| . ‘fos whe a "of Aorraldusel, | alid rahvarehked ja nauditavad, enti amadele, ef) Care peg eee deer Qe te lik - Vancouveris ta histati Fir roy ppd ee ce Se ee ho A Ee ep = en ri” , emadepaeva ‘VANCOUVER (MLE) — Siin pii-. hitseti emadepdeva kahel korral — Pensiondride Uhingu ja Eesti Seltsi Mélemad iritused -PENSIONARIDE UHINGU ema- dep#eva aktus peeti juba kolmapde- val, 7, mail, Eesti Kodu' allruumides algusega kell12 paeval. Piduliku ak- tuse avas Aleks Kalbus, kes oliiihtla- si ka teadustajaks. Emadele kinnitatt cinda kullerkupud koos kohalike ke- vadGitega, Lauldi tihislaul,,Kord mo- tetes istus’', miilele jargnes liihike avapalvus Opetaja Thomas Vagalt, Kes tanas Jumalat ema suure t06 — slinnitamise ja kasvatuse ning sure noole ja armastuse — eest kui olime ales lapsed vil haiged, Linda Suurkask luges kodumaal Kirjutatud ‘prof.dr. Juhan K6pu mi- lestustest loo ,.Minu ema’’. milles peapliskop kirjeldab oma ema aas- tatel, kuj perekond elas vGorsil [La- timaal}, Kuidas ema lapsi épetas lugu . pidama eesti keelest ja Eestimaast, soovides pidevalt. et nad kord sinne (Helme valda) tagasi pddérduda saak- sid. Ja kui leda enam ei ole, siis mae- lagu ta Helme surnuaeda ja asugu ise ka sina ja votku isa ka kaasa. Emadepaieva aktusek6ne pidas Luule Sova, lutvustades,,Ema kuju- tavas kunstis' labi aegade. Kone oll - _ koostatud peamiselt 'akadeemilisest. vaatevinklist dahtuna, sukeldudes miitcloogia valdkonda -kirjutatud raamatuisse, miliest olid nii ajaloo- line kui usuline aspekt kdrvale jae- tud, eriti papganliku aja oses, Hasti attevalmistatud ja soravalt esitatud kOne andis pOgusa ilevaate naisest kujutavas kunstis kui 6rnuse, itu ja _vilfakuse siimbolist..kuni emant kul taevaliku kuainganna jumbol, Aktus loppes thislauluga _Uks naigake” _millele jargnesid Uhingu teated ja plaanid tulevixuks je rikka | lik kohvilaud. VANCOUVERI EESTI SELTSI noolt korraldatud emadepaeva aktus leidis aset piihap#eval, 11. mail kell 13,30 ,,Eesti Kodu'' aulas saalitaie rahva osavotul. Avasona ttles Susan Muld ja nal: vuse pidas preesier Eugen Ruus. Emadepdeva kone oli Ivo Tannerilt, Fitekanded olid Taienduskooli dpi- lasteli, kes olid muide ka kava ise koostanud. | Kdigepealt asitas 46-liikmeline Taienduskooli koor kolm fautu: ,, Kal- lis emakene"’, .,.Vanaemate” Malle Vasara klaverisaate] ja Kui mina alles noor vee! olin’ Toomas Kite. hingu harfi saatel. V klassi opilased esitasid nukuteatri ,,Ullatus emale’’ {osalised: Liisa Suurkask, Shirley Sepp, Ivar Vasara ja Arthur Kitc- ting}. Sama klassi dpilased esitasid naljanumbri',,Eit ja taat’. Trio - Art- hur ja Julie-Fia Kitching viiuletl ja Melissa Harding thsellol - esitasid Schumanni ,,Onnelik talumees'’. Jargnes Ingrid Soidelt kaks klave- ripala: Clifford Poole’i ,,Mist'' ja Georg Philipp Telemanni ,,A Dan- ce’. Sara Taylor ja Tia Kitching esi- tasid luuletuse ,,Ema‘” ning eelkooli- -eglised ja esimese Klassi Gpilased (Triina Linde, Mark Linde, Katrin Lohuaru, Melissa Harding, Brigid Scide) esitasid laulu Mo mitsil cn kolm auku’"’, Loppsana tiles Eesti Seltsi esi- mees Enno Lepnurm, tanades kéiki. Parast iihislaulu .,Uks paigake" teh- liruumi saalis ja Helve Raun-Rannis- te juhatusel esines 10-liikmeline voimlemisrihm. Rithma kuulusid: Kristina Pikksalu, Shirley Sepp, Lit ga Suurkask, Ingrica Solde, Liivi Sel- de, Ellen Losin, Julie-Tia Kitching, Sara Taylor, Brigid Soide ja Trina _Linde. Ettekanded olid sujuvad ja nauditavas. | V.. | KEYSER / MASON / BALL | COLEMAN & LEWIS | : | BARRISTER & SOLICITORS : PATENT & TRADE MARK AGENTS — (Advokaadid, vandeadvokaadid, patentide ja kaubamarkide agendid)} Hea meelega teatame, et ‘Silja S. Seppi, B.A., M.Ed, LL@ on partneriks vastu vetud. Suite 701, 201 City Center Drive, Mississauga, | | : Ontario L5B 274 _ Telephone (416} 276-9111. Telex 06-960495. pr. ja.Rootsis, ?) Eesti entsuklopeediate 1932-1970. Rootsis 1958-1966. Ay Silvet 3} .Eésti Keele Maisteline Sonaraamat’ (4 koidet), trukitud: _Inglse-Eest SOnaraamat”. Kus soovite. eelpoolmainitud raamatuid milla noorele eestia- sete, kes neid hasti kasutaks, palun helistage (416) 451-8200 vol kr jutage: T.EDUR, Box 4100, Georgetown, Ont, L7G 4Y4. SOOVIN OSTA _ Jjargmisi RAAMATUID: A} Vanemaid eestikeelseid Piibleid, trilkitud Eestis, Soomes kogusid, trusitd Eaestis eh | - MINGIT KOMPROMISSI. KOMMUNISTIDEGA K. Pats — 1918. Ritmika . | : _ (Algus esikiiljel) maks kuue aasta valtel. Siina K ase- ‘camp ja Annely Riga elole mitte iiksi head Spetajad, vaidka andekad orga- nisaatorid. Nende esinemised on ala- iifuil hastt Korraldatud, et nende! vaevall mingisuguseid apardusi juh- tub. Teadustajaiks olid Anne Late ja Mal! Puhm. Peale nende oli seal veel rakendatud mitmetes Ulesannetes die kimne abilise. | = Ritmika’ Vancouver esineb Expo 86-119 véimlejaga, nende hul- gas 5 eestlast. Esinemised toimuvad 21-26. augustini Kanada ja Ontario navillonides ja ka mujal. HARALD RAIGNA Eesti noormees Rootsi rigemendi ,,parim sdber'’ johan Tarmet tuli Rootsi sdjavdest sundaega teenimast mitme auninna ia medaliga. Temast kirjutati seal- setes ajalehtedes ja ta pilt jai aukoha- je Gotlandi kahurvie riigemendi A 7 kasarmu seinale Visbys. johan Tarmet valili riigementide ‘soprusiihingu poolt 1985/86. aasta ,patimaks sdoraks” [,,baste kam- rat''}. Tamast oodati head chvitseri, -kuid Johan. Tarmetit ootab keele 6p- pimine Goethe {nstituudis Saksa- maal, mis vajalik ta insenerikarjaari- le. Ta 6pib kolmandat aastat masina- ehitust Stockholmi Tehnikaitilikoo- lis. Praktikale laheb ta ASEA Urmas- se. : NNNDNNDDNDONDDIDELODDPONODDONODOGS Taen igasuguseid REMONT-TOID MAJADELE | (tasuta calarve) Tal. 759-3975 igal ajal EL VERDER eee ered MEF es eee ee eo NELJAPAEVAL, 29, 2. MAIL = THURSDAY, MAY : 29° Rahvaloendus Kanadas 3. juunil Teisipaeval, 3. juunil on Kana- das rahvaloendus, mil iga leibkond annab andmeid kiisimuslehele. {gal rahvalaenduse! (valja arvatud 1891) on esitatuad kiisimus ka etnilise kguluvuse kohta, Tanavu on esma- kordselt kiisimused télgitud 30 keelde (1981: aastal 14 keeles}. Uks igast viiest leibkannast saab pika —kisimuslehe, milles nadutakse iik- sikasjalikke andmeid etnilise pi: ritolu kohta nii pohjalikult kui voi malik. Rahvaloenduse andmed on vastava seaduse alusel salajased ja - kasutada ainult Kanada statistika: biroogl, Kanada rahvastik on pohjalikult. muutunud. 1871. a, naitas rahva- loendus Kanadas 3 miljonit elanik- ku, neist umbes iiks miljon prant- suse ja kaks miljonit inglise parit- oluga, Loetleti ka 39 kreeklast, 1035 ifaallast, 125 juuti ja 21496 aatril: last. Praegu on ile 8 miljoni Kana- da elaniku, ke! ei cle ci prantsuse _efa inglise paritolu. 3. juunil kisitlevad 38 000 rahva- loendajat enam kui 25 miljonit ini- mest. Kuigi kiistmused esitatakse inglise véit pranisuse keeles, on loendajail abiks talked ja télkijad neile, kes neid 2 keelt ei valda. are D Kasulik teada - Noutage informatsioon - kondomiinium} ostmise!} | Enne kondomiinium-korteri postu on soovitay hankida informatsiooni. mis valdiks hilisemaid kahetsusi. Kondomiiniumi-korporatsioonid) (..Condominium Corporations’) an- navad soovi korral valja kirjaliku tunnistuse, misonnn..,Estoppe!Cer - (Estoppel-tunnistus}, mis. lificate’ maksab $25, ja mis esitab korporat- siooni rahandt!saruande ja ka miii- dava kondomtinium-thiku (,,unit") aruande [(nditeks: kas sellel on-vol- -gasid) koos teiste dokumentidega, seadused (rules and bylaws], ‘Kondemiiniumil on valitud juha- tus esindajatest ehk direktoritesl, kes juhivad majandust ja vastutavad s2a- duste ja madruste taitmise eest. K ondamitniumil on kahte liikikin- nisvara {property}: eri-osa, mis kuu-. lub Gksik-istkutele, kuulub kdigile. | Enamasti kuulud. iihisvara alla koik peale erakorterite, isegi valis- alos ae ia ihisvara, mis —seinad. KOik omanikudon vastutavadoma korterite{units) eesilja peavad andma ka teatud summa (liikmemaks) tihis- vara ja Uldala korrashoiuks. Estoppel-tunnistus mnaitab, kui suured on néutavad summad osteta- valt thikult(,,.unit'| Gldalajaoks, kas on volgasid: ja kas on codata liikme- maksu tousu. Samuti on tunnistuses mainitud kavasolevad parandused voi ehitarnised: ja ka muud olulist ostjale, nagu seadused ja maarused ja. jacius era- ja tldalaks. Paljud kondomiiniumid keelayad koduloomade ja lindude pidamist Paljud nouavad loa {permission} ki- simist juhatuselt lillede istutamiseks, nesumasina sissepanekuks ydai kor teri. siseseinte muutmisels. ° Suur osa inimesi el kiisi aga Es toppel-tunnistust ja kirjutavad alld korteri ostupakkumisele, Siis on aga hilja. lepingust taganeda. Kui ostz-- _ pakkumine on vasiu véetud, on |é- ping tavaliselt siduv (binding). Kui olete leidnud kondomijnium- ‘Korteri, mida soovite osta, siis kiisige xondomiiniumi juhtkogult Estoppel- tunnistuse, enne kui alla -kirjutate. Seadise jirgi peab korporatsinon andma selle tunnistuse seitsme pae- va jooksul; ja selle hinna iilemmaat on $25, Kuid see hind vGib ennast hésti tasuda. Peale Estoppel-tunnistuse labi ju- gemisi laske oma advokaadil (kellel peaks olema kogemusi kondomiiniv- midega] asi labi vaadata. Kui kajk on korras ja kui olete kindel, et teile meeldib elu selles kondomiiniumis. siis tehke (oma advokaadi abigal Qs tupakkumine, Ontario Ministry of Consumer and Commercial Relations (Ontario tar-- bijate- ja drisuheteministeerium} ap: nab soovi korral voldiky informat- "5 ec. ee , _ it Eh ee in A aA Raa eet ae eee 1 Ll ee ra a nr . . a . rn pie ; =: 1 "onses lB heel ile aed — tell eee aor. .Meie Elut ne. 22 (1890} 1986 Vajanduskiubi peakousolekust osavaijaid. Istuvad, vasakuit — FE. Hopp, T. Toome, ¥. Loit, J. Kunnapuu, H. Later, K. Kasak. L, Janes, T. Kalm, Seisavad — F, Laanemets, U. Prii, A. Tamm, R. Raamat, U. Isberg, V. Ralend L. Later. T, Laar, H, Kons, H. Kasak, A. Nittenberg, H. Lestal. a ad oe . * ra a “ ‘j- fr he a "ag PH ce ; vee et oy, see Te ee “a ” Sag or . a ee Yo ome re 26 fh ci Penge” bas wy H LC a vt ine sted tanta tee ats Hy eae ett Sofft : = a Festi Majyanduskiubi Kanadas juhatus. Istuvad, vasakult — V. Loit, E. Hopp. H. Later, H. Kasak, seisavad — A. Nittenberg, T. Laar, L. Janes, Foto - &. Preem thm Uhenduses on jéud Kinnisvara laenud 9,50% isiklikud laenud alates 12,00% - informatsiooniks helistage 465-4659 Pank avatud esmasp.—raada 10:00-3:00 Teisip. ja naljap. shtuti 5:30-8:00 CP a ol ee ed oh TORONTO EESTI UHISPANK $58 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 mez Ka Eestis on olnud tuumaenergia Onnetusi Paar padeva parast Tshernabdli katastroofi — kui rootsi teadlased teabeid néudsid — avaldas ,,lzves- tia’ artikdi: Onnetusi tuumareak- toreis. Teade kirjeldas aga ainult USA-d, et seal olevat juhtunud tile 19 000 sellise Onnetuse. Lugejaid yalmistati ette jargmise paeva tea- tele, et N. Liidus on niiiid ainult UKS juhtunud. Tegelikult on neid palju juhtunud, Kuigi maha sala- iad, on mOned neist Ladnele teada, . sd Hen aT ®@ Teisip., 17. juunil laulab Estenia koor Walter Hallis algusega ki. - 19.30, _ & Esmasp,, 22. tuunil Voiduptina ja jaanibhtu Maakondliku Esindus- kogu korraldusel Eesti Majas algu- sega ki, 19.30. egUTLILUIUUAUEUUNUULELL4E41S4GN AE TUES siooniga kondomiiniumide ostmi- sest, . Kiisimustele, mis sellega seases, vOlp vastata ka Mike Armsirong. Business Practices Division {aritege- vuse osakond}, Ministry of Consu- mer and Corporate Relations (Tarbi- jate- ja arisuheteministeerium), mis on lihidalt , MCCR", ja asub 5-ndal korrusel, 555 Yonge Street, Toronto, M7A 216, Telefon: (416) 963- 6302. 5 at Ee oe -” - 5 Ly 5, . rats : gee pc elt T Naiteks kirjutas Alberta Ulikosli prot, David Marples jargmist: = AL1957'58 plahvatas tuumajaat- mete ladu Tsheljabinski oblastis{!da- Uraalis). Mitmed ktlad lihisall kadu- sid maakaarailt ja imbruse pinnas ja taimesitk kannatasid radioaktiivsuse all. Siiani oli teo maailma suurim nukiedardnnetus, — ja voib olla seda veelgi. A.1973 nurjus jahutussisteem Shevtshenko tuumajoujaamas (Kas- pla mere aares}. 4.1975 kahjustas akiline surve- [ous aurugeneraatorit Rovno [1.dane- Ukrainas| tuumareaktoris ja jaujaam pandi méneks ajaks seisma. See tuu- mareaktor oli sama liitpi, mida eks- porditi [da-Euroopasse ja Score. A.1983 hakkas Suur tuumareakto- rite fenas Vo!lgodonskis (Rostovist idas} lihisalt vette vajuma. sest oh lohakalt ehitatud ja Higa jarve kal- dale. Seiles fiaskos oli siiiidi paha keskulaanindus ja N. Liidu ehitusmi- nister vallandati. - A.1985 jJutustas iiks Rootsi pdge- nenud eesti insener, et ainuli 15 km Tallinnast asub tuumajaatmele ladu, kuhu neid veondatakse Paldiski tuu- maallyeelaevade baasist. Jaatmed maetakse betoonpunkreisse, kuid t\ddtajad on vilumata ja neile pole an- tud isegi Geigeri loendajaid (mdoda- vad tuumakliirguse tugevust], Uks jadtmeveoki juht suri kiiritustéppe (radiation sicktiess"'}. A.1983-85 anti valja plaanid tup- majoujaamade ehitamiseks Gorkis, Minskis, Odessas ja Harkovis, — lin- _ Napilirides! Tshernobdi on tile 100 km Kilevist ja seal on valmimas 5. reak- Fola ~- S. Preem Majandusklubi neakoosolek Eestt Majandusklubi Kanadas korraline peakoosolek peeti kol- mapdeval, 21. mail Toronto Eesti Majas. See on EMK-I juba tavaks kujunenud, et peakoosolekule tul- lakse koos abikaasadega, kes sellal kui kiubi liikmed peavad koosole- kut, kokteile mailsevad ning oma- vahel uudiseid vahetavad. Seda aega nimetatakse daamide ,, Happy Hour iks". Klubi moddunudaastases tegevu- ses loimus esimese uritusena klubi kevadhall 24. mail Roya! York Roof. Garderis, mis oli haogne ja Iobus. _ Jargnesid klubi suvepaevad hr. Ja pr. Rooneeme suvekodus Georgian Hay -kaldal, kus asavotjaid off tle 100 ja ilm oli erakordselt ilus. Tantsuks mingis seal klubi oma orkestev. Sils _ avalik loeng kaasmaalasile 17. vecb- ruaril, mille esitas Tarvo Toomes, kéneldes majanduslikust planeeri- misest, RRSP-st ja selle likvideerimi- sesl. Loengust osavotjaid oli ohtralt. taites tihedalt Torento Eesti Maja keskrmise saali, Kiilaskaik Maena In- ternationali suurtiGstusse, jirgne- nud dntusddgiga, olf tiks huvitava- maid ja sisukamaid kiilaskdike. Vilma se Uritusena toimus ktlubi aastapdevaball 26. aprillil Sutton Place Hotellis Stop 33 ballisaalis, mis Gnneslus nil suurepdraselt, et osale- jale poolt hinnali seda ilusaimaks balliks. mis Torontos kunagi peetud. ENIK juhatus on vilmase austa - jooksul pidanud 7? koosolekul. Klubi hikmeist on surma labi lahkunud ~kaks ning uusi liikmeid on juurde tulnud viis. Klubiesimees avaldas tanu kohali- kule cesti ajakirjandusele positiivse suhtumise east klubi legevuse kirjel- damisel. kK assaaruanne, mille esitas V. Lait, nditas aastast ilejaaki umbes 1000 dallari timber. 50-dollariline liikme-. maks jaeti endiseks. Tegevuskavas on esimese tirituse- na ette naéhtud lobusdit laeval Gnia- rio jarvel. Sellised lacvasdidud on klubi liikmete keskel muulunud vaga pgpulaarseks. Kdasi on kavas jatkata Kiilaskiiike eesti ja kanada ettevadt- teisse, Kavas on esilada~ka 1 vai 2 avalikku loengut majanduslikul ata ning korraldada ball siigisel vai keva- del, Kui leilakse sobivad ruumid, sits vaiks korraldada ka oma uusaasta- vastuvatl umbes 150-kiilalisega. Osa- votjate leidumisel vdiks korraidada ka Uks talvine valjasoit. - Eelarve oli kooslatud umbes 10.000 dollari ptirides 500-dollarilise wlejaagiga. Valiti tagasi senine esimees Hugo — Later. Samuti valiti tagasi pohikirja kohaselt juhatusest valja langenud [mar Martens ja Tonis Laar. Juhatu- se kandidaatideks valiti Alfred Yamm ja Tonu Toome. Revisioniko- misjoni valili Valdeko Raiend, Ulo Isberg ja Larry Later ning kandidaali- deks Heino Lestal ja Rein Raamat. Peakoosoleku protokolli kinnilaja- teks valiti Reet Kasak ja Toomas Kalm. Labirdikimistel réhutati vajadust Klubi iiikmete arvu suurendada. eritl noaremate majanduslegelaste kaudu. Praegu on klubil liikmeid 83. Koosoleku \6ppedes jargnes dhtu- sd0k kohvikus. kus vabas vestluses moodusid iinnulennul mitmed tun- nid, | a re ee eee lor sel aasta! ja 6. 2.1998, Viis teist jaama Ukrainas peaksid kaik hema enne 32,1990, Laane teadlased on niiiid, aga hi- vitatud, kas netd plaane taidetakse. sest on leitud et venelaste ehitus. tunst on mada! ja kaitsevahendite rakendamine onnetuste vastu karva- lise tahtsusega. Onnetuste lagajarjed on aga Wemaailmsed, VLP ae esa aS =k aE Pe = os . fusca: . =. wa ‘om woot . ee — oe i” a it. . be ne ee eel PF Tb be a : = ePondi zhiirt, koe Kull kohal eli S -kast™ on thnunud qjaad, Libine- est Selejunres devah vile Vimase aasla pg aubinnaga _ g-pievasel Hergen! .Meie Elu' ne. 23 Auhindu ja abi kordselt valja 4 Seltsi 116. aastaniid toimunud pidul Stokholmis. Uletndmiscle sel pepeall kaks ag Can. Boood.+, teadul eest mele koduma vuldkannast- Dr, kool) Pallja-Kurool sur dr. ain Rebag rligturhivaae dr. Peep PL Rehbane, Pennsylvania tlikdl nud selle fundi 194 valida Holsing! i dr, Matti Kitnge ja Mithlen'i Suksa Lig Teiseks anti tle tiks stipendium sihe aastal’ paail Se) y kroond stuuruste au Stockholni Eesti kadpedaja Heli sis nublisis! Andres ni suurune slipenil| udasiappiiale: Peet nadis cCrialase sh seks Roolst Karo juures. Auhinna Klinge abikaasaga, Prot, Kiinge wok vilden: Ett haste 1484. Sedle Od ain soame rolvastelsa ha kure hoymude} af la-ajast kuni meet se Japuul Wi. sajun “hari hinnuneng likke allikand kasul] nioliseks teha, ef eksisteerisig | Lai Saute merevaimy Rootsi-Pohjata ja § meresoonitaste unis mas peale Soome eri aga Somme lal vad Uhentday laiht Drowsy, Muhlem Reval vom sech Ed Parast liei a-ku tavajarjekal jaroh pa nattusl aastave [N.}.) maakonna mis kunsinik kd. R tavat valjapaist pressi artiklile ja fe kaudu, on mein ameerika publiku Voimulik, ef sed utigaia enese sila karval, cespool mi tage THUS able dajale viilnustis ii pesli kunsiniu mg nist, koos ta istkay nib el BE. Ravak urvitkall esimem ise Gurihaones teins des Giles seda korg esindaja, kunsling Michelle Rubel ..M fe, el kunstnik lg mei) muakondlikig nows amanodlsell andina vahendaval Him lihikonnas vhineva ga kunsiniku tod mujal”, Milmetele pakkug ga sunnitud juba aj: Che vahelehtippess nas, kus 1a kuulus § preine irinsse, suabus asp iillajus, Suurkauba Borgen Mallis, Par: suti fk. Riiga maiky sinaniisel Kunslin ithtfasi vahevoisthi: vale osariigi esindu: lusele, Seal alid se kusiuures igi miljc