VABA BESTLANE tesipleval, 25, 9 anual 1985 . — Tuesday, January 29, 1985

-VABADE RESTLASTE HAXLEKANDJA.

- VABA CESTLANE

| VALIAANDIA O/tt Vaba Eestlane, 1955 Lealie St. Don Mill,
| Ont. M3B2M3—— |

, TOIMETAJA: Hannes Oja | a.
! TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Joe, Olev Triiss

i TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ~
7 ekspeditsioon) 444-4832

7 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54, —, poolaastas $30-— —

‘jp veerandaastas $16.—.

TELLIMISHINNAD valjaspool Kanadat: aastas $68.—, ., pool- | |

aastas $37.-— ja veerandaastas $19.—

Aadressi muudatus 10 Cc,

— Uksiknumbri hind 70 ec,

| KUULUTUSTE HINNAD:
tks toll tihel veerul: $5.00, esiktiljel $5.50

ERE E STON [AN

oe Published by Free Estonian Publisher Ltd.

1955 Leslie St,.Don Mills, Ont, M3B 2M3__

gh i dng eer 2

| — a LAY RL

oh vagivallamaal

|, Noukognde Venemaa. julgeoe

~ Inupolitsei KGB {(valitsuse’ juures-

. -fegutsey Rukhk: Julgecieku komi-

-. fee) Ja sama musiri jarele asutatud
' _ poliitilise politsei aparatuurid satel-

> Hitviikides pole kunagi varem §at-

tunud sellisel kujul avalikkuse ti-
helepanu keskpunkti kui praegu
Poolas kaimas oleval poola katoli-

ka preesti Jerzy Popieluszko mor-.
- yaprotsessil,

Kachealusieks on
Kolm pools julgeolekupolitseichvit-

geri, kes preestrt morvasid ja ta
7 las EI] Yisla’ joe veereservuaari vis-
kasid ning nende oftsene ‘ulemus,

kes tegelikult preestri tapmisest osa

- ei vOtned, kuid keda sulidistatakse

oma kolmele ‘alluvale -vastava kor-
ralduse tegemises da mdrvakisu
_ andmises, :

| Randeesriide

tagant " -yabasse

. maailma paasenud mimestele, kes
| vene. okupatsioont all elanud ja
KGB julma_ terroriga lahemalt.

kokku putunud, ei ole antikommu-

'' nistliku’ preester Popicluszko mor-

yamine rabayaks | sensatsiooniks

- epa eriliscks iiPatuseks, kung ana-

 Joogilised’kuriteod leidsid kordu-

7
ys

oy

valt aset. vene okupatsiooni alla
heidetud Balti riikides ja teistel pu-

“ naanmee poolt okupeeritud territoo-
> Humidel,
-poola vaimulikn johker morvamine

- ilmselt

knid Kanemaailmas on

rabavaks sensatsiooniks,
mis paljastah nii mOnelegi ,,onu
Stalini* ja tema jarglaste auslaja-

- le kommunismi t6elise: palge..

‘Kohtuprotsessi kaigu ajal m sel-
qunud, ct julge preester, kes kants-
list lakkamatult atakeeris kommu-

 aismi, oli juba pikema aja kestel

Foola vOimumeestele teravaks ok-
kaks silmas ja lépuks. tekkis nahta-
vasti. plaan tema kOrvaldamiseks.
Kehtuprotsessil ei ole seni selgu-

nud, kui kaugelt ja kui korgelt ..
kiisk preestri kérvaldamiseks tii,

 kuid ei ole vOimalik, et sellise olu-

ise klisimuse omavahel otsustasid
ikolm madalama kraadiga politset-

. obvitseri, ©

“Politseimeeste | plan preesir

~ gGrvamiseks oli liksikasjaliselt 1é-

bi mdeldad, See oli ratiinikohane

| operatsioon, kuid selle labiviimisel
tekkis ooftamata Apardus, . Ksialgn

 . Tdruomi..

arenes kdik plaanitsetud rezhii j4-
rele. Popieluszko auto. peeti kinni
metsavahelise] feel, oliver pekseti
pooloimetuks ja paigutati auto pa-
‘Preestriga kaasas olnud
tema sOber,.kes oli autojuhiks, ka-

-  gutati autojuhi kervale esiistmele

-ishuma ja algas soit —- t0enaoliselt

. mdlema mehe surmas0it. Preestri
 gutojuhil off siiski nii palju julgust,
et ta tepi fire siideu ajal_ jarsku

aute ukse lahti ja viskus tee kor-

vale kraavi, Politseinikud kartsid
nahiavasti: pealtndgijaid fa kihuta-

- sid edasi, kdpistades hiljem Popie-

-° luszko surnuks, Ulesanne oli taide--

-tud — ainult suure iludusveaga,
 Autojuhil oli Om estunud pogeneda
” ja avalikkus sal preestri traagilisest

saatusest teada.

Raudeestiide ‘taga on kemniu-

 nistliku partei ja julgeclekupolitsei
_ mehed suured mehed ja nende pat-
tei huvides: tehtud kuriteod i vaigt |

takse maha, Seda a saadud. aga
teha Popieluszke morvamise puhul,
eriti kui kwuldused preestri tapmi-
sest olid ulatenud juba_ viilismaail-
ma, Kuritege ei clnud enam yit-
malik varjata ja midagi tuli teha
néo paisimiseks, Tundub, et .prae-

‘gu kaimasoley Javastusprotsess on

selicks padsterOngaks, millest kinni
haaraved ‘korgemad politsel.,; valit-
suse- ja parteivOimud.

Proteessi senine kaijk fa. mirve-
rite. seletused kohtus vibjavad keh-
tolike meaetluse juhtimisele kusa-
gilt korgemalt ‘poolt, Kui kaebe-

alused esialzw mainisid, et nad- ta--

lifasid ,,Wlevalt tulnud korralduste
Kohaseli, siis hiljem votsid nad

oma esialgsed seletused tagasi, yii-

tes, et nad talitasid tdielikult omal
kéel antikommunistliku vaimuliics
hirmutamiseks, Kkavatsemata ieda
jappa, Kitiiditamis- ja morvamis-
operatsiooni jubt kapten Piotrow-

ski Kimnitas kohtus, et preestri tap-

mine oli toimunud ettekavatsema-
tult, . kuna politseimehed alid sat:
funud paanikasse, Kohtus on and-
nud vastukdivaid seletusi ka méor-
yarite ofsene ilemus koi, Petrusz-
ka, kes uritab oma kate taielikuit
puhtaks pesemist, knigi morvarite
tunnistused on tenia selefustega te-
ravas vastuolus.

‘Kachealnste esialgsete seletuste
ja kommunistlike riikide juigeole-
kupolitsei Uldiste tegutsemismeeto-
dite. farele otsustades' en preester
Popiecluszko moOrvyamisega. seotud

korged parteifunktsiondrid ja nen-
de paljastamine oleks tohutuks.

prestiizhikaotuseks kindral’ Jaru-
zelski rezhitmile, eriti praegusel
momendil, kus laanemaailm hak-

kas juba poola rahva_ punaste

krnustangide vahele pigistamisega
ara harjama ja sOfaseisukorra - yal-
jakuututamise puhul rakendatud
kitsendusi likvideerima. Jaruzelski
eesmargiks on mniliid katsuda mér-

-yaafairist mii. kergete: valudega —

valja tulla kit voimalik ning nab-
tavasii katsutakse seda teha kogu
siz kolme politseiagendi kaeia
veeretamisega, |

| Kaesoleva artikli kirjutamisel el

ole kohtuotsus veel teada, kuid
eeldada voib, et see. ei puuduta
korgemaid parteitegeiasi, Kuid iiks-. -

kot ka milline oleks kobtuotsus

Ja millised oleksid kaebealusiele

‘madratud karistusmaarad — prot: |

sessil on tohutusnur iahtsus kom- °
ministliku terrorisiisteemi  telsita-
guste selgitamise] |danemaailmas.
Kegeuskitkkusest ja apaatsusest yal-
lutatud Tainele tuleb. pidevalt  sil-
made: etfe tuua neid yagivallamee-
fodeid, milleca raudeesriide taga
rohutakse maka vabaduse
ning preester Popieluszko julm ja
alatz tapmine politseivOimude
poolt, kes tegelikult peaksid olema
kodanike oOiguste ja julgeoleku
kaitsjad, aunab cerakordselt selge
pildi sellest kwratlikalt konstruceri-
tid rahva orjastamise silsteemist,
mida suvatseiakse sageli nimetada

punaseks paradiisis,

BA

ideid —

see cli ainult iuhus,

oo “
ee ee ee i pot poh aa ah A wes

Kommentaarid

Tiikk siit, teine sealt

STRATEEGILINE KAITSE INIT-
SIATITV (Strategic Defence Incen-
tive — SDI) on tdiesti nus Kontsept

senises relvastamise voiduojoksus

ja tehia.

peaaatts ss zr ait)
easing gms
a paces oe

, tab vaenlane oma relvaga, Ja kui

Hamiltoni rackojas avati Hestit eutvustay Vello Hubel i. poolt kujundatud naitus BS.

Kiss.

- Kunstnik ¥. Hubel oli selle naitu-

_ ESTEX': nditus
Rom iltonis

 -ESTO-84 ajaks valmis Torontos
paitus, nmimega ESTEX, kéenda-

jaks Ja korraldajaks oli EKN, Too:

selgitas sonas 3 pildis Kanada

elanikele eestlaste. ajalugu ja nen-

de tegevust siinsel mandril, Kunz

nattus ei olnud moeldud vaid tihe-

kordseks ettevitteks, toodi viima-
ne nidalaks -ajaks Hamiltoni ning

paigutati Hamilteni linna rackoye
- fuajeesse.

se Valmistanud, mis koosnes kuue-
teistkiimnest 3’ korda 8 paneelist.

 Paneelidele olid .kinnitatud varvili-

sed ja mustvalged fotod. koos-kir-

 jeldustega. Need naitasid Eesti ise-
‘geisvVUuseaega,
maalt lahkumist, naditeid meie ime-

sojaaastaid, kodu-

ilusatest rahvariietest, siia mand-
re asumist ning tegevust, Ulespa-
nemisel olid ametis F. Koger, M.
Pertens Ja op. T. Nommik, ruumi-
de eest oli muretsenud H. E. Selt-

Si tubli esinaine Merike Koger,

Kahjuks oli see otu iisna. kilm,
kraadiklaas naitas —26 C, mistotty

7 poinud ka kaasmaalasie ary eriti

Tragdddia Airis

Intervjuu Afganistanis olnud eestlasega

: TEX. Pildil vasakult dp. T. Némmik, Hamiltoni Eesti Seltsi esinaine Merike Koger,
=== Hamiltoni linnapea B. Morrow, piirkonna esimees Ann Jones ja linnandunik Mary

suur, Ndituse avas H.E.S.-esinaine __
Merike Koger, kohal olid ka Lnna-.
pea B, Morrow, Regional Chair-
‘man. Ann Jones ja lmnanounik Ma-

ry Kiss, ..Lihike. sénavétt linna-
pealt; mil talle meenus ta kabine-
fis kirjutuslaual clev eesti lipp. So-
navotu loppedes toi ta selle lipu ja
asetas niituse ‘juurde. Tervitasid
ka A. Jones ja MM. Kass. HES.

esinaine lépetades seda_ liihikest-
avamist, tinas koiki osavotiaid ja -

linnavalitsust Jakke loa eest nditu-

se korraldamiseks, mis j4i avatuks .
. jargmise esmaspaevani.

Jirgmis-
teks ndituse asukohtadeks on Ed-
monton ja Vancouver.

Juba on méidunud iile viie aasta Aprillirevolutsioonist Afganistanis ja eelmise

aasta detsembris kelm aasiat Néukogude viekontingendi sisseviimisest sina. Ikka ja
jille leiame end mittes kiisimast, mis seal toimub, kelle pool on siis loppude lopuks
digus, millal ometi lopeb see. sodimine seal? :

- Meieni jéudis helilint nendel. teemadel. Kénelejaks alles. 1983. aasta kevadel énne-
likult koju joudnnd ajateenija. Selles lsekirjas* toome Ara jutuajamise. Tekstist on
ara jaetud toigad, mis voiksid viidata selle. intervjua andnud isikule. Seeparast voibki

tekstis kohata miirki: (—),

Kitsija: Koigepealt kitsingi hastt
Uldistavali, mis praegu toimub Af-
ganistanis? Meie sin Eestis yoime

ju ainuit oletada, aga sina aed

sealt alles. tulnud, -

Vastaj jar “Af ganistanis kaib prae-
gu age sdda. Olen sealt tOesti alles
tulnud ja alguses oli vaga imelik

‘harjuda sellise rahuliku olukorraga
nagu -meli siin on. Ja ikka kisub -

motied nendele Jabielatud koge-
mustele Afgamstani..: Wahel ei .
tule. tkk sega und — ma cijen
kill Uletildse viletsa unega — ja
suis jalle kerkivad siime ette Jébi-
elamused sealt. See on kohutayalt
tiiiitu . .
gu. Olen ja elan nagu kahe inime-
sena; slin Eestis jalle -rahulikult,
apa see sOjavactunne- Afpanistanist
TOhub samat ajal ka peale.

Tahendab; et kitlge on jidinud
hag mingi pitser?

. Jah, just... Ja-ma ei tea, mil-
lal ma tast lahti saan.

sOjavdes! Kus sa teenjsid?

‘Algul kohe saadeti mind Léune-

Venemaale, kui mind 198I-se aas-

ta kevatlel sdjavikke véeti, Siis
Gpetati meid seal kuus koud vaija

. Ja edasi jOudsingi Afganistani,
algul Louna-Afganistani. Siis talve
jooksul — sinna jOudsime. siigisel
— talve jooksul olime Kandshari
lhedal. Ja parast talve 16ppu saa-
deti juba pealinna . . . Sis olingt 16-
punl Kabuli kandis,

Kus oli rahutus, kas ‘Sumas ¥Ol

Kabuki kandis?

Kandaharis oli ikka iildiselt la-
hedam, sest see oli parasjagu talve-
aee ja sis on relvastatud afgaane
vihem tingi liikumas, Maeahelikud
on peagu labimatud laviinide, lu-
melaviinide parast... Blu aij seal

. Upris rahulik vGrreldes selléga,-mi--

da sai labj elatud pabull ihecs
ni suvel kuj talvel , _Yoib-olla
aga “rine

tundus .*rahulikumana Kandahar.

AANA Seal. Afganistanis - Olt Uldse kOuK

; vastik nagu halb unena- —

Riigi Kihemalt oma teenimisest

kuidagi véga suhteline: Ei oska ku-
nagi Jelda,
paev oll parem vOi mis halvem.
See talv oli ka kohutavalt kumma-

line’. minu jacks. Kui ithes kohas -
nelikummend-viis- |

oli kiilm, | siis
kimmend kilomeetrit eemal oli :

noh, vOis aedvilju maitsta, Seal on .

maa vega liigendatud. perevaalide-
ga. . maeahelikega. |

Millises vileosas olid ja kellena?

‘Koige jihtsamas ja ise olin ka:

et selles ba malnisin teda —

lihtsGdur, reamees, Nii
osas midagi huvitavat raakida ei
ole,

fe majutatud olite?

Kandahari provintsis, viga libt-

sait: me olime tihes kasarmus, Aga.
Kabuli 4hedal — p&ris Kabuli [in-

nas me ei olnud vieosaga —, seal

olime kord keolimajas, vahepeal

mingis haigla-moodi hoones.
Yaga erinevates tingimustes. Mui-
dugi, telkides olime ka.

hikvel, pusivamat paika polnudki?

Jah. Harva sai i kusagil pikemalt
peatuda.

Apa kellega koos Sa seal olid?
Ma mitlen teie yaeosa isikkoossei-
su, mditeks rahvuslikust kitljest...
haridustaseme poolest...

‘Haridusest ma teiste suhtes iip- |

selt rikida ei tea, aga paistis, ef

juba rahvust teades vois ara Oelda,
. Selle Jar-.

kut andekas keegi on,
gi-ka, kust kandist ollakse parit.

Seal oll naiteks leningradlane hoo-
_ pis moistlikum : ku: keskvenemaala-

ne. Muidugi asiaadid —- need -clid

tuntud ja teada oma hariduse poo- —

lest. Nemad olid ka kOikide vastu
yaenulikud, olid eestlane vdi olid
venelane, Asiaatidest sGjavdelasi olt

‘Kull vaheseid, kuid vorreldes Balti
vabariikide omadega — tunduvualt.

rohkem ... Mul selles suhtes ei ve-
a danud ka lldsegi: ma sain hist} ]a-
bi Uhe leedulasega, kellega sain pi- °

kemat aega koos olla. Veel trehva--

sin korraks kahe leedukaga ning

missugune koht. vdi.

Aga kus te seal elasite? Kuidas

NWonda et Kabulis olite koot neg.

tthe eestlase ja ltlasega Lan
seks ajaks. VOib-olla jallegi juhus,
et sees asjas ei vedanud.

Aga miks olid Kesk-Aasia aja-
teenijad vihased, nagu asja utlesid?
_ Mis néid hiiris?

No, mia el tea, raske oli aru saa-
da. Nad hoidusid alati Uhie.
Mind vihkas.Uks kasahh eriti. Ja
mitte ainult mind, Ta sGimas meid
Koos leedulasega — enne ma ju-
. aboord, Oger-
did“, Me olevat ainult nende kului
elamas. Nende toit laheb meie va-
bartikidesse ... Ol: vihane, et meid
vabastati —ntilid toida kah veel!

‘Ja nis talle vastasid?

Ab; me ei teinud neist valjapi.

Muidugi tal oli Gigus vihane olla,
ainult et ta-ei teadnud, kelle peale -

olla.:. Eks see olukord Kesk-Aa-
slas on vilets vist kiill..

nud. .
laga, kui vabastajad oleksid taime-
toitlased .... See -kasahhide,
zhikkide, usbekkide ja teiste viha
oli pime viha... Hakkad neile ‘se-

letama, aga nad-ei taha kuuldagi.

Ja kui kuulaks, aru Oietl Nagunil el
saaks,

Tahendab, et nell ol; keelega :

raskusi? ,

Jah, nad sageli vaid oskasid oma
nime vene keeles kirjutada ja ve
nekeelsetest kasklustest said ka
veel aru — hea-seepi.

Aga kas asiaatide viha polmid
seotud sellega, et voideldi oma AO}

murahvaste vastu?.

Jah, kindlasti see » kah ... Whe
aktsiooni kHigus .Kabuli  kandis
meile- juhtusid tihed usbekid van-
gideks. -Meil, rihmas oli ka: tiks

bekk ja teda pliiiti tOlgiks kasu-.
usDekK Ja P . - tmnaiuspaia. Need on kanadalased,

tua.

- Kas saveli ol kokkupwuteid af- |
: guaniest dushmanitega?

(Jarg lk. $) ,

I mis mahutah vaikese

Hihike

| . Baltikum |
pole kunagi oma vabastajaid taina-
..ja sltia jatkuks meil kiil-.

tad-

kahe voéimsa riigi vahel. See pole
samm vagevama aatemrelva loc-
miscks, see pole samim Klirema vor

‘kavalama transpordivahendi ehita-

miseks, et vastasele suwremat kur-

SDI on tunmavaba _ staatiline
kaitsevahend, mis ‘seisab ootel na-

oy okastraat-aed voi kodu valvay
koer, SDI voiks ehk yorrelda . mii-

niga, mis on paigutaiud koérgele

dhuruumi, kust vaentane vélb-ala-
keerida. Kui SDI susteemi relyaks -
nimetada, siis olgu selge, ef see on |

puhtakujuline. kaitserely, mille siiii-

yaenlane seda ei tee, siis ei.siinni
midagi! Selge on niiud, et SDI sits-
feemi nimetamine STARWAR’iks

on pahatahtlik vale, Praegn veel
‘press ja osa.senaatoreid nimetavad

SDI siisteemi STARWAR’iks . —
Meskva suureks meeleheaks,

te -
Posey’ Cyene pagalaste ajakiri

Ligne. Saksamaal) kirjutab 1984. a.
juunikuu numbris uskumatu’ Joo

Noukogude klassivahedeta tihiskon-

nast Leedus:

/Nomenkiataura tipud ‘Vilnos
elavad peamiselt kahes ptirkon-
nas — kas Antakalnis yai filmi-
stuudio . naabruses joe aares.

- Sealsete elamute hinnad on 200-
000 kuni 250 000 rubla.-Nende si-
sedekoratsioon on stiilne, médbel

on importeeritud, Igal on saun,

igal on supelbassein ja valgus-
efektidega baar ja tantsupérand.

Pealeselle on mitmete! suve-

majad Leedu kaunimates paika-—

des ,jarvede adres voi saariel.

Moned omavad lennuki, et mere- |

‘randa soita. Uldiselt on nende
elustiil filmilik milioniride elu
jaljendamine.

 harilikulf ei seltsi ja nad kades-

tavad Rumeenta, Jugeslaavia ja
. Poola parteilasi, kel on rohkem

vapadusi,” -
i

Selies elus pole midagi
rasvasem, |
kui sead, keda me peame -
austama!

_.Rokk-muusika—
Pikkamiédda muutsid laulude teks-

tid julgemaks, kunt press téstis
kaebuse, et mitmed lawlud suona-

vad noor? vaba kooselule, -huligaan-

susele -ja sisaldavad rakvyuslikke
tendéntse, On paliu laule, kus ref-

rain kerdab sona — Latvia, ja

need laulud ohutavad lati noori
venelasi ja politseinikke. peksma.

-Niiid on mitmed grupid likvidee- .
Titud, Jaulude tekstid tsenseeritud.

ja liikumise vahadust pliratud, La-
ti rokk-mutsikud esinesid ka Ees-
tis, kus neid sebralikult vastu yoe-

ti, kuid keelfe erinevuse pirast,

nei] polnud suuremat menu.

*

Miédunud aastal tegi Briti jazzi-
muusika staar Kenny Bell, ringrei-

si oma grupiga Noukogude Liidu—

linnades ja sai igalpeol suure me-
nit osaliseks. Kui nad aga mingi-
sid Leedu Linnas oma parimat lugu

,Sidaéé Moskvas", siis tekkis ki- .
sa ja hulgumine ning nad vilistati —

vilja. Kenny ei feadnud, mis om
- Leed. |

giapp  Uhendriikidest, kiilastas

Noukogude Liitu ja loikas sutut au

ja kiitust eriti sellega, et yarieeri-

sid populaarseld vene rahva Jaule.
 fenamuses Ukraina, mustlaste ja

juvtide Joulud), Kontserdil Geor-
gias, kus nad valia toid oma trium-

bi — ,,Katjusha* — peksti nad

layalt minema!
erasiiniasi.

»Katjusha“ on olaud_ aastaid
Montreali hokimangude saatemuu-
sikaks, igaéhfune  iilelcierdatud

Nad ef teadnid

* |
| Siin ¢ on luge tahest »{lithooriven-
mast",

- (Jérg Ik. 3)

seltskonna. :

Yenelastega nad -

Lause Litt rokk-kontserdist.

on .Noukegude |
Latis lubatud ja see ditses iusasti. ©

Ja varemgi. Kakskiimmend aas-
tat. tagasi, iiks neorte muusikute

ETIILLEERtL Ca

vot Ee

281-174
neljap.

.
. .

Orr V1

Leonar¢ :
ka neege :
koolis nog

Arvo Kus
laseks, Hi

Lutedliste |
ke Alabag
sey’s. Ta|
verise
worth-sto
Pattersa
an 30 nas
nistliku p
mekordne

 kandidaat

Siinjuuris
Geraldine
esimene

. presidendam

nastat ¥:
tal — ko

.gela Davi
«nid «mit
tumbes 14%
kh — mi

tikka ¥¢

~Liidu juh

dast ja

' dest kurb

tasid ee]
tn 20 mi
da ei toh
lasi peab
BOTA €€5 |

- @leti hinr

on ju reo
Nikolai
pagulanc

| tanud raz

War“, &k
. olvr
seg mitte

 poolt tape

Grenadg
niga fekk
pressl va

et renortemel
susega ik

Ritgisek

- yalitsuse

rentsil 15
se Maali

tel. taielik
sa liikuda

| POOLT.
| ferld on a

sivad asia
raskends¥

-_ Ménede
QUVAET SEI
pole selze

~ POOL.

_ ABC rej
iitles prey
THUNGE TS

defineeridi
nadega, Km
Valitsns,

kohustus, &

Ameéerl
Grenada,
liitia, Ni
nikud ja:
ma tipp-r
milline off
jWeEe Poo

“Kut vad
mele par
kaotas.