(1606) 1980, , . . ' . L . ! . umn Teras aleme ela: . sbleem, kui atustas:. Ju- elada koos tte olla pil- imese, kui- ada surma- ye ja halas-. pattu, aga — inimestele, 2A moGlemat? — lansis oxna: mdistmist? . stuse. Meie a Sai hukg. karistatud ikult mele ~ ® iitles: ,Mi- elu -paliude el teadnud - telnud pa: lala olgu. 5,21). ristusesse, nast ja ku. siindinud", ast surma, - Inimesed | psuse Kris-- itusega vol la plaanist. lus Jeesuse pidstab | It kattesaa- Oma Stitre- imesed saz a Kirja | niud nelle, Ninda kui mest, keile- ks ilma kz- HMeEse Ona | gusele.. See hene e/ ole Meie ei ole § elus, mele 14a meje ilal a talelikult, |. ptiha, siis a ‘igavikku elikult ‘pii- > Kristuse Kristusesse suse — wWwue pn siis uues- and asetatu- eelium, rade urina olust, ub Pojasse, a kes e1 ole aa elu naha, - peale,” Joh. uist tiles. tsentraalne aseme miele se Jeesuse: Kristust ei usk tihine | attude sees. 's aratatud | Meride seast, Kor. £5,17, Vistus title mousmine fa ze clab, ehk si. Kus nad aga iihtsalt. shie gruppi ud. Paaste- - son andeks bn. tasunud | on lepita- nud surma, Kristus ja 21, Omas is on tina ieb Jeesus: na olen, ka res, keda sa ad ndeksid mulle oled Nit Issand ke kiusatu- ada kohtu- . i. 62. Peel. : Kirja seb ale isikule, esuse evar ei kunag: Imistusega,' iimiiku tea-— suur.on tele. tab met- iellesinatse - fael tuleva- pab ilmsiks sus iitleb: elu, thskt kui minu i nad tite. - iestl armas. tahab Tee- ‘abi taielt- vatud, Kol- usel kanda. a olen kin: + OF alanud, e. Kristuse - OB. Aamen, - LES Ra eo att Sig ge UC Se ae ae ee ee 7 = . . . 1 : SEE ees eet anlar Letet ats =) te 75 Se a I. one Sa r . . Ce ao 9 ti AO SPC ALP ee rT: : ee ee Le eT er ee a ee oo a el el EL . , . -= ' . . . * = eee ee Pata ar ila b ley ee ee ee = — aera meseks” heaks -siivamaterjaliks on Balti rahvastée esindajad Madriidis, Vasakult pastor ‘Abakuks Ing- lismaalt, E. Taul Kanadast, J. Bekeris Rootsist, Balti-Maailmaliidu | esimees dr. J. Spilners, Lath Uhingu esimees J. Freimhanis Stokhol- . mist ja dr. L. Lukss Torontost. ~ LAANERIKIDE DELEGAADID SUKTUSID ~HEATAHTLIKULT BALTI ESINDAJATE ESILDISTESSE = ts - Balti ri riikide kisimus viidi Madriidis meaailma avalikkuse ette “Puhapdeval saabus Madriidist tavasi Ener! Taul, kes Restlaste Kesknoukogu Kanadas esindajana vottis osa koos litlaste ja leedu- tega korraldatud aktsioonidest Euroopa. julgeoleku konverentsi al- guse puhul. Andes esmaspieval eesti ajalehtede esindajaile iilevaa- det Madriidis toimunust réhutas E. Taul, et Madriidis teostatud aktsioonid Balti. rahvastele vabaduse néudmiseks olid hasti ette- valmstatud seal septembri kuust alates téétanud Lati biiroo poolt, _kes téétas. koostéds Saksa Inimdiguste Uhingu biirooga. T egevuse _ peakandjaiks olid Madriidi arvukali kokkusditnud litlased, Eest- laste esindajana vottis Madriidi ‘aktsioonidest osa ka USA Rahvus- Lemitee esimees J. Simonson. Torontost viibisid Madriidis Lati Maailmakomitee abiesimees dr. L, Lukss ja grupp lati noori ja Lee- du Uhiskonna esimees J. Simanavicius. , * Qdmuljena Madriidist titles Ene- ri-Taul, et baltlaste ja teiste dissiden: tide _ demonstratsioonid Madriidis tdstsid. Balti rahvaste kiisimuse sil- mapaistvait Eurcopa ajakirjanduse veergudele, Kdik Madridi ajalehed tGid silmapaistvalt ara konverents! avamispdeval toimunud demonstrat sioonid, kusjuures erilist tihelepanu. . Hratas liti pastori M. Kirsonsi soon te Hibildikamine ja Noukogude Litdu lipu pdletamine. Sellest old suuyyd pildid -ajalehtedes. -Eneri Taul joudis Madriidi paeval, kui J. Simonson sealt lahkus. Lint kesel kokkusaamiset andis J. Simon: son oma, materjalid.seal -E. Taulile jile. E. Tauli Madriidis olekul oli suu- remaks siindmuseks Lati aastapieva - tihistamine ja latlaste poolt ‘se! pu- - hul korraldatud vastuvétt. Lati vas- tuvotul off silmapaistvalt rohkestl - esindajaid ld#neriikide. delegatsidoni- dest. Kohal oli USA peaesindaja Grit- fin Bell, Kanada parlamendiliikmed F, King ja Ch. Cactia, Jesse FHs, Laane-Saksa, Hispaania, Holland, Taani ‘ja mitme -teise maa esindajad. TervitussénavGtuga latlastele esines- parlamendiiliige J. Flis, kes. markis, et venelastega on vaga raske asju ~ | | ' InimGiguste -rakendamise atada, Eesthaste poolt tervitas latiasi -nende kokkutulekul Eneri Taul. EE. Tauli Madilidis olekul olf peate- gevuseks Balti rahvaste esindajate poolt riikide delegatsioonide kilasta- mine: ja delegatsioonide litkmetega kokkusaamised, — iB, Taul tesutses Koostéds lati ja leedu ‘esindajatega. Ta isiklikult Ku- lastas kaheksat delegatsiooni. Laa- ‘neriikide esindajate suhtumine k6-. nelustel oli iildiselt heatahtlik ja nad ydtsid vastu neile. esitatud materja- _ lid, ollés nendest huvitatud. Eestlas- te materjalina levitati kokkusaamis- tel UEKN nimel koostatud 16 lehe- -kiiljelist broshiiiiri ,.Estonia and Eu- -Topean Security”, mille andmestik oli viidud kuni oktoobris toimunud vangistamisteni. Pikemad kénelused olid balti keskorganisatsioonide estndajail Ka- yada ametliku delegaadiga Ch. Ansti- sega ja Rootsi delegatsiooni litkane i, Bekerisega, kes on lati pHritolu. Kanada delegaat Ch. Anstis oli oma reageerimisel bai- ti rahvaste kiisimustes vérdlemisi ta- gasihoidlik | Ja selgitas omalt poolt; et. Kanada! on oma taktika venelastega asjaajamisel. Kanada ei tagtle sen- -satsioonlikkust, nagu teeb- vahest USA, vaid ajab asju omal. viisil ja” neil on omad asjad ‘kdigus.. See oli nagu viiteks Kanada. nn. ivaiksele | diplomaatiale*. Kéneluses Rootsi de- - legaadi I. Bekerisega, ‘keile erialaks ‘on inimbdiguste kisimused, selgitati Rootsi hoiakut ja mida Rootsi esin- daiad inim@iguste kiusimuses saaks teha. - Konelustes laaneritkidega jai ‘mut je, et nad on hasti informeeritud problee mist Néukogude Liidus ja vGtavad klsimust tésiselt, kuid-siiski hoidu- vad teravast- konfrontatsioonist vé- nelastega. Lidneriikide. seisukchta- dest konverentsi! miarkisid delegaa- did, et laaneriigid tegutsevad konve- -rentsil iiksteisest arusaamises. _ Ajalehtede. informeerimise lopu- osast vottis osa ka‘dr. L. Lukss, kes rohutas, et Madriidis teostatud akt- joonidega saadi Balti riikide- ktsi- mus maailma avalikkuse ette vila. Scarboro, Ont. MIP 2R5 Telefon 751-3201 | OSTKE OMA , JOULUKINGID VARAKULT | Suury valik mitmesuguseid kinke Soomest: pohijapodra-, lamba- ja mud. nahku ¥ ,,Flokati® vaipu 4 lambanahkseid miutse, kindaid, SUSSE +f Klaaskaupu 4x »Fulel" Kanadas. ; | RULOOD (aknakatted) valmistage ise ja sddstke! Ostke ricetriviisi — — ilusad mustrilised puuvillased ja linased materjalid Soomest mit- nukke — ainulaadne koliekisioon } mesugustes laiustes. Akna etle riputamiseks samas saadaval seadeldis. Valus tellitay). _Avatud st. _Helistage ette 131- 3201 | ~ SEEDRIORU 1955 ~ 1980 ty Teatineteos, 141 Ik, sonas ja pildis: ajalugu, ehitajad (4/4 aime), noortekodu (729 nime), Tahvuskultuurikogu ja vabachuteater (ille 300 ) nime) ja palju muad. Hind $12. 1 Sk» . Monument neile, kes Seal tddtanud, kasvatanad neori, saanud “esteetllist vyaimutoitu .. “” (Hannes Oja) ot saadaval: E, Abistamiskomitee (Eesti Maja Torontos); -- tolmetus c/o §. Juurand (38 Plymouth Rd., Kitchener, Ont., N2G —-3G5, tel. 519 — 743 4933). ~ Raamat jéuluks endale ja sdbrale! -kokku eestlasi Kasashtanis (2192), Idas (2132), Volgamaal (2771}, Pohja-. 1897. a. toimunud iilevenemaaline rahvaloendus, mille andmetest nah- tub, et Yene impeeriumis elas tol ajal 1,002,738 eestlast, kellest 884.553 elas Eestimaa ja Liivimaa kubermangus, tilejaanud 117,825 eest- last oli laiali tile kogu Venemaa. P6- hiosa valjaspool Eesti .etnilist ‘terri tooriumi olevatest eestiastest elas idhialadel, nagu Peterburi (64 116 ini- mest), Pihkva, (25,458) ja Novgorod (3,112) kubermangus. ) VALIARANDAJAD — | 18551863 ja 1880-ndail aastail ran- das eestlasi Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, Nii elas 1897. a..rahva- loenduse pohjal Samaara, Saraatovi ja Simbirski kubermangus 2988, Stav- ropoli, Musta mere, Kutaisi Kuber- qnangus ning Karsi ja Kubani kandis.. 4026 eestlast, Krimmis 2210 eestlast. - Siberis elavast 4202 eestlasest oli ena- mik koondunud Tobolski (2031) Ja Jenissei (1406) kubermangu. Vahesel maadral oli eestlasi. juba ka Kesk-Aa- sias: 440-eestlasest elas 375 Akmolin- ski (praegu. Tselinogradi) oblastis. . XX saiandi algul intensiivistus tim- berasumine; 1905-1907 a. revolutsr ooni jarel hakkas tsaarivalitsus ag- raarkriisi pehmendamiseks ergutama maata talupoegade ja valkemaaoma- nike iimiberasumist. Seejirel siirdus enamik eestlasi juba Tsaari-Venemaa kaugematele ja vaheasustatud alade- le, peamiselt Vologda kubermangu, Siberisse, Tomski, Tobolski, Irkutski ja Jenissei kubermangu. ning Kaug- lita Vladivostoki Jahikonda. Aastail 1896—1909 siirdus Eestimaa kuber- mangust Siberisse 4070 inimest, seal- huleas ainutiksi 1908, aastal 1703 ini- mest. Samal perigodit lahkus Liivt taa kubermangust umbes 7300 eest- Jast. Vologda-kubermangu olt 1912, aastaks iimber asunud rohkem kus 5000 eestlast. - Kui palju eestlasi Oktoobrirevolut- siooni ajaks elas Venemaal, on raske kindlaks teha, sest tapne statistiline andmestik puudub. Akadeemik Y. ‘ Maamagi, kes.on pikemat aega uuri- nud eesti asukaid Venemaal, peab tGendoliseks, et eestlaste arv 1917, . aastaks ulatus vahemalt 180,000— 185.000 inimeseni, kellest tile 75% olf maaclanikkonda. Suurem osa linnaelanikest koon- dus Peterburi kubermangu, eriti Pe- terburi linna. Juba 1897. a. rahvaloen- duse ajal oli Peterburis 12,238 eest- ast, Oktoobrirevolutsiconi ajaks oli. see arv ligikaudu 50,000. Aeglasemalt kasvas eestlaste arv Moskvas. 1897. a.. -pahvaloenduse pohjal oli seal 318, 19)2, a. aga 1318 inwmest. | Kdige intensiivsemalt arenesid e@5- ti asundused Kesk-Volga aladel, | ‘Krimmis ja Kaukaasias. 1926, a, trleltidulise rahvaloenduse andmeil elas NSV Liidus 154,649 eest-. last, kusjuures linnaelanikkond moo- dustas sellest 23.1% ja maaelanik- kond 769%, Suurem osa eestlastest oli koondunud Leningradi wmbrusse- - (87,099 2. 563%). Siberis elas 28,465 inimest e. 18.4%, tédstuslikul Kesk- Venemaal (kaasa arvatud Moskva linn) 7,527 inimest e. 48%. Kéige roh- Kem oli eestlasi Vene NSFV- 123,091 inimest ehk .79,5% eestlaste iildarvust. — Suhteliselt rohkesti elas Kaug- Kaukaasias. ja Gruusias (ca 3700 ning Krimmis (2082). | | OPT