_ NELJAPAEVAL, 28, APRILLIL ~ THURSDAY, APRIL 25 == LUGEJA KIRJUTAB MIELE ELUY — OUR LIFE” — Estonian Weakly Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian . House, 958 Broadview Ave,, Toronto, Ont Canada, M4K 2R6 | Tel. 466-0951 y oimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr,, New Milford, N.J. USA; | Tel. (201) 262-0779. | ” Meie Elu" viljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut A, Weileri algatusel 1950. @ — 7 a el ed ee =e: oe oe —— . - ee. = . . EEE ne ee ee 1 - L a 7 L | Uksiknumber — Fe Meie Elu" oimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview | Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951 Tellimiste j ja kuulutuste vastuvétmine igal téép. Kl. 9 hm,— 5 p.l., esmasp. ja neljap. kl, 9 hm. —3 6.. laup. kd. @hm.- -T pel. .MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1a. 840,00, 6 k. $22.00, 3k, $15.50. USA-sse (US$) 1. a. $44.00, 6 k. $25.00, 3k. $17.00. Ulemeremaadesse — 1 a, $48.00, 6 k, $26.00, 3 k. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 Kk. $14.25. Xiri- ja Shupostilisa USA-sse: 1 a, $30.80, 6 k. $15.40. Ohupostilisa | | iilemeremaadesse: 1a. $58.00, 6 k. $29.00. h Kuulutushinnad: 1 toll ihe! veerul — esikiiljel 85.50. tekstis $5.00, kuulutuste kiiljel $4.75. wv : ga TUULOLAOTT LUELLA NTT VADLAGUARDADSDSTASTHE: Miks vangistati Harty Motsnik? Kui Karl Marx kommunismi mas aifestatsiooni . jarel. Had giti ‘ylks font kaib imber Euroopa — kom- muuismi.tont’, siis nitiid see tont on saanud inimése kuju, Afganista- ni tsiviilelanike vastu peetav soda, _tahva ulestOusu mahasurumine. Poolas, Korea reisilennuki allatu- listamine, inimdiguslaste vangista- taised Balti riikides, viimas- ies status quo vagivaldne saili- famine ja majanduse ekspluatee- ‘imine, kodumaa militariseerimi- ne — réagivad hoopis muust kui rahuarmastusest, Juristist luteri- usu pastorina glen veendunud, et litemaailmne soja oht ning hirm enese ja laste tuleviku, nende yaimse palge parast johtub kurju- sest, mis on seadustes. Viimaseid kasutatakse relvana rahvaste vabaduspwtidluste maha- surumisel, Kurjust toitvaks: pin- naseks on marksistlik-leninist- _ tik ideoloogia, mis mifte ammu on voimaldanud totme panna enne- Kkuulmatuid roimi inimkenna vas- tu. Seda tehakse ka praeegu, naditeks eelnimetatud sdjalistes ja vagival- laaktsioonides vadérastes maades, aga samuti oma maal,'Seal, kus Ju- malate ja Piiblile ei anta tunnustust ej lasta riigivalitsemisel ja pere- konnaelu korraldamisel kaasa raa- kida, kus ristiusk on fun 'nvatue _ Igandiks ning juurdepdds risttusu tadedele ja Tée tundmisele ametti- kult keelatud, valitseb paratama- tult kurjus. Kurjus ongi see, kui ei lasta Ju- mala seaduste j jargienese ja pere- konnaelu vabalt korraldada. Samal _ajal sunnitakse vagisi omaks votma vO6raid ja vastumeelseid kombeid, loobuma armsast ja digeks peetud ‘gluviisist. Kurjus meie maal kas- vab paev-paevalt ja on saanud iga- _ paevaseks nn.normaaiseks elu osa- ' duseks, mida Kurtuseks enam ei neeta, ei mGisteta: Sdda j isegi mitte kirikuringkonnas. Uhé suuremate valede muutmisega tOdedeks on inimeste teadvus vaarastunud ja kurdistunud sedavord, et isesi tap- mist ei peeta kuritecks kui séda soaritatakse partei, riigi, revolut- siooni nimel. Teisiti pole vormmalik seletada Korea reisilennuki a!latu- listanud piloodi naitamist telekraa- . mil kangelasena, vi 7.11.83 voetud intervjuu endiselt KGB tédtajalt, kes kiitles televaatajate ees: ,;ini- mese likvideerimine oli kui oleks lutika seinal tapnud — vastik'. Mi- Uda kulltaotletakse telemangufilmi- ga ,,20. detsember? Kas testi ter- rori digustamist. Sdau_ ,,kurjus", y patt ja ,ilekohus* kuuleb itha harvem inimeste suust, mis tunnis- _ tab. ikskétksusest nendesse illas- tesse eetilistesse toeksipidamistes- - ge suhtumisel, Pole midagi imesta: da — selle asemel, et kuritegu huk- ka mOista,suhtutakse sellesse ko- eunl soosivalt. | Et see. testi nénda on, esitan KOneiuse ateistist riigivéimu esin- cajaga. : A: Omea iutluses mainisite Korea reisilennuki aukkumise juhtumit. . Misparast? T: Korea reisilennuki allatulis- tamisest Ndukogude Liidu poolt _. raakisin ihendusesJumala kasuga, mis keelab tapmise, ‘Noukogude Lildu vaen léane maailma vastu ei digusta nédukagude kodakendsusse mittekuuluvate inimeste tapmist, liiatigi rativaja: tingimustes. See roim ei mahu minu arvates ka mitte . | vaimus, nn. ideoloogilise véitluse kontsept- siooni, mida ateistlik Noukogude Venemaa peab kristhiku lddne- maailma vastu, Evangeelium teata-. | vasti kiseb ligimest armastada ja armastada, ka vaenlast, Mis parata, olen kasvanud ristiusuvaimus Ja ies. | A: Noukogude Liidu valitsus an- dis.seletuse ja vabandas inimelude hukkumise padrast. Mispdrast Teil ali vaja seilest tildse raakida? T: Kirikuépetajana kuulutan fu- mala séna. Téel on selles keskne koht. Minu tilesandeks on tuua ini- mesed toe tundmisele, osutama puudustele ja vaarnghtustele, s.c. kdigele, mis pole kooskdlas Jumala sina ja seadustega. Korea reisilen- nuki allatulistamine kohustab huk- ka moistma. Kui seda ei tehta, voi- vad jargneda veel hirmsamad kur- teod. Kes voiks meie maal seda hukka méisia peale Kiriku? - A: Usuelu Noukokude Liidus on tegleeritud seadustega. Kas tunne- te neid? - T: Pohiseaduse jargi. Kirik on la- hutatud riigist. Minu arusaamise jarele peaks Kirik olema taielikult iseseisev. Tegelikult on see pettus. Riik on vabanenud kéikidest ko- hustustest, aga sdilitanud Gigused Kiriku elusse vahele segamiseks, kontrolliks. Ta teostab seda varja-- tult oma salateenistust kaudu, Rah- vale e1 ole see teada. Usuelu re- puleerivad seadused on ebadigla- sed. Need anti revolutsiooni kaigus vana tsiviilisatsiooni purustamise diktatuuri tingimustes, kusjuures kristlaste huvistd tdieli- kuit ignoreeriti, Selle jarele kogu usuelu suruti kirikumiiiride vahe- ie, Evangeeliumi on véimalik kuu- ‘Futada ainult kirikukantslist. Kui ateistid raapivad usuvabadusest, stis on see kdige inetum vale. Mis vabadus see on, kui seniajani pole lubatud trikkida Pitbleid ja laulu- - raamatuid, isezi mitte M. Lutheri S00. aasta juubelisiinnipaevaks. Brosuur »EELK tinapdeval" ja aja- Kiri] on pigem ateistlik {desjinfor- matsioon, kui elay Jumala sona. Needki kattesaadavad viga vahes- tele. Kas Te ka teate,kuidas rahvas Jumala sona jarele januneb? Ollak- se valmis maksina mistahes hinda, et omandada Piiblit. Habiplekiks Noéukogude riigile ja ateismile on aga seadus laste usulise kasvatuse keelamise kohta. Keeld tahendab seda, et meie lapsed kasvatatakse fahus minevikust ja neije Opetatak- se valet té6e asemel. Laps ei oska ega suuda tide valest eraldada ning tGeparase informatsiooni puudu- misel ka kasvab teadmatuses, Selle. tagajarjeks on vaimne piiratus, Te- mast saab nn.néukogude inimene, kelle ainsaks ideaaliks on elu kdige iiadalamas materiaalses sfadris vaimueluta, tahteta ja soovideta kérgemateks aadeteks,. vabadu- seks,Ateismi poolt sooriiatay kuri- tegu pole millegagi vorreldav. Ko- rea reisilennuki allatulistamine on selle korval tiihine eksimus. Oleks _ Meie maal vabadus selleski ulatu- ses, mis Saksa Demokraattikus Va- baritgis. Kui olin veel Puskini kiri- ku pastoriks, saadeti kasti tais Piib- letd, mis olid muretsetud ja Nouko- sude Liitu toimetatud Saksa Demo- kraatlikust Vabariigist. Seal, raagi- ‘takse, olevat Piibleid raamatu- kauplustes vabalt miiia. A: Néukogude kodanikuna peate alluma ka noukogude seadustele. Mispdrast Teie ‘ei taha seda teha? - Ola lojaalne? Meie Elu“ avaldab meelsagt; oma lugejate motteavaldusi — ky neid mis ei iihtu ajalehe seisukoh- tadega. Palume kirjutada kokku. votlikult ja lisada oma nimi jo aadress. Toimetus jdtab endale 6i. guse lugejate kirju redigeerida ja liihendada ning ‘mittesobivuse korral jdtta. avaldamate. Mis on lahti meie kirikus? Eesti nagulaspolve kirikuelus. na- gu teisteski eluavaldustes. on olnud. | kahjuks, ka mitmeid nahteid ja aru-- / saamatusi Torontost Chicagoni jg ~ Vancouverist kunt Austraaliany KOiki neid raskusi on piititud tiletada kristlikus vaimus ja kehliva EELK pohimaddrustiku raames. Niltid agg oli veidi kummaline tunne lugeda Meie Elu’ nr. 12,1985: ,,Praost Ru. dolf Reinaru andis tile Helmut Riid. mikule. luteri kiriku Opetaja vormi kandmise diguse pilskopl tilesande] | fa... pliskop! loa jutlustamiseks lutert kirikus.”’ EELK. kogudustes on hingekarjas. te ehk Opetajate-jutlustajate ametig seotud kindel kord. KELK pohimdaarus 2, peatiixk ¢ #9 iitleb: Opetajaametisse voib kinnitada ee ee nee ne a korgema usuteadusliku haridusega isjuid. kes on Glendanud vastavad eksamid keonsistocriumis ja lopeta- nud prooviaasta, ning keda peapiis- kop selle jarele on tunnustanud kélb- likuks opetaja ameti pidamiseks, 8. peatiikk #41. punkt 7] kinnitab:. Konsistooriumi voimkonda kuu- -jub dpetajate eksamikorra ja proovi- aasta korralduse. kinnitamine pea- piiskopi ettepanekul ja Gpetajaameti kandidaatide eksamingerimine jut- lustamise ja Opetajaameti diguste - saamiseks. Ja 15. peattikk #97. maarab: Opetaja ametiniideiks on: villane vol siidist lai must kirikukuub (ta- laar], ettepoole rippuvate otstega val- ge kaeiaside, rinnal kantav hdbedast ametlirist Ja sametist peakate, mida ainult valjas kantakse. Ordinatsiconi punut paneb ordineerija ordinandile ‘ametiristi rinnale. Alles peale ordinatsigoni on vaé- riliseks tunnistatud Opetaja digusta- tud ja kohustatud kandma ametitali- tustel .. vormiriietust’’. | Allakirjutanu a} ole veel kunagi —kuulnud, ega kusagilt lugenud et Hel- mut Riidmik oleks EELK pdhimdi- -pustes ettenahtud eeltingimus! kiil- laldaselt tattnud fa vaariline luteri- kiriku 6petaja ametiriietuse kandmi- seks ja uteri kirikutes pithalikuks jutlus taralseks, PAUL ROHUNURM JOHN E. SOOSAR CA. Chartered Accountant Suite 1802, 181 University Ave,, Toronto, Ontavio, M5H 317 | Tel. 864-0099 Shoppers Drug Mart ~ Morningside Mall Prescriptions @.Patient Record System for Senior Citizen We deliver @ Kojutoomine : -T. GUDOFSKY DRUGS LTD | 255 Morningside Ave., West Hill, Ont. M1E 3E6 — TEL. (416} 281-3000 | T: Tundkem ennast Martin Luther sonu kasutades ,,tu!leheidetuna ja peajao lihemaks tehtuna," sf, oma! nahal tunda saanud ateismi kurjust, Puskini kirik oli heaks koa, liks. Seal nagin, missugune julm kontroll valitseb usu ja koguduse elu tile. Algul- pitdsin sellele min- git modistusepdrast seletust. leida, Aga kui hakati ndilikke kirikurdd- vimisi tcime panema;, usklikke. pohjuseta ilekuulamistega ja vale- sulidistustega kimbutama — el v6i- nud jaada ikskdikseks pealtvaata- . jaks. Kui Eestisse tagasi tulin, leidsin eest samasuguse inimvihkajaliku atmosfaari. Hakkasin mGistma, ‘et kurjuse juured on seadustes, Need lausa ahvatlevad ja sunnivad kur. juseks. Jouludhtul, naiteks, kooli- lapsed viibisid Urvaste kirikus, kuhu nende muusikadpetaja oli kutsunud vaimulikku laulu ja oreli- mangu kuulama. Tagajadrjeks oli, et lapst karistati kaitumishinde alan- damisega, MuusikaGdpetaja vallan- dati. Mis veel inetum: lapsi kasti oma Opetaja peale, kes neid kiri- kusse oli kutsunud,kaebusi kirju- tada.. Kas Teie seda koike Giguste? Lojaalsus tahendab _,riigitruu- dust.” Noukogude riik on ateistlik, s.f. Jumalat eitav riik. Ega Teie ometi ei taha, et ma Jumala séna aseme! hakkaksin kuulutama ateis- mi? Arge moistke valesti. Ma ai ole mitte Noukogude korra vastu, vaid selles korras pesitseva kurjuse vas- tu. Lahkuksin Néukogude Liidu ko- dakondsusest, Teie aga el luba se. dagi elementaarset vabadust, Uri- taksin pégeneda, siis sulete vang- lasse voi saadate hullumajja. Aga ometi elada Noukogude Liidus ta- hendab elu raiskamist. Siin voivad . elada vahendudlikud, kes piirdy. vad oma ,,igapdevase leivaga‘.. A: Kas arvate, et Ameerika Uhen- dritkides on kurjust vahem?. T: Arvan kill. Seal riigijuhid oma tegevuses lahtuvad Jumala seadus- test ja kristlikust eetosest, need on kristlaste! piduriteks. Noukogude Liidus aga puuduvad niisugused pidurid, USA-s ja mujal liane de- mokraatiates rahvas kontrollib va- Hisejate tegevust, analiiiisib séna- votte — votab akttivselt osa polii- lilisest tegevusest, Niiviisi on pet. mise vOimalus viidud miinimun)- ni. Noukogude Liidus aga rahva. kontroll ebk nn. avalik arvamus ri... gijuhtide tegevuse tile hoopis puu: dub, See véimaldabki valetada, petta ja vagivalda kasutada nii pal. ju kui stida soovib, Naiteks juba iile poole aasta vaevieb vanglas nel; eesti inimdiguslast. Vaga vahe tea. takse sellest. Riik on huvitatud nen. de kinnipidamisest ja varjab seda rahva eest, Misparast? Vastus on alnult see: asi e) ole puhas ega digg, kardetakse tode. Seda aga naieme oma elus mujalgi. Ei taha olla proh- © vet, tuginen oma jareldustes Piib- lile. Kuulakem, mis seiles on kirju- tatud: ,,Jumalatuie . vagivald Viib dra neid endid, sest nad ei taha bigust teha’ (Op 21,7). A: Hoiatan Teid tdsisell. Teid -vordakse kirikuteenistusest vallan- dada, kut poliitikaga tegelete. Oeldu juba sisaldab Kurje kavai- | susi, Arvate, et minul on kerge né- hes seda hada ja viletsust, mis meil Festis valitseb. V0ras vOim ja voo- rad inimesed. valitsevad maad. Ebavordsus inimeste vahel, vaba- duse puudumine. Kultuuris ja ini- meste mentaliteedis silmnahtav mandumine, venestamine. Raaki- mata kilaelust, millest on jdrele: jdanud vaid varemed, Tulge Urvas- tesse ja. vaadake, Kui vaikiksin, voidakse mind valeprohvetluses sitidistada ja kaotaksin inimeste usalduse, Siidametunnistus ei luba seda. Need, kes peavad minu ihis- konnakriitilisi jutlusi poliitikaks ei tea, mida usk tahendab. Soovitan Piiblit lugeda. Kui harilikul koda- nikul-on lubatud osaleda poliiti- ‘kast, mispdrast pastor seda ei voiks? Jallegi kurjus, siin koguni- seaduslikkuse rikkumisega uhen- duse A: Hotatan Teid veelkord. T: Ristiinimese meelekindlust repressioonid ei kéiguta. See on ka ateistidele hasti teada, Kaataja olete’Tele, mitte mina, Tunnen Tei- je kaasa. Tunnen kaasa koigile, kes on dra andnud oma inimodigused ,kausitaie laatseleeme“ eesti. -Rahuks on vaja, et oleksime kGi- oj vastu siirad ja sdbralikud. Suh- tuksime mGistvalt igasse inimesse, oleksime armulised, seejuures aga leppimatud kurjuse vastu, Iseene- ses ja kogu maailmas. Juhinduksi- me Kristusest, kesiitleb:,, Uhe kasu {seaduse} ma annan teile, et te iiks- teist armastaksite, nagu mina olen teid armastanud, “ Urvastes 2.0, 1983 @ Vaimulik aksikvéitleja Urvastest Harri Motsnik,vajab laiemat tahe- Jepanu vabas maailmas. Tema ju- malateenistusi tuleks tolkida ja paljundada siin levitamiseks. Selle ilesande peaks eesti kirik oma ilesandeks vétma kaos meie kesk- sete organisatsioonidega eriti ra- haliste ressurside kogumiseks. Motsniku s6nade labi kuulab laiane- maailm, milline on usuvabadus Ees- tis ja milline on olukord meie ko- ~dumaal tildse. Harri Motsnik on vangis, Meie peame teda aitama. | Mitte. kunagi tulevikus, vaid juba niliid. ) _ «Meie Elu ar. 17 (1834} 1988 -TEADAANNE _KANADA EESTLASTELE Vastavalt Eestlaste Kesknéuko- - gu.Kanadas (EKN) Valimiste Pea- komitee juhatuse otsusele 17, april- i] 1985 ‘kuulutatakse kiesolevaga valja Eestlaste Keskndukogu Kana- das 12, koosseieu valimised, mis on kavandatud 22. aug. kuni 16. sept. 1985. | Valimiste! omab haalediguse iga . Kanadas elunev eestlane, kes vali- miste tahtaja viimaseks paevaks, 16. sept, 1985, on saanud 18 aastat vanaks ja kes Valimiskorra koha- selt on véetud EXN valijate nime- kirja. Hadlediguslike kohta andmete saamiseks poordub EKN Kanada eesti organisatsioonide ja kogu- duste poole, Et kindfustada véima- likult taieliku ja tapse valijate ni- mekirja koostamist, on iga haale- Diguslik palutud end ise registree- rima. See kehtib eriti nende kohta, kes viimastel! aastatel on muutnud elukohta véi saanud 18 aastat va- naks, Isikulised andmed (nim|, pe- rekonnanimi, vanus ja aadress} tu- levad saata EKN biiroole aadres- gil: Estonian Central Council in Ca- nada, 958 Broadview Ave., Toron- to, Ontario, M4K 2R6. Igal haale- diguslikul eestlasel on éigus EKN - biireos kontro!llida enda votmist --yalijate nimekirja. Kandidaatide tilesseadmine tai- mub ajavahemikul 25, aprill kunt - 91. mai 1985. a, jargmise korra ko- haselt: Kandidaadiks vdib tiles seada igat Kanadas alaliselt elunevat eest- last, kes on voetud EKN valijate nimekirja, ja kes-d1. mai 1985. a, on vahemalt 21 aastat vana. Kandidaa- did esitatakse Valimiste Peakomi- teele vastava esitamiskirjaga, mil- lele on alla kirjutanud kandidaadi esitaja ja vahemalt viis soovitajat,: kes kgik peavad olema véetud va- lijate nimekirja: Kandidaadi esita- ja allkiri esitamiskirjal peab olema tdestatud Valimiste Peakomitee liikme, Valimiste Peakomitee poolt volitatud isiku voi kohaliku Eesti Seltsi juhatuse liikme poollt. Soovitajate allkirjade digsust kin- nitab esitaja oma allkirjaga esita- miskirjal. Esitamiskiri peab sisal- dama kandidaadi kirjaliku nous: oleku kandideerimiseks. Koos eai- tamiskirjaga tuleb tasuda viiskiim- mend dollarit toetusena valimiste labiviimise kuludeks. Postiteel saadetud esitamiskiri - loetakse digeaegseks,kui ta kannab hiljemalt 31. mai1985. a. postitemp- lit. Postiteel saadetavad esitamis- kirjad soovitav saata tahitud kir- jana. Esitamiskirja 'vormid on saada- val EKN biiroost ja kohalike Eesti Seltside juhatustelt. Valimiste Peakomitee kontrollib esitamiskirjade ja tilesseatud kan- didaatide vastavust Valimiskorra sitetele ja nouab esitajalt véima- like puuduste korvaldamist. Kui puudused maaratud tahtajaks pole korvaldatud, tihistatakse esitamis- kiri. Peakomitee koostab lopliku kan- didaatide nimekirja ja ava!dab sel- le kohalikes eesti ajalehis uldiseks ‘teadmiseks. lea kandidaat voib saata oma esindaja Peakomitee koosolekuile: Esindaja isik peab olema maara- tud kandidaadi esitamiskirjas vii tehtud teatavaks hilisema kirjaga. Esindaja ei vdi olla ise kandidaat ja ta omab Peakomitee koosolekuil sGnadiguse, | Koik kirjavahetus ja asjaajamine Valimiste Peakomiteega toimub EKN biiroo aadressil: Eestlaste Keskngéukogu Kanadas (Estonian Central Council in Canadaj, 956 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, telefon 465-2219. VALIMISTEST OSAVOTT ON IGA VABA EESTLASE OIGUS. Sellega taidame oma kohustust rahvusii- kult jatkata voitlust vaba Eesti taas- tamiseks, Torontos, 17, aprillil 1985. a. -EESTLASTE KESKNOUKOGU KANADAS YALIMISTE PEAKOMEFTEE JUHATUS Esimees: J. Lepp Abiesimees: U. Tamre Sekretar: R. Marley -Juhised kandidaatide tilesseadmiseks Eestlaste Kesknoukogu Kanadas XI] koosseisu valimistel 1985, a. Kandidaadiks voib tiles seada igat Kanadas alaliselt elunevat eestlast, kes on voetud EKN valijate nime- kirja ja kes 31. mail: 1985.a, on vahemalt 21 aastat vana.. Hadlediguse omab iga Kanadas elunev eestlane, kes valimiste tahtaja viimaseks pdevaks on 18 aastat vana ja on Valimiskorra ko- haselt voetud EKN valijate nime- harja. | Kandidaat esitatakse Valimiste . Peakomiteele vastava esitamiskir- jaga, millele on alla kirjutanud kan- didaadi esitaja ja vahemalt vits soovitajat, kes koik peavad olema voetud EKN valijate nimekirja. Kandidaadi esitaja ei saa ise olla soovitajaks. Soovitajate allkirjade digsust esitamiskirjal kinnitab kandidaadi - esttaja oma allkirjaga, Esitaja all- kiri esitamiskirjal peab olema tdes- tatud Valimiste Peakomitee liikme, Valimiste Peakomitee poolt volita- tud isiku vai kohaliku Eesti Seltst juhatuse liikme poolt, Esitamiskirj.» annab kandidaat oma nousoleku kandideerimiseks. ’ Koos esitamiskirjaga tuleb EKN ni- mele maksta viiskiimmend dollarit toetusena valimiste labivtimise ku- ludeks. Kandidaatide tlesseadmine toi- mub ajavahemikul 2s. aprillist kuni 91. maint 1985, Postiteel saadetud esitamiskiri loetakse digeaegseks, kui see kannab hiljermalt 31- mai 1985. postitemplit. HELLARRA SERVICES 1989 Danforth Ave. M40 1)? biroo aadressil: Toronto Ont. Tel, 694-6241 Valimiste Peakomitee kontrollib esitamiskirjade ja iilesseatud kan- didaatide vastavust Valimiskorra sitetele. Vdimalike |puuduste kor- ral ta noOuab esitajalt nende korval- damist. Kui puudused Peakomitee poolt maaratud tahtajaks pole kér- valdatud, tiihistatakse esitamiskirl, Peakomitee koostab lopliku kan- didaatide nimekirja ja avaldab sel- _ le kohalikes eesti ajalehis tildiseks teadmiseks. Sellele jargneb vali- mismaterjali valjasaatmine koigile valijate nimekirja voetuile koos 1a- hemate juhistega hadletamiseks, mis on kavandatud 22.aug, kuni 16, sept 1985.4.. Kandidaat, kes on vaetud kandi- daatide ntmekirja, voib saata oma esindaja Peakomitee koosolekuile. Esindaja, kelle isik on mddratud esitamiskirjas voi tehtud teatavaks hilisema kirjaga, ei saa alla ise “kandidaat ja ta omab koosolekuil ainult sonadiguse. Esitamiskirja vormid on saada-. val EKN biiroos ja Eesti Seltside juhatustelt. Koik kirjavahetus Vali- miste Peakomiteega toimub EKN Eestlaste Kesk- ndukogu Kanadas (Estonian Cent- ral Council in Canada), 958 Broad: view Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6. Tel, 465-2279, EESTLASTE KESKNOUKOGU KANADAS VALIMISTE PEAKOMITEE JUHATUS htipoteeklaenud ja tulumaks Hefle Rannik ——- endine keskvalitsuse tulumaksurevident raamatupidamine Mein Ely‘ KGB (Ale et kaksikkeel da. Kui kord & Vaja eesti key gitusega, et Kaksikkeelsus Marje Oundam vailluses ej 1 tottu on kdik jalik, Ka Marg itiivseks, et oll ka roatslasi, n meiega kaasa juhtis tiheley mele vditliyse ammu pult® Balti Komited huvi korjandg nud 11 000 sk Vilmaseks eluliste oraan| Andersson, ki nimetas , blat luinukadki, 1 inimesle neg o1, Sealjuures koolis ja kui _vanemaid, k ~ laheb asi hiss yanemaiest Ci segnablelulisiim need, kel poke nendega on & konlakti leidvm raskemaks, k kouslaleeris muse kongrog tusi jitkata jg sada eesti il kokkutulekut tega fa viljal pubtideelise. § lekutest yoikg -lasist eestlast Vastus olj Labiraakit son mures: | igali toetada. | koik roolsike hiks vahoned; gust. Kul roomy raskusi ecstigy Utlema, el ner eestlastel cnc vu PEAME 15] Johannes rants] neaks kild maapaas mitte sdltuda la dircktiivice rama ja leidn vormid, Ee Ko! Kuues Ee: jargnevad r TOETUS UR Vl eesti orga Stekholmis tr @ Ees!i Noort korraldamist @ Balti Now dusrisUemisl j @ esl) Paci ‘86 korraldam 1906. FOETUS KO! Reslis kestatam riline iseseisy Koil kulture — belepanu tile riiete. Okupat need metsaver — sega juhtisid wig le. Tanapieval patricoliline off kellele kuulub] tus rahva toe! TERVITUS E Kunes ees kongress Roaty nia lear ansa Stokhelmi,el ef kunstl, — Kinnilame | luvusl ees r@ okupalsiconivia takislada kong mete vahel ok vabas maailng mh, a, 1975 vastuvactud o _ Kinnitame., Just, kuni on | dus ja isesnis vale. KOIKI ON VA 40) aastal Rootsis vdide! tuuri sdilitami eneseméaram! saavillamise ¢ kestma kunt 14 tamatult aga k@ siigisel 1944 si siiani auga on ef sce voithis rohkem aasta innukusega, oF kdiki joude.