ON 38 Kanadas konservatiivide vali ; se poolt kdiku rakendatud séjaki ¥ .. jategijate uurimiskomisjoni tege — -§@ timber on viimasel ajal valit nad absoluutne vaikus. Mér kuud tagasi réagiti fa kirjutati : _ ju komisjoni esindaiate voimalikil materijalide ja toendite kogum reisidest = raudeesriidetagustelm ritkidesse, .Laine-Euroopasse | ‘Uhendriikidesse, kuid niiid on ka need jutud vaibunud, | . Miks? a i ~VABADE EESTLASTE HAALEKANDJA : -VABA (GESTLANE © VALJAANDIA: o/t Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Dos Mills, a Ont. M3B 2M3 FREE ESTONIAN , PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie St. J ke. Bon Mills, Ont. M3B 2M3°.° ) ‘TEGEVTOIMETAJA: ‘Hannes Oja. ‘TOIMETAJA: Olat Kopvillem | & TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Joe, Olev Tris 3 TELEFONID: foimetus 444- 4823, talitus. (tellimised, kuiulutused,-| q ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspaevast reedeni 9—3-ni i | “TELLIMISHINNAD ‘Kanadas: ajalehe. tariifiga aastas $57.—, ‘) | poolaastas $32,— ja veerandaastas $17.—, kiripostiga Hisandub postikulu — vastavalt $107.—, $57.-, $29.50. ) . TELLIMISHINNAD viljaspool Kanadat: aastas $77. — _poolaas- | tas $42.— ja veerandaastas $22,—. I: klassi posti ja lennuposti | hinnad vastavalt — USA Silt. —-, 599, —, 1 S31, — mujal vélismaal $136.—, $72.—-, $38.—, 1 . . . . . . . . . . . . . . . . 2 ee... = oe . : . . 8 . . . . . . I . . . = . . . . . . . . . ee Le Be Es a . Pohjus tuadub siin olevat pez kandsel vaatlemisel lihtne: ké all olevad riigid — N. Liit, Pc inglismaa, Holland ja thendriil eriti kaks esimest, ei taha nile vasti alistuda nendele -tingimull le, mis Kanada. valitsus neile J misjoni té6 soodustamiseks esi ning motlevad asja_iile pike yarele, Kanada komisjon, mis . . " . pa . ee = SS Le el tld . . mn ee ee ee ‘| Aadressi muudatus $1.—- - _ : | KUULUTUSTE HINNAD: tiks toll Uhel veerul: $5.00, - esiktil- | | jel $6.—,. Kuulutusi vOetakse vastu nédala esimesse -ajalehte kuni | l_esmasp. homm. kella 10-ni ja n&dala teise ajalehte kuni kolmap. | homm.” kella 10-ni,. Vilijaspool t00aega: Leida Marley 223-0080 | PEP iP e pre pee sere ep eee ee hee de ee te oe ; Moskva | ja kultuurisidemed kiiimiseks kultuuritisel pinnal, ei -saa unustada, et vastastikuse vaimu- | - Kultuuriline libikdimine raud- eesriidetaguste rfikidega ei valmis- - ia peavalu ja probleeme mitte ai- - quit laanemaaiimas elavatele kom- _. imunistlikkudest riikidest pogenenud - wahvuservppidele, vaid kogu {aine- maasilmale, kellele juba ammu sel- . geks on saanud, et N. Liit ja tei- ged kommunistlikud riigid tiritavad -Kultuurilise labikzimise reamides poliitilise . propaganda -’Kiisimus on eriti akuutselt. unesti pbevakorrale kerkinud kui Uhend-. - hikide ja N, Liida juhid president - Reagan ja partei peasekretir Gor- batshoy saavutasid méddunud no- .. yembris Genfis toimunud kohtumt- sel kokkuleppe mélema maa vahel | : | kultaurilise libikSimise elustami- seks ning sellega tihedamate side- mete loomiseks, Valge Maja andis pérast Renga-. - gi-Gorbatshovi kokkulepet ajakir- iandusele kasutamiseks vordlemisl optimistiikult haalestatud pressiin- _ formatsiconi, milles mainiti, et. eri- alatiste kultuuriliste delegatsiooni- de, teatri- jn balletitruppide; orkest- Kite, solistide, kunstilise loomingu, ‘dpetlaste, uliopilaste, atleetide, fil- tide ja televisiooniprogrammide | ‘Vahetamine lahendab molemaid gahvaid ‘iiksteisele. ja aitab maha kiskuda neid barjiire, mis on tek- ‘kinud erinevaie poliitiliste sitstee- thide taustal. Informatsioonis rohu- - tati-eriti, et. selline labikaimine ai-. tab lammutada ids ja lane vahele tekkinud vaheseinu, vahendab vas- tastikust umbusku ja salaparatse- mist! ning loob. mélema maa vahel -usalduslikumg ja avatud. Ghkkonna. 7 Pealt niha naib sellise labikiiimi- -.. sega olevat kotk parimas korras, _kuid senised kogemused kinnita- ‘-yad, et vastastikuse kultuurivahetu- se Jdige ei hiilga kaugeltki puhta - _kullana, vaid et seda kipuvad. tu- mestama paljud tegarid, milledele - yastavate kekkulepete sdlmimisel - kiillaldaselt fahelepanu ei pihen- data.' Probleemi vétab pikema . -vaatluse alla Ubkendriikide mdju- -ySimsam ajateht ,.New York. Ti- mes oma 20. sprilli valjaandes, kisitades kultuurilise vahetuse kar- me realiteete, mis valjenduvad sel- ‘les, et ideoloogilised tegurid ja yahvuslikud huvid kerkivad esile isegi selliste algatuste ja iirituste juures, mis. peslindha on’ taielikult meelelahutustike : kultuurilise . in - fseloomuga. . ~Artikh antor apa vajalikoks. ‘al - ia kriipsntada, et momendil, kus - ‘thendriikide ja N. Liidu vahel on . glused pandud uweks clavate ‘litbi- levitamist.. 1 Se ee ee ee ee) Oe ee ee ee vara vahétamist hekatakse teostama erinevatel alustel, kusjuures tikeks: pooleks on. suletud iihiskond — N. Liit ja teiseks pooleks avatud thiskond —- Ameerika Uhendriigid. Senised kogemused kinnitavad, et N. Liidust valja piisenud kunstni- kud,. Airjanikud, fanisijad, rmuisi- kud jne, ei saa vabalt- Uhendriiki- de vastavate alade inimestega mit- teid vahetada, kuna ned alluvad range AGB ,,lastehotdjate* kontrol- li alla. ning neid ei lasta vabalt rin- gt Hikuda ja iseseisvalt Uhendritki- dest vajalikke muljeid koguda. Sx- made kitsenduste alla kuuluvad N. Lutu saadetud ameerika kultuuride- legatsioonid, kes peavad alluma KGB agentide jubtimisele ja liikle- Uksiknumbri hind 70 ¢. | | organisatsioonide esindaja Lukss. ~ Ord aktsiooni laiendatakse _ Kutsutakse ka teised rahvad kaasa aitama | Kanada eestlaste CRO Aktsioonikomitee juhatus pidas 21. april Torontos ome Osavotiad tervitamas | Kanada finantsministrit Michael Wilson it viimase] Balti Ohtul: Pildil. vasakult minister M. ‘Wilson, Mati Epner, Tormi Heinmaa, pr. Heinmaa ja lati” KN foto | | jarjekordse koosoleku, kus pikemalt selgitati alustatud URO aktsiooni Kihema tege- vuskava kiisimusi. Koosolekust vottis osa 12 Aktsioonikomitee juhatuse liiget. Koosole- kul arutati eriti kiigusoleva balti aktsiooni laiendamist ka teistele rahvastele. Informatsioonina aktsiooni ‘seni- sest kalgust teatas sekretar -E. Sa- lurand, et URO aktsiooni katkumi- ‘nekust saadeti ringkiri iilemaailm- selt kdikidele eesti keskorgnisatsioo- ‘ nidcle ja vaiksemates maades ‘seal- _ seiele Eesti Seltsidele, paludes neid- ‘oma asukohamaal asuda URO aki- sigoni teostamisele ja toetusallkir- jade kogumisele. Uhtlasi teatati, ‘et eestlaste osas on URO aktsiooni iilernaailmne koordineerimine Ule- maailmse Eesti’ Kesknoukogu poolt pandud Kanada Eesti Aktsiooniko-. miskontroliile ning keda lastakse ——— méOGtieid vahetada ta vestelda ainult nende venelastega, keda AGB neile . eite luikkab, ‘Koid kitsendused | lihevad veelgi kaugemale ning hoimavad-ka koi- ke seda, mida Maine kultuuridele- gatsiconid ftohivad. kassa vila ning venelastele naidata ja esitada. Or- kestritele on antud koige vabamad- kded, Kuna nad véivad Yenemaal. esitadn enam-vahem koike, mida nad soovivad, kuid naiteks suur osa ameerika filmidest ja televisiooni- saadetest on N. Liidus keelu ail, Eriti kurvad kegenased olid amee-. riklastel Moskvas korraldatud rah-~ vusyahelisel raamatuniitusel, kus vene tsensorid korvaldasid naituseit, terve. rea amecrika autorite toid ning ei andnud mitmele ameerikle- sele, kelle nagu neile ¢i meeldinud, sisssdiduviisasid, - Sellest voib teha ainult. whe jarelduse: iikski amee- rika raamat, nis iihel véi teisel vil- sil kritiseerib kommunismi, voi kii- dab Uhendriike, ei leia: teed nov- kogude inimese juurde ning sama. ajal on selge, et N. Liidu kirjasiu- sed ef saade Vhendriikidesse ‘tthtegi vene teost, mis karva vorragi kor« vale kaldui poliithiiroo ametlikust liinist. | Kuis KGB ei lepi ainnealé sellega, ed kontrollib . vilismaalastéega | suhdema lastud feat. vene kultuuri- tegelase séta ia kielligutusit, — ts tiritab ka. ravdkindlat garantiid, et tihelgi valismaale sandetud tantsijal, kirvjanikul vdi mone teise. kultuuri- ala esindajat el eleks voimalik sara hiipata ja vabadust valida, Sellega on ka seletatay, et venelased ‘kaup- Jesid asja solmitud USA—N, Liidu kultuurivahetuse kokkuleppe salmi- misel tain visadusegn sumeeriiinge binud nende vene kultutiritegelaste ‘koju saatmiseks, kellel oli onnestu- ‘nud valida vabadust. On arusaa- dav, et Moskva kultuuripolitrukid ei Jase kunapi valismaale itihtegi | kultuuritegelast voi kunstnikku, kel- le rezhiimitruuduses nad kahtlevad, kuid — kes teab, ka koige vague ' ram lammas voib kepsu liiiia ja iile aia hiipata! Ameeriklased loomull- kult loobusid sellise lubaduse and- — misest, mis venelastele loomulikult ei meeldinwed, Eeltoodud: ebanormaalset olukor- | da arvesse vOttes. on arusaaday kul ‘Uhendriikide ja N. Litdu vaheline - kultuurivahendus ei vota digeid jal- gu alla ning ménedkiplaneeritud firitused tithistatakse, Sellised taga- ‘siléégid voivad juhtuda eriti nendel momentidel, koi Moskva on hairt- tud. mone Washingtoni valispoliiti- lise sammu pSrast voi kei moénel himekal rene kultuuriinimesel on- nestub Sra hiipata. — - See'on kurb, et Kremli diktaa- torlik rezhinm ei suru oma kontrolis alla mitte ainult inimese fiitisilist eksistentsi, vaid sirutab. oma kie ka tema vaimu valjaveclimisele oma liistu jarele. Seda fakit tuieb arvesse voita raudeesriidetagusie rahvastega kultuurisidemete sdlmi- imisel ja detente poliitika taaselus- tamisel ning nagu kinnifab ,,New- York Times'is* ilmunud artikkel, arvestatakse Uhendriikides tésiselt kdigi nende takistustega ja tagasi- ldékidega, mis vOivad tekkida kul- tuurisidemete solinimisel vaha, jp orfasiata lihiskondade vahel. KAY allkirjade kogumist | miteele. ‘Kuna Rootsi eestlaskond on organiseerunud kabel liinil, saa- ‘det: sinna ringkiri nit Rootsi Eest- laste Esindusele kut ka Eesti Komi- . icele: Rootsis. | _Tegevuskavaliste kiisimuste. ‘all markis. ‘komitee esimees L. Leivat, et -nagu ‘naib, ei ole osa!: eestlastel veel selge akisiconi eesmark ja Ise- loom. See on moeldud Eesti, Lati ja Leedu .vabariikidele, kes olid en- dise Rahvasteliidu liikmed, ametli- kult tunnustatud vaatleja esinduse - saamiseks URO's (UN's). _ | Seliekohase avalduse esitaksid a : . - .talhvusvaheliselt tunnustatud Ees- telt gavantiid Ameerika pinnal vit- | ti, Liti ja Leedu vabariikide dip- —tomaatilised esindajad USA-s tu- leva aasta l6pul UN-ile. Balti riikide taotlusele URO liik-, mesriikide toetuse saamiseks on va- ja massiliselt balti rahvaste hikme-" te toetusallkirju ja aktsiooni URO (UN'i) liikmesriikide parlamentide - | “a valitsuste juures. , Paraileelselt allkirjade kogumise-' ga on vaia aktsioone baiti rah- -yaste. liikmete asukohamaade Vee, litsuste juures. | Kanada valisminister’ J. Clark ‘ili hifjuti kirja, kus ta sOnaselgel¢ Kin- - Thitas, et Kanada ef tunnusta Eesti Vabariigi annekteerimist Noukogu- de Liidu poolt. Aktsioonile - loctusallkirjade. ko- gumise osas on mete tilesanne niitid ieiste, mutte-balti rahvusgruppide ka kanadalaste juures, ~ Liitlased on juba asunud URO | aktsiconi fabiviimisele ja on pa- _ ftimud endale lisaks varem antud : jandusiehte, | L. Kolk miarkis, et eestlasté osas on organisatsioonidele’ ja tiksikisi- kutle seni valja antud 290 allkir- jade korjanduslehte ja allkirjade_ kogumine on kaimas iile Kanada. Teiste rahvusgruppide osas peale balti -rahvaste on koostatud nende. juhtivate isikute. nimekiri, ketlega. tuleb iihendusse astuda. Kanadalas- te osas tuleb organiseerida allkirja- de kogumise véimalused parlamen- - Kanadas alustat! sellega 24, ap- | rillil Balti Ghtul Ottawas, EKN sai . organiseerida kontingendile veel anda 500 kor ‘Jonikomisjonil, ‘diliikmete valimisringkondade_ bii- roades, kus kaivad : poltitilistest kii- simustest uvitatid.’ kanadalased.. -Aktsioonitoimkonna esimees Maire [ainéveol teatas. ‘et ‘moodus- iamisel”’olev~ “aktivistide | “yoimkond . tuleb’ Kokku 28. caprillil, ‘korralda- — des omavahelise. tddjaotuse. | Alfkirjade kogujate. too kergen: | _ damiseks on vaja koostada Kok- kuvotlik ingliskeeine 'setgitusleht, St. Selgitustehte ja-liihitekstiga tileskut- set soovitasid ka dr, g Aruja, A. ‘Nommik jt, : ‘Balti aktsiooni | tutvustamiseks peeti vajalikuks _ pressikonverentsi_ korraldamine ja arutati, kuidas se-. da saaks korraldada nii, et see.an-' naks soovitud tulemusi, majanduslike kulude katmist. Sao- vitakse; et toetusallkirjade andjad annaksid. ka‘ mingisuguse, Kas- vO! vaikese, majandusliku toetuse. Pa-— lutakse toetust ka eesti ettevottellt. Eestlaste | ettevotetega hatuseliige K_. Jogi, andes ette- votteile- ka allkirjade kogumise - Tehed, A. Nommik -Ohutas aktsiooni - iihiselt Hibiviimiseks Balti Komitee (Joint Committee} kiirema moodus- tamise vajadust. - Koosolekul olid kdne_all ka mo- | ningad Aktsioonikomitee statuudi- pa lihenduses olevad kisimused. —Sahtiseks, kuna ei ole veel teada Tatlaste ja leedulaste - setsukohad «| statuudi kissimustes. - Aktsioonikomitee revisionikom iS- jonina paluti toimida EKN revis- kuni Aktsiooniko- mitee tiidkogu valib oma.revisjoni- komisjoni. Aktsiconikomitee allko- miteede liikmeiks kutsutt koopteen- mise. korras taiendavalt juurde dr. Endel Aruja, dr. Karl Aun ja adv. Toomas Qunapuu, kes selleks on andnud oma nousolekud, . - BS kahtlemata raske ‘miks ja milleks allkirju kogutak- - Koosolek selgitas URO aktsiooni 3 - voidelnud yotas — '- alseks. iihenduse Aktsioonikomitee ju-— . Statuudi | laplik redaktsioon jal . Massachusettsi ' ss giirdumine ROTC Oppejouks. ' Kamisjoni esimehe nime jargi tud Deschenesi komisjonina, tas teatavasti noudmise, et- k: dalased tahavad tutvuneda of naalsete saksa dokumentideza, gata iseseisvaid tlke, kuulatalm tile tunnistajaid nine talletada nistajate seletused videolindile. Kommunistlikele rezhiimidele aktseptee neid tingimusi, kuna see taki KGB-I asju ajada taielikult @ kae jJarele — kuigi :poliitilise 5 sei méju jaab raudeesriide igal juhul kanada komisioni ko kumimitama, Kuid eeltoodule lil ei ole veel lénlikult lahendatue _ fakte otsiva uurimiskoinisjoni duse kiisimus, Ida-Euroopast 9 rahvusgrupid, kellede vastu kuritegude jalitamise aktsioc suunatud, on esitanud omatt noudmise, et Des chensi ‘kom’ 3 lilkmetega tuleb raudeesriide saata ka kahtlusaluste advoka keillede tilesandeks on itlekuuls tel oma Kllentide huvide silmag damine ja nende kaitsmine.. _ Naib, et aurimisoperatsiooni | tamine kujuneb iilepeakaela te tud ettevotieks, “ kuna kom peab oma tédtulemused esi valitsuseie juba kaesoleva aas juuniks. On selge, et kahest ai plisa paljude séitude ja ‘re . sooritamiseks, — _miste = teostamiseks, uurimiseks ja vastavate analii vajalike iilek dokume ja jarelduste tegemiseks,: Lihem tulevik peaks nit mis kogu sellest .aktsioonist kujuneb, kuid ef ole kahil Ida-Euroopast parit rahvasg de iithine enerviline tegevus Ié di organisatsioonide. plaanid Moskva abil vene kommu kiiiisist pigenenud ja nende inimeste diskred imre , Lipping | ~ asekonsuliks 7 JSohannesburgis _ Ataloolane Imre -Lipping _-gastate eest. Ameerika Haale soadete: toimetuses Washi ja siirdus sealt ROTC opp . ‘tilikooli A tis. Ta omab USA armee kraadi, mistottu toimuski - Méddunud aastal — soorit heade tulemustega riigitee: eksamid valisteenistuse a siirdus valisministeeriumi . - tusse. Seal midrati ta US konsuliks Louna-Aafrikasse, _nesburg1, Imre Lipping on ‘eesti $0] se leitnand Elmar Lippingu ; °° poeg. Ta isa téétas Eestis '. sOjatise 6ppuse dpetajana.