige sotsialismi- kaits-

miseks,

“kistavad esimeésed, .

Muide,. pagulaskonna Higitus on
ka slin satna, mis parit, maapao

alraastaist, kui’ praeguse . kiitastus-

soovituse asemel kdis. kojukutsumi-

so $@ propaganda: Toona ,,ladyik* -ja

,,fashistlike politikaanides mdjul

-eksiteele laintd. Nitlid: tihed .. ndu-
. kogudevastased. oma rahva yaenla-

sed“ ja, teised, ,,heatahtlikud oma
kodumaa praeguse -arencu suhtes,
peavad sidet-oma rahvaga, armas-
tavad teda.”. Seda. sidepidamist ta-
| 'sést killastusel
Spitakse tundma ‘enneolemata : Git-
sengut kodumaal k6isil aladel, mis
aga ~vodrutal onagijaid™ noukogu-

kov (oli kunasi Stokholmi ‘N. Lii-

eKspern, A, Korsmik (maja

*

‘devastasest meelsusest, magn niiltid

juhiuvat, NOnda on, Iugeda sefles

iseend teaduslikuks° uurimuseks
kvalifitseerivas -anallilisis — ,,balti
reaktsionadarse » emistatsiooni”

kohta, Eestipoolsed kaasosalised on
seekord: eesti-venelane V, Naiden-

du saatkonna juures ,,eesti a ayjade”
ndus-

teaduse’ kand.} ja K. Vimmesaare

(filosoofiateaduste kand.} = 7

Raamat on Pmanud noukogude
médtmete jaoks' vaga  tagasi-
_ hoidlikus tiraazhis — 3009 eks.,

i

Pole. scega otte néhtud masstevita- -

miseks, vaid on pigem juohinddr
kirja- ja kOnemeestele-prajagan-
distidele kuidas: astuda vastu ,,bur-
zhuaasliku. emigratsiooni* —GGnes-
tust6dle — nagu pagulasorganisat-
sioonide: tegevust nimetatakse tiks-
kOjk mis alal see toimub. Ia need,
kes .on vaevaks  vOtoud jalgida

nOukogude sedalaadi tritkiseid, ka.
viimasel ajal tisna palju imunud:

vOOrkeelseid, on kind{fasti marga-
mad, et. neis serveeritaksegi jarje-

kindlalt. timmarguseks keeratud
.tdesid tdnapdeva = Baltikumist

ja nende. abil ‘,resktsionfirse emi-
a] 7

eratsiooni vaairkontseptsioonide"
‘imberlitkkamist.
- Burzhuaasliku | Sénestustdd™

 analiilis aleab: pinevuse alandamise

ja rahumeelse. kooselu  printstipide
esiletOstmisega,” mida. just nraesu

Tundavat reaktsion#arse ideotoogia

kandjad, nOukogudevastased ja an-
tikommunistid kapitalistlikes suur-

riikides. Nende jOudude seas: eten- ‘selle kohta.on ..teaduslikel vurijail:

davat mitte just viimast osa v&he-
musrahvuste - reaktsiondarsed orga-
nisatsioonid — emikrandid N. Lit-

dust ja teisiest- sotsialistlikest rtiki-

dest. Siia’ lisatakse’ veel Kremlist j ja
ka ofse Brezhnevi suust korduvalt
kuuldud vaidet: ,, Koramunistid on
Utelnud. ja Utlevad ka praegu, et
just rahumeelse koosoleku_ tingi-

mustes tekib.soodne olukord revo-
lutsioontlise protsess? edasiseks are-

nemiseks,  tddlisklassi yoitluseks
oma huvide est ja Ulemaailmse
sotsialistlku — sitsteemi

dit tarvitatakse ntitid yarem kaibe!

-olnud _sotsiatistliku) maailmarevo-

lutsiooni* asemel).

Selte sissejuhatuse. iret asutakse
‘lahkama antikommimismi = fa
noukogudevastasuse toimet selle
kGigis erinevusis, -‘kusjuutes pea-
rohk langeb. balti organisatsioo-
| nidele,

Kodumaait pOgenema olevat méee-
itanud inimesi , igasugused. fashist-
Jikud elemendid" ja ,emigrantide

kommunismivastased liidrid™, nagu
stin Rootsis, kuhu nende korralda-:
tud ,,Operatsioon Baltimerega™ ol-

nud plaanis eestlased — esrnajoo-
nes intelligents — kodumaalt laain-
de ara vedada.

-Pilt balti papuiaskonnast ja nen-.
de organisatsioonidest ongi seiles

yaamatus kdige taielikum: vorrel-
des teiste maade omadega, And-

- Kokkuvottes peah iitlemia, et see

"napaevase -
Eesti, lati ja leedu tahvail pole ku-
-hagt nende ajaloo -jooksul olnud-

- edasiseks J
kindlustamiseks" (niisugust valjen-.

med on. saadud, nagu need ara
margitud, pagulas-ajakirjandusest
ja muudest trikistest, hiljem ilmu-

nud memuaarid -kaasa arvatud.
Ulevaated” jeiste  riikide _ ,,balti
Teaktstondarsetest. - emigrantidest™

on katkendikumad ja pOhjenevad
enam kommentaaridel Kut. fakti-
del. | : : -

gftaduslik worimus“ annab - nit
-pohjaliku tlevaate balfi pagulas-
konta organisatsiconidest ja te-
cevusest polittilisel,
kal, ‘kultuurilisel. ja mandel alae:
del,

et see tohiks olla huvitav iugemine

ka okup. Balti riikides enestes, kus

ju. osatakse triikisGnas sees aganaid.

teradest eraldada: Seal. vOidakse
saada .,,burzhaaslikest emigranti-

dest" tisna imposantne pilt., .
Muidugi stiiidistatakse: samaas ka.

k6igi balti emigrantide asukoha-

maid sellé eest, et nad vdimaida-

vad ja -koguni tcetavad- nende
,teaktsiondarset tegevust mis: ju

ka tohiks kodumaal huvi pakkuda.

Osa raamatust on ‘omistatud ti.
Baltikumi —kiitmisele.

nitpalju, yabadust ‘kui-praegt, Hel-
sing akti mimOigused olevat kdik
maksvad!.
tinapdeval,
kirjanikud polevai ni palju raama-
tuid ktrjutanud jne. jne, Kise

tOendeid. tuua kuhjaga ja kui neist
puudu tuleb, stis on: ju ikka kde-
parast Lenini, ja Ka Brezhnevi tsi-
taadid, -

Ritast tulnud raamat Pribaltijs
‘kaja reaktsionnaja emlgratsija“
(ndnda on selle ofiginaalpealkiri)
pakub vdgagi imeka -pildi~ sellest

kui. palju peavalu  balti aktiivne,

pagulaskond Kremlile just praesu

‘teeb, Selle varasema hinnanegw’ ase-.
mel — ,,ramps, mis ajaloo priigi- -

hunnikul iseendast _kGduneb"  —
vieristatakse .,,balti burzhuaaslikku

emigratsiooni’ ntitid nii mGjuka te-

gurina, et, selle lahkamine ja pidur-
damineé on vGetud -  teaduslikuks"

- tilesandeks. Muide, okup. Lati Tea-

duste Akadeemia ajaloo: instituudi

juures tegutseb ‘t8ie hooga .,Kaas-
aegse -- burzhuaasliku — ideoloagia -
kritika sektor.. Selle rajamisel

kommentaaris Geldi sOnaselgelt,- et

_ ilesandeks on astuda vastu reakt-

siondarse emigrantliku ideqloogia-
le, nagu seda Ahimetati. | oe

Sega. pole. pobjust jatta kahe

axtivsuse

suse lammatamiseks. Agresstivsust
sellel poolel oleme vumasel ajal
voinud Ultaltki Kogeda.. co

| toctada, nondanimetatud
sioonilisi jOudusid*,

margiks on maksvate rezhiimide
SOnestamine. fa kulatamine ning
rahvyusvahelise stabiilsuse hairtmi-
Broshiitiris ‘esitatud faktid | N.*

Liidu -relvastuse kohta’ on vordle-.

‘langevarjurite

Uhiskondli- -

Kunagi pole. ehi.
tii Sitsel olnud: kur

silma ‘Vahele fakti, et koos. pagu-"
laskonna poliitilise ja ‘tihiskondliku
.teadusliku wurimisega |
kaib paralleelne protsess.— abi- -
ndude valjatddtamine selte aktiiv-

Broshtiirjs mainitakse, et ndtko- -

_gude sdfajéudude .koosseisus on

praegu iilé 4,8 miljoni mehe hing

viimase kahekiimneviie -aasta jook-* —

sul on vene armee pidevalt suture:

nenud. Koiki noukogude. sOjaliste
jOudude elemente — - stratecgilisi
Taketfe, maa-,
sid ning Ghukaitset.— on lakka-
-matult moderniseeritud ja varusta- -
fud uute- relyadega, fankidega, ras

mere- ja dhujindu-

kettidega, laevadega ja lennukite-

ga. N, Liido riigikaitse eetarve kas-
_vab jOndsalt, et sunrendada Mosk.

¥a moja kdigil kontinentidel - ja

keBede - ees-

misi jahmatama panevad, Nii on

_-venelaste maavde diviiside arv kas-_
vanud 185-le, Nende koosseisus on

motorisceritud jalavac,. tanki- ja
diviise, —
suur osa neist joududest.on keon-

datud Ida-Euroopasse.. Vene sOja-

jiudnde” kasutuses on’ 50. 000
tanki: Relvat06stused on yalja

Jasknud nned 'T-64 ia T- 72 tipi -

tankid, mis on kitremad ja togeva-

ma soomusega varustatnd kni seni. -
_kasutnsel. olnud tankid. Paljud ka-
hurvae iikstsed on vanustatud uute _

Kiirelt Hikuvate raskekahuritega.
Punaarmee helikopterite —

fe toetuse andmiseks, Ida-Enroc-

pas on Moskva kasutuses ile 3506

vene fa” satelliitritkide’. lennuki.

Loureandmetel on N, Litdv lenno-

kit0Ostused -viimase kaheksa pasta
jooksul nrodutseerinnd keskmiselt

1000 .voitlnsennukit aastas.

Erilist tahelepant - on Moskyas
piihendated . ka fuumalaengutega
varustatud raketirelvastusele, Lai-

ne-Euroopa riindamiseks on Vene--

maa ldaneosas les - seatud- umbes
250 liikuvat keskmise lennukaugv-

sega §S-20 titiipi raketti, milledest
igatiks- on. varusfatud kolme. Iaen-
. guga. Paralleelselt selleca ‘moder-
niseeritakse pidevalt kontinentide-'
vahelisi fa. allveelaevadelt valjatu- |
listatavaid rakette. Asjatund}ad ar-

vavad, et ¥ene tilemjuhatuse kisu-

fuses on praegu 7000 tonmalaen- -
gui, mida on voimalik eesm4arkide-

le tulistada kontinentidevaheliste .

rakettid ega.

tate -jooksul pidevait suurenenud
Ting nttid kunluvad selle laevas-
tikn koosseisu kaheksas - erikiassis
alfveelnevad ning

emalaevad.

Selle kitre ja ulatusiikn relvasta-

jatOdstust,
ga ka. Moskva liitlasi ja. kommu-
nistlikke »evolutsioonilisi
sid® koigis maailmanurkades,.

Kritiseerijad liflevad,
yandet, — ‘yOrdlust

analUiisi- - ja-
(arg tk, 3)-

Nn 90

wrevolui-

_kusfuares | -

| : anv
voib hinnata umbes 5200-le,.. mil-
fedest markimisviarne osa on ya- -
rustatud kahuritega ja soomusega
ning on méeldad Jahingus. maaviie-. -

Vene. merevigi on ‘viimaste aas-

tuumiaenergia _
abil liikuvad ristlejad ia Tennukite .

mise qn vOimaldannd snurte sum-
made rakendamine sdjatidstuses-
se, mille tulemusena ‘kaik teised -—
{O0stusharud margatavalt karmata- © -
vad, ‘Veriemaal -on praegu Jakka-
matult fegevuses 133 suuremat sG-

mis varustavad relvade- .

joudu-—

et bro-
shitr ,.Néukogude sojatine joud*-

on liiga tthekiiione — ef anna iile- |

. .
: of
ToL
so

-= — . . . . . . r
r . oe Sm ee a Pe =
we ee rr eT i a ee
. . .

.

10. 11. ja

TT, ja 18,

‘Whendritkic
‘see el. ole
ter Caspar
_piks, Broshi
‘tie’ selguga

- dab idast +

> Lida: bovis
. lid tembeld

. kampaaniz.

-. mifte felia-
_ de pika ‘ui
‘Moskvast
~" nimel. all
“cuimastavat’

- Septemb
valjaantav
-ajatehtedes
 Jestustilevanll

-YOitlustest —
__ :lased ja koul

Seda’ ajajar
_ ¥algustada

le ‘sangaridi
neid: eesfla
. alustasid ¥

ku rezhiime
saksa reg

gas piihend
~ ka Kurikun
Jude’ hilvite
-likele -
‘de-killade
kommunisi

- suurte. kan
. . havituspad

- “neeti- kine
. galisi. oper.

tab nende

 Kuidas ol

_ HAA omg

_. formeering

 hitlerlike:

Nal
: dr. M. |

dr. T.

Komme

laancriikide
see - kehuta

(Osiselt. ma

administrats

dle ka sell

letungivatc
lasie  toetufl
dest pimeva
n litid mM ca i
tavusti: peel

nelaste .ja ¢
teyinklist, 3
ha venelast

hikinidlalt -

moodustade
tele idapate
Kiiet me

hivituspata
ele . rusi
hulike ela

ti. kokkutu
ja teistes .

yastupanil
del ei olnu
le ja. saksll
misefe mie

Okupeeraay
sest ihnuch
piinlik kas
pataljon*

“minaalsele Ii
_operatsinoy
ddas ko
pruppe on
Tikkust: tu
‘tinduvalt
_sema’ nim

'formeerim
| oonidega
fab kama

7 Sure
- selahingut®
mas tagal
-kogude. ‘y
Jaléki sun
test ja. fd
_ijaist kos

Koke sj

oma teene