NELIAPAEVAL, 14 4 NOVEMBRIL — — THURSDAY, , NOVEMBER id »Meie Elu“ nr.46 (1863).198§

— — — ae —_. ete F

 RAELE ELU” — OUR LIFE” — Estonian Weekly iN, Liidu luure kogu saladusi te | TORONTO FEST] (IHISPANK

Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian

qe House,958 Broadview Ave., Toronte, Ont, Canada, M4K. 2R6 6 958 Broa dy.cvw Ave.. Toronto,
: kui ,tolmuimeja Ontario M4K 2R6

: Ule 5000 uurimisprojekti tuginevad USA

Tel, 466-0951
tehnikal, kuid strateegilise kaitse alal
venelased 10 aastat ees

hed tihe menufilmi jargi panid ni-
-meks Tahtede sada, ehk ,,Star Wars‘.
See valik oli Gnnetu; selle asemel

rip

= 1
=
_s
-: —_—.
ee ee ee

| Teimetajad: H. Rebane ja 5. Veidenbaum. Toimetaja New
| Yorgis B. Parming 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J., USA.
fo Tel, (201) 262-0779. )
: . .Meie Elu" viljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
| | a Asut. A. Weileri algatusel 1950,

7

—_ « “rr

Uhenduses on joud

Ay ten, ae
“, -

 Kinnisvara laenud 9.75%
isiklikud laenud alates 11.00%

Peeve hb
F. ice

|

USA. kaitseminister Casper
Weinberger toonitas oma viimasel
nressikonverentsil, et venelased

Informatsiooniks helistage
465-4659

»Meie Blu‘ toimetus la talitus Eesti Maias, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0954

CT eee a | | a

_ votmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9hm. — 5 p.!, Alates
okt, 15, teisip. ja neljap. kl. hm, — 8 ohtul. Laupaeviti avatud
ki. 9 hm. — 1p. :

| | MEIE ELU" kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu-
)  ,MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1a, $43.00, 6k. $24.00,

3k. $15.00.

@® USA-sse 1a. $47.00, 6k. $25.90, 3k. $16.00.

Kiripostilisa; Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1.4. $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Ohupostilisa ule-

| : Ulemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00.

meremaadesse: 1 a. $62.00, 6-k. $31,00, 3k, $15.50.

|

Foot Oksiknumber — 75¢ |

|

|

|

| Kuulutushinnad 1 toll iihel veerul — -esikiiljel 36 00,
a |

tekstis $5.00 | a | projektidest tuginevad osaliselt USA

) tehnikal. CIA arvestuse jirgi N. Liit

MMMM LLM Once ss TUE CTI

Vahtkonda vahetades ~

Eesti Kesknoukogu Kanadas va-

limiste tulemused on teatavaks teb-
tud. Suures laastus on koosseis ja-

- gunenud 50/50 senise generatsioo-
ni ja uve generatsiooni vahel. Teo-

reetiliselt tohiks see olla parim tu-
lemus, Gleme oodanud generat-

 sloonide: vahetust,, sest kodumaal

siindinud inimesed ei jéua lipma-
tuseni kanda-meie rahvuslikku

koormat. Pealegi lasub valjaspeol
- kodumaad siindinui) kohustas end
 gestlastena rakendadia, sest seda

vleme sodanud neilt.
EKN on loodud mete rahvuslikn

—-yoithusorganisatsioonina ja pech

selleks ka ja4ama. Ta peab voitlema
meie iseseisvuse taastamise eest,

‘mis on eesti rahyalt vagivallaga.

voetud. EKN-u uuel koosseisul on
kdik ilesanded, mis selle voitluse-
ga seoses. EKN peab nagema keiki
véimalusi, mis’ seda voitlust soo-

dustavad- ja neid véimalusi ka ra-

kendama, Kuid EKN peab alati val-

vel olema, et vastu astuda kujune-

vatele olukordadele, mis eesti rah-
va voitluse vGimalusi vahendavad.

‘Kui EKN seda ei maista, siis kaotab

ia oma eludiguse.
On selge, et praegune EKN ei ole

-enam see, mis oli Eesti Valisvéitlu-

se Noukegu, mis aastakiimneid ta-
pasi asutati, Sest olukorrad ei ole
enaim need, mis olid siis. Kuid ki-
simuseks jaab, mis on iseloomult
EKN praegu? Kas ta on voitlusvGi-
melt muutunud vegisemaks, kes ej
suuda seisukohti votta ja neid ka
meie inimestele anda, mida on hi-
dasti tarvis? Paistab, et omaaegne
RVN oli voitlusvaimult kdremeel-
sem ja keeras vedru ithe. Samuti
paistah, et'viimane EKN oli voit-

jusvaimult nérgem ja ei suutnud

kindlaid seisukohtianda, millistele

vastavalt mete inimesed osanuks

kdituda.,
Tulemuseks oli,,et VEKSA poh-

_ teukid julgesid siid tulla ja siin ko-

dumaa , Vabastamise™ 40. aasta-
paeva pihitseda meie inimeste
esavotul. Meie kodumaa kiilastaja-
te arv on jarjest tousnud ja moned

“neist toovad kaasa isegi oma fotod

ja diapesitiivid, et. neid siin organi-
seeritult néidata. Nagu sellest e!
Oleks veel kiillalt, et VEKSA siin
levitab oma ilukirjandust moodsa-
te kolhoosthoonete ja sigalate naol.

See on kéik vaza ilus ja huvitav.

Kuid see tahendab ka meie talu-
majanduse havitamist, -meie- ise-
seisva ja Onneliku talupoegkonna

likvideerimist, meie kilakultuuri
 kadumist ja kommunismi ehita-
mist, See tahendab meie iseseisva

rahva ekspluateerimist selleks, et
foita ja varustada Noukogude Liidu
naljaseid miljoneid,

Kuidas naéeksime oma valitud
EKN-u tegutsemas? Meie ei oska
selle koosseisu naha mingi ajude-

_ osavotuga.

trustina, kes omapead on targemad

targemaist, Parem oleks kui nad ~

oleksid sidepidajad, kes on valija-
tega tihenduses, koguksid meie
inimeste arvamisi ja seisukohti,
teeksid siit oma valiku ja siis an-

naksid jareldused.

See nouaks tihedat koostoad el
sisteerivate oarganisatsioonidega.

Naiteks Eesti Liit Kanadas, kes |

peab meie Iekaalseid organisat-
sidgne esindama, ei ole mingit ka-
sutust leidnud rahvuspoliitilises

mottes. Oleks aeg, et ELK oma or- -

panisatsioonide esindajad kekku
kutsub ja nende arvamise ara kuu-
lab. Ka EKN-u programmilistes ki-
simustes, See oleks vadriuslik ma-

terjal EKN-u komisjonidele ja ju- —

hatusele,
‘EKN-u side meie ajakirjanduse-

ga on nork ja mitterahuldav. Kuid

meie ajakirjandus on ainus, kes
sidet peab nddalast nadalasse ome
lugejatega, sest ingliskeelne ajakir-
jandus ei taha midagi etnilistest
kiisimustest kuulda. Viimane EKN
kujundas arvamuse, et nemad on
tegijad ning informeerijad, ja aja-
lehed peavad selle siis dra triikki-

-ma. Kuid see ei ole nil, Ajaleht |

tahab ise kohal olla, sest ilma selle-
ta ta ei ole ajaleht. See kisimus
tuleb EKN-ul lahendada Terontost
Balti ohtuteni Ottawas.

- Meie arvates peab EKN oma tood
jatkama komisjonides, kuid sinna

inkorporeerima ka padevate orga-
nisatsioonide, kaasa arvatud aja-
_kirjanduse, esindajad. Rahvuspo-

liitiline’ komisjon, kultuunikomis-
jon peavad olema koos valispidise
ilma selleta tekivad
meie endi seas lapsused, mis naita-
vad meije ebakiipsust. Naiteks gil-
las Abel Lee viimase kunstindituse
kirjelduses: Minister Tony
Ruprecht'i ja eesti rahva esindaja
aupeakonsu! Ilmar Heinsco {osa-
votul) sai see naitus kunstikultuur:
esindava valjapaneku mantli, mida
ta aga mitte ei olnud ara teeninud.“

See iseenda alahindamine ei saa-

nuks tulla, kui tsiteeritud ridade
kirjutaja olnuks poliitiliselt kiips.

Siit tulebki EKN-ule seni unusta-
tud iilesanne asuda lJahemasse
koostédsse mitmekultuuri sisu ja

mottega,.Selle sisu ja motte eest on

etniline press pidanud minevikus
tugevat voitlust ja see ei ole ainult
Pierre E. Trudeau kingitus. Selles
on seoses Doliitijised arusaamad ja
ka poliitilised arusaamad ja ka ma-
janduslikud kiisimused ja neid
peame ka meie kultiveerima.

Gn vara itieida, milliseks kuju- -

neb EKN-u. vahtkonna vahetus.
Seda nditab alles tulevik. Kuid ta-
hame soovida uuele koosseisule
rohkem selget mdistust, tseloomu-
kindiust ja isekuse vahenemist.

Vv.

It Leevuaventet sone NUSILEE 11 DET DNnnn 31) OUGHT EOUOOTA NOONE LESS

CC. OTTWAY Hi ERBALIST |

Ravitaimed, tervishkud toiduained, vitamiinid ja mineraalid. |
Noéuanne ja sobralik teenimine eest rohuteadiase A. TOIGERI poo - f
300 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K 1N6. Tel. 463-5125 ,

cE: a | ee i ta!

: "ds2 '

' i ee ee ee |) Leo 1

| “Shoppers Drug Mart- _ “Morningside Mall -

Proseriptions ® Patient Record System for Senior Citizen

We doliver G Kojutoomine a |

‘| RICHARD LEWIS PHARMACY LTD. |

235 Morningside Ave, , West HII Ont. MIE seo — TEL. - (416) 2h 3000

hc

Do eer FO

TEL Th. . ol aad

-
_ 8 _o." . . . - . . _s 8 - ——_— =
. . .
— — oo on ee ee ee ee" + —
ee el es se ee Ke cole JF

.
Po ee oo

kid selle ,,uue salajase’
' giastes umbes 5 aastat uurimisi ja

on nii ,,spetsid’ igasuguste sala-
duste varastamises, et nad juba

‘oma relvade arendamise eelarves

umbes veerand (25%) uurimiskulu-

dest ja -ajast maha arvestavad, ku-
na see tuleb. POhja-Ameerikast.

Weinberger vardles N. Liidu sala-

| Juuret vaakuum-tolmuimejaga, mis

ile maailma, eriti USA, rullub ja
kéik sdjalised ning kérgtehnilised
andmed ja saladused endasse
imeb.

 Néukogude teadlased on ka ise

| mdénnud, et ile 5000 nende uurimis-

sadstis a. 1980 umbes $640 miljonit
teatud sdjaliste kavandite arendami-
sel ja viimistlemisel, kuna vastav
eeluurimine ja -arendamine oli USA-
s juba tehtud ja valjaarendamisel.
Suures enamuses ali see andmestik
suadaval —- ja mis saadava) ei clnud,

abiga.
Parima, voi-USA seisukohalt hal-

‘vima naitena mainiti merevde riinde-

lennuki-F-A18 jaoks arendatud ra-

dar-reiv, mis al}pool lendavaid vaen-
. lase Jennukeid automaatselt havita-
da suudab (nn. ,,jook-down, shoot-

down radar weapon"). N..Liit sai
spionaaii abil sellest tdieliku kavan-
dite kogu, viimistlesid veel omakor.
da, siis masstootsid neid ja varusta-
sid k6ik oma uusimad riindelennu-
relvaga,

katsetamisi. Ka on suutnud venela-

sed varastada USA ristlusraketti

tiiiiriva raali kavandi.

Ent ca. 90% -sellisest USA ,,abist"’
saadakse aga taiesti seaduslikul teel,
naditeks NASA, Patendiameti v6i
Riikfiku Tehnilise Infokeskuse tri-
kistest. Ka miitivad vahel liitlased
USA-st saadud andmeid ja varustist
edasi idabloki maile, kes neid siis

omakorda N, Liitu edasi toimetavad. -

Kolmandaks olevat venelasil , erili-

ne anne’ muundada harilikke t0Gs- -

tuste kérgtehnilisi wudsusi sOjalis-
teks otstarveteks.

SALADUSTE KAITSE
TOHUSAMAKS :
Kaitseminister Weinberg ‘oatas
oma abi, Richard Perle’i kolme konk-
reetset eedet (ehk ettepanekut): Esi-
teks: samastada néukogude diplo-
maatide arv USA-s ameerika diplo-

maatide arvuga N, Liidus. (Praegu on
vahekord 4:1 venelaste kasuks; st. .
WN. Liidul on umbes tuhat esindajat

USA-s, kuna USA-1 ainult veerand:
sada N. Liidus.]

Teiseks:
agent on ihest riigist valja saadetud,
siis ei tohiks teda iikski teine liitlas-
riik enam sisse lasta. [Praegu on aga
olukord, et kui tiks KGB agent iihest
riigist valja heidetakse, antakse tajle
paar nddatat puhkust ja vastavat uul
treeningut, ja saadetakse siis monda
teise NATO riiki oma salaluuret ja
jonestustdod jdtkama.) —

Kolmandaks: soovitada president
Reaganile oma_ tipplabirdakimisel
GorbatSoviga noiduda k6nelusist
vastastikusest teaduse- ja kultuurisi-
demete avardamise iile,

_ Viimasel ajal Washingtoni ring.

konnis peetakse president Reaganit
ja vadlisminister Shultzi suhteliselt
,tuvideks” ja kaitseminister Weijp-
bergerit ning ta abi Perle’l ,,kulli-
deks''. Arvatakse ka, et Weinberger

liikkas edasi ¢ oma kavasolnud siigisese.

Aasia-reisi selleks, et olla KOhapea)
ja Valvata, et Reagan ja Shultz suures
suhete parandamise tuhinas libeda
GorbatSoviga sellele liiga palju jare-

leandmisi ei teeks, nagu juhtus Jaltas:

ja Potsdamis.

KA VENELASTELT ON OPPIDA

Oleks aga ekshk arvata, et USA
igas tehnoloogilises harus N. Liidys}
ees oleks. Uhes on ta peagu lootuselt
taga ja peab omakorda leppima vene.

keelsete uurimistédde talkimise (nii.

palju kui neid avaldatud on), satellji-
tide piltide télgendamise (sest US#..|
puudub ulatuslik spionaazivork Ny
Liidus] ja ladneleeri iletulijate kirje}.

dusiga (kahjuks on nende hulgas ys.

he teadlasil.

see ,Ahhilieuse kand" on téhys
kaitse tuumarelvadega riinnaky vas-
tu. Nii Weinberger kui Reagan mis-
navad avalikult, et strateegilise kajr.
se alal N. Liit on neist 10-aastat eas
Et seda véib-olla saatuslikku ltinks
tdita, algatati paar aastat tagasi Stra-
teegilise kaitsestisteemi . kiirprog.
ramm —- mida lihtsalt ja faktilisel
kutsuti Strateegilise Kaitse Algatus.
ehk ,,Strategic Defense initiative’

lithendatult SDI, kuld millele ajale

kui teatud. noéukogude.

et rohutada rahvale tungivat vaja-
dust enesekaitse jaérel Ameerika alal-
hoiuks, manab hitidnimi silmi ette
midagi utoopilist ja riskantset, Na.
liberaalne ajakirjandus, vasakpool-
sed, ja muidugi kommunisiid, haara-
sid sellest aga kui uppuja dlekdrrest
kinni, ef program mi naeruvdarisiada

ja ebapopulaarseks teha.

MOSKVAL KAITSESUSTEEM

Et tOelist clukorda ja SDI vajadust
rahvale tutvustada, on kaitseminis-
ter Weinberger jt. pressikonverentse
andnud, konesid pidanud ja niiiid ka
ihe vaikese raamatukese (27 1k.} val-
ja andnud.

See sOjavde ja vilisministeeriumi
thine brogitiir juhib tahelepanu tai-
gale, et N. Liit on oma strateegilist
kaitsesiisteemi ‘Juba kiimnendeid
(aastakiimneid} arendanud ja toch
moningaid vahemtuntud faktilisi

~naiteid.
see varastati USA omade reeturite

— Juba 1960-ail aastail N. Liit
arendas the ,,kahuri", mis tulistab
kuulikesi kiillaldase kiirusega, et lan-
gevaid rakettpomme havitada. (Alles
viimase vile aasta jooksul on USA
samasuguse ,,kahuri arendanud ja

-rakendanud, Need on aga rohkem

sojatandril kui tagalas rakendata-
vad.)

— 19° 70-te aastate alul NM, Liit
hakkas valja arendama nn. ,,aines-
kiiri’’ (koosnevad naiteks prooto-

‘neist vGi neutroneist), mis kill aato-

mi-, 5.4. ainecsakesist koosnevad.
kuid peagu valguse kiirusepa levivad
ia voivad rakette oma vastupdrke
tugevusega purustada voi stis nende

iGhkemisseadeldisi nurjata. (Sel ala!

ongi USA nili taga, et peavad édppima
vene vanadest teaduslikest triikis-
test,]

— 1978.4. N, Liit ehitas tihe proto-
tiitibi hiigelpeeglitest, milliseid on
Vaja laser-kiirte suunamiseks riinda-
vate tuumarelvade peale (ku ka side-
pidamissatelliitide pealej, et neid
juba kérgel hdvitada. N, Liiton kulv-
tanud umbes miljard dollarit aastas
ainuiiksi laserite arendamisele, ko-
handamaks neid sdjajisiks otstar-
beiks. (USA kulutas selle peale ainult
$340 miljonit oma SDI] esimesel uuri-
misaasial 1984/85, kuigi laser-relvad

‘moodustavad kaitsesiisteemi selp-

roo. Toostuses ja uurimisasutustes on

molemad suurvoimud laserite aren-

damisel aga umbes samai.tasemel.]

-YASTUVAITE D El PEA PAIKA

Sellegipcolest on SDI kaitsesiis-
teemil vastaseid isegi ameerika oma-
de teadlaste ja politikute hulgas.

‘Vastuvditeina mainitakse muuhul-
gas, et kava 1) olevat fiiga kallis ja

utoopiline; 2} voib sundida venelasi
oma rinderelvastust suurendama véi
meelitada neid USA-d riindamagi: 3}
isegi kui edukas, ej tagavat 100%-list
julgeolekut. Ukski neist vaiteist pole
paikapiday, sest tOigad ise kOnelevad
selle poolt. |
- Esiteks, N, Liit on juba 10 aastat
sellist kaitsestisteermi uurinud, katse-
tanud ja arendanud; taon kai0 korda
rohkem sellé peale kulutannud ehk
investeerinud kul USA ja on marki-
misvdarseid tulemusi saavutanud
nagu tilaltoodust naha. Seal pole mi-
dagi utoopilist, kui N. Lit juba aas-
taid tagasi demonstreeris oma teb-
noloogilist oskust satelliite orbiidis
hivitada, (USA tegi seda esimest
korda ainult kuu v6i nii tagasi.)
-Teiseks, N. Lilt on niikuinii alat}
oma riinderealvastust suurendanud
vol uuendanid, nii nagu ta malan-
duslik ja tehnolcogiline véime seda
lubavad. Mis kallaletungisse puutub,

stis N. Liit kéndis valja viimasest

desarmeerimiskonverentsilt ja on
hiiljanud kéiki katseid alustada uusi
labiradkimisi relyastuse karpitnise
voi kontrolli tle — kuni president
Reagan SDI kaitsesitsteemi algatas ja
seda ka tegelikuli tecstama hakkas.

Niitid istub N. Liit USA-ga tihise
laua taga ja peab peagu tdsiseid la-

biraakimisi vdib-olla esimest korda

mitmekiimne aasta jooksul, ja paari

nidala pdrast kohtuvad ka riigipead .

siklikult. Sest kuigi N. Liidu kaitse-
siisteem on hetkel USA omast palju
arene num, el ole ta sdja alustami-
seks ja N. Liidu riigi ja kommunist-
liku korra havingu valiimiseks veel
killaltki talusiix.

N. LIFDU PROPAGANDA

N. Lilt kardab tosiselt, et USA oma
majandusliku véimsuse ja tehncloo-
gilise arenguga, eriti tugeva ja tahte-
kindla valitsuse all, temalit ta ainu-
kese n.6. tosise edumaa dra voib
yotta- voi vahemalt neutraliseerida.
Selle valtimiseks kulutab ta miljo-
neid doilareid SDI-vastaseks propa-

Teised lehed

,Valetab kut ‘unnistaja*

N. Liidust sdjakurjategijate kohta
kogutud andmed ei ole usaldusvaarsed

 Ajalehes ,, The Financial Post" (5.
okt, 1985) kirjutab Peter Worthing-
ton, et ta on pettunud teatest, et
endine Quebeci tlemkohtunilk
Jules Deschénes kavatseb sdita
Moskvasse kogumaks téendeid sé-
jakurjategijate kohta Kanadas.

Ida-Euroopa paritoluga kanadala-
sed on kohutatud, et minnakse Ve-
nemaalt tsendeid saama.

Gimapdrane on, kuidas inimesed,

kes peaksid teadma paremini, naivad |

usaldavat venelasi. Selline on nii-
teks So! Littman (Kanada esindaja
Simon Wiesenthal Centre'is), kes kir-
jutas sel suvel ajalehele ,, The Globe
and Mail’ isna haimmastava kirja.
Ta on ajakirjanik ja natside iktiti (ja
keegi ei ole kiisitlenud tema ausust},
kuid paljud kisitlevad tema nous-
glekut tGendite suhtes Ndukogude
Liidust.

Ebamugav tunne on alustada 40
aastat peale sGda natside jahiga, kul
SOjale jargnevatel aastatel, kui jaljed
olid veel soojad, puudus siin selle
vastu huvi..-

Oletatavasti on viimase aja nalside
jahi ind rohkem psihholoogiline; ju-
hitud mitte niivdrd inimeste poollt,
kes nende vastu sdjas véitlesid, vaid

rohkem nende poolt, kes olid siis-

liiga noored, et $6dida ja kelle sugu-
lased kannatasid natside laagrites.
s@e on nagu mingi hiivituse voi kom-
penseerimise puile, et tasa teha seda
liinka, et ei olnud vaidelnud voi kan-
natanud,

Tundub, et vaen isikute vastu, na-
gu James Keegstra ja Ernst Zundel,
kes el] dhvarda tihiskonda ja kellel
puudub mdjuvdim, on sellega sectud.
Aastaktimnel peale Teist maailma-
soda oleks neid isikuid peetud ruma-
lateks hullpeadeks ja‘ neid poleks
linisalt arvestatud. Niitid on nad apa
kurjategijad ja marklauad diglust-
(ais sallimatutele,

»YALETAB KU] TUNNISTAJA"
Oma kirjas ajalehele ;,The Globe
and Mail" nimetab Littman kahtlusi
vene tdendite usaldatavuses ,,ton-
diks, mis téstetud nende poolt, kes on
ebasiirad sdjakurjategijate jalitamise
vajaduses". Ta margib, et tdendeid

Venemaalt on kasutatud [Laane-

Saksa, Hollandi, Ameerika ja Kana-
da kohtuies ja need peaksid seega

_yastama Ladne-maailma nouetele.

Ta fitleb, et USA kohtuministeeriumi
erl-uurimuste osakond on teatanud,
at uikski USA kohtunik ei ole leid-
nud, et toendid Venest on vélisitud".
Samuti ei olevat nad leidnud, et Ve-

nemaa tunnistajad valetavad.

Aga venelastel on vanasOna: .,Ta
valetab kui tunnistaja! Venemaa

El

MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA.

~K, Pats — 1918, |

gandaks ja liitlaste l6hkiajamiseks.
Viimases hadas on ta isegt ameerik-
lastega tihe laua taha tagasi istunud
ja labi réakima hakanud.
Kolmandaks, iikski kava alguses
el tapa 100%-list tohusust, ka N,
Liidu oma miite. SDI tiheks ilesan-
de ks on tagasi vdita strateegilist
tasakaaiu mdlema suurvdimu vahel,
mis praegu hadachtlikult N. Liidu
kasuks on kaldunud. Filesoofilised

- titlused, nagu havitaks SDI sdjaohu

magilmast, ei pea reaalses maailmas
paika vahemalt mitte nii kaua kui
xommunism ptisib.

Arvatakse aga, et N. Liit oma a kait.
sesiisteemi enne aastat 2000 on valja
arendanud ja paika pannud. Selleks
ajaks loodetakse optimistlikult, etka

siin mandril on midagi sellesarnast,

voi parematki, tohusalt rakendada —
selleks SDIsest vastase! juhul...,

Vilo

ajalugu on (dis mitte ainult valeta-
vaid tunnistajaid, vaid ka suiidista-
tuid, kes valetavad, et kindiustada
-nende endi surma. Kui sovjeti Gigus-
-teadus saab ,,veenda™ isegi vanu bol-
Sevikke endid stiiidi tunnistamaks
Briti agentideks, siis on kahtlused
suured.

,Tunnistajaid" Jeiti, et mista
Anatoli Scharanski siitidi kui CIA
agent. See ei ole kiill natsi-sojakuri-
tegu, aga kul saab voltsida téendeid
Vene kodaniku vastu, kas saab sils
usaldada téendeid valismaalase vas-
tu. Venelased on «ltsinud presiden-
di kirju ja isegitriikkinud vdltsitud
ajakirju (Newsweek), et tekitada se-
gadusi. Kas nende t6endeid saab
usaldada, kes tahtsid tappa paavsti?

MORVAD KATONI METSAS

Sojakurjategudest réakides, on ve-
nelastel kitlluses toendeid, mis kinni-
tavad, et sakslased tapsid Katdoni

metsas, aastal 1941, 15 000 Poola -

ohvitseri, kes olid vangi voetud vene-
laste poolt aastal 1939, kui Vene ja

~ Saksa olid liitlased.

Kas Littman usub venelaste [den-

deid Katoni suhtes? Kas tikski poo. -

lakas, kommunist voi miite, usub
neid? On valjaspoo! kahtlust, et tap-
jad olid venelased. Malestussambaid

selle tapla meenutuseks on piistita-.

tud GJe maailma; nagu Torontos,
Austraalias, {nglismaal.
Kreml ja kommunistid protesteeri-
vad. |

Kui venelased ikka kinnilavad, e'
nende téendid Kat6ni mérvast on
oiged, kuidas saavad Littman, De-
schénes ja ka Kohtuministeeriumi
erluurimuste osakond usaldada teisi
sovjettide tdendeid? :

_ Kui olin Moskvas endise ,, Toron-
ko Telegram'i' kirjasaatjana’’, kirju-
tab Peter Worthington, ,. kaisin pres-
sikonverentsidel, mis kasitlesid s0-
jakuritegusid, kus valetunnistajad
rutiini-pdraselt kraaksusid KGB law-
lu. Méned ajakirjanikud vaigistasid
oma stidametunnistuse, et saada sen-
satsioonilise jutu. Teised olid ette-
vaatlikumad, Siitidistatute hulgas oli
volmatu vahet teha t6eliste siiiidlaste
ja lihtsalt sovjeti-vastaste vahel.”

Kahtlemata on olemas karistama-

ta sOjakurjategijaid. Kuid heaks kil-
tes sovjettide toendeid 40 aastat hil-

jem, ei teeni me Gigiust, vaid eitame

seda. ja seda ej taha kiill keegi.

Pasundajad koju
tagasi

Ameerika suurim luik, nn. (rum-
peter swan (Cygnus buccinator, ehk
pasundaja lutk) pole ennast Ida-Ka-
nadas ndidanud enam viimase saja
aasta jooksul. Seda valget, 165 cm
nikkus' musta nokaga ja samavirvi
jalgadega-lindu vodib niiiid veel leida
alnult Briti-Kolumbia ja Ladne-USA
metsikuimais kohtades.

seevastu kodustunud nn. mute

swan (Cygnus olor, ehk tumm luik), -

kes alles parast Esimest maailmasoda
(1919) Ameerikasse toodi, on jevinud
kdikjale ja ménedes Ameerika osa-
des siginenud sel m@iral. at seal juba
abindude rakendamine nende arvu
piiramiseks kaalumisel on. Muide.
ornitoloogid on tahele pannud, et
tummaks peetud lujk ainult kodulin-
nuna tumm on, kuid haalitseb vabas
clekus elades,

Tanavu kevadel annestus Kanada

ornitolodgidel paigutada paar tosinat

ladnest toodud pasundaja-muna {da-
Kanadas elutsevate tummade luike-
de pesadesse ja teadlaste rahuldu-
seks osutusid tummad mitte ainult
tublideks haudujateks, vaid ka hea-
deks kasuvanemateks: Huviga ooda-
lakse asjade edaspidist arengut. Mis
juhtub, kui pasundajad neid timbrit-

‘Sevas VGOras keskkonnas tiiskasya-

nuiks saavad? Kas paarituvad nad
oma toukaaslastega? Kui senine kat-
sestamine nurjuma peaks, ai (id tead-
lastel vist muud iile, kui korrata kat-

—

set Vangistuses olevate lindude jarg-

lastega.

1S

Ainull —

, ressil, dr,

— diidu esindag

Balti Vab
Kang'iga,
Kongress}

ku Ch

P

li

LOS ANG
nisthk riik®
rahvastele
se], titles T
ma Antikon

Hiina took
le vaid sel
ara komm
mine, Balilg
vuslik Hiing

KOUSUTUS
Wan esind
Roolsi peadi

na-Hiina o
lgoksul kor
nud Balti rug
ecllewa No]
penalismi, |
seoparasl 2

Viilele ag
Hiina paish
kuks, vaslal
lik reform of
vas e1 sane
jandusstiste
naevad cl sq
ly, Kuid Pur

_Soovin tu
BEEZIE
ja

Heli

Balti:

Balli U

Uhingu (Az

(president-«
esilab ile
Lines: mig
vaja teha, j:
teoslamise
arulnb ka
mist balti ut

 vitnoud wue

ime, Dhest
ma mdnede
osavoltu
leises! kul
Moaskvas 4
pohialuste
nism, antine
ja tegevusel
vOlisimine
Mis sunt
on, peale C1
le hulgale
eriti vardu
kellest um
AABS«i thu
konnest on
suurem Osa
kes oma Iii

Hmiseks vo

tulemuste a

Teadlasle
eelaryamist
raporteerid
moénele po)
olgu ta sils
yarviline.
mutsevatel
erakorralis¢
iimberhind

Kuna Ba
suUTYGIMU
loogia on le
mist paljuc
poolt, sis §
peavad olen
letud, et felt |
gide pooll. ,
valjal wustug
da. Sellegipa
danud AAB

Professor
tolimub Tar
val, 25. nove
kutsutud, F:
sellest eriti §